Meie Elu = Our life, February 13, 1986

              NELJAPÄEVAL, 13. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY eie Elu" nr, 7 (1876) 190(B
Analüüs
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
' Tel. 466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B. Parming. 473 iuhmann Dr.vMew Milford, N.IMUSA.
Tel (201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut A . Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esinasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. jaheljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
I kl. 9 hm. — 1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . S43.0Ü, 6 k. S24.00,
3 k.^15.00. <D USA-sse 1 a.S47.00, 6k.S25.00, 3 k.Sie.OO;
Ülemeremaadessfe 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisa:' Kanadas l a . S28.5Ü. 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. $33..00, 6 k. S16.'50, 3 k. S8.0Ü. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. S62.00, G k. S31.Ü0, 3 k. S15.50.
... .,.)•.. , ' .
Üksiknumber - 75e
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.00.
1981. aastal tõi sotsialistide ja
kommunistide koalitsioon Prant­susmaal
võimule mark§istlik-sot-sialistliku
valitsuse viieks aastaks
ja sama maailmavaatega presiden­di
seitsmeaastaseks ametiks.
16, märtsil toimuvad järjekord­selt
uute rahvasaadikute valimised
parlamenti ja regionaalsetesse
nõukogudesse. Milles seisab teg®-
asi?
'illllllllllillllllllillllllillttilSlIllillillllliliiiiiilliilllllllililllililll^
Alates 1981.aasta maikuust löödi
Prantsusö majandus sotsialistide
ebareaalsete plaanide ja haldamise
läbi segamine. Valis- ja sisemaa kapi-tali
senine vähene usaldus uuele rii­gikorrale
hävitati kommunistidest
ministrite ametisse panemisega. Pea­le
esimest populaarset vaimustust,
õhutatud peamiselt vasakpoolse in­telligentsi
poolt, hakkas igapäevane
majanduslik elu ja olu lonkama, nagu
see ön tavaliseks nähteks kõigis sot­sialistlikes
maades. Tööpuudus ka­hekordistus,
rahaväärtus langes, ku­ritegevus
kasvas ja hakati kaotama
välisturge. Tööpuuduse ja kuritegevuse
tõus tõstis üles võõrtööjõu küsimuse
ühes rassivaenlusega. Valis- ja sise-
'maal tekkis pahameelt sotsialistide
asüüli andmise pärast rahvusvahe­listele,
marksistlikele terroristidele
(palestiinlased, armeenlased, iirla­sed,
baskid, punased brigaadid jne.).
Üürimajade
ehitus
Filipiinid ja Manila asuvad meist
maailmai teisel poolel, kuid ometi
ön läänemaailma silmad pööratud
sealsetele presidendi valimistule-mustele.
Kuigi valimised toimusid
tegelikult 7. veebruaril, neid ridu
kirjutades ei olnud veelgi selge,
kuidas valimised lõppesid,
Filipiinid moodustuvad 7100 saa­rest
Vaikses ookeanis ja tuleb mõis­ta,
kui raske on vähegi kontrollitud
valimisi teostada sarnasel territoo­riumil.
Valimisi ei tee kergemaks
asjaolu, et presidendi kandidaati­dena
esineb kaks jõulist kandidaa-
^ti: 1) senine patriarhaalne presi-lent
Marcos ja 2) opositsioonis
olev Corazon Aquino, 53 a. v. Mar­cos
on valitsenud 1965. aastast, te­ma
taga on organisatsioon, riigi­võim
ja senine prestiizh. Aquino
taga on süüdistus Marcose rezhii-mile
tema mehe mõrvamises ja
reeglipäratus kontuprotsessis
1983.a. V i
. 1
Marcose vastu räägivad tema.
valitsuse patriarhaalne iseloom,
suurte masside hulgas majanduslik
puudus ja suur tööpuudus rahva­hulkades.
