Meie Elu = Our life, August 5, 1977

              REEDEL; 5. AUGUSTIL — FRIDAY; AUGUST 5 Äie Elu" nr. 31 (1434) 1977
^f f r r i l " ' i M B t i a I J j JW^g™B a M
KSUKOORMUS TULEB VÄHENDA!
Tööpuudus ja inflatsioon püsivad hele asjaolu ,et ka teised maad on
endiselt päevakorral sama järjekind- kaupadest taidetud ja tarbija ette-;
lusega, nagu igal hommikul tõuseb vaatlikuks muutunud. Nii siis haih-ja
õhtul läheb looja päike. 850.000 tub odava Kanada dollari osatähtsus
immest on juba pikemat aega töö- välisturgudel ja jääb alles Kanada
protsessist väljas ja see arv võib oi- omakapitali vähenenud ostuväärtus,
M isegi suurem, kui arvestada neid, sest Kanada on ka importija maa.
kes on ametlikult registreerimata' Sellest tulenevalt kannatavad kõik
töökoha leidmise lootusetuses. alates säästsummade omanikest ku-
Eramajandus ei ole endiselt või- ni valitsusasutuste endani, kes osta-meline
rohkem töökäsi absorbeeri- vad kõrgelt eriti kaitserelvastuse
ma, kuna valitsevas lootusetuses ost- uuendamiseks. Vahe seisab ainult
jaskond on muutunud ettevaatlikuks selles, et valitsuse ostud ja puudu-teadmatuses,
millal tööpuudus võib jäägid maksab kinni tavaline tööta-tabada
ka neid, kes praegu eksistee- ja ja säästsummade omanik maksu-rivad
palgatshekil. See kehtib ka de näol.
kinnisvarade soetamise! osas, sest vä- Tööpuuduse vähendamiseks kosta-hesed
Julgevad end suuremate ko- vad nüüd Ottawast hääled uute töö-austustega
koormata, kui sissetulek kohtade loomiseks valitsuse pro-pole
normaalselt kindlustatud. grammide näol. See tähendab uute
Ja ometi jätkub inflatsioon kõige- sadandete miljonite dollarite turule
•le vaatamata, sest eramajandus, töö- paiskamist ja seda endiselt- maksu-tajad
ja teised maksavad kõrget tu- maksja arvel. Uued töökohad erama-lumaksu
ja Veel kargemat kinnisva- janduses on head, sest nende abil
ramaksu. Sellel taustal valitsus Otta- tõuseb toodang. Uued valitsuse pro-was
ja provintsides näitab käesoleva jektid on tavaliselt ebaproduktiivsed
aasta esimesel veerandil kulutuste üritused ja sellistena jäävad ainult
tõusu 10% võrra võrreldes eelmise maksumaksja raha kulutamiseks,
aasta sama perioodiga. Kuigi see On ilmne, et valitsuse mõttekäigud
tõus on poole vähem, kui eelmiste o n erinevad elanikkonna ja erama
aastate tõusud, süs ometi jääb see janduse mõttekäikudest. Rahva hui
tõusuks inflatsioonilisel ajal.
Pole siis ime, kui Kanada dollar
uhsL langeb USA dollari ja teiste
maailma vääringute suhtes. Kui
meenutada aegu, mil Kanada dollar
gast tulnud mõtted ei leia vajalikku
rakendamist ja ignoreeritakse sama­suguselt,
nagu paljude ekspertide ar­vamused
ja soovitused, mis peegel­duvad
ajakirjanduse juhtkirjadest.
NÕUKOGUDE' HAIGLAS. Arst: Ja. millise haigusega olete. teie siin ravil? Patsient: Nõudsin; inimõiguste- raken­damist.
