1986-02-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIAPÄEVAL, 13. THURSDAY, FEBRUARY 13 „Meie Elu" nr. 7 (1876) „Meie Elu"
Õp. P. Maidre
San Francisco
kohusetäitjaks
õpetajaks
EELK Chicago praostkonna vi-kaarõpetaja
Paul Maidre on praost
Rudolf Kiviranna poolt määratud
EELK San Francisco koguduse kohusetäitjaks
õpetajaks. Vastavalt
Eesti Kiriku korrale täidab kohusetäitja
kõiki koguduse ülesandeid ja
kohustusi nii jumalateenistuste,
ametitalituste ja koguduse usulise
elu juhtimise alal. Vastav praosti korraldus
on esitatud kinnitamiseks
peapiiskop A. Veemi kaudu Stockholmis
asuva Konsistooriumi poolt.
Öp. Paul Maidre aadress on: 1125
So.'Bernando Ave., Sunnyvale, CA
94087. Telefon:{408)^732-7149.
Estonia Ko0r Petlemma ji
Estonia Koor Pühal
tontserdil Foto — Aavo Klaas
fa saabüs päev, millele kõik tei-sisd
päevad läbi terve aasta olid
olnud hagu proloogiks: EESTI
LAUL KÕLAB JÕULUÕHTUL
PETLEMMAS.
Oli juba videvik, kui saabusime
Petlemma ja läbistasime esimesed
julgeolekukontrollid. Linnast endast
nägime vaid bussiaknast mööduvate,
paremini valgustatud äride aknaid.
Eriliselt jäi meeldä ühe kino sissekäik.
Selle ukse kohal säras päratu
silt: „]esüs, King David Cinema".
Mulle tuli meelde seik, kui Vaiki ja
Antsuga 196i. aastal istusime Salzr
burgis: Mozartplatzil, Mozarti kohvikus,
jõime Mozartkohvining nautisime
Mozartkugelni nimelist šoko-laadi
pralineed.
Rahvusvaheline koonide jõulu-laulmine
toimub omaette mäe otsas,
Jeesuse sünnikiriku ja kõrgetest majadest
raamitud väljakul.
Platsi ühes otsas on kirik ja selle
vahetus läheduses, aastate kerilauast
märku andev laululava. Pisut hall ja
pisut kurvameelne oma 351-p,äeva-lišest
üksiolemisest.
Laululava kohale on tõmmatud
suur, kolmes keeles silt: CHRIST-MAS
CHOIR ASSEMBLY, BETH-LEHEM.
iLava on küllalt hästi valgustatud,
ja teda raamivad üksikud
hõredad ilupuud. (
Väljaku teises otsas on Petlemma
raekoda, mitmekordne mõjuka fassaadiga
ehitus. Külgedel kauplused,"
kõik elavas äritegevuses.
Meie saabudes on'plats pea üleni
ringi saalivaid inimesi täis. Silm kohe
ei v-asta küsimusele. |cust nad kõik on
pärit.
Laval käib laulmine. Väljak on
nüüd pea üleni tihedasti rahvast täis.
Saalimiseks on hoopis vähem ruumi
ning kooride esinemist jälgitakse rahuldava
keskendumisega.
Lava on 10-astmeIine. Esimesed
astmed ulatuvad maani. Väikese barjääri
taga §eisavad kohe kuulajad. On
selge, et peaksime parema kuulda-vuse
ja nähtavuse teenimiseks laulma
lava kõige kõrgematel astmetel.
Lähen otsima oma paremat kätt" ja
koori ,,päälikut", kelleks on Arvo
Medri. •
Temagi on juba käinud esinemise
praktilist külge uurimas ning samade
mõtetega otsib mind taga. Saame
kokku raesaali soojas. Sinna saabub
üllatav teade: koor on kõik juba linnavalitsuse
katusel, otsivad ja ootavad
koorijuhti.
LAULMINE TELEVISIOONI.
Toronto televisiooni-saatja CTV
tahab meie laulmist Petlemmas jäädvustada
õhtusteks päevauudisteks.
Transmissiooni aegade survel on vaja
meid enne lindistada-kui ametlik
esinemine laval kätte jõuaks. Nõnda
otsis siis CTV -esindaja' taga teist
võimalust. See leitigi: laulda linnavalitsuse
hoone katusel, suur lauluväljak
tagafooniks. Hangiti eriline
Tuba katusel laulmiseks. Selgus, et
platsi ümber asuvate majade katustel
valvasid ainult tugevasti relvastatud
valvemeeskonnad. Laulsime siis
Boycfe'i„Alleluia" CTV»le ette kaks
korda ja ruttasime tagasi raesaali,
^^^^^as oli tõesti külm.
Saalis kohtusime uuesti kooridega,
kes seal ka oma esinemist oota- -
sid. Siin leidis, aset viimaks see
,, laulupeolik" laulurahva vennasta-mine
ja mälestusesemete vahetamine.-
Olime saanud Esto*84 käest
eesti värvidega rinnamärke ning Kanada
valitsuselt vahtralehekujulisi
märke. Eriti maiad oldi Eesti lipule,
kui selgus, et oleme küll Kanadast,
aga südames esindame üht teist rahvast
ja tema kultuuri.
EESTI LAUL KESKÖISE
TAEVA ALL ,
Kuidas Arvo Medri koori lä^ii liikumatu
rahvamurru laululavale
murdis nii, et keegi kaduma ei läinud
— sellest saaks kirjutada omaette
terve peatüki. Nagu sellestki, kuidas
Andres Raudsepp täiesti omaette
ilmus videokaameratega lisra^lj^gi-
.^eks ajaks, isegi Petlemma, et'seda
kultuur-ajaloolist sündmust põhjalikult
ja asjalikult jäädvustada.
