Meie Elu = Our life, September 25, 1980

              ieie Ek'Vnr. 39 (1597)
iKKÖNEN:
(M.E.)—; Soome pre-
0 Kekkoncn sai 80-äasja-j
jüubeH künnisel Ümus. te-raamat
tiitliga „Tammi-
Is ta kordab j978/a. aval^
et, et ..Põhjamaad peaks
akkama nõupidama koos
suurriikidega relvakont-ihiks
peaks olema eriline
puudutav sobimus, mis
it; kui võimalik isoleeriks
üldisest tüumastratee-iti
uue tuumatehnoloogia
niminienii" (nimi on ma-
:5j:ekkonen elab) põhineb
1 varisema tele. k i r j u tüs tele.
ulestäh.endustele. Autori
piiratud luumarelvasõda,
aid aatörtiisõja eurpopas-ille
mõjust " Põhjamaad
|aä, Kekkönen mainib ka,
fbiilsemad on Soqme ja N.
jdy šeda varjatum on ka
iogü Põhjala positsioon.
I et ükskord muu osa Põh-
|: unustab- mis oleks suu-tülevikus.
[)inna turismbüre©
boikoteeris
ipiaregaftat?
)ldik ..Tallinn juulis",
bõme keeltes läheb küll
Ilja Pirita . varemetesse
luulama kui^ samas aset- ,
}npiaregatlai ei nimetata
1 vist turiste sinna läheda-l
või ei tahetud. Ka lauiu-
Itakse ingliskeelses osas
bertide' all, vaid näituste
I lausega ..Teie olete tere- •
Soomekeehel leheküljel
|u mainitud väikse kirja- ;
Iide hulgas.'; :
Iset lehekülge ehib märk
Isiimboliseerib 40-äastast •
jst ja 1655.1 a. maja kelp
mida võiks • õigusega lu^
niastis olevana. Soome-leloii
erinev pilt ja ,.juu- ;
lemiiei ole.; , •
1'.'a a•'•
[metas Hüna Rahvakong-
>õlatud ja väljapuhasta- •
|äse'ZhäoZiyängi ümber-.
Hiina peaministriks.
:;täkse'vältida, uusi sise-
Zhao Oli HiVia praegü-
[msama rhehö i)engi poolt:
iiti'kv Uue peaministri si­ledama
koostö| - täotlemi- .
IHiina arrrfee modernisee"
[i rõhk on aselKtud Hiina
Zhao j agab võimu tei-looll
soovitatuni poliitiku .
Igiga, kes on Hiina koiii- :
|'oartei peasekretäriks,
hberkorraidustega lõpeb
|ngi surmajärgiie -'ajastu,
•feng, kes sai Mao sur-bministriks
ja ajas Mao
lidi taanduma. Uus pea-
(kenda^ suure eduga Hii-jsi
provintsis marksistlik-jcijandilst
koos vaba ette-
.1 Ta lj andis töölistele .
ItaiupOegadele neilt kon-.
naid tagasi^ et eltistadai
Liust, Ta eelistab
ja tehnikuid ^ partei-jelle
asjatundmine dn sa-
|. Nagu Deng nii puliasta-
10 Mao kultuurrevojlutsi-ia
heideti parteist, välja.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiitiiiiiiiM^^
htkapital Kanadas
ix testamendi-pärandused
tulumaksuvabad.
in soovid täidetakse.
LJÄ, 958 BröadvieW Ave.
ito. Orit. M4K 2R6
libiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiin^
EI.;.'-
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
k P ä t s 1 9 1 8.
imikusi messe r raadio
fandma üle kogu Poola,
sus ja töölised ühiselt
: ulatuslikud mäjahdusli-
|id...•••^^•-:.:•^
il. tehaks^ Moskvas kõva
(üdis ta täkse USA-d. eriti
iid. Poola ametiühingute
Imetamises. Märgitakse, et
•agendid kihutä-vad toÕ-seiged
märgid, et konses-iti[
et I pidurdajda Ppola
lien^mist naabei^maades-
)öla uüeridustegai pole le-lejad
ei usu. et KlremLon
|>oläl€ eri staatuse andmi-
. MK
1
tn
i; •
t-
•.•I
iii.