', •
oli USA omast ligemale 10 protsendi Valitsused) on kujunenud „külma
võrra rohkem ja et nüüd on tema kõhuga" elemendiks, kus elanikkon-väärtus
alla 94 U^A cehdi, siis saab
selgeks, et rahaomanik või palgasaa-ja
Kanadas sammub ruineerumise
teed. Seepärast ongi oluline, et valit­sus
vajalikud sammud astub ja koi­na
praktilised vajadused jäetakse
lihtsalt tähele panemata.
Selles valguses on paljude arvates
jäänud üle vaid üks vahend: valitsu­se
poolt pealepandud maksukoormat
gepealt oma kulutused kokku tõm- v ä h e n d a d a . jä tta raha rahva kätte,
kuhu ta kuulub esimeses järjekor­ras.
Kui valitsusel ei ole rohkem ku­lutada,
siis jääb suur osa kulutusi
arvatavasti tegemata. Kes selle teos­taks?
Selleks oleks võimeline ainuft
parlamendis koaleeruv opositsioon.
Sellega ja võimalike teiste vahen­ditega
seisab valitsuse võimuses Ka­nada
dollari stabiliseerimiseks usal­duse
võitmise teel välismaade silmis.
Kuid küsimuseks jääb, kas Kanada
valitsus tahabki oma dollari stab. iil- Et opositsioon seda ei ole senini tei-sust,
kuna odava Kanada dollari abil ^ s ü s k a n n a v a d ka nemad vastu-loodetakse
elus hoida oma kaupade t u s t t e k k i m i d olukorra pärast,
eksporti. ,
^ Seejuures jäetakse kahesilma va- V.
BifiiillllilllllUlillillJIIIIM
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi—ka
neid mis ei ühtuajalehe seisukoh­tadega.
Palume: kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobivuse
korral jätta avaldamata,
Käesolevate ridade. -kirjutaja ei
asu.kõne all oleva teema juurde ker­ge
südamega, kuna see puudutab üht
õige piinlikku küsimust meie eestlas­konna
elus välismaal. Kõne all on õi­ge
väike grupp eestlusest, äralange-nud
isikuid, kes on oma ülesandeks
teinud kõige. selle lõhkumise:, mis
eestlusele on kallis ja püha. Kommu­nistidele
on see väike grupp muidu­gi
suuresti teretulnud. Nad ori leid­nud
eestlaste endi.hulgast teekaasla­sed
iseseisva Eesti ja ta sümbolite
rüvetamisel, kes neijl, kommuniste,
igati isegi ületavad oma rõveduses.
Oma . ^häälekandjate" kaudu on
see jõuk asunud kõigepealt meie ko­dumaa
suurkujude rüvetamisele.
Nende relvadeks- on inetud, fantasti­lised
valed, mille fabritšeerimiseks
' r nimetatud igasugused1 moraalsed
lõkked. Märklauaks on neil presi­dent
>K.. Päts ja ülemjuhataja .kind­rali..
Laidoner. Et need Eesti juhid
on hauas koos teiste paljude märtri­tega
ja ei saa endid kaitsta, siis on
see asjaolu neile andnud 'veel suure­mat
vabadustunnet pori pildumiseks
kadunutele. Juba vanadel roomlastel,
paartuhat aastat < tagasi; oli moraal­selt
kiiduväärt üteluš, et surnutest
kõneldakse ainult head või mitte mi­dagi..
Meil ei pruugigi minna nii kau­gele,
kuid minimaalseks' moraalseks
kohustuseks olgu, et kui. juba surnu­test
kõneldakse, siis ainult ausat
••tõtt- .. - • • \' .. \ -.' ;.
Allpool katsume tuua vaid piiratud
arvu näiteid selle eestlusest äralan-genud
jõugu ^häälekandjatest",, mis
iseloomustavad selle jõugu moraal­set
taset ja mille järgi igaüks Võib
ise otsustada, kellega, siin on tege­mist.