Aga juba kostsid sõnad: Estonia
Choir, Toronto, Canada. Langesid
sõbralikud märkused koori ja koorijuhi
kohta ning seal me seisime, Petlemma
öös, temperatuur nulli ligidal,
nelikümmend eestlast, südamed äre-
- Enne suure kontserdi algust on
kõik koorid raesaalis. Meid tervitab
linnapea ^lias Fireij. Koore on ühtekokku
14, aga mitte l4-elterinevah
maalt. MoneU maalt on mitu. Nende
hulgast meenuvad Belgia lapsed, Iisraeli
skaudid, Fiji sõjaväe meeskoor,
Islandi kirikükoor. Lõuna-Aafrikefst
on kaks isevärvi koori, mõlemad kutsuvad
ennast rahvuslikuks kooriks.
USA-st on kolm, ptanfordi ülikooli
Euroopa-ma^kal viibiv kammerkoor*
ja siis Minnesotast ühe lahküsu kiriku
suur, suur segakoor.
Südamlikkude sõnadega tervitatakse
ja tänatakse kõiki küllasõitnud
koore ja palutakse neid kordamööda
tulla vastu võtma Iisraeli Turismi
ministeeriumi tänu-diplomit. Estonia
Koori diplomi võtab vastu koori
esinaine Pärja Tiisl^r.
Nagu teistelgi kooridel, nõnda on
ka Estonia Kooril kink Petlemma
linnapeale. Aga selle on Pärja Tiislar
ja Aino Lokk. hankinud Toronto linnalt.
Pärja ütleb:, Toronto linnapea
Art Eggleton saadab teile selle raamatuga
isiklikke tervitjusi. Sõna Toronto
tuleb indiaani keelest ja tähendab
kohtumise paika. Meil on rõõm
viibida siin Petlemmas, kus kohtuvad
taevas ja maa." '
Raamatuks, mida A r t Eggleton pn
saatnud, ön,,Toronto in Architec-ture"
Toronto linna 150. aastapäeva
puhul valminud, haruldus. Estonia
Koori esinaine saab võimsa aplausi.
Meile on teatatud,|et oleme eelviimane
koor kogu esinemiste pikas
reas. Antakse mõista, et see on tunnustuse
märgiks, mida korraldajad
on otsustanud kuuldud helilintide
najal.
//ž>^Äo:v^v••Ä•>>::^•^!^':-:->:v
sport
Pidulik vastuvõtt lõppenud, jäävad
koorid samasse raesaali istuma
ja õues leiduvale laululavale minekuks
valmistuma.
Meil on aega, esineme alles umbes
poolteise tunni pärast. Lähen välja
„maastikuluurele", et kuidas seal
õues üldse kõlab ja kuidas laululaval
ennast kõige paremini koorina maksma
panna.
alateenistusel Jeruisalemma Lunastaja kirikus oli
kaunistatud Eesti ja Kanada lippudega. All - Estonia Koori esinaine
Pärja Tiisler annab Toronto linnapea Art Eggletoni kangi üle Petlem-
™ n fls—ealeElsas Freifk, • • Foto - -Elmar Ilves
vusest põksumas, ise külmast kohmetunud.
. '
Laulmine sellises,,olümpia atmosfääris"
muutub peagu instinktiivseks,
kontsentratsioon on sedavõrd
tugev. Enesevaatluse vabadus puudub
täiesti. Aga me olime oma üle-
• Bandeks valmis!
MIKS NII HILJA ÕHTUKELLAD
MEILE TORNIST KÕLAVAD
Kuulake maailma rahvad, see on
eesti süda ja eesti hing! Läte, Miido,
Toi eesti keeles, Boyce ladina keeles.
Rahvas kuulatab. Võõras keel,
hoopis uudsed viisid. Estonia? Mis
nimi see on? Jah — õige, vene okupatsioon.
Miks?
Kava üldkorraldaja läheneb ja ütleb:
laulge veel. Ja meie olime juba
oma hinge välja laulnud. Lisame,
ülesande hästi sooritatutena, kerge
südame ja rõõmuga vägeva koraali:
Gloria in excelsis Deo!
Kui mõte jälle hakkab ümbrust ja
olusid märkama, viirastavad juba hotelli
tuled. Koguneme jõululaua ümber.
Vello Salo ütleb tänupalve, Andres
Tork söögipalve ja lõpuks Roman
Toi tänab kõiki, kes värskelt
eesti koorimuusika ajalugu on teinud.
KÖNTSERTJERUUSALEMMAS
Esimesel jõulupühal on küllasõitnud
kooridele korraldatud eriline
kontsert Jeruusalemma kõige esinduslikumas
kontseHsaalis: Kontsertsaal
on hea akustikaga, Lavatagune
aga laulupeo jaoks lihtsalt liiga väike.
Ja külm on kõigi külaline.
Koorid paigutatakse lavale ümber
poodiumi istuma ja liiguvad sealt
järjekorras esinema. Ka siin on Estonia
Koor teise osa lõpupoolne.
^Minnesota suur vaimulik segakoor
kasutab oma laulmise saateks l^eli-lindilt
sümfooniaorkestrit. Ja helimeister
aina keerab tugevuse nuppu.
Ja lauluks on minu maitsele täiesti
võõras ajaviite/.tantsumuusikaostiil-ne
ilmaliku muusika ja vaimuliku
sõna segu.
•Väga head koorilaulu tegid: Stan-fordi
ülikooli kammerkoor — ka neil
oli kaasas rida instrumente. Huvitava
ja intonatsioonipuhta kava esitasid
Belgia lapsed. Islandi koori laulustiil
ja helitööde kõla oli koduselt
põhjamaine ja soomelik.