„Meie Elu" nr. S9 (1S9T)
cm
0 Venelased õn esikohal võidujook­sus
laevastiku; baaside jäämiseks In-dia
ookeanis ja nad oii picaegu olu­korras,
kus võivad sulgeda laevaliik­luse
KesMdast lään^^.
Olukord on muutunud nii kriitili­seks,
et USA sõjajõudude juhid soo­vivad
paigutada osa oma laevasti­kust
Lõuna-Äafrika sadamasse Si-monstownii,
niida neile ka lahkesti
lubatakse. Takistuseks on ainult po­liitiline
olukord, kuna Lõünä-Aafrika
on hukka mõistetud Vassipoliitika
pärast. Isegi nüiid kus Vfei^e ulemvõi
mu on tunda njü tähtsal mereteel ja
venelastel on seal 32 laevia jä rida va-
Tustusadamaid, kphkleb USA
•'sus.
USA admiralid ootavad Ronald
Reagani presidlenJiks saamist, sest
nende arvates • on tema nõusolekut
kergem saada kui praeguse presiden­di
oma. Lõüna^afnka vabariik pn
ka pakkunud oriia sUamate kasuta^
mist Põhla-Atländi kaitseorganisat-sioonile,
kuid ka sellega ühinenud
riigid ei Julge end siduda rassistliku
© Granaadi viska j aga tulistati. San
Salvaxioris ÜSÄ .konsulaati kommu­nistlikkude
terroristide poolt lähe­dalasuva
tühja maja katuselt. Kan- :
natada sai üks' büroo Jä. saatkonda
hoone katus. Inimõnnetusi ei oinud.
© Se]|liaator Robert Kennedy mõnla-ril
Sirhan Sirhanil on võimalus vaba­neda
]var('last kolme aasta pärast.
Järjekordselt lühendati tema vangla­karistust
nelja kuu võ^a hea ülal­pidamise
pärast. Kui ta ka edaspid?
on eeskujulik vang, vabaneb tja vang­last
1983 aastal, seega-jl2 aastat pä­rast
Robert Kennedy mõrvamist.
® Poolas kohtusid 300 tööliste esin­dajat
esimest korda, et moodustada
iseseisev ametiühing. Koosolijad
esindasid 35 tööliste' eriorganisatsi-^
ooni. Sti:eikide lõpetamise üheks tin­gimuseks
õli iseseisva ametiühingu
moodustamise lubadus kommunistli­ku
Poola valitsuse :poolt|..
© Ameerika; presidendi J. Cärteri
noorem vend Billy müüb venna ame­tisseastumise
tseremoonia mälestus­esemeid,
nagu postkaardid, postmar­gid
ja muud. Küsitav hind on |150.—
tükist. Selle kaubanduse ala eritead-lased
aga hindavadv nende väärjfcüst
vaid mõnele dollarile. Billy üt^|use
Järgi on tal mälestusesemeid müü­giks
umbes 50.000. Ta keeldus ütle­mast,
mi^s hinnaga i^eed bn ostetud,
kuid märkis, et müiik toimub tema
sõbra Randi Colemaini juhatusel.
© Lõuna-Korea valitsus ei ;pöpra tä­helepanu
Kanada, USA ja Jaapani
valitsuse protestidele ja ei: muuda
dissidendi Kim D^e Yungi surmaot­sust.
Ta mõisteti ;po(i)missurma Ko­rea
valitsuse 'kukutamise katse eest.-
® Türgis sai sumia politsei ja kom­munistlike
tcjrrorisiide vahel toimu­nud
tulevahetuses tuntum kommu­nistide
juhtiv tegelane Yumutarci.
Yumutarci oli vangistatud mõrvas
süüdistatuna ja viidi politsei poolt
sündmuskohale juurdluse toimeta­miseks.
Vasakpoolsed avasid tule po­litseile
kavatsusega vabastada oma
.juhti.-'• •: •
'® Ühinenud Rahyaste Organisatsioo­ni
võeti vastu 154-jas Hige. Selleks on
110.000 elanikuga St. Vincent and-
Grenadines, mis };iiljuti kuulutas end
^ iseseisvaks.