Aquino poolt räägivad
puudustkannatavate rahvahulkade
lootus paremusele, mida rohkelt
.lubati. : ••Vi
• 0 •
Valimiste käigus paistis teatud
tasavägisust poolte vahel. Kui
peaks Marcos kaotama, siis jääb
süüdistus võltsingute^näol valimis­kastide
lugemise juures. Seda mõ°
lemilt poolt. Asion isegi i|iikaugel,
et Marcos ähvardab valimiste tule­mused
tühistada, kui tema arvates
on tegemist võltsingutega. See
oleks halvim, kui see juhtub. Sest
filipiinlaste poliitilise temperamen­di
juures on raske ennustada^mil­lisesse
kaosesse filipiinide rahvas
satub. Juhtub, mis juhtub, siis ome­ti
jätavad need valimised segase
tagapõhja ka tu]evikuk|s, mis jääb
häirima maad.
Miks siis äratab see eksootiline
maa oma valimistega nii suurt tä­helepanu
läänes, seda eriti USA-s?
USA saadik Bosvi^orth märkis oma
filipiinlastest kuulajaile: „Ei ole
tähtis nii või teissugune valitsus
Filipiinidel. Tähtsus on poliitilistes
väärtustes, mis on yalitsenud Fili­piinide
ja USA vahekordades. Need
vahekorrad on demokraatlikud
tõekspidamised ja rakendused ins­titutsioonide
näol efektiivseks
funktsioneerimiseks. USA tunneb
moraalset kohustust, et Filipiinid
teotsevad demokraatlikul alusel,
millest olenevad ka teised meie
vahekorrad majanduslikult ning
strateegiliselt.
Sõnad on kenad, kuid ometi tun­takse
USA-s, et Filipiinides on re­form
vajalik ja ainus reform seniste
kogemuste kohaselt saab olla Mar­cose
reshiimi likvideerimine. Kuid
mida suudab tuua teine kandidaat
Aquino? Ta on liberaalsem kui
Marcos, ta silmnähtavalt esindab
vaesestunud laiemaid rahvahulki.
Kuid fnis on Aquino suhe, eriti
tulevane suhe tagaplaanil varitse­vate
kommunistidega? Kas suudab
Aquino kommuniste vaos hoida,
või kas saab ta üldse valitseda ilma
nendeta?
USA vahekorrad Filipiniidega
on seotud senini suurte majandus­like
ja poliitiliste panustega. USA
maksab Filipiinidele 180 miljonit
. dollarit oma baaside rendilepingu
alusel. Baaside majandamiseks
maksab USA veel umbes 350 mil­jonit
dollarit, mille arvel 53.200 ko­halikku
saavad oma töövõimalu-
USA baasid Filipiinidel on suuri­maid:
n n. Clark ja Subic. Need on
asendamatult olulised USA-le
Kaug-rda võimupositsiooni tasa­kaalustamiseks.
Nende baaside
arvel oh Marcos pidanud USA-d
suure majandusliku surve all: ra­halised
nõudmised on kasvanud ja
lepingu kestvus lühenenud. Filipii­nid
on ka USA seitsmenda laevasti­ku
asukohaks. Selles piirkonnas
asub Vietnami territooriumil ka
Nõukogude Liidu sõjaline baas. Fi-lipiihide
baasides asub ka tohutul
määral USA sõjavarustust mere- ja
lennuväele. Need baarid on USA­le
otse asendamata väärtusega, na,-
gu märgitakse asjatundlikest alli­katest.
Võib-olla need lühikesed read
iseloomustavad Filipiinide osa­tähtsust
muule maailmale ja eriti
USA-le kui suurvõimule, majan­duslikule
ja strateegilisele partne­rile.
Ükskõik millised saavad ole­ma
presidendi valimiste tulemu­sed,
siis ometi on selge, et paljud
probleemid Filipiinidel jäävad aas-tasteks
püsima ja nende sees on ka
USA.