Ühes nende. „häälckandjas" kü­sib
demonstratiivselt Ä. Ohvril, (elu­koht
Austraalias),.see kõige jõhkram
selle jõugu hulgast, et kas president
Päts ja kindral Laidoner „olid kom­munistliku
partei liikmed". Teisal
avaldab see renegaate et. „Mitte keegi
e: ole sooritanud ega toime pannud
riiipaiju kuritegusid Fpsti - riigi ja
rahva vastu, kui-K. Päts ja Laido­ner",
ühes oma kirjutises" valetab
.seesama isik, et president Päts ja
kindral Laidoner olevat. ..vabatahtli-
. kult siirdunud N. Liitu", kus Päts
saanud ministri ja Laidoner kindrali
pensioni. • :
Hiljuti avaldati ajalehes (V. E. Sõ­na
16. juunist s.a.) president Pätsi
kolm kirja, milles on näidatud, kui­das
ta elas N. Liidus, kes olles GPU
võimu all ei tohtinud kellelegi aval­dada
ja kasutada oma nimegi. Üks
kiri näitab, millises viletsuses ja õi­gusetu
olukorras temal: tuli elada.
Selle kõige juures oli president mõ­tetes
oma kodumaal, julgustades
rahvast ning astudes, samme rahvus­vahelise'
abi saamiseks kodumaa
päästmiseks.
Edasi, see jõuk nimetab president
Pätsi ja kindral Laidoneri kodumaa
„äraandjateks". Juba Vabadussõ ja
ajal olevat K. Päts konspireerinud
Eesti sahkerdamiseks N. Liidule. Sel­le
jõugu ^häälekandja" kirjutab ühes
oma hilisemas väljaandes, et meie
pagulaste ruumides ,,vahivad m'eie
otsa kahe reeturi (mõeldud on K.
Päts ja J. Laidoner) pildid". Needsa­mad
jõugu liikmed levitavad .valet,
et ülalnimetatud riigijuhid olevat
lasknud tappa-vabadussõjalaste lii­kumise
, juhid Sirgu Luksemburgis'
ning dr; Dunkeli vanglas hoolimata
sellest, et Luksemburgi valitsuse
juurdlusega on ümberlükkamatult
selgitatud, et.tegemist oli Sirgu enda­tapmisega.
Dr. Dünkelaga suri ars­tide
otsusel südameataki tagajärjel.
Aprillis 1930. aastal tapeti kommu­nistliku
terroriaktiga sisekaise ülem
kindral .Uilt. Jõugu „häälekandja"
levitab valet, et kindral J. Laidoner
olevat varjanud tapjat oma juures.
Sama valelikult ja pahatahtlikult
ründavad need isikud Eesti Vabariigi
esindust New Yorgis ning aupeakon-
..s-ulit; Torontos, mõnitavad nende
staatust ning insinueerides kõigiti
eesmärgiga neid naeruvääristada ja
halvustada nende tegevust.
Rüvetamise alla on võetud ka ees­ti
rahvuslikud organisatsioonid ja
nende juhtivad inimesed" Läänes.
Jõugul jätkub jultumust nimetada
Baltimores Eesti Päevadel toimunud
kogu pagulaskonna esindajate kong­ressi
..tsirkuseks" ja seal esindajaid
„politrukkideks". Huligaanid nime­tavad
eesti organisatsioonide tegelasi
„spioonideks". New Yorgi. Eesti Ma­jas
pidavat valitsema „raharaiska-jad".
ja „suli.d". Sarnase solgivihma
alla on võetud ka vabadussõjalaste
organisatsioonid ja nende tegelased
vabas maailmas.', Eesti Komitee
Rootsis pidavat olema, sotsialistide
ja ^kommunistide sabarakkude". va­litseda.
Iga kultuurne ühiskond saab püsi­da
ainult'moraalil,, milles esimene
koht on lugupidamine tõest ja selle­ga
ühenduses olev sündsus- ja häbi­tunne.