Meie laulsime, nagu oli palutud,
peamiseh eesti rahvalaule. Nõnda
kõlasid Jeruusalemmas laulud Võrgult,
Pätsult, Vettikult, Tubinalt ja
Topmanilt. Kummarduseks rahvusvahelisusele,
esitasime veel koori
Haydn'i ,,Heiligmessist". Klaveril
saatis siin Margit Viia.
Jäime oma esinemisega ka siin rahule
ja meid mäletatakse mitte ainult
oma' ülesannet korralikult täitnud
(oorina, vaid grupina, kes palutud
ajaühikust ka rangelt suutis kinni
pidada.
ÕULUJUMALATEENISTUS •
Enne jeruusalemma teatri kontserti
viibisime kõik Jeruusalemma vanalinnas,
vahetuh Kolgata mäe läheduses
paiknevas Lunastaja kirikus.
Sellest jumalateenistusest, mille oli
organiseerinud õpetaja Tõnis Nõmmik,
jääb kogu Pühale Maale reisi
mälestuste-ahelasse vahest kõige
elamuslikum pilt. Kirik oli kodune.
Uus — ehitatud 1898 ja väga avara
kõlaga. Jõulupuu oli kaunistatud elavate
küünaldega, altaril Eesti ja Kanada
lipud.
Läte „Miks nü hilja" ning Miido
Jõuluööl" vahest leidsid siin omale
selle õige kodu. Solistina laulsid veel
Valve Tali ja Andres Raudsepp. Valve
laulis kogu,,Meie isa" palve ning
kaunistas obligaadiga koguduse
,,Püha ööd" ja Andres kuulutas Toi
seatud lauluga Lunastaja sündimist.
Jumalateenistuse jutluse ütles Tõnis
Nõmmik,, jõuluevangeeliumit
vanas liturgilises stiilis laulis Vello
Salo ja kogu,teenistuse raamis jõu-lumeeleoluliseks
Roman Toi orelimäng.
Pärast jumalateenistust lausuti
kõige kolme kohta: nad on usklikud
mitte ameti, vaid südame poolest.
Hõbe- ja pronksmedalid
Craig Potsepale
Ontario noorte meistrivõistlused
ujumises 10-a. ja noor., 11-12. ja 13-
14-a. vanusegruppidele peeti sel aastal
Mississauga Aquatic Club'i korraldusel
24-26.jaan. Etobicoke ujulas.
Võistlustest võttis osa 45 Ontario
klubi 449 võistlejaga. Craig Pots^ep,
12-a., kes võistles 6-s alas, võitis 4
hõbe- ja 2 pronksmedalit. Kui eelmis-tel
aastatel nendest võistlustest osavõtjaid
oli 600 ümber, siis sel aastal
oli neid tunduvalt vähem, sest võistlustele
aktsepteerimise ajad olid palju
madalamale viidud. Ka võistluskor-raldus
oli muudetud. Varematel aastatel
peeti see võistlus 25-m ujulas,
sel aastal ainult eelvõistlused toimusid
25-m ujulas, finaalvõistlused aga
juba 50-m ujulas. Craig Potsep, kelle
eelvõistluse ajad on märgitud sulgudes,
saavutas järgmisi tagajärgi:" Tuli
teiseks (hõbemedalid) - 100 m
vabalt - 1.02,61 (1.01,35). 100 m
liblikstiilis - 1.10,27 (1.10,10), 200 m
indiv. kompleksstiilis — 2.37,39
2.34,78), 400 m indiy. kompleksstiilis
- 4.48,89 (4.40,12). Tuli kolmandaks
(pronksmedalid) — 200 m vabalt
- 2.15,43 (2.13,07), 400 m vabaU -
5.31,06 (5.27,07). Selles alas võistles
ainult kaheksa võistlejat.kes olid selleks
kvalifitseeritud. Ujudes 25-m
ujulas saavutatakse kiiremaid aegu
kui 50-m ujulas, sest seal on rohkem,
pöördeid, mis suurendavad kiirust.
Kia Puhm, kes oli haigestunud, ei
võistelnud.
HARALD RAIGNA
Lühidalt
Stockholmi ,„Kalevi" korvpallimeeskond
võistles möödunud aastal
8. detsembril Västertorpi gümnaasiumi
spordihallis Ängby meeskonnaga
ja võitsid 73:57.,,Kalev" asus
juhtima kohe alguses ja esimene
poolaeg lõppes .,Kalevi" võiduga
31:25. Teisel poolajal ,.Kalev" suurendas
oma edu ja võistlus lõppes
,,Kalevi" kindla võiduga. Kalevi"
treeneriks on Vello Kõks.
•
Kui Kristjan Palusalu naasis
1936.a. Berliini olümpiamängudel
kahekordse olümpiavõitjana raskekaalu
maadluses, kinkis riik talle
autasutalu Pillapalus Harjumaal. Palusalu,
kel möödunud sõja ajal tuli
kannatada vangilaagris, omab nüüd
oma endises talus 77-aastasena väikese
puhkeruumi, kuid talu on muudetud
spordi- ja puhkekoduks.
' I • •
Eesti jalgpalli varaseid pioneere
Arnold Pihlak suri Inglismaal Brad-ford'is
83 aasta vanuses. Pihlak katsetas
oma nooruses mitmeid alasid —
kergejõustikku, tõstmist ja maadlust,
kuid peaalaks valis jalgpallimängu.
Kuulus Tallinna „Kalevisse", hiljem
ka teistesse klubidesse, kus tuli mitmel
korral Eesii meistriks. Kuulus
rahvusmeeskonda esimest korda
1920.a., võisteldes soomlaste vasju.
Võistles 44 korda Eesti rahvusmees-korjnas.