Seekordsed^ valimised ostavad
päevakorrale mitmesuguseid prob­leeme:
— on, enam-vähem kindel, et sot- •
sialistid ei saa häälteenamu vt paria-'
mendis nagu see oli seijiini;
— peale parempoolsete parteide ja
organisatsioonide on nad saanud en­dale
vastaseks nende endise liitlase,
kommunistliku partei, kes on toeta­tud
kõige suurema prantsuse samä-värvilise
ametiühingu C.G.T. poolt;
— uuel parempoolsel parlamendil
tuleb kindlasti tüli sotsialistist presi­dendi
Mitterrandiga uue valitsuse
moodustamisel ja hilisemal koosela­misel.
•
Et leevendada tulevat kaotustva-limistel,
vahetasid sotsialistid viima­sel
minutil valimisseadust, seadke
sisse endise proportsionaalse va/i*
missüsteemi. See tähendab, et nüüd
pole Prantsuse kodanikul enam või- ^
malik valida ,,oma" saadikut kohali­ke
tegelaste, hulgast ja ta peab hää­letama
parteide poolt koostatud par­teituusade
nimekirjade heaks.
Selline muudatus tekitas segadust
niihästi valijate kui ka poliitikute
hulgas,-sundides viimaseid vaheta-,
ma taktikat, sest saadikute mandaa­did
jagatakse nüüd proportsionaal­selt
parteide poolt saadud häältele.
Parteidel oli suuri raskusi ja pahan­dusi
nimekirjade koostamisel, mis toi
kaasa pettumusi ja killustamist nen­de
ridades. Teiseks ei meeldi selline
süsteem valijaile, kellele jääb vaba
valik ainult poliitilises suunas. Lõ­puks
soodustab selline seadus väi­keste
parteide esindajate - saamist
parlamenti (vasak- ja parempoolsed
liikumised, rohelised). Selline pro­portsiooniline
süsteem on ainult vii­mases
punktis n.ö. demõkraatne.
Sotsialistid valisid sellise valimislaa-di
teadlikult, et nõrgendada parem­poolsete
parteide arvatavalt suurt
ülekaalu tulevases parlamendis. Di-videut
regnes!
Kuidas reageeris sellele parem­poolne
opositsioon?
Esialgu on näha, et president Mit-terandi
kaval killustamise plaan te­ma
lootuse kohaselt täitus. Prantsuse
parempoolne vastasrinne koosneb
President Mitterrand
paljudest parteidest, millest tähtsa­mad
on (keskelt paremale): 1. U.D.F.
Union pour la Democratie Francai-se)
parteide konföderatsioon, kuhu
kuuluvad liberaalide partei, sotsiaal­sete
demokraatide koondis ja parem­poolsed
radikaalid;
2. R.P.R. (Rassemblement pour la
Republique), prantsuse konservatiiv­sete
gaullistide liikumine, mis praegu
on Prantsusmaal kõige äuuremaks
parempoolseks parteiks;
3. C.N.I.P. (Centre National des
Independants et Paysans), rahvusli­ke
iseseisvuse ja põllumeeste koon­dis;
•
4. F.N. (Front National), rahvarin­ne
(äärmiselt parempoolse ilmavaa­tega).
PAREMPOOLSED KILLUSTATUD
Sotsialistist presidendi arvestuste
kohaselt ei leidnud parempoolsed
parteid kokkulepet ühiseks rindeks
sotsialistide ja kommunistide vasta­ses
võitluses. R.P.R. ja U.D.F. koos­tasid
siiski kaunis palju ühiseid ni­mekirju
ja seda vahel ka C.N.I.P.-
iga. Selle vastu kuulutati aga Rahva­rinne
,(F.N.) ühiseks vaenlaseks nii
paremalt kui vasakult poolt. Toetu­des
populaarsele poolehoiule loodab
F.N. siiski saada 10-15% häähest, st,
umbes sama palju, kui mitte rohkem,
^ui nende ,,surmavaenlane" prant­suse
kommunistlik partei. Rahvale,
kes on pettunud sotsialistide ekspe­rimendist
ja liberaalide liigsest min­nalaskmisest,
meeldivad rahvarinde
lööklaused marksistide, emigrantide,
kurjategijate ja terroristide vastu.