Kui need kaovad, siis on ini­mesest
saanud vaimne pätt.. See isik
on kõigeks valmis ja, nagu näha, val­mis
rüvetama; ka oma kodumaad,
mis teda on üles kasvatanud. See
3;.;|U;ü:ni:ö'n'
Võidupüha
Eesti ühiskond Suur-Toronto piir­konnas,.
Kanadas oli ilmselt unusta­nud
Võidupüha, sest Võidutule süü­tamise
juures viibis rahvuskaaslasi
käesoleval, aastal väga piiratud ar­vul.
. . . - .;
Võidupüha tähistasid ajalehed päe-vakohaste
kirjutistega, kirikud Või­dupühale
pühendatud, jutlustega, 84
organisatsiooni, kogudust ja äri kor­ras
saatsid tervitusi võidupühaks
ajalehtede.? kaudu ja Võidutuli süü­dati.
Väliselt või variserlikult oli Või
dupüha väärikalt tähistatud.
Tulemata jäi Võidupüha tunnetus,
see sisemine jõud, mis. Võnnu lahin
gu ajalja. esimeselVõidupühal ühen­das
eesti rahva ja kujundas kangela­seks
iga võitleja. Võnnu lahing andis
eesti rahvale totaalse võidu oma esi-
AKTUAALSEL TEEMAI
Kodumaalt saabub mitmeid liine mööda kürjäennustavaid hiiopisõnu
meid Kremli rangetest võtetest, et eestlust hävitada. Ei ole kahtlust, et uus
enneolematu surve N. Liidu väikerahvaste ja nende kultuuri hävitamiseks
on seoses äsjaste puhastustega Kremlis; kus N. Liidu president N. Podgor
nõi, kui sünnilt ukrainlane kõrvaldati. Uue. konstitutsiooniga krooniti N
Liidu presidendiks suurvenelane L. Brezhnev. KÖik märgid näitavad, et
Kreml Valmistub viimase hoobi andmiseks eestlusele ja teistele N. Liidu;
väikerahvastele ja nende kultuurile.
Selle tõenduseks olid ulatuslikud
vene kultuuripäevad N. Eestis, uued-ukaasid
eesti. rahvuskultuuri, eesti
teatri, eesti kunsti, kirjanduse hävi­tamiseks.
Erilise tagakiusamise' osar
liseks on luteriusuline eesti rahvus-kirik.
N. Eestis. Kõige kummalisem
on, et eestluse hävitamise propagan-mesc
ajaloolise vaenlase üle. See võit d a v a n k r i e U e püütakse: rakendada
vajab üksikasjalist analüüsi etteval­mistamise,
juhtimise ja-võitluse ise­loomu
poolest ning tähistamist kui
eesti rahva koigi aegade suurim võit.
Seda võitu tähistavat Võidupüha
peaks kaasaelama juubeldades kogu
ka pagulasnoori, kellele korraldatak­se
Kremli poolt hävitamisele kuulu­va
eesti .keele kursusi ja isegi kirjan­dite
võistlusi. Välismaalastega kul­tuurisidemete
komitee teatas' Tallin­nast,
et möödunud aastal külastas N.
eesti rahvas ka praeguses olukorras, Eestit üle 2000-de väliseestlase, kes
kus maa on okupeeritud ja rahvas
laiali pillatud üle maailma. Võidupü­ha
tähistamise kaudu kogume uut
jõudu uueks võitluseks.
Vabadussõjas saavutati mitmeid
hiilgavaid võite -ka idarindel/kuid
mitte,totaalset võitu seal pealetun­giva
teise ajaloolise/vaenlase üle. Va­badussõja
lõpul oli selge, et võitlus
selle vaenlasega ei ole lõppenud ja
võib eesti rahvalt uusi'ohvreid nõu­da.
Praegu olemegi selles uues ning
ohvri terikkas võitluses.