1936,ä. Berliini olümpiamängudel
võistles 'Eesti meeskonnas,
kus kaotasid Ameerika Ühendriikidele
0:1. Võistles lühikest aega
ka elukutselisena. Koolipoisina astus
vabatahtlikult Vabadussõtta, kus
võitles soomusrongi koosseisus. ,
H.R.
TORONTO EjESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on
Kinnisvara üsienud 11,50%
Isiklikud laenud alates 12,50®/
Informatsiooniks
465-4659
Pank avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Jamboree meenutusõhtu
Eesti Skautide Malev Kanadas
esindusüksus võttis osa möödunud
suvel Guelphi linna lähedal toimunud
Kanada skautide kuuendast jam-boreest,
mis tõi kokku 10.000 poissi
kõikidest provintsidest ja esindusük-suste
haol ka teistest riikidest. Peale
poiste oli suurlaagris veel 2000 juhti
ja teenindusisikut, nende hulgas ka
mitmeid eestlasi.
Meie 44-liikmeline esindusüksus
oma laagrikülas, kus lehvis kümne
laagripäeva jooksul sini-must-valge
lipp, äratas tähelepanu mitmeti: eesti
poiste laitmatu käitumine, ühtlane
vorm sini-valge murumütsiga ja üle-kõige
kuulsaks saanud eesti saun.
Tuletegemise keelu tõttu laagris oli
algul mõningaid raskusi puudega
köetava sauna käikupanemiseks.
Kui see luba aga lõpuks saabus kohalikult
tuletõrje inspektorilt, siis ei tahtnud
soovijate järjekord sauna ukse
taga lõppeda. Saunaskäijaile anti
vastav „puhtuse" tunnistus ja inglis-
° prantsuskeelne voldik eesti sauna-kommetest
ja vastavatest oskussõnadest.
Samuti levitati kahekeelset
Eestit tutvustavat voldikut.
See äärmiselt hästi õnnestunud
eesti skautide üritus on nüüd minevik,
mida meenutati pühapäeval, 2.
veebruaril Toronto Eesti Maja noor-teruumis.
Sinna olid kutsutud kõik
esindusüksuse juhid ja liikmed, nende
vanemad ja esindusüksust majanduslikult
toetanud kaasmaalased
ning noortesõbrad.
Esindusüksuse juht skm. Harold
Kivi rääkis lühidalt jamboreest ja
meie poiste osa selles. Maleva juht
skm. Egbert Runge tänas esindusüksuse
juhtkonda ja teisi kaasaaitajaid
nimeliselt, samuti neid. kes olid annud
materiaalset või rahalisi toetust poiste
saatmiseks sellisele suurüritusele
kui seda on ülekanadaline jamboree.
Skm. Jaan Lepp võttis osa jamboree
praktilistest eeltöödest kohapeal
koos teiste eesti skautjuhtidega, samuti
oli ta tegev jamboree ajal üld-
• juhtkonnas, kus tal oli võimalik kokku
puutuda paljude teiste kanada ja
ka rahvusvaheliselt tuntud sküutjuh-tidega.
Tema lühiettekanne meenu-tusõhlul
käsitles neid kokkupuuteid.
Skm. Asko Kütti näitas valguspilte
sõnakuulmatu pildiaparaadiga, mis.
leidliku skaudimeele ja õlikannu abil
siiski tõrkudes täitis oma otstarbe.
Heakvalileedilised pildid näüasid tegevust
eesti laagrikülas. Seevastu
pildiseai^sile järgnev Kanada skautide
peakorterilt laenatud helifilm
viis vaataja jamboree igapäevase tegevuse
juurde, mis oli üllatavalt
mitmekesine ja huvipakkuv.. Filmi
otstarve ei olnud mitte ainult meenutada
möödunut, vaid anda ideid
ka igapäevaseks skautlikuks tegevuseks
ja lõpuks äratada huvi järgmise
arvult seitsmenda Kanada jamboree
vast^, mis toimub 1989 Prince
Edward Island'il.
Meenutusõhtust osavõtjail oli võimalik
vahetada muljeid kohvitassi
juures omavahel ja esindusüksuse
juhtkonnaga.
LT.
INCOME TAX PREPARATION
— üksikisikud, ettevõtjad, ärid —
MARK TUOMOLA B.A.
191 EGLINTON AVE. E. ruum 206 ~ TEL. 488-1801
(asutatud 1973)
Tampere L|
kemat aega
Soome lahe 1|
on käesolev
pere pnnatel
rammi kogui
teisele neist
taja.
'i
,,Eesti aasti
päevil Soomel
praegu Soonuj
tuaalne kirjai|
„Vanemuise"|
Ago-Endrik,
mistest ja jil
Tampere ajall
tuüriküjel Sinj
mi st.
,JERE ÕHTl
KALLID Ki
Nõndu tervita)
käesoleva aa]
teatrisuve i)ul
kesed on Aini
dula.
Kahe kirjani]
vat kohtumis
proovid algas]
Tamperesse
sulest' pärinnbl
Mati Unt Tallf
„VAIMUDE
TÄNAVAL*'
jubii rohkrml
kas Sdome lah
duši (irakordsf
Pärnu linnaserj
dil elanud kii]
Memoriaalmui
vat uudisnäidei
mude tund janj
Eesli kullui
sündmusele rul
pa. Peagi olid
Tampere Lini|
see näidend lul
Soomest lavj
uutele oli eteni
seks. Meeleolul
hiilgavad.
Koidula mui|
vuslik pühapai
sügava mulje.