Sellised teemad muidugi ei meeldi
vasakpoolsetele liikumistele. Pa­rempoolsed
parteid kardavad kaota­da
hääli ja seega ka saadikute kohti
tulevases parlamendis, sellest siis
nende vaenlus rahvarindele. See
neid aga ei takista kiiresti omastada
ja kohandada mitmeid Rahvarinde
.ideesid.
Selline . vendadevaheline võitlus
killustab parempoolset opositsiooni
ja nõrgendab tema tähtsust uues par­lamendis
praeguste presidendi Mit-terandi
kasuks.Ta loodab jääda ame­tisse
kuni 1988.aastani nagu seda põ­hiseadus
ette näeb. Tuleva kahe aas­ta
jooksul avaneb talle niimoodi
võimalus võita uusi loorbereid sot-sialist-
marksistlikule koalitsioonile,
et seda jälle uuesti võimule tuua.
Niimoodi on praegune poliitiline
olukord Prantsusmaal, kaks kuud
enne valimisi. On arvata, et kaval
Mitterrand, kes sai võimule kommu­nistide
abil, leiab veel teisi ja uue­maid
võtteid oma positsiooni kind­lustamiseks.
VAATLEJA PARIISIS
iiiiiiiiiiiiBisiiB08iiiDüHiiiiisiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiigi!i;iiiiiin
KindlustuSjbüroo vajab KONTORIAMETNIKKU.
Masinakirja oskus ja kontoritöö vilumus soovitav.
HEINSOO INSURANCE BROK
461-0764
Mitmekultuurilme
vanadekodii
Toronto alMmna
Central Hospital, kus kõneldakse
35 keelt, hakkab kevadel ehitama
vanadekodu. Nagu ütles dr. Paul
Rekai, kes koos vennaga kolmküm­mend
aastat tagasi asutasid haigla
uustulnukatele, on ka hoolduskodu
mõeldud peamiselt neile, kel kee-leraskusi.
See on esimene multi»
kultuuriline vanadekodu Torontos
ja esimene mittekasutaotlev, kuna
tavaliselt hoolduskodud on era-
HELLARRA
ERV
hüpoteeklaenud
pamatt^pidatnif^i
M4C1I7
Toronto Onf.
Td.-694-6241
Meile Rannik
endine
leskvalitsusi
Selgitades projekti etnilisele pres­sile
märkis ungari päritoluga dr. Re­kai,
et valitsuse poliitika on muutu­mas
hoolduskodude osas, kuna yoo-dikohtadearv
üha väheneb! ,,Centra
Hospital Nursing Home" ehitatakse
haigla kõrvale Toronto. all-|inna, 333
Sherbourrie St. Selles on nähtud ette
122 voodikohta - neist 82 erihool­dust
vajajatele. Ehitamiseks on vaja 3
miljonit dollarit, milleks alustati toe­tuste
kogumise aktsiooni, lootes eriti
rahvusgruppidele, kes on ka Gentral
Hospitali peamised kasutajad. Aas­tast
lgr57 on seal ravitud enam kui
200.000 patsienti. Kui algul teeninda­ti
uustulnukaid Kesk- ja Ida-Euroo-past,
siis nüüd patsiendid on pärit
mitmest maailmajaost, Vastavalt on
laienenud ka keelteoskuse vajadus.
Haigla arstid ja teenistujad on pärit
paljudest maadest, tõlketeenindus
töötab ööpäev, korraldatud on ingli­se
keelt mittevaldavate -haigete
külastamine nende-emakeelt kõnele­jate
poolt, toitlustamine on kohanda­tud
erisoovidele jne. [kuid personali
hulgas pole eestlasi). Sama rakenda­takse,
ka vanadekodus, kus keele­küsimus
on eriti oluline. Nursing
Home loodetakse avada veel sel aas­tal.