Püsimajäämiseks iseseisva rahva­na
vajame, totaalset võitu 'ka selle
ajaloolise -vaenlase üle.. Milles see
võit peaks seisma) kuidas seda ette-valmistäda
ja juhtida vajab. Selgita­mist
ning eesmärkide seadmist. Esi­meseks
eesmärgiks selle juures
peaks olema uue juhtkonna ja rah­vusliku
ühtekuuluvuse kasvatamine.
Võnnu lahingu analüüs jä:Võidupü­ha
'keskselt juhitud, tähistamine . on
üheks sammuks selle võitluse ette­valmistamisel
ja juhtkonna kasvata­misel.
23. juunil,, võidutuld süüdates
tuleb mõtelda sellele — võidule tei­se
ajaloolise vaenlase üle ja elada
selle, mõttega aastast aatässe, kuni
on kujundatud soodus olukord to­taalseks
võiduks või. küsimuse selli­seks-
lahenduseks, et meil enam ei ole
vajakarta korduvaid rünnakuid
idast.
moraalne pätistumine on palju hul­lem
kui seda näeme tänavarentslis
lamajas, kuna ta taimne rõvedus
ulatab kaugele maa-äläilselt ning
kaugele tulevikku. Mis peaks ütlema
meie noorsugu, kellel pole olnud isik­likke
kokkupuuteid oma vanemate
kodumaaga, kui ta juhtub lugenia tu­levikus
selle jõugu „kirjutisi", kus
•Eesti on kujutatud dzhunglina.
On tuntud tõsiasi, et suurte aja­looliste
pöörete, sunnil kodumaalt
lahkunud, põgenike hulgast langevad
ära moraalselt nõrgemad elemendid.
Meie võime olla uhked,, et valdav
cnamus meie pagulaskonnast hoiab
kõrgel oma kodumaa nime ja ei oie
lasknud endid peibutada selle jõugu
valedest.
Siin on toodud rüüstajate joiV2us'/
vaid; üks nimi. Kõige jalustrabava­maks
aga. on, et peagu' kõik seile
mustajate jõugu liikmed on niinime­tatud
E. V. Valitsuse eksiilis - ,.'kõr­ged
funktsionäärid" — ministrid ja
müüd. Eelnimetatud. Ä. Ohvril on
presidendi nõunik propaganda, alal.
peavad' kuldama .ja varjama Eesti
rahva venestamist ja hävitamist oma
kodumaal. ' »
- Olukord pagulaseestlaste suhtumi­ses
kommunismi on jõudnud kriiti­lisse
perioodi. Mida aeg edasi läheb,
seda enam räägitakse. E, V- aegseist
puudustest ja isegi mõeldavatest „ku-ritegudest".
Kuid-samal';ajai on suu­korv
pandud- pähe 'ja keegi ei. kirju­ta
ega kõnele enam kohutavatest ku­ritegudest,:
mida Moskva kommu­nistlikud
võimukandjad eriti aasta­tel
. 1940—1956 ja hiljem "sooritasid
eesti rahva kallal, kus N. Liidu oma
statistika' järele ligi 300.000 eestlast,
noort ja vanakest, vangistati ja mõr­vati,
ehk jätsid oma elu Siberi orja-laagrite
kohutavas olukorras. Vähe
kuuleme eesti talude, talupojarahva
hävitamisest, metsavendade traaaili-sest
vastupanust. Neile, kes julgevad
neist asjust kirjutada eesti lehtede
veergudel korraldatakse inkvisitsioo-ni-
nöiakohtuid' avalikel koosolekuil.
Kõlas 'nägii hüüdja-hääleha kõrbes;
kui lugupeetud, piiskop Karl Raud­sepp
Balti rahvaste suurel küüdita-misaktusel
koos teiste Balti kõr^e-mate
vaimulikega meenutas neid ku­ritegusid
St. Michaeli katedraali
kantslist. Kuid kuipaljukest sellest
jõudis kirjasõnas lehtede veergude­le?
