Meie Elu = Our life, September 25, 1980

              mm
r < ' ^ ,
' - ^ - _
-• :•--^'v•--^»'•i--V>;;^;_r-•^:..--V^':k•^^^^^
itmiaMTii
NEUAPÄEVAL,^25. SEPTEMBRIL —
• r
THURSDAYi S E P T E M B E R 25 Meie Elu" nr. 39 ilS97) 1980
ae
Published by Estonian Publishing Gö. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
Töin^etajad: H, Riebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B; Parining, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
USA. TellC201) 262^0773.
„METE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas,
Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Ganada Tel. 466-095L
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., jkl. 9 li.
-5 p.l, esraasp. ja neljap. kl.^ 9 h.-8 õ. Laup: kl. 9 hA p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — 1 ai $27.00, 6 k. $(4,50, 3 k.
19.00. USÄ-sse — I a429.00 6 k.$15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 ä. $33.00,6 k. $17.00,3 k. $10.00. Kiri
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 krS7.25. Kiri- ja lennunostiiisa
USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8l25 Lennupostilisa
maadesse: 1 ä. $32.75, 6 k.
Üksiknumbei" T-.50^. :
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
$4.00,
mata
URHO KEKKONiEN:
Kui loodus õimistäs lllvaseid ja
mägiseid kõrbeäSasld Pärsia lahe üm­ber
maailma suurimate õlialUkatega,
siis samal ajal ^asetas ta selle piir­konna
rahva suuremasse ohtu juba
muistsetest piibliaegädest peale. Äh­vardava
ohu suurus on aga ilmne
eriti tänapäeval, kus muud õlivarud
ort tarvitatud la araal)ia maad on ik-lica
veel õli poolest rikkad,
1 Praktiliselt ongi selle piirkonna
veed, Pärsia Jahes Ja India ookeanis
J täis vastaspoolte lahinglaevu, esial­gu
üksteisele hoiatuseks, kuid kui
tarvis siis ka tõrjumiseks. Pärsia la­he
kitsuses. Hormuzi juures asub
Nõukogude Liidu soomusristleja ju­hitavate
missilitega Ja eskortlaevade-ga.
India ookeanis on Moskval küm­me
lahinglaeva ja 16 saateiaeva.
USA on paigutatiud kaks tuumarel­vadega
lahinglaevä India ookeani ja
viiest laevast koosneva võitlusüksu­se
Pärsia lahte. Ecimal, India ookea­nis
c^hitab lÜSA DIego Garcia saarel
suurt merebaasi ja selle vanistami*
iie käib pidevalt. Prantsusmaal on
neljateistkümnest sõjalaevast koos­nev
üksus India ookeanis. Ning Pär­sia
lahesl endas on sõjalised võtnie-positsioonid
Inglaste käes.
; Need on tohdtu tulejõuga mem-
, Piis on koondatud ainult sd-et
hoida ^tasakaalu" araabia
maade õHpiirkbppas. Kuid vastastje,
üheltpoolt Nõukogude Liit ja teiseitf
poolt USA oma liitlastega on seal ka
selleks, et kaitsta oma elulisi huvisid
õlivarüstuse alal Geograafiliselt on
parimas olukorras Nõukogude Liit
oma saja tuhande mehega Afganista­nis
jä nõukogude lõunapiiri lähedu--,
sega piirkonnale. USA-1 pn kahesaja
tuhandeline Jafiingüksus komplek­teeritud,
viibimatuks tegevusse astu­miseks,
kuid see asub USA-s, 7000
miili pemal võimalikust konfliktist.
Praegune Iraan oma segases sise­poliitilises
olukorras on sinna paigu­tatud
nõukogude agiehtide ja kohali-
V ke radikaalide abiga; nõukogudele
lahtine maal kuid USA^e alles ligi-pääsemata
eksisteeriva konflikti tõt­tu.
Teised araabia maad on erineva­tes
pojliitilistes sõiduvetes, kuid üks­ki
neist ei taha loovutada baase
USA-le, sest; sl|s algab sama nõud­mine
ka Nõukogude Liidult. '
Nii ongi UŠÄ silmapilgul Lähls-
Edas ilma maapealse sillapeata, mis
võib tekkida laid siis, kui araablased
sedartemale pakuvad. Kuid araa­bia
riigid viibivad ikka veel oma en-probleemide
Juures Iisraeli parast.
President Carter küll algatas n.n.