Koidula kuju t]
tust.üli ju tegu
, , M u isanitui oi
linna laulupeo
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
MA
Külalii
UI
Eelmine näe
ülikooli dr. KJI
Teda oli kutjaj
ülikooli ergood
poolt oma uuenj
Dr. Petersen oi
matemaatika os
lina ülikoolis, (|
Tema eriala,
mid ja ergoodil
tiliselt käsitleb
keskmist aren
jooksul. Term
tikas ja signaa
nications and
näiteks, leiab s
Torontos viil
mehe Siegfrid
siinoldku ajal
Nelly Kessi, j
Loengu teeml
of theergodic H|
Petersen on
1943.a., kuuli'
lus ka tema is
auvilistkne ins<
sen.
On abielus El
kes on elukutsel
J) •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 13, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-02-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860213 |
Description
| Title | 1986-02-13-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELIAPÄEVAL, 13. THURSDAY, FEBRUARY 13 „Meie Elu" nr. 7 (1876) „Meie Elu" Õp. P. Maidre San Francisco kohusetäitjaks õpetajaks EELK Chicago praostkonna vi-kaarõpetaja Paul Maidre on praost Rudolf Kiviranna poolt määratud EELK San Francisco koguduse kohusetäitjaks õpetajaks. Vastavalt Eesti Kiriku korrale täidab kohusetäitja kõiki koguduse ülesandeid ja kohustusi nii jumalateenistuste, ametitalituste ja koguduse usulise elu juhtimise alal. Vastav praosti korraldus on esitatud kinnitamiseks peapiiskop A. Veemi kaudu Stockholmis asuva Konsistooriumi poolt. Öp. Paul Maidre aadress on: 1125 So.'Bernando Ave., Sunnyvale, CA 94087. Telefon:{408)^732-7149. Estonia Ko0r Petlemma ji Estonia Koor Pühal tontserdil Foto — Aavo Klaas fa saabüs päev, millele kõik tei-sisd päevad läbi terve aasta olid olnud hagu proloogiks: EESTI LAUL KÕLAB JÕULUÕHTUL PETLEMMAS. Oli juba videvik, kui saabusime Petlemma ja läbistasime esimesed julgeolekukontrollid. Linnast endast nägime vaid bussiaknast mööduvate, paremini valgustatud äride aknaid. Eriliselt jäi meeldä ühe kino sissekäik. Selle ukse kohal säras päratu silt: „]esüs, King David Cinema". Mulle tuli meelde seik, kui Vaiki ja Antsuga 196i. aastal istusime Salzr burgis: Mozartplatzil, Mozarti kohvikus, jõime Mozartkohvining nautisime Mozartkugelni nimelist šoko-laadi pralineed. Rahvusvaheline koonide jõulu-laulmine toimub omaette mäe otsas, Jeesuse sünnikiriku ja kõrgetest majadest raamitud väljakul. Platsi ühes otsas on kirik ja selle vahetus läheduses, aastate kerilauast märku andev laululava. Pisut hall ja pisut kurvameelne oma 351-p,äeva-lišest üksiolemisest. Laululava kohale on tõmmatud suur, kolmes keeles silt: CHRIST-MAS CHOIR ASSEMBLY, BETH-LEHEM. iLava on küllalt hästi valgustatud, ja teda raamivad üksikud hõredad ilupuud. ( Väljaku teises otsas on Petlemma raekoda, mitmekordne mõjuka fassaadiga ehitus. Külgedel kauplused," kõik elavas äritegevuses. Meie saabudes on'plats pea üleni ringi saalivaid inimesi täis. Silm kohe ei v-asta küsimusele. |cust nad kõik on pärit. Laval käib laulmine. Väljak on nüüd pea üleni tihedasti rahvast täis. Saalimiseks on hoopis vähem ruumi ning kooride esinemist jälgitakse rahuldava keskendumisega. Lava on 10-astmeIine. Esimesed astmed ulatuvad maani. Väikese barjääri taga §eisavad kohe kuulajad. On selge, et peaksime parema kuulda-vuse ja nähtavuse teenimiseks laulma lava kõige kõrgematel astmetel. Lähen otsima oma paremat kätt" ja koori ,,päälikut", kelleks on Arvo Medri. • Temagi on juba käinud esinemise praktilist külge uurimas ning samade mõtetega otsib mind taga. Saame kokku raesaali soojas. Sinna saabub üllatav teade: koor on kõik juba linnavalitsuse katusel, otsivad ja ootavad koorijuhti. LAULMINE TELEVISIOONI. Toronto televisiooni-saatja CTV tahab meie laulmist Petlemmas jäädvustada õhtusteks päevauudisteks. Transmissiooni aegade survel on vaja meid enne lindistada-kui ametlik esinemine laval kätte jõuaks. Nõnda otsis siis CTV -esindaja' taga teist võimalust. See leitigi: laulda linnavalitsuse hoone katusel, suur lauluväljak tagafooniks. Hangiti eriline Tuba katusel laulmiseks. Selgus, et platsi ümber asuvate majade katustel valvasid ainult tugevasti relvastatud valvemeeskonnad. Laulsime siis Boycfe'i„Alleluia" CTV»le ette kaks korda ja ruttasime tagasi raesaali, ^^^^^as oli tõesti külm. Saalis kohtusime uuesti kooridega, kes seal ka oma esinemist oota- - sid. Siin leidis, aset viimaks see ,, laulupeolik" laulurahva vennasta-mine ja mälestusesemete vahetamine.