Teatavasti taotleb Eesti Abista­miskomitee
Kanadas ,,Ehatarele" 34
voodikoha saamist erihooldust vaja­jatele,
kuid senini ei ole luba veel
Ontario korterivalitsusel on kavas ehitada 5000 üüri­korterit
madala ja keskmise sissetulekuga perekondadele.
Korterivalitsus on nüüd valmis vastu võtma ehitusette-võtetelt
sooviavaldusi selle programmi teostamiseks.
Seeülekutse avaldatakse provintsi.üldise majutuskava
(Assured Housing for Or^X^üo Renterprise Program)
kohaselt.
Eriti püütakse, juhtida tähelepanu sellele osale
majutuskavast, mis tagab 15-ks aastaks intresšivabü laenu,
et ehitajatel aidata neid projekte majandada.
Laenumäär korraldatakse vastavalt projekti kuludele ja
esimese hüpoteeklaenu majandamise tingimustes
määratud intressile.
Ehitusettevõtjad kutsutakse sellega üles osa võtma
üldise,majutuskava teostamisest. Lähemat informatsiooni
ja programmi dokumentatsioon on saadaval:
Ministry of Housing
777 Bay Street, Znd Floor
Toronto. Ontario MSG ZE5
(416)585-6363
Housing
Ontario Hon. Alvin Curling, Minister
ASSURED HOUSING TOR ONTARIO
Metodistidel ei ole
okiipeeritud Eestis raskusi
STOKHOLM (EPL) - Metodist-lik
kirik on ülemaailmne organi­satsioon,
mis aga Põhjalas ja Ida-
Euroopas on võrdlemisi nõrk. See­pärast
on Põhjala ja Eesti jaoks
määratud ühine piiskop. Huvitaval
kombel on ainult Eestis kõigist
Nõukogude Liidu osariikidest ak­tiivne
metodistlik kirik.
Enne Teist maailmasõda olid me-lodistlikud
kirikud aktiivsed ka Lätis
ja Leedus. Lätis sunniti metodistidel
ühineda luteri kirikuga. Leedus ka­dus
kirik peaaegu jäljetult. Eestisse
jäi aga alles peagu kogu kiriku
struktuur koos pastoritega. Tänapäe­val
on metödistlikul kirikul Eestis
umbes 2 200 liiget 14 koguduses.
Viimasel ajal on liikmete ary tõusnud
ja nüüd oodatakse stabiilset perioodi
umbes samal tasemel.
RASKUSI EI OLE
Eesti metodistidel pole seni erilisi
raskusi olnud. Metodistid ütlevad
Eesti Päevalehele, et see tõenäoliselt
sõltub asjaolust, et metodistlik kirik
on diskreetselt ja mitteprovokatiiv-selt
käitunud. See kirik on suhteli-seh
väike N. Liidus, peale Eestis
asuvate kogudust^ on tegelikult ai­nult
käputäis aktiivseid metodiste ja
pealegi on metodistlik kirik esinda­tud
nii mitmel maal, et eesti meto­distide
tagakiusamine ei teeniks min­git
eesmärki, ainult annaks N. Liidu­le
halvema kuulsuse.
Seepärast on piiskop Ole Borgenil,
kes elab Stockholmis, võimalik Ees­tit
külastada suuremate raskustet
Möödunud suvel toimus koguni ter­ve
rootsi metodistide grupi reis Ees­tisse.
Siis külastati kogudusi ka Tar­tus
ja Pärnus.P.ärnusse saamine võib
pii mõnelegi olla keeruline, aga me­todistide
grupile võimaldati selline
külaskäik.
Metodisti kirik on registreeritud,
mis tähendab, et see on võimude
poolt heaks kiidetud ja allub üsna
ulatuslikele seadustele. Sellegipärast
pole liikmetele tehtud mingeid prak­tilisi
raskusi muretseda usulist litera­tuuri.
Metpdistliku kiriku ametlikud
esindajad ei soovi kirjanduse osas
mingist seadusevastasest tegevusest
osa võtta.