" ©Kuuba valitsus-hoiatas lennukite
ülevõtjaid, et senine pehme hoiak
õhupiraatide: vastu lõpetatakse ja
need saadetakse tagasi Ameerika
Ühendriikidesse kohtulikule vastutu­sele
võtmiseks. Nüüd on Kuuba oma
hpiätiist tõsiselt võtnud ja andis üle
esimesed kaks õhupiraati USA valit­susele.
Need toodi ära USA valitsuse
lennukiga. Seega võimaldati neile ta­suta
edasi tagasi lend. : 1
.® Iraani välisminister Qhotbzadeh'!
arvates otsustatakse ameerika pant­vangide
saatus enne 4i novenibrit,
Tema soovitusel tulfeb kee teha mi
peatselt kui võimalik ja enne Amee­rika
presidendi valimisi. Iraanis kar-
detakse R. Reagani ; võimuletulekut
ja pantvangide, vabastamisega saab
kindlustada J. Carteri tagasi vali­mist.
Teheränist saabunud andmete
kohaselt kavatsetakse seal siiski jao-;
tada pantvangid kahte gruppi. — po­liitilised
kurjategijad jaj salataiula-j
ad. Viimas tl gruppi talieta^kse' karis­tada
Iraanis.
0 0
NELJAPÄEVAL, 25.
\ ; •
Tele
seisus.
p)idütsdmistele. tihe,.kahe või kolme:mehelises
INIMENE ON ÄRKAMAS
Nõukogude inimese elu jä tegiBVuse on toonud lähema vaat­luse
alla Poola rahva rahulolematuse avaldamine kommunistliku­le
korrale ulatuslike streikidega. Nõukogude inimene ei ole see,
mida Lenin hakkas kasvatama jiärast Oktoobrirevolutsiooni. Ta
on ärkamas, nagu kirjeldavad välismaa ajakirjanikud, kellel on
olnud võimalusijtutvuneda nõukb inimese eluga ja dissiden-nende
oma
3v tegevusaasta algab kolmapäeval; 8. oktoobril
... . E e s t i v ä i k e s e s saalis.;
Registreerimine on Eesti Maja väikeses saalis kolmapäeval, 1. oktoob­ril
kl. 7---fõ. Informatsiooniks hfelistada tel. 225-5595.
Haarates võimu Oktpobrirevoliitsi- ja nende elust Läänes. Hakati jäljen-.
ooniga hakkas Lenin organiseerima
Venemaal nõukogude korda ja pas-vatama
uut inimest — nõukogude ini­mest,
kes oleks omakasupüüdniatü
ja pühendaks oma elij inimkonna-- pa
dama ' läänelikku elulaadi, kandma
jeane, 'kuulama rokk muusikat ja
kasutama koike muud läänelikku.
Pärast Stälini surma nõukogude
inimene hakkas vabamalt • mõtlema
remä tuleviku kujunemiseks. Leni-ning^ kritisee-ni
arvates konfliktid ühiskondlikus , rima; kuna veendut! ei see kunagi
elus ^olenevad halvast varade jaotu- v paranda töötava ralhva elu N. Liidus/
sest ja inimese eksploateerimisest Ilmusid esimesed dissidendid ja töö­inimese:
poolt. Tema arvates nõuko- Ilsed korra;ldasid vähemaid streike,
gude kord kõrvaldab selle pahe ja- nõudes paremat, töötasu ning toitai-ühe
generatsiooni 'kestel 1 ta lutas ; netega varustamist suuremal määral.
kasvatada uue inimese — nõukogu­de,
ininiese; kes oleks, aus ning ortia-kasupüüdmatu.
; i
; „Los, Angeles Times'i" kaastööline
Dan Fisher, kes koim aastat elas N.