- Olime saanud Esto*84 käest eesti värvidega rinnamärke ning Kanada valitsuselt vahtralehekujulisi märke. Eriti maiad oldi Eesti lipule, kui selgus, et oleme küll Kanadast, aga südames esindame üht teist rahvast ja tema kultuuri. EESTI LAUL KESKÖISE TAEVA ALL , Kuidas Arvo Medri koori lä^ii liikumatu rahvamurru laululavale murdis nii, et keegi kaduma ei läinud — sellest saaks kirjutada omaette terve peatüki. Nagu sellestki, kuidas Andres Raudsepp täiesti omaette ilmus videokaameratega lisra^lj^gi- .^eks ajaks, isegi Petlemma, et'seda kultuur-ajaloolist sündmust põhjalikult ja asjalikult jäädvustada. Aga juba kostsid sõnad: Estonia Choir, Toronto, Canada. Langesid sõbralikud märkused koori ja koorijuhi kohta ning seal me seisime, Petlemma öös, temperatuur nulli ligidal, nelikümmend eestlast, südamed äre- - Enne suure kontserdi algust on kõik koorid raesaalis. Meid tervitab linnapea ^lias Fireij. Koore on ühtekokku 14, aga mitte l4-elterinevah maalt. MoneU maalt on mitu. Nende hulgast meenuvad Belgia lapsed, Iisraeli skaudid, Fiji sõjaväe meeskoor, Islandi kirikükoor. Lõuna-Aafrikefst on kaks isevärvi koori, mõlemad kutsuvad ennast rahvuslikuks kooriks. USA-st on kolm, ptanfordi ülikooli Euroopa-ma^kal viibiv kammerkoor* ja siis Minnesotast ühe lahküsu kiriku suur, suur segakoor. Südamlikkude sõnadega tervitatakse ja tänatakse kõiki küllasõitnud koore ja palutakse neid kordamööda tulla vastu võtma Iisraeli Turismi ministeeriumi tänu-diplomit. Estonia Koori diplomi võtab vastu koori esinaine Pärja Tiisl^r. Nagu teistelgi kooridel, nõnda on ka Estonia Kooril kink Petlemma linnapeale. Aga selle on Pärja Tiislar ja Aino Lokk. hankinud Toronto linnalt. Pärja ütleb:, Toronto linnapea Art Eggleton saadab teile selle raamatuga isiklikke tervitjusi. Sõna Toronto tuleb indiaani keelest ja tähendab kohtumise paika. Meil on rõõm viibida siin Petlemmas, kus kohtuvad taevas ja maa." ' Raamatuks, mida A r t Eggleton pn saatnud, ön,,Toronto in Architec-ture" Toronto linna 150. aastapäeva puhul valminud, haruldus. Estonia Koori esinaine saab võimsa aplausi. Meile on teatatud,|et oleme eelviimane koor kogu esinemiste pikas reas. Antakse mõista, et see on tunnustuse märgiks, mida korraldajad on otsustanud kuuldud helilintide najal. //ž>^Äo:v^v••Ä•>>::^•^!^':-:->:v sport Pidulik vastuvõtt lõppenud, jäävad koorid samasse raesaali istuma ja õues leiduvale laululavale minekuks valmistuma. Meil on aega, esineme alles umbes poolteise tunni pärast. Lähen välja „maastikuluurele", et kuidas seal õues üldse kõlab ja kuidas laululaval ennast kõige paremini koorina maksma panna. alateenistusel Jeruisalemma Lunastaja kirikus oli kaunistatud Eesti ja Kanada lippudega. All - Estonia Koori esinaine Pärja Tiisler annab Toronto linnapea Art Eggletoni kangi üle Petlem- ™ n fls—ealeElsas Freifk, • • Foto - -Elmar Ilves vusest põksumas, ise külmast kohmetunud. . ' Laulmine sellises,,olümpia atmosfääris" muutub peagu instinktiivseks, kontsentratsioon on sedavõrd tugev. Enesevaatluse vabadus puudub täiesti. Aga me olime oma üle- • Bandeks valmis! MIKS NII HILJA ÕHTUKELLAD MEILE TORNIST KÕLAVAD Kuulake maailma rahvad, see on eesti süda ja eesti hing! Läte, Miido, Toi eesti keeles, Boyce ladina keeles. Rahvas kuulatab. Võõras keel, hoopis uudsed viisid. Estonia? Mis nimi see on? Jah — õige, vene okupatsioon. Miks? Kava üldkorraldaja läheneb ja ütleb: laulge veel. Ja meie olime juba oma hinge välja laulnud. Lisame, ülesande hästi sooritatutena, kerge südame ja rõõmuga vägeva koraali: Gloria in excelsis Deo! Kui mõte jälle hakkab ümbrust ja olusid märkama, viirastavad juba hotelli tuled. Koguneme jõululaua ümber. Vello Salo ütleb tänupalve, Andres Tork söögipalve ja lõpuks Roman Toi tänab kõiki, kes värskelt eesti koorimuusika ajalugu on teinud. KÖNTSERTJERUUSALEMMAS Esimesel jõulupühal on küllasõitnud kooridele korraldatud eriline kontsert Jeruusalemma kõige esinduslikumas kontseHsaalis: Kontsertsaal on hea akustikaga, Lavatagune aga laulupeo jaoks lihtsalt liiga väike. Ja külm on kõigi külaline. Koorid paigutatakse lavale ümber poodiumi istuma ja liiguvad sealt järjekorras esinema. Ka siin on Estonia Koor teise osa lõpupoolne. ^Minnesota suur vaimulik segakoor kasutab oma laulmise saateks l^eli-lindilt sümfooniaorkestrit. Ja helimeister aina keerab tugevuse nuppu. Ja lauluks on minu maitsele täiesti võõras ajaviite/.tantsumuusikaostiil-ne ilmaliku muusika ja vaimuliku sõna segu. •Väga head koorilaulu tegid: Stan-fordi ülikooli