Meie Elu = Our life, September 25, 1980

              NELJAPÄEVAL,-25 — THURSDAY, S E P T E M B E R %5 ,^ele Elu" nr. 39 (1597) 198®
m m m KD
BiiBiiiiiiuBHiuiiiiMiiiBiiininsiiiniuiiiiiiiHiniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiuiiiaimna^
MAIKI ANDRE LUPP
Sündinud 1957. a. Torontos. KeskKa-riduse
omandas Torontos, York Mills
CoUegiate Instituteis. Lõpetas York'i
Dlikooli Gleridon College'i 1980 • a.
kevadel B. A. ja B. Ed. kraadidega,
erialaga inglise keel kui võõrkeele
õpetamiseks. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriae'sse.
SILVIA H E R M A N N .. .
Sündinud 1957 a. Torontos. Lõpetas
Newtonbrook Secöndary' ^Schoori
Torontos. Jätkas õpinguid Toronto
ülikoolis, Victoria Collegels lõpeta­des
1979 a. Sügisel Sc. kraadiga
psühholoogia ja krimmoloogia alal.
Töötab omal alal Ontario valitsuse­le
Ministry õf Correctional Services
osakonnas. Akadeemiliselt kuulub
KorpL Filiae Fatriae'sse.
AKN KATRIN REBANE;
Lõjpetas Toronto Ülikooli arstitea­duskonna
1980. a. kevadel M.!>. kraa­diga.
Varem lõpetanud Toronto Üli­kooli
1976 a.B.Sc., kniadiga mikro­bioloogia
^lal. Spetsialiseerub pere-konnaärstiks.
Akadeemiliselt kuulub
Korp!; Filiae Patriae'sse. ^
26A5,augustil Cülver Gitys KaÜfor-nias
73. a. vanuses. -Lauljatari surm
tuli siidämeatalfist. Nagu ta eliis, nii
ka surma puhul ilmusid pressis se­gased-
andmed, [seda nii vanuse, rah^
vuse j.m. osas. tegelikult ta ema oli
poolatar, isa eestlaiie hilisemalt
E.V. armee ohvitseri Miiiza sai oma
laulu- ja tantsualase esimese haridu­se
Tallinnas. 1933—34. a. kui ta oli
abieilumise teel sakslasega (Guno
Fölsch Tailinnasl) siirdunud Saksa­maale,
tegi s|äl oma esimese rahvus­vahelise
lauljatari karjääri koos tol­leaegsete
teiste kuulsustega ja saa­vutas
hiljem USA-s staari nime pä­rast
peaosa helifilniis ,,Suur valss".
Ema matusele lendas Ugandast tä
tütar Melissa, kes on seal UN-i üheks
esindajaks ja kes vastandina oma
emale, kes oli pettunud karjääri luh­tumisest
Eestis ja ei tahtnud avali­kult
ennast eestlaseks tunnistada, on
oma osalist eesti verd omaks võt­nud,
käinud varemalt E . V. aastapäe­va
aktusel, New Yorgi Eesti Majas
Jne/'; .
m
S
S
a
Külalisi ligiiaU ja kaugdt oli dollarist." ,v'
kogunenud Tinakäppade uue su-^ ..Praegiiste .kullabindade juu-
/• .• . •MALL£-:HA;NSLEP^^^^.:^
Sündinud 1956 a. Torontos. Lõpetas
Victoria Park Secoiidary Schoori
1975 a. Jätkas õpinguid Toronto Üli­koolis,
saades Alma AndersonBas-tedo
Memorial Prizei ihglise litera-tuurj
äial. Lõpetas Toronto Ülikooli
õigusteaduskonna 1980i a. kevadel
L.L.B., kraadiga. Praktikiaasta töötab
Ontario valitsuse juures. Akadeemi­liselt
kuuljub Korp! Filiae Patriae-
•te. • • .
• TIINA.MARIE TRALMAN
Sündinud 1957 ai Torontos. Keskha-riudse
omandas Nortjiem Secpndary
SchooHs. Jätkas õpinguid Ryerson
Institute Öf Technology's Ja lõpetas
1980 a. kevadel kodumajanduse alal
B.A;Ai kraadiga. Töötab firmas East-wood
Foods, osakonna juhatajana.
Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae
Patriae'sse,
MERIKE KOGER
Lõpetas Toronto Ülikooli 1980 a. ke­vadel
raamatukogu teaduse alal
(Master of Library Science) kraadi­ga.
Varem lõpetanud B.A. kraadiga
keelte alal. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriae'sse.