Liidus ja tutvunes nõukogude inime-
.Dissidentlik vene kirjanik Vasily Ak-syonov
kirjutab:' „Meie rahvt^s on •
elanud, ikolm generatsiooni kõige
hirmsama diktatuuri all.',Nüüd'on al­gamas
uus periood, kus kujlmeb yäl-ja
uus nõukogude;inimene ja.kujun-
Kanada NDP:'liider .E^.'Bröadhent sattus olema Poolas, kui
is tööliste streik Gdanskis. Streik kujunes mõne jiäevaga ül­diseks
streigiks itiing võttis sellise ulatuse, et kommunistlik dikta­tuur
pidi hakkaijna arvestama tööliste nõudmisi. Oma tähelepane­kutest
Poolas Ed.
sept.
jutustas ajj
se eluga, märgib, et N. Liidu juhtide dab N. Liidus uue jihiskondlikijikor-:
püüe kasvatada mingit uut, nõuko- ra.
gude inimest on jäänud utoopiaks ja
nemad ise, eivusü sellesse enam, kui- .
pi inad: sellest rutiinipäraselt räägi­vad.
Nõukogude 'kord r mida seninäh-
POOLA TÖÖLISED
NÄITAVAD TEED :
Kommunistlik diktatuur Poolas ei
(Algus^siküljel)
latakse järjekindlalt ja
süstemaatiliselt. Seetõttu ori. eestlas­te
Osatähtsus langenud 1939. a. 88
protsendilt; ligi 60 protsendile. Seesu­gune,
rahvastiku koosseiiii muutmi­ne
viib suurde hädaohtu eesti rahvu­se
olemasolu.'
EKN juhib Kanada valitsuse tähe-
.lepanu asjaolule, et Nõukogude Lii­du
rahvastikjiline poliitika Eestis on
\^tseses vastuolus rahvusvahelise Õi­guse
põhimõtetega, nagu see on kind­laks
riiääratud rähvamõirva vältimise
ikönventsiooni^ ja Üldises Inimõigus­te
Deklaratsioonis, j ä p ] vastuolus
Helsingi deklaratsiobrii VII ja VIII
• põhimõttega. : .| ^ |
Olukorra häiteri^ märgitakse esil­dises,
et Eestis on L. septembrist
1980 rakendatud Nõukogude Liidu
/haridusministeeriumi ' määrus nr.
137,. 18.- juulist] 1978i rnillegav^vene
keel on Sunduslikuks õppeaineks ju­ba
eelkooliealistele lastele nende asu­tustes-
On seepärast elulise tähtsu­sega,,
et rahvusliku i|deritsuse säilita­mise
prqbldem' Nõukogude aladel
TORONTO — Tööstus- Jäturismi-minister
Larry Grossmaii pöördus
föderaalvalitsuse poole sooviga, et
kbhešelt keelataks Nõukogude Liidus
valmistatud „Läda" autode sisseve­du.
Äsjases usutluses min. Gross­mann
ütles, et sovetid müüvad
dumpinguhimiagia Kanada turul,
ohustades nii Ontario autotööstisist
kui töölisi.
„Meie ei peaks ootama kuni tuhan­ded
töökohad kaovad Ja ,,Lada" ori
end iurul sisse töötanud, ennekui te­gutseme
,J.adat" müüakse Kanadas
4.288:dollari eest^ seega 30(M0O dol-'
lari võrra vähem kui Põhja-Ameeri-ka
väikeautod „sub-compacts".
Ijnimesed küsivad, kas ön mõeldav,
et isövetid; kes ei ole tuntud oma
prqduktiivsuse poolest, OE võimeli­sed
tootma autot märgatavalt odava­malt
kui Fõhja-Ameerikä. Kommu­nistliku
korra juures ütleb valitsus
töölistele kus nad peavad töötama,
kui palju ja kui kaua. Toormaterjali­de
hind ori määratud just nii nagu
valitsus Soovib; Ja hinnad on seatud
tasemele mis võimaldab nende pro­dukte
müüa välisturgudel, On kindel,
kui N. IliiduL lubatakse müüa düm-pinguhinnägä
sõidukeid siin maal,
siis sel olukorral pole lõppu. Lihtsalt
— venelased teevad dumpingut ja
see tuleb lõpetada", ütles minister
Grossman.^ ,
. Ed. Broadbeht viibis Poolas 8 päe­va
Icui tööliste streik oli oma hari­punktil.