Camp Davidl leppe Iisraeli ja Egip­tuse
vahel, kuid pole suutnud rriõjus-tada
leppie tegelikku täitmist. Iisrae­li
ei taha silmnähtavalt loobuda oma
1967. a. vallutustest Sinai pooisaa-rel,
ei ole valmis loovutama poolt. Je-rusalemma
araablastele ja pole val­mis
nõustuma iseseisva Falestiinaga
oma pitrii.
yastupldiselt leppele on Iisrael
sasunudSinaid asustama oma elanik-köhnaga
hoolimata UN'i deklaratsi­oonidest
ja USA soovidest saavutada
piirkonnas rahu. Tekkinud olukord
on pidevaks punase rätiku lehvitairil-seks
araabia maadele ja selle taia
seisab USA toetus Iisraelile ja järeli­kult
araablaste vastuseis USA-le.
See, mis USA-le Ja Nõukogude Liidu­le
selles pUrkonnas on õli, on araab­lastele
Iisraeli leppimatus ja agres­siivne
hoiak. Mi ei Qle ajalugu õn-
1 nistanüd seda maad, ka rahu ning
läbisaamisega naabrite vahel, vaid
on anhud vatnu ja hävituse kaasa
neilt päevilt, mil Juudarahvas eelaja-looiistel
aegadel Egiptusest välja
rändas. '
Nii istuvad iaraablašedfoma õlialli-kate
otsas, kuigi nende silmad on
pööratud Iisraeli suunas. Olukord
õliallikate ümber võib püsida oma
status quos veel pikemaid aastaid,
kui araablased oskavad ja tahavad
oma kaarte õieti mängida, l^askeim
kriis tuleb siis, kui üks poöl (Nõu­kogude
Liit või USA) suvatseb õlid
äkkrünnakuga sisse võtta silmnähta­va
olukorra lagunemisel. Kiiid siis
võlbj juhtuda see, mis juhtus Koreas
ja Vietnamis; kus i mõlemad maad
poolitati vastaste vahel, kuni Viet­nam
lõpuks ' üliehdati kommunistli­ku
poole külge Sama võimalust nä­hakse
õliallikate suhtes ka Pärsia la:
he piirkonnas endas, kui kasutada
LUGE JA KIRJUTAB
„Mde'Elu" avaldab i meelsasti
oma lugejate mõtteavaliiusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukohr
tadega. Balüme kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab enäale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lüfiendada ning mittesohimise
korral jätta avaldamata, , ;
HELSINGI (M.E.) - Soome' pre­sident
-jUrho Kekkonen sai 80-aaista-seks.
Just juubeli künnisel ilmus te­ma
sulfest raamat |-tiitliga „Tammi-niemi",
kus ta korldab 1978. a. aval­datud
mõtet, et ,;Põhjamaäd peaks
omavahel hakkama nõupidama koos
asjaomaste suurriikidega relvakont­rolli
üle/' Sihiks peaks olema eriline
Põhjamaid puudutav sobimus, mis ,
nii täielikult võimalik isoleeriks
Põhjamaad) üldisest tuumastrateei
gist hing eriti uue tuumatehnõloogia
mõjust. Jamminiemi" (nimi on ma­jast,
kus Kekkonen elab) põhineb;
presic^endi varasematele kirjutustele,
kõnedele ja^ülestähendustele. Autori
arvates nn. piiratud luumarelvasõda
tähendab vaid aatomisõja eiiroopas-tumist,
miilgi mõjust Põhjamaad
kõrvale ei jää. Kekkonen mainib ka,
let mida stabiilsemad bn Soome ja N.
Liidu suhted, seda vaj-jatum on ka
Rootsi ja kogu Põhjak positsioon.
Ta käMab, et ükskord.muu osa Põh­jalast
selle unustab liis oleks suu-rek?
ohuks tulevikus.
boikoteeris
i@re
Teise Maailmasõja legendaarsele
väejuhtide nimelise ausamba püsti-iamineSeedriorüIe,
niis nõudis nii
jniitmeid aastaid.i.plaanitsemist ja et-tevalmistussi,
on nüüd teostunud. Pa-
Iraku on aga šajmba asukoha kohta.
I kuuldavale tuln^ud mõningaid eriar­vamusi.
Tegelikult on seV ka päris
mõistetav; sest ar^jstades Seedrioru:^^^^: ^ soodustused, ei ole kriis kau-,
peokljaku avaraid võimalus
s^m^a toimkonnal olema upns kee- heitlus Varssavi ja Moskva vahel.'
