Meie Elu = Our life, June 4, 1987

              (1943) 19@7 ,M@i@ Elu" M. 2S (1M3)
e Klub
imünud regU"
üääratud Klu-ähistamiseics.
ohkesti, kuid
leidus mumi
ervitussonäd
lubi esimees,
e, katsena oli
emängu ette-^
kirikusaali
nentne valju-latuslikumalt
tuli ja oma
avüsolikõik-valiteet
oiva-kohandatud
Seeba ku- '
lindile rääki-
Nipernaadi),
Siimon Vaa),
Maret), Hel-
) ja Liidia Oja
oli teinud
eliaparatuuri
, Ettekannet
kõik, kes sel-d
olid, said
iiduavalduse
posnes koori-
Segakoorilt,
josseisus olid
)ile külakosti
laa juhtusel
LKevad" Vil~
luard Tubina
|r.õnul ja Priit
[ein Ranniku
|e kauni ,,kin-länulik
kuula-kiiduavaldu-line,
mille eel •
|ts söögipalve
lä puhveti ja
lise töörohke
läbi viinud ^
[Johanna Too-pandud
lote-rida
väärtus­likult
käsitöö-esi-olles
andnud
tgeVushooaja-
(istusrikast' ja* ;
ning tänas
laid kaastöö-laohvrimee-luste
varal on
(sandeidtäita,
Lähemas tu-jFontosse
üm-le
eeskavade
lüt Höövelile ,
liie aasta jook-ka
löö eest ja
js.e koos heade
llulevikuks te-
Issemester al-bril
lunini EKKT
Carrier Art
:entre'i8, 901
istonia Koori
k Ülikooli
Valter HalPis
inil „Pohjan
|t Eesti Majas
nini Tallinn
astejaanitU'-
Püü suvilas
0 a
drioru Suvi"
Eesti kunsti"
5H3M7
isel õpilast©
eel kolm last,
võtjate: poolt
aks sulle".
MILJAMEVÄL,- 41. }UUNIi^ THUISDÄY, JUNE a S
-nr
Soome ajaleht
evadnäituses
Tallinnas
Põhja-Soonie ajalehe „Kaleva"
kultuuritoimetaja Heikki Kastemaa
külastas hiljuti Eestit. Matka kavva
kuulus ka visiit Tallinna kunstnike
kevadnäitusele. Oma muljetest
soomlane kirjutas üsna positiivselt.
Artiklis pöörati tähelepanu Sellele,
et eesti kunstis on kõige jõukamaks
küljeks graafika, mis hõlmaski suuri-rna
osa kevadsaiongi toodud töödest,
noorema generatsiooni katsetu-meeldisid
soomlasele. Tema järgi
on nõukogude kunstil pikk tradit­sioon
uüskonstruktivismis, minima­lismis,
postmodernismis. Ja nüüd
olevat sinna tulnud ka graffifid ja
loomulikult samuti ühiskondlikud
pildid.
Kuna Moskvas korraldati samal
ajal suur eesti kunsti ülevaatenäitus,
märkis Kastemaa, et kevadnäitus
Tallinnas oli sellepärast normaalsest
väiksem. Sellest hoolimata ta leidis,
et eriti just graafika ning skulptuuri­de
osas tasus hästi vaeva näitust
vaatama minna. Näitusel oli 50-lt
graafikult esitatud 129 tööd ja 24-lt
skulptorilt 35 tööd.
Võrdlusi soome ja eesti kunsti va-iSport
Vana-Andrese SCoguduse Segakoor Montreali EELK Jaani kirikus koos EoHstidoga, sopran Linda Koff, h&- raskeks: ,,See, mis
„ , ^- „ ' soome kunstis on seestpoolt pursku-nton
Andres Raudsepp, organist jaak Kivik ja koorijuht Asta BallBtadt Foto- MeemeSultson vad. vaistu- ja juhuslikku spontaan-
0
\m
use
oori kontsert-jumalateenistus • Helen Waimel-Robertsoiipmaail- gara Falls'i lähedal, Chippav\ja's.