Ametliku külalisenal Poolas
ta hoidus külastamast Gdansicit, kus
asus streigi juhtimise keskus. Tal oli
olnud siiski küllaldaselt kokkupuu­teid
tavaliste elanikega, töölistega-;
vähemates kes'kuste, valitsuse ja par­tei
juhtivate isik!utega, et üldmuljet
saada. Ta märkis; et tööliste streik
Gdanskis,, kuigi ^see näis puhkevat
ootamatult, oli hästi ettevalmistatud
ja 'hästi juhitud! Juhtideks piid ande-
. kad ning . kaalukad intellektuaalid,
,'kes kohalikku olukorda hasitundsjd,
: tööliste nõudrnised os'kasid hoida
põhiseaduse piirides, võimu ülevõt­mist
ei taotlenud, ühiskondlikku
vara ei hävitanud. See hoidis ärä, bt
valitsusel ei olnud põhjust sõjaväge
välja kutsuda streigi lõpe;tamiseks.
Samuti ei andnud see põhjust N. Lii-.
dule oma väeosade saatrhiseks Poo­lasse,
et : sealset valitsust abistada;
Streikijad käitusid distsiplineeritult
Torontos, IS. tamätu terrori abil imalal hoitakse, on o^^^^ kui ,
ja nende juhid olid kindlad oma
nõudmistes.
Rahva sümpaatia kuulus streiki-
. vätele töölistele. Jutuajamistest va-iitsuse,.
«ja |)artei juhtivate tegelaste­ga
oli selgunud, et nad teatud mää­ral
lugesid tööliste nõudmised õigus-tatuiks
ja näisid olevat veenduhud
sellest, et N. Liidu ees'kujul Poolas
kehtestatud kompunistlik diktatuur^
ei ole pikema aja kestel vastuvõetav
poola rahvale.
' Pär-ast kokkuleppe sõlmimist v|ilit-suse
esindajatega, sjtreik loeti lõpe­tatuks
ja töölisi 'kutsuti oma 'tööd
jätkama, kindlas u$us, et valitisus
oraa lubadustest kirini peab. Ajakir­janikelt
esitati küsimusi, kas Br(^ad-bent
usub, et valitsus töplistega sõl­mitud
kokkulepet peab. Viimane ,ar-vas,
et Poola töölised hoiavad kdkku
ja juhul, kui valitsus sõlmitud kok­kuleppest
kinni ei pea, siis kindlasti
tõuseb sellide torm, millele valitsus
vaevalt suudab vastu
iriuutnud sealse inimese raskelt
mõistetavaks. Ta ori enesesse tõm­bunud
ja' ei ^usalda kedagi! Aleksan­der
Bukovski iseloomustuse koha­selt
ta mõtleb' ühte,; rpägib teisiti j ja
teotseb kolmahdal viisil Ta ei oie
Liidus. I^oola tööline on vähem,
karthk ning 'säilitanud oma mõtle­misvõime.
Ta on algusest peale kri-; '
tiseerinud l^ommunistlikkii' korda,!!,
nõudnud: sotsiaalseid reforme ja
korFaldänud ^streike,; kuigi^ need on '
kaugeltki see 'keda hakati kasvaja- veriselt mah surutud. Poolas on
ma; Kolm generatsiooni on kasva- tõusnud esile suhteliselt rohkem dis-nud
üles Nõukogude korra juures ja sidentei kui N.Liidus. Nad; on julge-
: praegune generatsioon ei mõtle kui­das
iriimkonina elu parandada vaid
tegeleb isellega kuidas enese jä !oma
perekonnaelu vajadusi paremini ra­huldada.
Nõiikogude inimene on ba-
; kanud rhõtlema, oma mõtteid - selle
kohaselt avaldama'ja vastavalt te­gutsema.!-
Ja omab' teatud julgust
nõukogude ikorra kritiseerimiseks.
mad jatoetavad tõotavat rahvast.