; VabaA .ämetlühSngud; Moskva kommumstlikus terrorlsüste®^
mis on täi€|sti ettekujutamatud. Kuna vabad ametiühingud lubati
tingimusega, et need peavad mabtumä praegusesse kommunistlik­ku
võimukörda siis on valitsusel ja kommiinistlikul parteil käes
tugevad tri|mbid, et antud lubadusi tagasi võtta Ja on isegi võima
lk, et algab uuenduste taotlejate jälitamine ja vangistamine
lele viitavad uue range liini kommunistist peaministr
kõned, nagu oleks rahvavaenlased ja välismaised agendid töölisi
üles ässitanud ja nagu oleks vabad ametiühingud Poola riigile ja
rahvale:kahjulikud..Kommunistlikus parteis toimuvad
;hasitused>:;. • V
, Vaatamata Poola tööliste suurtele '
võitudele ja Poola Valitsuse •lubadus-
Vele, et löülised saavad vabad ja sõl­tumatud
ametiühingud ja mitmed
rulirie ülesanne; leida koht, mis oleks
olnud kõigile meelepärane. Soove ja
ettei3anekuid oli mitmeid ja sellega
seose's rohkesti arutlusi ning vaidlu-sigi,
ent valik sai olla ainult üks. t
Kõlivälseisjaid võiks vasthuvitafiä
see, et^samba kujundaja kunstniku,
soovituseks oli — pea lipumasti kün-
See on ohtlik m^n^.
Kremli seltsimehed, ei saa lubada
Poola töölistele, erilisi kommunistli- .
kus süsteemis.' tundmatuid ja või^
matuid konsessioon^ rr vabu ameti­ühinguid,
streigiõigu|t, tsensuuri'
pehmendamist ja katoliku kiriku ju-
, . . , .. . . . raalateenistüsi igal 'pühapäeval,
ka tagune, iruud^a ümbritsetud väi^ ^ ^ ^ ^ ^ poolakatele teha sel-ke,
lage koht. Paeva^. alustati; need konsessioonid ohüsta-
.kaevamistoodega.^vnbis kohal arvuv^ otseselt kommunistliku partei
kas grupp^asjaosahsi mitmetest Hng, j^^^^trolli ja Poola, Kremli Orjaim^
kcmdades, kel e enamus lei^^^ , p^^^j^^j südames, ohustab Moskva
niku^oolt valitud; koha olevat liir' kommunismi stabiilsust. Kogu Ida-selt
kõrvalise, varjatud ja
soisel piimal asuva. Sealsam^^^ ohustatud. Kuid nähta.
; ati peoplatsi lõuna :ser^val,:langenu- .^^j- ^- ^^^^ N. Liit oma säjaväege-i
Turismivõldik ..Tallinn Juulis';,
inglise ja poome keeltes läheb küll
linnast välja. Pirita varemetesse
kontserti kuulama kuid samas aset-leiüvät
oiümpiaregattat ei nimetata
kusagil. Ju vist turiste sinna läheda­le
ei lastud, või ei tahetud.-Ka laulüi-pidu
teatatakse ingliskeelses osa!,s
mitte kontsertide all. vaid näituste
grupi lõpiis lausega ..Teie blete tere-tulnuid
...j' Soomekeelsel leheküljel
on laulupidu mainitud väikse kirja­ga
kontsertide hulgas.
Ingliskeelset lehekülge ehib märk
mis vist sümboliseerib 4()-aastast
okupeerimist Ja 1655. a. m^ja kelp
/tuulelipuga mida võiks õigusega lu­geda
pooles mastis olevana. Soome­keelsel
küljel on erinev pilt ja .Juu-
.beli" embleemi ei ole.
uus
te mälestussamba vastaspoolel asu­dega
ja asja püulpkse sirgeks ajada^
vas seedrite reas. poolkaarekujuiine,: samade vahendit^a, nagu: toimiti
ministriks tulles. Aegamööda nihu-taial^
se asjad jälle vanale joonele ta-tigi
ausammas paigutada sinna.