Ainukeseks tegelikuks problee­miks
on metodistliku teoloogilise
kooli puudus. Aga kuna kogudused
on suhteliselt väikesed, on noorema­tel
jutlustajatel võimalik õppida va­nematelt
oma ülesanded selgeks.
Luteril kiriku probleemid viimasel
ajal pole tabanud metodiste. Kuigi
muidugi.ametivõimud ei soodusta te­gevust,
eitavad ametlikud metodis­tide
esindajad tõsiste probleemide
olemasolu Eestis.
PÕGENIKUD
Nagu Eesti Pä(^valeht on varem-teatanud,
on siiski teatud probleeme
esinenud. Seoses kolme venelase põ­genemisega
Eestist kummipaadiga
Soome pisut rohkem kui kuu aja eest,
kuulati Eestis üle ka metodistide juh­tivaid
tegelasi. Sellest aga ei tea root­si
metodistid midagi.
Varem dn mõned üksikud metodis­tid,
kellel on olnud raskusi ametivõi­mudega,
pääsenud USA-sse.
Aga nüüd pidavat olema võimalik
ilma suuremate probleemideta kü­lastada
metodistide kirikut J4ere
Puiesteel Viru hotelli läheduses, ka
välismaistel usklikel.
Kanadas eesti metodistide kogu­dusi
ei ole.
PARIMAD AUTCfD —
PARIM GARANTII —
PARIMAD OSTUD —
BILLKUNNAS
298-7600, kodus 498-8337
SCARBOROTOWN
DODGE & CHRYSLER LTO.
4960 Sheppard Ave. E.
Scarborougli
nMeie Elu" nr.
Vanavanemad
Noorim pi
K
oodat
Praegu Toron|
do Randpere ji
Miller jutustasii
ajalehtede esini
tustest läancmt
abile, et okupeej
saada oma 2-1/2'
sat. Kui nad 19t]^
nesid Rootsi, nn
järelesaaminc oi|
küsimus, kuid
patsioonivõimudl
kinni nagu panti
vanemaid „arahi
Väikse Kaisa eesi
vanaema koos ai
— Kuidas saal
miseks kaasa ail
küsime Kaisa vai
,,Sedu saab üihil
te mõjutamisega'
pere„^t nad Nõu)
goorilisomalt n|
kokkuleppe liiiti
, ühendamise kohtij
me seda abi ci si|
kohal eioio Moski
Pealegi on Pali^
Moskva-sõbralik.|
— Siin OÜ kuuli
takse vanaema
likku lastekodusi
sellel kuuldusel
,,Kui Rootsi
kuulduse avaldiii
Tallinna ja Kaisa
et nad sellest süsi
et ametlikult see
ei ole. Aga kui N|
(Ma\^a(l, et moio hil
tegevuse halvam|
äravõtmine neile
nad seda teha, kl
mingit seaduslikkl
— Kuidas vanal
damisega toime
janduslikkc raskj
,,Küll neid on,"
. ,,Mu ema lasti pii|
mist töölt lahti,
hoolitseb nüüd mil
elukutselt insener.l
kõrge, alhi 200 rub|
kaunis raske läbi
— Kas olete sa!
sat aidata?
,,Oleme püiidini
po.sti teel saadeta
Randpere-
(Algus e
Võib toimuda leat|
nagu seda toimu!
juures. Kuidas sed|
Iqerongid Vonemj
panna ja Narva
venealsi juurde cnl
— Kuidas ollaki
ritud välismaailmj]
kogude ajakirjani
,,Ajakirjanduso
informatsioonid h
Ja Soome televisil
hea informatsiod
ajalehed införme(|
mait kui teevad s(
Segamini küsin
ga toimusid arvul
ded Leila Millerilt
ga, kes saatis kitaf
laulud ka inglise k|
keelne.
Hästiõnnestunu]
oli umbes 300 osa^
esimehe L. Leivi|t|
palus osavõtjaid
oma allkiri väiksi
mise toetamisekf..
Randpere-Millei
olid väljas ka TV-i
City-TV näitasid pj
nemistjatõidära ii
StarMs" oli pikem