See võimaldas kiiresti organiseerida
toetuse Gdanski Streikivatele töölis­tele
mõned nädalad tagasi ja paisu- -
tada streik niivõrd suureks, et-valit­sus
pidi tööliste nõudmistele järele
andma.; N. Liidu töötav rahvas on
sellest teadlik ja nähtavasti võtab
kord omaks sama taktika. Ta on är-
Arstiabi ^äv Liidus
I, 5.5 University Ave., Toronto, Ontario/.MSJ 2H7
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9-
v(Esmaspäeviti..suletud) . . •
mis Stalini ajal oli raskelt karista- , kamas,, nagu kjrjanik Aksyonov en-,
! tav riiklike kuritegu. Kõik, kes, julge- nustab.
sid teisiti mõtelda, rääkida ja mida­gi
nõuda lik;videeriti või saadeti Si­beri
sunnitöölaagritesse. :;;
i' Tavaline rjõükogude inimene peab ;[
suu ja näiliselt ei reageeri sellistele - i.
nähetele, nagu kaupade ostmisele 11
dollaripoest soodustatud hindadega, ,
'kommunistliku partei liikmete eri-listde
õigustele ja propagandalisele
teatele, et tsensur N. Liidus on kõige
demokraatlikum kogu maailmas. •
Elatakse lihtsalt eeskirjade ja par­tei
nõuete kohaselt. Seda teevad ;ka
partei liikmed ja vaeval!t leidub idea­listlikke
konimuniste, kes jätavad af-vestaniata'
tegeliku elu ,nõuded ,ja
mõtlevad utoopilisele kommunistli­kule
korrale.- Noorkommunistliküd
ühingud ka kommunistlik partei on
.nüüd.lihtsalt organisatsioonid kuhu
tuleb katsuda sisse pääseda, et olla
kvalifitseeritud kõrgkooli pääsemi­seks
või administratsioonis parema­le
kohale määramiseks. !
Iseloomustav selle kohta on.ühe
propagandisti ütelus pät-ast koosol<
kut ühele küsijale koosolekul: „Min
'kohus on teile ette lugeda,.mis pa
tei poolt on kirja pandud: teie kohub
on 'kuulata !ja koosolekut mitte se
:: gada". :
USA eliitvägede Special Forces
ühingu New Jerseys asuva osakonna
koosseisust oli äsja üle saja liikme
kogunenud oma neljandaks nädalä-rlõpuks
eesti skautlike noorte laag-irisseLäkewopdi;
lähistel." Sellele,
i koos perekonnaJiikmetega veedeta-.
vale piknikule ön antud nimetus Dc-toberfest.
SF-meestele meeldib eesti
. noorte laagriala,i^us ka- suplernlse
võimalus, erilise vaimustusega aga
kasutatakse laagri leilisauna.
Iga kord kui osavõtjad kohale on
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
M^il on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki-
' j miseks ja sõlmmiiseks (macrame).
SKilNPINAAVIAST. HUVITAVAID MATERJALE !!KÄSITÖÖKS'
MUSTRIGA il^ -Kanvaa-•mitmes värvis, SOODSAD ;HINNAD.
Avatud: esmäsp;,—'kplrtiap. ^9—6, neljap., reedel 9—8, lauipi. 9.30—4.;
Meie ^eine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kelJ 3—5 p.l;
Nõukogude inimene õpib varakult,
et see, mida räägitakse kodus ei ole
rääkimiseks; tänaval. Ta on teadlik
ning võib sageli :nähä,| et partei ja
administratsioonLliikmed kasutavad
kurjasti oma õigust, valetavad ja va-
Altkäematksu võtniine, korruptsi­oon
ja ar-stide oskamatus iseloomus-tayad
tänapäeval arstiabi korraldust
:' Nõukogude Liidus. Sellise hinnangu
andis hiljuti' dr. yiadimir Golyak-
, hovsky, kes oli operatsiooniosakonna
juhatajaks ühes Mpskva haiglas ja
tuU üSA-sse 1978. a.
Esiteks märkis dr. Gplya^hovsky,
: et kuigi N. Liit on sotsialistlik. maa,
arstiabi ei ole kaugeltki tasuta. Pat-j
siendil tuleb maksta haiglas oma
.toidu eest ja rentida endale ^haigla
tekk ja lina. Samuti tuleb maksta
arstirohtude eest, sest haiglal tavali­selt
neid ei ole. i Neid tuleb osta ku­sagilt
mujalt. Lopu'ks tiileb haigel
maksta õdedele ja arstidele, et saa-daüldse
korralikku hoolitsust ja jä­relvalvet.