Kahetsusväärselt oli aga ilm selle
otsuse tegemise ajal sügavalt pilves.;
isegi vihmane. Sellises olukorras
keegi ei osanud taibata, et sambast
läänepoöl • seisev suur seeder, selle
päikese eest võib ara varjata. Alles'
2asi.i
RISKANTNE MÄNG
hid: teavad, et neile vaadatakse, kui
' Tivaliseerivale jõule kommunistliku
Moskva korraldas uue parieibos- partel kõrval. Juba nende lubaduste
avatalitusel ilmnes et see oluline as Wladimir Kania kauau, et töölised : andmisel kommunistliku partei
pekt oli jä. nud kahesilma vahele ''^P^tasid streigi ja asusid oma i p ö - . keskkomitee märkis, et uued vabad
Eriti, küna^künstnit valides mõü' kohtadele. W.Kania^^m sisaldavad enda^ po-;
Hiljuti ninf^etas Hiina Rahvakong-ress
kunagi põlatud ja väljapuhasta-lud
61 aastase Zhao Ziyangi ümb'er-korraldatud
Hiina peaministriks.
Sellega tahetakse' vältida uusi si'se-misi
raskusi. Zhao on Hiina praegu­se
kõige võimsama mehe Dengi poolt
välijtud pöliitifc Uue peaministri si­hik?
on tihedama koostöö taotlemi-
' , ^ neUSA-ga, Hiina armee modernisee­rimine.^
Eriti rõhk on asetatud Hiina
tunnustavad kommunistlikku par- i^iajandusele. Zhao jagab võimu tei-
,teid, kui juhtivat võimu Poolas. Eiy se Dengi poolt soovitatud poliitiku
kahjustata praegust korda rahvusva-^^^H^ on Hiina kom-helisel
areenil j munistlil^u partel peasekretäriks. ,
^ Uute tööliste organisatsi^^ ' Nende ümberkorraldustega lõpeb
. ^ Mao Tse-tungi surmajärgne ajastu.
sest Hua Guo^feng, kes sai Mao sur-majärele,
peaministriks ja ajas Mao
poliitikat pidi taanduma. Uus pea-
Kuwaiti välismiäster, "^elk^ ' ^^^^ materjaliks roostevaba terase, se^ 5. septembril, asendades Ed.Gie- ,
ai Ahmed ai. Sabah sõnu. .Piirkond ^^^atavasti eeldas sambale päikese- rekit, k^s oli saanud südameataki. •
listkohta.et saavutada «rilist efekti* ^^^^^^^
•päikesekiiriL sädelusega heledal, lai- ''^^ ataki. Nähtavasti. taheti sellega
kivarmetalLi. näidata, et leda^ ei/tulnud patuoina-õieti^
peaks ju olema üsna liitne kõrvaldada. W.Kania juhtiiendi-seda.
puüidust parandada varjava valitsuses ärmeecj; ja julgeoleku-"
seedri kqrvaldamise leek Kuid tun- lt^t?nistusl, mis näitab, et ta on; paras '
deš Seedrioru praeguse juhtkonna mees selleks, et iSoveti strateegiat el^
konservatiivset meelsust, eit saaks ''M ^'ü^- t"
selline ketserlik mõte vist küll üldse ; Venelased laavad., et W. Kania •
•kõne: allagi tulla. Siiski lootus peab P^ab mängima^ ;äga riskantset mari-:
jääraa; Sest aeg veereb ja kui kunagi Lubatud Uuenduste tagasivõtmi-nooremad
asuvad vanade asemele n^V põhjustab rahutusi ja vägivalda.
jaotatakse kahe näitejuhi, Nõukogu
de Liidu Ja USA vahel, pooleks nii,
et mõlemad pooled rahule jäävad".
Arvestades ajaloolisi realiteete
teisest maailmasõjast peale võivad
ka need sõnad prohvetlikud olla,
sest see on alnunke viis, kuidas Ilma
verevalamiseta'i küsimusest üle • saa-
1 iit ilisel t opös i ts ioon i kömmun is 11 i-kule
parteile, mida kommunistliku
korra Juures ei saa olla. Vabad ame-tiühingjud
õõnestavad kommunismi
: minister rakendas suure eduga Hii-,
na suuremas provintsis marksistlik­ku
plaanlmajändust koos vaba ette­võtlikkusega.
Ta andis töölistele
preemiaid ja talupoegadele neilt kon­fiskeeritud,
m^id: tagasi, et elustada
ilmas.
ühtlust nii Euroopas, kui kogu maa- p5iiun^ajandušt
i n i s t r a a t p r e i d ' J tehnikuid partei­meestele,
kelle aijatifndmine on sa-
, geli küsitav. Nägu Derig nü puhasta­ti
.välja Zhao Mäo kultuurrevolutsi-ooni
päej^il ja heideti parteist välja.