Montrealis pühapäeval, 24. mail maklassi kuuluv kunstnik - sellise Neil on sel võrratu kodu ja stuudio,
kujunes tähelepanuväärseks siind- tunnustuse annab Jüri ja Aliide kus Helen pidevalt töötab. Kanada
museks Montreali eestlaste kiriku- Waimeli tütrele Nancy Meinolds, valitsuse ülesandel ta on teinud ku-elus
käesoleval kevad-poolaaetd. „Niagara Falk Review*' toimeta- jundusi. Tema skulptuure leidub mit-
Hoolimata ebakindlaist ilmBfitI° jäid, kui Helenil valmis Toronto mes erakollektsioonis ja asutises,
kuoludest oli kirik juha varakult Golohade poolt tellitud, kullaga Ryersoninstituteof Technology pea­tukil
lumalateeiistuse litiargüise kaetudveejumalannalGoMenGod- hoonet kaunistab 30 jala kõrgune ja
osa pidas õpetaja Heino Laaneots, dess) kuju. 10 jala laiune seinäskulptuur. Kitche-l^
lalisõpetaja^ praost Udo Fetei^ neris on mitmed tema skulptuurid,
soo võttis oma jutluse aluseks psalv Seoses sellte kuju valmimisega, mis silmapaistvam nende seas on oma
mi 33-1,2,3, mis kutsub Jumalat nüüd on atraktsioorfiks Colonadetei- armsa õpetaja, Mabel Hedley mäles-kiitma
lauldes ja mängides tema se korra keskses ruumis, Nancy Rei-' tuseks modelleeritud„Andja" (Giving).
heategude eest Ta jutlustas kristlf- nolds annab ülevaate Helen Waimel- See õpetaja andis oma õpilastele ar-kest
taotlusist muusika ja emot- Robertsoni-elust ja kunstilisest tege- mastuse ja inspiratsiooni õppimiseks
aioonide vastaaükuoe sõltuvuse vusest .jNiagara Falls Review" möö- ning elus edasi jõudmiseks,
taustal. • - . dunud aasta 17. okt. numbris. Mitmed tema töödest on kujunda-
Koori ja solistide kulude ning Helen sündis Eestis ja varajases tud usulistel motiividel ja teised on
juurdekuuluva orelimuusika.|põi- lapseeas hakkas ise valmistama meeleolu ilmestavat laadi. Veejuma-iilemusena
liturgia siss® endale mänguasju. Kui perekond lanna on võrratu, ujumise.poosis ole-kontsert-
jumalateenistus asus Kanadasse, oli Helen 7-aastane. va naise kujutus, 10 jala pikkune ja
ühtseks lahnatamatuks tervikuks, • Elama asuti Kitcheneri rajooni, kus modelleeritud erilisest massist ning •
kus eriliselt sügava elamuse kiri- osteti talu. Kohalikus koolis pälvis kuldlehega kaetud. Colonade'is Vee-kulistes
esile kutsus koguduse km- Helen õpetaja Mabel Hedley-tähele- jumalanna on asetatud aluse kohale,
satõmbamine Roman toi ihelindi panu oma erakordsete annete tõttu, millest üles purskav vesi kujutab
osas. Tema soovitusel Helen sai stipendiu- sümboolselt seda maailma, kuhu ju-eenistuse
kontserdi-osa mi õppimiseks Ontario College:> of malanna kuulub,
programm oli' sama, mis eelmisel Arfis. Helen lõpetas seal õpingud Helen on olnud kunstiliseks nõu-pühapäeval
Lakewoodis ja New parima õpilasena, sai Kanada .kind- andjaks Colonade ümberkujundami-
Yorgis, ainsa erinevusega solistide ral-kubernerilt kuld-auraha ja ta ni- se juures ja tänu sellele on Golonade
ösas, kelledeks Montrealis olid metati,.As^pciate of the Ontario Col- kujunenud uhkuseks Torontole ja tu-
Linda Koff (sopran) Ja Andres lege of Art". ristidele imetluse objektiks.
Helen elab koos oma mehegaNia- . A.N..
sust, on Eestis kaugele ulati;iv tehni­ka
koos naljakate teravmeelsustega
ja ligikaudu matemaatiliste konst-ruktiivsustega."
Negatiivseks nähtuseks soomlane
pidas vanema skulptoritegeneratsioo-ni
mahajäämist; oli töid, mis Soomes
oleks kohe žürii poolt näituselt ee­maldatud.
; I.M.
Krista Kadai odaviset demonstireeirimas ja võistluste kettc^heiteL
• Foto — H. Raigna
Eesti noor sportlased
Ontario koolide võistlusel
Krista Kadail pronksmedal kettaheites
Ontario High Schooride kerge- oU takistuseks ajutine äikesevihm,
jõustiku meistrivõistlused peeti 29 Pealtvaatajaid mõlemal võistluspäe--
• 30. mail Hamilton'i McMaster vai võis olla ligi 3000.