Lastehaiglas tuleb vanema­tel
käia ruume koristamas ja põran­daid
pesemas! -
Haigla personali ja arstide tööpäe­vad
on.pikad.''Sel'leltõttu nad on tihti
apaatsed ja korruptiivsed. Noore
arsti esimeseks palgaks on 165 rub­la
,'kuuš. Iga 5-e aasta pärast tõste­takse
palka 15 (rubla võrra. Tal tU'-
leks teenida 90 aastat, et saada USA
algava bussijuhi palka.
: Arstid on sunnitud võtma altkäe­maksu.
Arst omalt poolt ka peab
rastavad. Töötav.rahvas on sunnitud: altkäemaksu maksnia,; et haigla ad-saabunud,
toibub" lühike avatsere-võetakse
Kanada delegatsiponi poolt moonia laagri metsakiriku juures,
konverentsil ülesse ja et kogu küsi- Ka : tänavu mälestasid nad samas
mus võetakse täielikuHvaatluse alla.
TAGAKIUSAMlfe MPETADA . .!
Esildise kolmandas osas kasitatak-asuVä
mälestussamba juures -Koreas,
Vietnamis J a Hindo-Hiinas USA är-niee
koosseisus langenud eesti noori;
mehi. Neist pn teadaoleva seitsme
se poliitiliste vangide ja dissidentide nimed; raiutud monumendi plaadile,
küsimust Eestisi Rõhutatake, et vii- Mõnedel andmetel on olnud aga ;lah-ministratsioon
ta tööle võtaks. Üli­õpilastel
tuleb maksta altkäemaksu,
- et ta ülikooli vastu võetakse ja et ta
ülikqoli saaks lõpetada. Üliõpilane,
kellal on raha, võib ülikooli lõpeta­da
ilma, et ta üldse midagi õpiks.
20% arstteaduskonna üliõpilastelt
lõpetavad ülikooli ilma põhilise ars-.
titeadusliku hariduseta.
Dr. Golyakhpvsky hinnangu koha­selt
N. Liidu tervishoiuvaiitsuse ad-.
ministi^atsioon; on körruptne, mitte
kompetentne, arrogantne jä hooli-peab;
täitma oma normid, kähna matu. Kõige selle tõttu arstiabi kor-koPsolekul,
plaksutania' ja tõstma raidus N. Liidus on taga U S A omast
tegema sama, kuna töötasu ei õle
vastav tarbeainete hindadele. Tule-,
museks on see, et kõik, kellel on või­malusi
varastavad ühiskondlikku va-,
ra, eluliste vajaduste rahuldamiseks.
S ee, kes ei avalda 'initsiatiivi oma
(ilukorra parandamiseks, elab nõuko­gude
inimese elu. Ta saab tasuta
keskmise hariduse: ja arstiabi, min­gisuguse
peavarju,' töökoha ja nor­meeritud
palga. See on elu! mis ei
ole kuidagi võrreldav Läänes elava
inimese eluga, kuid siiski elu. Ta
mäse aasta jooksul on Eestis arretee-;
ritud ning lühemaks |/õi pikemaks
[S sunnitööle mõistetud ' paar­tummenp
mimoiguste eest iat.
Nende k(j).dusid- on läbi; otsitud, neid
on üle kijiulatud ja ^töökohtadelt val­landatud^
; Eriti käsitatakse : Mart
Nikluse tagakiusamist, ja vangista­mist
ja tuuakse himeHseltiette teised
vangistatud või tagattsctud: Jüri
Ku^k, Endel Ratat, Enn Tarto, Erik
üdam, Eesti. lip^ü heiskamise, pärast
vangistatud Raivo Hermlin,! Vello
Sõstar, Alev Tiitson, Viljjo'Vilba j.t.!