Nagu! sõbrad kes pök ükstdst
kaua aega näinud,
me'kohtame. J |
Ma sirutan oma kä@.
Sa patsutad mu selga.
Aga midagi on muutunud
Ma südamest naeratan sulle;
Sa näitad hambaid mulle.
mõttes.
Tee ps tuli võeras koer mulle
vasta.
Ta pakkus oma käppa.
Ma paitasin tema selga.
Ma naeratasin talle.
Ta näitas ka oma hambaid
...aga ta saba liputas!
HELENA 1...HANES
I vila sisseõnnistamisele. Kui hoo-
I ne Ja ümbrus imetletud jä eine
1 võetud.suvila terrassil, kust võr-
I ratu vaajdc avanes segamalp ra-
I : hus puhjkavalc rnersajärvdc.J pa-
| . listatudpuütumala ürgmetsast,
|, laguries seltskond kohvi ajaks
I kahte gruppi. Ühes noored ja tei-
I j ses need, k^da noored enam
I 'noorteks ei pea. Vastavalt kuju­tamata
seadusele jagunes viima­ne
grupp omakorda veel kaheks
•—naised ja mehed.
Kohvi võrgutav lõhn tõmbas
naised elutuppa, kuna mehed vä-lis-
terrassi eelistasid, mille tuli­punktiks
jookide laud. Elutoas
keset kõige elavamat üldist kes­kustelu
kaotas äkki vanaproua
Abo huvi käsiloleva jutuaine
vastu ja hakkas kobama enda'
ümber tugitooli polstri jatku-kohtades,
pra^i^es ja patjade
all. Nagu selgus, otsis ta oma"
kaelakeed. Asjatult... Ega ta se-
2 ;
5
S
2
m
5
m lj
m
• 5 ' i
3
m
S
3 ,
. m
res on see oma kaks või kolm tu-
•hat.":;.:--:i'^^
,,01eks kiili, aga mis läinud, see
läiriud." k '
,iKu'idas nii. Ega see pole, na­gu
linnas, kus kõik, mis alla lä­heb,
see igaveseks kaob."
„Mis vane seal siis on?"
„Maal._ siin on ju i ^ l majal
omaette'septik tank ja vanatädi
kaelakee on' seal kuski maa. all
•sopa sees. Pple muud> kui tõsta
.kaevu kaa^ ülesse ja õngitse kee
välja. Ropp töö kiili,, agai mõtle
kolmtuhat dollarit! [Võibolla
isegi rohkem." '
Teel valnatädi kulla • juurde
põrkus Priidu ootamatutele ta­astustele.
; Kõige pealt ei leid­nud
ta kustki kaevu kaasi. Va-
• nalt Tinakäpalt järele pärides
i selgus, et neid'polnud olemaski.
/Ta oli ,augu kaevamisel septilise
. tanki jaoks sattunud nii suurte­le
kivimürakatele, et ta tehases
Q
o
õ
5
a
a
5
• 5
S
o
5
S
5
5
a
3
S
5
• 5 .
5
5'
5
••; 5 •
§
5
5
õ
S
a
5
õ
S.
5
5
S
5
õ
õ
õ
5
§ '
5
5
õ
—.
5
õ
2
S
dä ometi autosse polnud pilla- valmisjtatiid tanki tarvitamisest
nud? Härra Abol polnud muud . oli loobunud' Ja oli oma kaevu-a.
S
a
5-
a'
5
o
5
5
S
süsteemi el^itanud telliskividest
Ja vastavalt selle, augu kujule,.
mis tal korda laks kruusa sisse '
kivimürakate vahele uuristada.
Ja kaantega kaetävaid maapin­nani
ulatlivaiid šhahte polnud ta
üldse ehitanud.
Tinakäpa keeruka kaevusüs-teemi
piirjooned olid ammu va­junud'
unusiuse hõlma ja efhita-mise-
aegsed .noored kuused selle"
ümbruses sirgunud vägevateks
puudeks. I
„Puud ongi maja ümbruses
liigklt võimii' yõthias'', arutas
Priit, kui ta üksteise järele neid
septilise süsteemi arvatavas pür-konnas
suure raginaga langetas,
hoolimata Aino kahtlustest.