„Eeonomist" oma aprillikuu
numbris"' toob vapustava dokumenti­dele
.toetuva kirjelduse vene orja-laagritest
praeguses N. Liidus. Seal
leidub veel vähemalt 500, orjalaagrit,
.Eks ole õige mees õigel kohal! Ka
on- kummaline, et selles ..valitsuses
käib pinev sissisõda. Jõuk tahab
saada lahti peaministri ülesannete
täitjast, et saada sellega valitsust
täiesti omameeste kätte. Jõuk titu­leerib
peaministri.ülesannete täitjat
;,spiooniks" ja teiste halvustavate sõ­nadega.
Kujutagem ette—. „konti-nuiteedi".
kandja valitsus on Eesti ja
sümbolite riivet ajate käes või et nad
on-.üldse valitsuses! Eks.siin ütle iga
eestlase mõistus üles seda: mõist­mast!
. . • ;•
Et tehe: de t tuleb • teha ka meie or­ganisatsioonidele
ja asjaomastele isi­kutele,
kes nii kaua on lubanud teha
meie hulgas lõhkumistööd' ühe agres­siivse
ja "häbikaotanud jõugu poolt;
Vabanduseks ori vaid see,-et meie
pagulaskonna laiemad ringkonnad ci
ole midagi kuulnud selle jõugu , õil­satest"
üritustest. : •;,
. . Leonhard V abt er­kus
. vangide . olukord on kohutav.
Need; on poliitilised vangid, teisiti­mõtlejad,
usklikud, baptistid, islami­usulised
ja rahvuslased. Kuid peale
nende on. tohutu suur arv poliitilisi
vange suletud • psühhiaatrilištesse
kliinikutesse. Vaba maailm., vaikib
neist kuritegudest inimluse vastu.
Selle asemel; räägitakse. Idi Aminist
ja nähakse vaeva, kuidas Aafrikat ja
Aasiat viia Kremli ülemvõimu alla.
Kohe peale puhastusi Kremli juht­konnas
korraldati. N. Eestis 10 päe­vased
vene kultuuripäevad. Neil päe­vadel
ülistati. N. Vene kirjandust,
mis teenib Moskva kommunismi ja
suurveneluse ülistamise eesmärke.
Venelaste kontserdid, balleti, ooperi
ja teatrietendused ei toimunud mit­te
üksi Eesti suuremates linnades,
nagu Tallinnas, TartuS) Pärnus, Nar­vas,,
vaid ulatasid ka väiksematesse
keskustesse üle Eestimaa.
Kuid Veelgi vapustavamad teated
surveabinõudest eestluse ja eesti
rahvusluse hävitamisest tulevad ük­sikutest
sektoritest. Näib, et ei piisa,
üksi eesti ajaloo 'ümberkirjutami­sest,
vaid on alanud eesti kirjanduse,
eesti teatri, eesti kunsti -rahvusliku
omapära lõplik hävitamine ja sellele
veneliku ilme andmine. Selleks lan­gevad
karmid karistused nn. dissi­dentidele
balti riikidest.' Eestlastest
poliitiliste vangide nimekirjad on il­munud
Rootsi parempoolsete eest­laste
algatusel eesti lehtedes.. Kom­munistliku
partei surve eesli teatrile
N. Eestis on suurenenud ja kurikuu­lus
hävi tuspa t ai j onlane,. Nõukogude
teatrimees K. Ird sajatas „Meie igan­did,
meie häbi on kodanlikud ja just
väikekodanlikud igandid"; Mineviku
pärand olevat kurjast, Nõukogude
kunst olevat parteiline st. vene kom
munistlik. ,
Moskval näib olevat "eriline kiirus
väikerahvaste hävitamiseks, sest 250
ne miljonilisest vene rahvast on ai­nult
ca 130 miljonit suur-venelast.