PARTEI ON TUGEV • . ^
Üksj Poola kommunistlik tegelane
seletas välisajakirjanikele, et teie ei
'kujuta ette. kui tugev õieti -on kom­munistlik
partei. S^is kui sajad tu- OlltlllliniinillllltlintinillinilillllllllilliniiHlilill^
handed töölised sitreigivad ja kogu
võibolla nemad toovad kaasa lepli­kuma
vaate! jä arusaamise vaimu,
selleks et sangarite mõõgad võiksid
uhkelt särada päikesepaistes, nii na­gu
see oli mõeldud ja peakski ol(?rha.
Järgneb uus streik ja juba palju tõ­sisem,
r E r Poola valitsus ega ka''
maailma ajakirjanduse silmad lasu­vad
Poola sündmustel, on kerge saa-,
vutada oma nõudmiste täitmise luba-
Kreml e, jaa ignoreerida ^tööliste dust. Kuid siis, t u i streigid on lÕppe-suun
streik^, m,s paralüseerivad ko-, kjad rahunenud on ameli-guf-
üola majandusi, „ ühingute ' organiseerijatel võimatx.
,,uh(.del ja vabade ametiühingute or: J 3aa^u,^,5ireaUseerlda. Kuid o
gani seerijal '1 seisavad ees väea ras-
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, ja testamehdi-päranduadJ
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Av©.
Toronto, Ont. M4K 2R6
siiitiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiitiiiiiiiiu
TõriiSS©!
,,MEIE ELU": talitus 958 Broadview me, Torontos, võtab
vastu teisi aririetus^sdlekSi Kõik annetw^
• V :;EE§TI KIRJASTUS
saadeta
Ühemduses on Jõud
Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
,465-4659
Pank avajud: Päeval!0:(K)-^3:00, (esmasp.—reedeni)
Õhtul 5:30—8:00 (esmap; ja neljapO
ii saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul ..kindlustatud kuni
'!$30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
uläiuses vastavalt kindlustuse tingimustele.
ametiühingute organliseerijad ma-nööverdanud
väga' etjevaatlikult, et
mitte anda põhjuk Moskvale oma
Süj.a J õududega sekkumiseks. Nad
• Jaan Tõnissoni saatuse kohia on ""^^ ametiühingud
eesli ajalehtedes märgitud ühticisi
Kui Hans Püögelman oma teoses
(Tallinn 1980) ^ksib. Jaan Tõnissoni
sünniajas, nõnda võib see. olla ka te­ma
surmaajaga.( 1942 ? ) ..
•Sageli on esinenud küsimusi, kas
Jaan Tõnisson Hävitati Eestis või VüJ
di Venemaale, järgnevad märkmed
ehk aitavad sedW mõnevõrra selsita-
. d a . V - ' - - ' ^ ^ • •
Viimaseil Sak$a okupatsiooni aas­tail
töötasin Tallinnas j a elasin linna
läheduses JärveK:
Seeijuhtus; 2; sept. 1943 Nõmnjie-
Tallinna.rongil, kus mul oli W e U M l A' V ' i , ••
üllatus kohtuda Jüri T õ n i S ^^f^^'"^^^^^}^
Jaan :Tõnissoni n o o r e m a , l a a n • Tõnissoni Venemaale
Olime pikki aastaid Tahus I S u '
, ka arvamisi, et Poola kommunistliku
kcd päevade . . . . - . . . . partel juhid taotlevad vähemalt esi-
Senini ori streigijuhid; j a - v ^ koostööd uute anteti-Ühingute
organiseerijatega. (Püütak-
<n><Kin>
EI •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts ^1918.
El aega oli vaid mõned minutid,
esitasin peagi kfisimuse,'kas on te-;
mai mingeid lähemaid teateid tema
venna Jaani saütusest..
: Ta'vastas siira otsekohesusega,; et
on asja selgitamiseks kõik võimali­ku
teinud, kuld tulemused on vähe­sed.
Ainsa usaldusväärse pidepunk^
tina ta märkis, et Jaan küiiditati sel­lel
suurel küüditamise õhtul (14. juu­nil
1941) Narva kaudu Venemaale.
Seda on temale kinnitanud temale
;se nende abil tõsta töÖdists|3|iini ja
tööde kvaliteeti. Nad loodavad, et
uute ametiiihingute abil on võimalik
vähei^idäda töölt puudumisi jne.