"Kui Priit labida ja kangiga
hakkas teed tegema äiapapa ka-netöö
juurde, põrkus ta ootama-et
tema jutu tõepärasus oli väi-.; tuile raskusile— kuusejuurte ti-parata
kui jätta pooleli ,oma et-tekanrte
kunstväetiste lliikidest
ja aidata oma abikaasat auto si­semuse
.läbiotsimisel. , Ka ..seal
polnud kaelakeed; Käidi läbi
kõik kohad, ^kus vapproua oli
ringiliikunud ja jõuti ühisele ot­susele,
et kee ei saanud olla mu­jal,'
kui maha unustatud motelli,
kus Abod oma teekonnal viima­ti
olid peatunud. Kõigi üllatu­seks
kummutas ka sellegi teoo­ria
noor Aino Tinakäpp, kes ko­gu
aeg omä ema kohvi serveeri­misel
agaralt aitamas oli olnud
— ta olevat näinud keed proua
Abo kaleas. Oli see ainult lapse
liialdatud luulekujutlus? Ainol
lasti kaelakeed lähemalt kirjel­dada.
Ta oli selle mehhiko kuÜa-seppade
meistritöö üksikasjad
nü täpselt oma mällu tailletaniid,
a
a
S
2 '
5
5 '
5
5 '
õ
2
5
5
S
2 •
5
. S
S
9 ' Š
s
5
9
S
5 ,
CD
i1 ' 5
5 .
s
. A n d r e s Tdul ii
! Floridos
Lõikuspüha ja ühtlasi kog. aasta­päeva
tähistamise,, jqin^Iateenistw?
Lõuna-Ftorida Lut. Koguduses pee­takse
pühap. ,12. okt J kell 3 päeval
Christ Lutheran Kirikus, 1955 E.
Oakland Park Blvd'il, Fort Lauder-dales.
Jutlustab külalisena õpetaja
Andres Taul, Torontost. Solist sop­ran
A. Allik ja orelil E. Allik. Laulu-lehed.
Kohvilaud.
a
S
5
a
jaspool igasugust kahtlust.
Olukord pakkus rikkalikku kõ­neainet
aarete mõistatusliku ka­dumise
ja vahel ka dramaatilise
täasleidmise kohta. Keegi oli
leidnud uusaastapeol; ühes hotel-he
võrk oli kogu pinnase nii ti­hedalt
läbi põiminud, et see
Priidu meele^kindluse tõsisele
proovile pani. Kui see vaevari­kas
töö tema puhkuse-aja pare­mikku
ähvardas röövida, tõstis
lis tugitooli polstri vc[ltide-vahelt' Aino ülesse mõtte kogu see ette-oma
muinasjutulikuik kaljld bril- võte lõpetada Ja Jätta vanatädi
Bl
BO
ANNE LIIS GOODMAN (OTS)
LINDA VALTER
Sündinud 1957 a. Torontos. Keskha»
riduse omandas Victoria Park Seocn-dary
Schooris lõpetades 1972 a. On­tario
Scholarlna. Jätkas õpinguid
Toronto Ülikoolis lõpetades 1980 a.
kevadel arhitektuuri alal B. Arch.^
kraadiga. ..Akadeemiliselt ..kui^lub
Korp! Filiae Fatriae'sse-
Lõpetas 11980 a. kevadel Toronto
kooli Faculty of Medicine occupa(tio-nal
health alal M.H.Sc. (Mastör of
Health Science) kraadiga. Varem lõ­petanud
Toronto Ülikooli 1971 ä.
B.Sc. kraadiga. Akadeemilieslt kuu-korp!
Filiae Fatriae'sse.
INES AHERMAE
Lõpetas brock ülikooli, St. Cathari-nes,
1979 a. sügisel B.A. kraadiga
(with distinction) ajaloo alal. Varem
lõpetanud St. Catharines Teachers'
Collegel. Töötab õpetajana Lincoln
Cöunty Board of Educatiõn'ile. Aka­deemiliselt
kuulub Korp! JFiliae Pat-
. riae'sse. • 1^ •
Eesti Kodu elanike seas | korralda­ti
korjandus TerryFoxivähjahaigu-se
fondi heaks, mille edukalt viis lä­bi
Edvard Simonldtser. Kokku lae­kus
selleks $504. Mitmete poolt oli
varem isiklikult sellele fondile anne­tatud
summasid,, millega „Eesti Ko­du"
elanike kögupanus on tunduvalt
suurem.
ELFRIEDE LUHSE-SOOVISTE •
Lõpetas Toronto Ülikooli 1979 a. sü­gisel
sotsioloogia alal B.A. kraadiga.
Varem lõpetanud sama ülikooli kri-minoloogias.
Akadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriae's§e.
tõi konkreetses sõnastuses
Kongressi Recordis augusti lõpul
noor New J[ersey demokraatide se­naator
William Bradley, leides, sel­leks
põhjuse 40. a. möödumisega
1940. a. augustist — kus .Nõukogud
kindlustasidj oma brutaalset absor-beerimist
Eestile, Lätile ja Leedule
Moskva rup|)e.53-e trükireaga ön ta
konkpektiiv^elt paljastanud Baltiku­mile
tehtud ülekohtu ja lisanud sel­lele
lühendatud Balti Ameerika Ko­mitee
omapoolse seletuse mainitud
tähtpäeva puhul. s =
llliillllllilllllllHIiilillllllllUliüilllllHIIililJlliH^
ffl
5
õ .
2
S
£
2-
3 I
S
5
5
5
5
5
2
5
5
5 .
5
5
3
§
g I
5 • I
5
S '
5
3
5 ,
5
D
5
5
S
5
5
c;
S
5
-'S
5
õ
'5
5
S
£
. .0
5'
B
S
õ
jant^käevõru,! mille ta eelmisel
uusaasta oli kaotanud. Üks
teine oli aiatööd tehes kaotatud
laulatussõrmuse leidnud sügisel
ühe porgandi ümbert. Lugusid
aarete unustamisest hotellide
restoranide ja magamisvagunite
pesuruumidesse, või nende pilla­misest
tüaletipqtIidesse oli nii
rikkalükult, et tihti üheaegselt oli
nende jutustajaid rohkem kui
kuulajaid. Mis aga puuub j pr.
kuid tulevaste jiõlvkondäde- ar­heoloogide
hooleks. Prüt aga po­leks
kuidagi saanud enesele an­destada
ülesseatud eesniärgi hül­gamist
ja kui ta Ippuks ometi
veendus oma käsivarte nõtruses,
siis kutsus ta kohalikust kruusa­august
kohale mehie mootorlabi-daga,
kes poole päevaga tegi ära
rohkem, kui temia oli suutnud
nädalaga. Ühe suure kännu väl­jatõmbamisel
tõid, aga selle tu-g
S s
5
5
s-
1
I
Abo kaelakee saatusesse, ' siis gevad juured kaasa poole äiapä-näis
enamust rahuldavat teooria, pa settekaevu selinast jä kohutav
et seegi oli kogemata Tinakäppa­de
tualetist alla uhutud. ^
i Aastad möödusid. Tinakäppa­de
suvila ei seisnud enam ürg­metsa
põues üksinda, vaid oli
ümbritsetud naabritest, kunagK
sel uinuval järvel plarisesid
mootorpaadid ja väiksest Aino
Tinakäpast oli saanud noor-proua
Lõhamäe. Vanapaar Abod
olid juba aastaid tagasi üksteise
järel läinud igäyesele unele ja
unustatud. Kui 'aga noorpaaril
omavahel ükskord tuli juttu las­te
tähelepanekuvõimest ja Aino
sellega ühenduses mainis vana­tädi
Abo õnnetust kaelakeega,
saii^riüt asjast huvitatud.
„Kas see oli väärtuslik kee?",
küsis ta Ainolt. . i^'
J „Ma ei tea... K u l d t e . . .Kõ­neldi
vist midagi paarist sajast
lehk täitis kogu ümbruse. Oli
selge, et äiapapa kätetöö päevad
olid loetud ja uue kaevusüstee-mi
ehitamine on paratamatu. Et
aga piiri panna hingematva leha
levikule, tul^ kaevatud auk viibi- •
mata kinni iaj^äda. Milline õnn, et
mootorlabidas juhtus just käe­pärast
olema!
Aga enne, kui | mootorlabidas
sai oma tööle asuda, saatis kind­lameelne
Priit korda ennastsal-gavä
teo. Ta soris rehaga sette-kaevus,
kuni ta sealt välja õngit­ses
eseme, kiis võib olla kaela­kee,
••.•^••'i"
Kui see sopast iiuhtaks uhuti,
võis Ainogi selles ära tunda va­natädi
kaelakee iseloomulikke
üksikasju, hoolimata rohelisest
vaserooste paksukt kihist, mis
kpgu ehet kattis.
a
5
5
5
S
5
n
S
s
's š
5
2
m
S
.5
2
2
2
2
S
2
5
2
2
3
5
IIBIIOIISllGllOUDIIDIISIIOUOIIlltflllBniriiaU3Ua|IBIIflllBMSII3ilBI^
. •; MERIKE REMMEL 1 \
Sündinud 1958 a. Torontos. Kesltha-riduse
omandas Rurtnyme^e CoUe­giate
Institutels. Lõpetas Toronto
Ülikooli 1980 a. kevadel kehalise kas­vatuse
alal BJ^.H.E. kraadiga. Taot­leb;
magistrikraadi York Ülikoolis
Business, Administratsiooni alal.
Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae
Patriae'sse.
U U S „
il
SILVIA INGRID AHERMAE
Sündinud 1956 a. St. Catharines Ont.
Keskhariduse saanud Sir Winston
Churchill Secondary Schoolls lõpeta­des
Ontario Scholar'ina. Lõpetas
1978 a. Guelph Ülikooli HonJ B.Sc.
kraadiga bioloogia ja kunsti aladel.
Laup., 27. sept. „Võltleja"toetws-föndi„
Sõduriõhtu" Eesti Majas algu-segaJkL?
V- vt. • -
i( Reedel, 3. Ja 4. okt. Cosmopolltan
Opera Associationl esitusel y®rdi
„Maskibair'. Ryerson Theatre, 43
Gerrard E. algusega kl 8 õ.
Ttr Neljap., 9. okt. Jüri Lina loeng kuU
tuuri olukorrast Eestis, Eesti Maias
algusega kl. 7 õ. j
© Laup., 18. okt. Toronto Eesti Seltr
si Sügispidu Eesti Majas algusega kl.
•T.O. ••••r
^ Laup., 1. ja 2. nov. 1 Saarnlit'1
kunstinäitus Eesti Maj[as.
„Mida tähendab Moskvas võidetud
kuldmedal lääne sportlasele?"
„Sellel oh puuraha väärtus ja Le­nini
orgeni häbiväärsus."
„Millega on seletatav „DDR-i" nais­ujujate
edu Moskvas?"
,,Kui inimesel on vesi kõrini, siis
ta peab ujuma."
Lõpetas 1979 a. laevadel Torontd"ül^ T^r Pühäp., 2. nov. Kanada Eesti Teat-kooli;
Faculty of Education'i. Töötab " esituses Kohtumine vanas majas"
õpetajana Lawrence Park CoUegiate saalis ai-tionile.,
.
of Educa- gusega kl. 4 p.l.
iiiiiiiituiuiuunHiiniiiiiiiiiiiiitiiiiiiiii lllllilililllilllltltilllll
,,.•!•:,; EPP ARUJA'
Lõpetas Montrealis McGiU Ülikooli
1980 ia. kevadel M.B^. (Master of Bu-
1 - - • -
me talitusele
siness-AdminisU-ation) kraadiga^ Vä- ^ L . 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
rem lõpetanud Toronto ÜUkooli
1977 a. mikrobioloogia alal, %,$c.
kraadiga. Akadeemiliselt kuulub järgmises lehes.
• Korp!- Filiae Patriae'sse. _
et kindlustada nende ilmuniiiie
Danforth
Tel. 461-3421
LAHTIOLEKU AJAD ALATES
L OKTOOBRIST \
Teisipäeval, kella 9 hom.--^ p.l
Kolmapäeval kella ? hom.-4 p.L
neljapäeval keUa 9 honv—7. pJ.
reedel kella 8 hom.—7 p.l.
laupäeval keU $ hom^ p.l.
ESMASPÄEVAL SULETUD.
r i i i i " " " " " aaasna
Kohtunik sissemurdjale:
„Raäkige nüüd, kuidas saite sisse
murda nii perfektsete lukkudega va­histatud
villasse?'
'„See on võimatu, aulik kohtuhär-ra.
Mu konkurendid istuvad kuula­jaskonna
hulgas."
„Nüüd ipa laulan teile ;,Sauna ta­ga
tiigi kaldal", kuulutab peoperenai­ne
külaliitele.
„S^e oleks teile tõepoolest oige
kohti laulmiseks," salvab:keegi küla­listelt.
' . . i ' ' : -•• •
: „Miks on idabloki riikides^ häid
tõstjaid?"
„Kes maast-imadalast ei „tõsta",
võib nälga surra." ^
Müürsepp ametivennale:
„Kas sa näed seal üleval tellingul
sääske?"
„Ei näe."
,,See on hea. Teeme täna lõpu.
Klähtavus on liiga kehv."
Nõukogude saatkonna Bonnis uus
kojamees kirjutab emale:
„Hirmsad tehnilised seadelised on
siin. Mu korteris on pesumasin. Pao
nin kaks särki sisse, tõmbasin ketist
Ja pole tänapäevalgi särke kätte saa-