kammerkoor — ka neil oli kaasas rida instrumente. Huvitava ja intonatsioonipuhta kava esitasid Belgia lapsed. Islandi koori laulustiil ja helitööde kõla oli koduselt põhjamaine ja soomelik. Meie laulsime, nagu oli palutud, peamiseh eesti rahvalaule. Nõnda kõlasid Jeruusalemmas laulud Võrgult, Pätsult, Vettikult, Tubinalt ja Topmanilt. Kummarduseks rahvusvahelisusele, esitasime veel koori Haydn'i ,,Heiligmessist". Klaveril saatis siin Margit Viia. Jäime oma esinemisega ka siin rahule ja meid mäletatakse mitte ainult oma' ülesannet korralikult täitnud (oorina, vaid grupina, kes palutud ajaühikust ka rangelt suutis kinni pidada. ÕULUJUMALATEENISTUS • Enne jeruusalemma teatri kontserti viibisime kõik Jeruusalemma vanalinnas, vahetuh Kolgata mäe läheduses paiknevas Lunastaja kirikus. Sellest jumalateenistusest, mille oli organiseerinud õpetaja Tõnis Nõmmik, jääb kogu Pühale Maale reisi mälestuste-ahelasse vahest kõige elamuslikum pilt. Kirik oli kodune. Uus — ehitatud 1898 ja väga avara kõlaga. Jõulupuu oli kaunistatud elavate küünaldega, altaril Eesti ja Kanada lipud. Läte „Miks nü hilja" ning Miido Jõuluööl" vahest leidsid siin omale selle õige kodu. Solistina laulsid veel Valve Tali ja Andres Raudsepp. Valve laulis kogu,,Meie isa" palve ning kaunistas obligaadiga koguduse ,,Püha ööd" ja Andres kuulutas Toi seatud lauluga Lunastaja sündimist. Jumalateenistuse jutluse ütles Tõnis Nõmmik,, jõuluevangeeliumit vanas liturgilises stiilis laulis Vello Salo ja kogu,teenistuse raamis jõu-lumeeleoluliseks Roman Toi orelimäng. Pärast jumalateenistust lausuti kõige kolme kohta: nad on usklikud mitte ameti, vaid südame poolest. Hõbe- ja pronksmedalid Craig Potsepale Ontario noorte meistrivõistlused ujumises 10-a. ja noor., 11-12. ja 13- 14-a. vanusegruppidele peeti sel aastal Mississauga Aquatic Club'i korraldusel 24-26.jaan. Etobicoke ujulas. Võistlustest võttis osa 45 Ontario klubi 449 võistlejaga. Craig Pots^ep, 12-a., kes võistles 6-s alas, võitis 4 hõbe- ja 2 pronksmedalit. Kui eelmis-tel aastatel nendest võistlustest osavõtjaid oli 600 ümber, siis sel aastal oli neid tunduvalt vähem, sest võistlustele aktsepteerimise ajad olid palju madalamale viidud. Ka võistluskor-raldus oli muudetud. Varematel aastatel peeti see võistlus 25-m ujulas, sel aastal ainult eelvõistlused toimusid 25-m ujulas, finaalvõistlused aga juba 50-m ujulas. Craig Potsep, kelle eelvõistluse ajad on märgitud sulgudes, saavutas järgmisi tagajärgi:" Tuli teiseks (hõbemedalid) - 100 m vabalt - 1.02,61 (1.01,35). 100 m liblikstiilis - 1.10,27 (1.10,10), 200 m indiv. kompleksstiilis — 2.37,39 2.34,78), 400 m indiy. kompleksstiilis - 4.48,89 (4.40,12). Tuli kolmandaks (pronksmedalid) — 200 m vabalt - 2.15,43 (2.13,07), 400 m vabaU - 5.31,06 (5.27,07). Selles alas võistles ainult kaheksa võistlejat.kes olid selleks kvalifitseeritud. Ujudes 25-m ujulas saavutatakse kiiremaid aegu kui 50-m ujulas, sest seal on rohkem, pöördeid, mis suurendavad kiirust. Kia Puhm, kes oli haigestunud, ei võistelnud. HARALD RAIGNA Lühidalt Stockholmi ,„Kalevi" korvpallimeeskond võistles möödunud aastal 8. detsembril Västertorpi gümnaasiumi spordihallis Ängby meeskonnaga ja võitsid 73:57.,,Kalev" asus juhtima kohe alguses ja esimene poolaeg lõppes .,Kalevi" võiduga 31:25. Teisel poolajal ,.Kalev" suurendas oma edu ja võistlus lõppes ,,Kalevi" kindla võiduga. Kalevi" treeneriks on Vello Kõks. • Kui Kristjan Palusalu naasis 1936.a. Berliini olümpiamängudel kahekordse olümpiavõitjana raskekaalu maadluses, kinkis riik talle autasutalu Pillapalus Harjumaal. Palusalu, kel möödunud sõja ajal tuli kannatada vangilaagris, omab nüüd oma endises talus 77-aastasena väikese puhkeruumi, kuid talu on muudetud spordi- ja puhkekoduks. ' I • • Eesti jalgpalli varaseid pioneere Arnold Pihlak suri Inglismaal Brad-ford'is 83 aasta vanuses. Pihlak katsetas oma nooruses mitmeid alasid — kergejõustikku, tõstmist ja maadlust, kuid peaalaks valis jalgpallimängu. Kuulus Tallinna „Kalevisse", hiljem ka teistesse klubidesse, kus tuli mitmel korral Eesii meistriks. Kuulus rahvusmeeskonda esimest korda 1920.a., võisteldes soomlaste vasju. Võistles 44 korda Eesti rahvusmees-korjnas. 1936,ä. Berliini olümpiamängudel võistles 'Eesti meeskonnas, kus kaotasid Ameerika Ühendriikidele 0:1. Võistles lühikest aega ka elukutselisena. Koolipoisina astus vabatahtlikult Vabadussõtta, kus võitles soomusrongi koosseisus. , H.R. TORONTO EjESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on Kinnisvara üsienud 11,50% Isiklikud laenud alates 12,50®/ Informatsiooniks 465-4659 Pank avatud esmasp.