Ka vaevlevad yene sunnitöölaagreis
paljud varem vangi mõistetud. See-,
sugusele poliitilisele tagakiusamisele
' tuleb Madridi konverentsil täit tähe­lepanu
pöörata ja põuda selle lõpeta-'
genuid enam, m i d a selgitatakse. •
Metsakiriku pulist suurele ristile
seoti sama tseremoonia ajal - pikk
kollane paeL mille; kestel palvetati •:
Iraanis 'pantvangis olevate ameerik­laste
eest: Nädalalõpu avatserenjoo-nia
ajal viibisid seal ka ERKU esi-
•mees J. Simonsön ja jühatusliige K;
Käru j.t. eestlasi. SF ühingu ösakon- :
nas pn aga eestlasist juhtivalt tegev
"Priit Parming. Tseremooniapirogram-mi
kuulusid ka! liikmetest langevar­jurite
dempnstratsioo^hüp|ped lähe­dal
asuvas Fort Dixi sõjaväelaagris
jä Eatontownist kohale] tulnud Dr-
'kestri esinemine koos lippurite kb-lonniaga/
Laagris viibisid osavõtjad,,
kokku neljal,päeval. Sõhumeid ja
pilte ilmus sellest ka ameerika pres-
Esmaspäeval, 13. oktoobril, 1980 ei ole jäätmete äraviimist.
Regulaarne! esmaspäevane äraviiiBin^^ teisipäeval,
-Regulaarne teisipäevane äraviimine toimub kolmapäevä^^^^^
Kolmapäeval, 15. oktoobri AJALEHTEDE ja suuifte esemete
• (külmutuskapid,: diivanid, ma(lratsid,'aiapraht jne.) äravii­mist
ei ole.
Kolmapäeval, 22. oktoobril toimub suurte esemete äravii­mine':'
.
Meeldetuletus: Torontos on 7:klaa5
de ümbertöötamise depood,
helistada tel: 367-7742. .
e ja meta
iriform,
•R. M.iBREMNER,:P. Eng., F.LG,E.
Commissioner of Public Wpr
City ofTqronto
kätt, kui see on vajalik^ Ta peab ole­ma
rahul sellega, mis valitsus annab
ning hoiduma läänelike vabaduste
taotlemisest; mis tahendab nõukogu­de
mõttes korralagedust. • Nõukogu-;/
de inimene, mõeldes ^elle all vene- ^
last, näib leppivat kommunistliku
korraga, kui administratsioon vähe­gi
antud lubadusi täidaks. Sellest sa­geli,
ei suudeta 'kinni pidada ja tava­liseks
nähteks"t)n puudus tõitainetest
ning tarbekaupadest, miš ajab inime­sed
mustale turule, kus normihinda-de
asemel tuleb maksta, mitu korda
rohkem. Töötav rahvas on alalises
rahalises puuduses ja rahuolematu
kehtiva korraga. '•,
I LÄÄS OE MAAILM: !! ,! ; ' !.!•";
i Kuni II Maailmasõja! alguseni nõu-
• kogude inimene oli tugevasti eralda­tud
; vabast maailmäsi. Lakkamatu
•kommunistliku propaganda tõttu ;ta
kartis imperialisrni, kapitalismi ; ja
inimese eksploateerimist inimese
poolt Ameerikas. Sõja ajal olukord
muutus ja nõukogude inimene sai
teistsuguse ettekujutuse rahvastest
25 või 50 aastat.
Teise maailmasõja ajal küüditati
Stalini käsul Krinimi tatarlased oma
sealsetest elukohtadest enamikus
2000 miili eemale Usbekistani. Krim­mi
tatarlased on, moslemi usku ja
seoses Iraani kriisiga pn nad saanud
uut hppgu ja nõuavad, et nad luba-
1 täkse tagasi Krimmi Pma kodukiph-tadesse.
Neid pn järel praegu ainult
poolt miljpnit.. Kuid nende küsin^us
on kõige jämedam inimõiguste Rik­kumine.
Üksikud perekpnnad on ta­gasi
läinud, kuid miilits on nad van­gistanud
jä saatnud tagasi Usbekis­tani.
Krimmi tatarlased kaebavad, et
Moskva valitsus hävitab, nende kee­le
ja kultuuri, kuna/ on keelatud
trükkida tatarikeelseid trükiseid, Ta-
. tarlased on kprduvalt pöördunud
Liitunud Rahvaste Org. peasekretäri