University spordiväljakutel. Võist­lused
korraldas Ontario High
Schooride Spordi Keskliit ja nen­dest
võttis osa 2342 võistlejat
HARALD RAIGNA
Võistlused toimusid kolmes
nusegrupis: 15 ja noorem. „mid-gefid",
16 • 17 a. „juuniorid" ja 18 -
19 a. „se,eniorid". Võistlustele pää­semiseks
tuli osavõtjatel Metro To-järgnesJaani
koguduse naisringi poolt pakutud
eine kiriku seltskondlikes ruumes,
kus montreallastel võimalus aVa-nes
vestelda külalistega, kelledest
nii mõnigi vana sõbrana jtuntpd,
ling sõlmida uusi sõprpsi.
DARRELL KEM
REALESTATELTaREALTDR
268 Jane Street, Toronto, Ont. M5S 3Z2
ivaldusiks ja headeks soovideks)
võtsid sõna praost UdoPetersoo ja
aani koguduse nõukogu esimees M
, kuna Toronto
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
Tasuta
hindamine
® Hüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
ÜVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
Sport lühidalt
Craig Potsep, 13 a., võisteldes23.
ja 24. mail Montrealis rahvusvahe­listel
ujumisvõistlustel, võitis ühe
kuld- ja ühe pronksmedali. Tuli
rontos j^a Lõuna-Ontarios läbida esimeseks 200 m individuaal komp-leksstiilis
— 2.65,55 ja kolmandaks
100 m Iiblikstiilis - 1.05,29. Võist-ustel
oli rohkel arvul võistlejaid
Ühendriikidest.
Toronto Ülikooli ujulas 9. ja 10.
mail peetud võistlustel võitis kaks
kuld-, ühe hõbe- ja kaks pronksme­dalit.
Tuli esimeseks 200 m komp-leksstiilis
- 2.26,55 ja kolmandaks
Iiblikstiilis, meeskonna aeg—2.07,24;
200 m vabaujumise teateujumises,
ujudes viimasena, meeskonna aeg
-1.52,03. Tuli teiseks 100 m libliks-kolmanda
koha võites pronksmedali ^{[\\^ _ 1.07,20. Tuli kolmandaks
tagajärjega - 38,98 m. Esikoha sai 200 m vabaujumises - 2.20,91 ja
H. Quick- 40,04 m. Kuulitõukes tuli 400 m kompleksstiilis - 5.22,36. C.
6-ks - 10,52 m.Esikoha sai M. Ro- potsep võistles 13 - 14-a. vanuse-bensspn
—12,96 m. Odaviskes, mida kiaggis,
ta kõige vähem on harjutanud, tuli ^
esimese kümne hulka tagajärjega
30,5 m. Esikohale tuli K. Dough -
39,72 m.
kolmekordsed eelvõistlused. Mu­jal
Ontarios kahekordsed. Eestlas­test
oli nendele võistlustele pääse­nud
Krista Kadai Oakville'st ja Hil­lar
Sõrra Thornhiirist Krista Ka­dai
võistles juunioride grupis ket­taheites,
kuulitõukes ja odaviskes.
Hillar Sõrra seenioride grupis kod-
EESTLASTE SAAVUTUSED
Krista Kadai saavutas kettaheites
Tubina heliplaat siai
* *
Hiljuti on Soomes
mänginud Nils-ErikSparf (viiul), Ro­land
Pöntinen (piano) ja Pekka Savi-joki
(altosaksofon) Eduard Tubina
„ Sõnata f or Violin and Piano", „Bal-lade
pour piano" ja,,Sõbata foriAlto
Saxophone and Piano".
Vommide-Järvede
perekonnanäitus
Toronto ajalehtedes ..
Laupäeval 23. mail ilmus ajalehes
„Globe and Mail" kanada tuntud
kunstikriitik Kay Kritzwiseri poolt
tunnustav artikkel perekonnanäitu­sest
koos fotoga Ants Vommi poolt
valmistatud maalist „Daam kaela­keega"
(pastell).