-reede 10:00-3: Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 Jamboree meenutusõhtu Eesti Skautide Malev Kanadas esindusüksus võttis osa möödunud suvel Guelphi linna lähedal toimunud Kanada skautide kuuendast jam-boreest, mis tõi kokku 10.000 poissi kõikidest provintsidest ja esindusük-suste haol ka teistest riikidest. Peale poiste oli suurlaagris veel 2000 juhti ja teenindusisikut, nende hulgas ka mitmeid eestlasi. Meie 44-liikmeline esindusüksus oma laagrikülas, kus lehvis kümne laagripäeva jooksul sini-must-valge lipp, äratas tähelepanu mitmeti: eesti poiste laitmatu käitumine, ühtlane vorm sini-valge murumütsiga ja üle-kõige kuulsaks saanud eesti saun. Tuletegemise keelu tõttu laagris oli algul mõningaid raskusi puudega köetava sauna käikupanemiseks. Kui see luba aga lõpuks saabus kohalikult tuletõrje inspektorilt, siis ei tahtnud soovijate järjekord sauna ukse taga lõppeda. Saunaskäijaile anti vastav „puhtuse" tunnistus ja inglis- ° prantsuskeelne voldik eesti sauna-kommetest ja vastavatest oskussõnadest. Samuti levitati kahekeelset Eestit tutvustavat voldikut. See äärmiselt hästi õnnestunud eesti skautide üritus on nüüd minevik, mida meenutati pühapäeval, 2. veebruaril Toronto Eesti Maja noor-teruumis. Sinna olid kutsutud kõik esindusüksuse juhid ja liikmed, nende vanemad ja esindusüksust majanduslikult toetanud kaasmaalased ning noortesõbrad. Esindusüksuse juht skm. Harold Kivi rääkis lühidalt jamboreest ja meie poiste osa selles. Maleva juht skm. Egbert Runge tänas esindusüksuse juhtkonda ja teisi kaasaaitajaid nimeliselt, samuti neid. kes olid annud materiaalset või rahalisi toetust poiste saatmiseks sellisele suurüritusele kui seda on ülekanadaline jamboree. Skm. Jaan Lepp võttis osa jamboree praktilistest eeltöödest kohapeal koos teiste eesti skautjuhtidega, samuti oli ta tegev jamboree ajal üld- • juhtkonnas, kus tal oli võimalik kokku puutuda paljude teiste kanada ja ka rahvusvaheliselt tuntud sküutjuh-tidega. Tema lühiettekanne meenu-tusõhlul käsitles neid kokkupuuteid. Skm. Asko Kütti näitas valguspilte sõnakuulmatu pildiaparaadiga, mis. leidliku skaudimeele ja õlikannu abil siiski tõrkudes täitis oma otstarbe. Heakvalileedilised pildid näüasid tegevust eesti laagrikülas. Seevastu pildiseai^sile järgnev Kanada skautide peakorterilt laenatud helifilm viis vaataja jamboree igapäevase tegevuse juurde, mis oli üllatavalt mitmekesine ja huvipakkuv.. Filmi otstarve ei olnud mitte ainult meenutada möödunut, vaid anda ideid ka igapäevaseks skautlikuks tegevuseks ja lõpuks äratada huvi järgmise arvult seitsmenda Kanada jamboree vast^, mis toimub 1989 Prince Edward Island'il. Meenutusõhtust osavõtjail oli võimalik vahetada muljeid kohvitassi juures omavahel ja esindusüksuse juhtkonnaga. LT. INCOME TAX PREPARATION — üksikisikud, ettevõtjad, ärid — MARK TUOMOLA B.A. 191 EGLINTON AVE. E. ruum 206 ~ TEL. 488-1801 (asutatud 1973) Tampere L| kemat aega Soome lahe 1| on käesolev pere pnnatel rammi kogui teisele neist taja. 'i ,,Eesti aasti päevil Soomel praegu Soonuj tuaalne kirjai| „Vanemuise"| Ago-Endrik, mistest ja jil Tampere ajall tuüriküjel Sinj mi st. ,JERE ÕHTl KALLID Ki Nõndu tervita) käesoleva aa] teatrisuve i)ul kesed on Aini dula. Kahe kirjani] vat kohtumis proovid algas] Tamperesse sulest' pärinnbl Mati Unt Tallf „VAIMUDE TÄNAVAL*' jubii rohkrml kas Sdome lah duši (irakordsf Pärnu linnaserj dil elanud kii] Memoriaalmui vat uudisnäidei mude tund janj Eesli kullui sündmusele rul pa. Peagi olid Tampere Lini| see näidend lul Soomest lavj uutele oli eteni seks. Meeleolul hiilgavad. Koidula mui| vuslik pühapai sügava mulje. Koidula kuju t] tust.üli ju tegu , , M u isanitui oi linna laulupeo ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ MA Külalii UI Eelmine näe ülikooli dr. KJI Teda oli kutjaj ülikooli ergood poolt oma uuenj Dr. Petersen oi matemaatika os lina ülikoolis, (| Tema eriala, mid ja ergoodil tiliselt käsitleb keskmist aren jooksul. Term tikas ja signaa nications and näiteks, leiab s Torontos viil mehe Siegfrid siinoldku ajal Nelly Kessi, j Loengu teeml of theergodic H| Petersen on 1943.a., kuuli' lus ka tema is auvilistkne ins< sen. On abielus El kes on elukutsel J) • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-13-04