Valitsus |0n püüdnud tööHsi rahus­tada
sellega,, et kommunistlikus
juhtkonnas ja valitsuse poolt kont- -'•, ,- ' • . •,-. . , — ~ "
rollitud ametiühingut^ tegelaste ri- /•hapäevahommikusi messe raadio
dades on võetud ette suuri puha§tu- kaudu ülekäridma üle kogu Poola,
si. Ori selgunud korruptiivseid näh-' Mida valitsus ja töölised ühiselt
tusi Ed. Giereki ametkonnas. Poola
valitsuse poolt kontrollitud ^ajakir­jandus
teatab, et on käimas Poola
kommuništlillys parteis ulatuslikud
puhastused.
Samal ajal arerieb plahvatama "pa­nev
olukord mitmetes tööstuskeskus-usaldusväärne
Narva raudteejaama A
i
rul justkjui kolleegid, tema Erika"
seemnevijja, ^ mina „Postimehe^'
rmkpl. ärijuhina, Kuid mitu aastat
polnud meie enatn üksteist näinud'
olevate aknakardinate.
Meie rong peatus, surusime
hiljem pole ma Jiirit enam näinud.
nõuavad on ulatuslikud majandusli-kijid
reformid. -
Samal ajal tehakse Moskvas kõva
häält ja süüdistatakse liSA(d, eriti
ametiühinguid Poola ametiühingute
rahalises toetamises. Märgitakse, et
välismaised agendid kihutavad töö-
•ljsi..üles.'
Need on selged märgid, et konses-sjõone
lubati, et pidurdada ^oola
mitmes, ettevõttes töölised streigi- ^streikide laienemist naabermaades-vad.
Meremehed Baltimere sadama­linnades
ei tunnusta valitsuse poolt
tehtud töölistele takistusi vabad^
ametiühingute inöodustamisel ja
kontrollitud ametiühinguid ja on
moodustanud oma : ametiühingud.
Katoliku kirik on hakanud omä pü-
' se...Küid Poola uuendustega pole le­pitud,
^^aatlejad ei ušUiVet Kreml on
leppinudi Poolale eri .staatuse andrtii-sega.
• ' — , • '•
•
Mm
..MeieElü"
VEl
KINI
® Venelase
sus laevasil
dia ookeani
korras, kus
iuse Kesk-I
Olukord
seks, et ÜS
vivad pai
kust Lõun
monstowni,
lubatakse,
liitiline olul
on, hukka
pärast. Isej
mu on tundi
venelastel 01
rustusadamj
sus.
USA adiij
Reagani prJ
nende arvai
kergem saa(
dl onia. Lõi
ka pakkunu
mist Põhjaj
sioonlle, ku|
riigid ei julj
riigiga,
® Granaadi
Salvadoris
nistlikkucle
dalasuva tül
natada'sai
hoone katu;
© Senaatori
rll SirhanSil
neda var^^h
Järjekordsel
karistust n(
pidamise päi
on eeskujulil
last 19?3 aal
räst Robert
^ ® Poolas k(
däjat esime;
.iseseisev
lesindasid 3?|
•ooni. Streiki]
gim^tiseks, oi
moodus tami j
ku Poola vai
® Ameeriki
noorem vem
tisseastumis^
: esemeid, ^a^
gid ja muudJ
tükist. Sellel
lased; aga h]
vaid mõnel(
järgi on tal
giks umbes
mast; mis h|
kuid märkis
sõbra Randi
® lIõuTia-Ko|
helepariu Kj
valitsuse pr^
dissiiJendi
su^t.' Ta mõ|
rea' valitsusel
• Türgis sai
munistlike ti
X Md
( A l
kat rakendi
süstemaatili;
te osatähtsi
protsendilt' Il
gune rahvasj
ne viib suure
se olemašoll
•EKN.juhjl
lepanu asja(
du rahvastikl
otseses vasti
guse põhimõ]
läks määrati
konventsioor
te Deklaratsl
• Helsingi de kl
põhimõttega.!
Olukorra
, dises,: et^ E(
1980 rakend]
• haridusminisl
,137, 18. juuf
keel on sun(
ba eel koolieal
tustes. On sj
sega, ei r
;, mise proble]
võetakse Kat
konverentsil
mus võetaks(j
TAGAKIUSU
Esildise ko
se poliitiliste
küsimust Eel
mase aasta j<
• ritud: ning" lil
ajaks sunni)
'kümmend inj
Nende kodusl
on üle kuula j
landatüd. El
Nikluse tagi
mist ja tuual
vangistatud
Kukk, Endel'
Udam, Eesti
• vangistatud
Sõstar, Alev
Ka'vaevlevac
paljud vareI
sugusele po lil
tuleb Madrid
lepanu pööraj
mist.