Ta märgib perekonna talenti, eriti Jueerima Vommide perekonda nende
Benita Vommi tugevaid portreesid ja näitusel. Samal õhtul paar tundi hil-tema
andeid kui joonistusõpetaja, jem võis seda juba näha World Beat
Ants Vommi toob ta esile kui silma- News'is, Heartbeafi osakonnas,kus
paistvat karikaturisti ning samal ajal tutvustati talendikatfkunstnike pere-kui
head protretisti ja maalijat, tuues ^onda, näidates mäde seinal ja rää-välja
Ants Vommi initmepalgelise ta- ^ides Benita Vommi ja Mai Järvega,
lendi. Benita Vomm ütles, et sõja ajal oli
Hillar Sõrra tuli kettaheites 16-ks,
saavutades 39,08 m. Esikoha võitis J.
Gillan - 50,88 m.
Krista Kadai kolmandal eelvõist-
Valdur ja Desiree Reinsakd võt­sid
osa 10. mail Ottawas peetud
maratonijooksu võistlusest, kus
osavõtjaid oli üle 1300. Valdur
Heinsalu saavutas aja 31.23 min. ja
Desiree Heinsalu — 4 t. 27 min.
lusel Lõuna-Ontario's saavutas esi- Mõlemate ajad olid paremad 1.
kohad kettaheites — 38,90 ja kuuli- märtsil Los Angeleses saavutatud
tõukes — 11,33 m. Tuli teiseks oda- aegadest. Maa pikkus 41,8 km oli
viskes — 33,78 m. Tema saavutusi sama.
nendel võistlustel kirjeldasid ja aval­dasid
tema pildid mõlemad kohali­kud
lehed Oakville „Beaver" ja Ha­miltoni
„The Spectator".
MAJANDUSLIKUD TOETAJAD
Võistluste peamiseks majandusli­kuks
toetajaks (sponsor) oli Yoplaifi
suurfirma, mis peamiselt toodab jo­gurtit.
See firma mitte üksi ei kand-
0
Lääneranniku Eesti Päevade
spordiüritustest osavõtmise regis­treerimise
viimaseks tähtpäevaks
on 1. juuni. Osavõtumaksud on
järgmised: squash — SIO.-; võrk­pallimeeskond)
—10.-; lauatennis,
18.a. ja vanemad, — 3.-; tennis — 3.-v
golf — 10.- ja laskmine — 5.-
nud kõik võistlustega seosesolevad Kergejõustik on kõigilci tasuta. Veel
kulud, vaid toitis ka kahe päeva vai- „backgj^mmon", 18 ja
tel kõiki võistlejaid, korraldajaid ja
pealtvaatajaid tasuta jogurtiga, mio
Samuti nimetab ta Mai Järvet oma raske materjale saada ning kuidas ta toodi kohale suure veoautoga.
Alberta valitsuse
Alberta valitsuse tänutäheks
Ajalehes „Helsingin Sanomat"
kirjutas muusikakriitik Outi Jyrhä-mä,
kes pidi küll tunnistama kohe, et
kuulas esimest korda Tubina muusi­kat,
järgmiselt: „Peamiselt Rootsis
tuntud eesti helilooja Eduard Tubin
on oma kammermuusikas saavuta­nud
isiklikuma väljenduse, kui võr­relda
seda ta orkestriteostega. Oma
stiililt, on Tubin enam liusklassikpli-ne.
Tema muusika on selge, sundi­matu
ning kutseoskuslik. mitte aga
eriti isikHk: Tasub vaeva tutvuda öh- ja gaasitootmise alal. H.K.
uue kammermuusikä-heliplaadiga.
Viiulisonaat 6n kindla struktuuriga
ja intensiivne, s.aksofonsonaat sen­suaalne
ja personaalne. Minu omaks
soosikuks on siiski klaveriballaad
,,en forme de chanconne". Tema tei-selt
heliloojalt. Mart Saarilt pärit
olev lihtne rahvalaulutaoline teema vestuste kõrge kvaliteet garanteerib
pingutub vähehaaval suureks, eepili- kuulamisnaudingu."
seks pöördeks. Esituste ja h^llsal- I-M.
briljantsete lillede ja värvide abs- psre toetas maalidesipastell-portree-traktsioonidega.
Lühidalt on ka ni- sid, Mai Järve rääkis kui tänulikud
metatud Jaak Järvet fotokunstis ja In- nad on, et on saanud Kanadas vaba
drek Järvet. loomingut luua.
Mõni nädal varem oli intervjuu Filmi lõpus kolm Vommi kõnnivad
Vommide kodus „Toronto Stari" näitusel, ees ema Benita ratastoolil ja
poolt koos fotoga, ning pikk artikker teda lükkavad poeg Ants ja tütar
ilmus sellest „Toronto Staris"{North Mai. Noored Järved ei saanud osa
Eäition'is) 28. aprilli numbris Karen võtta kuna töökohad olid liiga kau-
Shopsowitzi poolt. ' gel. See näitus lõppes ka väga huvi-
Tervitused perekonnanäituse pu- taval viisil. Kui viimased tööd olid
hui on tulnud Kodakondsuse- ja kül- maha võetud, tuli Mai J^-^vele raama-
^ f ; tuuriministrilt Lily Munro'lt, Wm. tukogu taga platsil vastu min. David
Alberta valitsuse ../.chievement Withrow'lt, Ontario Kunstigalerii Crombie, kes on Eesti Kunstnike
Award for Excellence" saajate hui- direktorilt ja riigisekret^riaadilt. Koondise Torontos üks aupatrooni-gas
^oli se aastal ainsa inseneri^^^^ destžüriinäituselColumbusCentre'is,
eesti teadlane dr.^ Hans Kivisild. TELEVISIOONIS losephD. CarrierKunstgaleriiskuni
Tunnustus anti valja dr. Kivisillale ^^^^ 39. mai. oli suur sündmus 30. juunini. 0. Crombie lubas teha
kunstnike perekonnas, kuna To- p^^alt poolt mis võimalik näituse
yäljapaistva^teadusli^^ heaks kordaminekuks.'
^C anadian Soo ciety of Civi'l }Er7n giin ee°rs" _tis oma reporteri Tim Sheehy interv-ja
Engineering Instltute of Canada ~ —
lOO-aastasejuubelipidustuse esimees g
Calgarys. Akadeemilisi^h kuulub
korp! Fraternltas Estica vilistlasko-
M.J.
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.- j
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGER'i poolt, j,
300 Danforth Avo. Torosito, Ont. 11^6. Tel. 463-5125 .
>
Võistluste loo lehekülje suurune
kava trükkimine oli toetatud 1694
Ontario ärilise ettevõtte poolt.
INFORMATSIOON
Jälgides neid võistlusi kohtasin
võistluste peakorraldajat Jim Sim-pson'i,
kes jutustas mulle järgmist:
Onario High Schooride õpilastest
harrastavad sportlikku tegevust
220.000 õpilast, keda juhivad 16.500
õpetajat-treenerit. Tema juhtimisel
nendel võistlustel oli tegevuses 350
korraldajat-kohtunikku, kes kõik
töötasid vabatahtlikult ilma tasuta.
Võistlejate hulgas oli mitmeid kelle­de
nimedel olid Kanada ja Ontario
kergejõustiku rekordid ja ka neid kes
esindasid Kanada't möödunud aastal
suurtel rahvusvahelistel võistlustel.
Lõppeks mainis veel, et need võistlu­sed
on suurimad Õpilaste võistlused
kogu Põhja-Ameerikas.
Hiljem oli mul kõnelus ka Ühen­driikide
Dartmouth'i Ülikooli treene­ri
Carl Wallin'iga, kes võistluste taset
hindas väga kõrgeks ja korraldust
eeskujulikuks.
Võistlused olid haruldaselt hästi
korraldatud. Temperatuur mõlemil
vanem., 3.-; male — 3.- ja bridz — 3.%
Võistluste täpsed ajad on veel sel­gumata.
Registreerimislehed
koos tšekiga saata ~ „E8tonian
League of the West Coast", aadres­sil
Liisa Dobereiner, 2430 Queens
Ave., West Vancouver, B.C. V7V
2Y6. (604) 022-5606.
Okupeeritud Eestist saabus tea­de,
et seal on möödunud aasta sep-tembris
surnud endine laskur-suurmeister
Ernst Rull 90-a. vanu­ses.
Ta oli sündinud 18. nov. 1896. a.
Puhjas, Tartumaal. Alustas laske­spordiga
juba 1926.a. Võttis osa rah­vusvahelistest
laskevöistlustest
1931 - 1939.a. Saavutas maailma­meistri
tiitli viis korda vaba- ja
väikesekaliibrilise püssi laskmises.
Luzernis 1939.a. peetud võistlustel,
kus eesti laskurite meeskond võitis
„Argentiina karika", oli ta selles
meeskonnas ja saavutas uue maail­marekordi
väikesekaliibrilise püs­si
laskmises. E. Rull võistles
ka Nõukogude Liidu teise okupat­siooni
ajal kuni 1949.a. Hiljem te­gutses
lasketreenerina. Ta
TalSinna-Liiva kalmistule.