Seal ön koguni ca 40 miljonit ukrain
last ja 50 miljonit islamiusulist. Va­litseva
suur-vene rahva loomulik, iive
on madal ja. eriti islamiusuliste lõu-nariikide
rahvaste loomulik juurde
kasv suur. Arvestatakse, et suurvene­lased
on varsti vähemusrahvuseks
Venemaal, Suur- hiina rahvas pressib
Siberi suunas ja konflikt võib arene
da. N. Liidu, vähemusrahvad, nagu
ukrainlased ja islamiusulised, kes
vihkavad venelasi; muudavad „ära-võitmatu"
Punaarmee nõrgaks. Ve­nelaste
hirmu hiinlaste eest suuren­dab
veelgi konservatiivse kommu­nistliku
liini pooldaja Tengi tagasi­tulek
võimu juurde. See sunnib
Kremli võimumehi haarama kas või
olekõrrest, et kiiresti venestada ja
kokkusulatada kõiki Venemaa väike-,
rahvaid, nagUi venelased on viimase
saja aasta jooksul liitnud ja hävita­nud
vähemalt 10 miljonit soome-ugri
hõimu, sürjalasi, ostjakke, komi rah­vaid,
ingerlasi, karjaläsi jt. Põhja-
Venemaal. '.
Moskva avaldab, erilist survet lute-riusulisele
rahvuskirikule N. Eestis
ja Lätis. Sellest kirjutab- Rootsi piis­kop
Sven Daniel, kes külastas Lätit
Maiki Andre osavõtt
Tallinna seminarist
oli juhuslik
Ühenduses Tallinnas noortele vä­liseestlastele
korraldatud eesti keele
ja kirjanduse seminariga, millest
propagandaleht „Kodumaa" teatel ka
M.aiki Andre Torontost oli osa võt­nud
ja selle kohta „Kodnmaas" oma
muljeid 'avaldanud, seletas . Maiki •
Andre ,,Meie. Elule", et ta osavõtt.sel­lest-
seminarist oli juhuslik. Koos va- •
naemaga Eestisse sõites, et seal oma :
isa sünnikohta näha, ei teadnud ta
Üldse Tallinnas korraldatavast eesti
keele seminarist ega olnud kavatsust
sellest osa võtta.' .:
Isa sünnikoha külastamiseks ei
saanud ta luba, kuna see asus keelu- .
piirkonnas..'Ta soovis siis mõne eks­kursiooniga
ühineda, et Eeslit näha.
Siis sai ta teada, et üks noorte eks­kursioon
läheb Tartu, Viljandi ja
Pärnu, ja ta ühines sellega. See eks­kursioon
oli osa eesti keele ja kir­janduse
seminarist, mille loenguist
osa peeti Tartus. ;
Seminari esimeste päevade loen­guist,
kus avaloenguks õli poliitiline
tänapäeva Nõukogude Eesti tutvus­tamine,
Maiki Andre osa ei võtnud.
Ekskursioonil oli linnade nägemiseks
väga vähe aega. Viljandis taheti vä­ga
näidata linna juures asuvat nn.
näidissovhoosi, niida väga kiideti,
kuid mille nägemisest noored ei ol­nud
suuremat huvitatud. „Meie soo­viks
oli rohkem linna näha, kuid se­da
ei võimaldatud. Sellepärast ütle­singi
küsitlejale, et seminari läbivii­miseks
oleks võinud rohkem aega
olla" .märkis Maiki Andre.
Ka keele ja kirjanduse seminari
lõpupäevadel ei võtnud M. Andre se­minari/
kõikidest üritustest osa, kuu­lates
ainult mõningaid loenguid. Ta
ei võtnud osa ka seminari.nidulikust
lõpetamisest Kirovi kalurikolhoosis.
Missugust mõju Eestis korraldatud
seminar ja ekskursioon noortele
avaldavad, see oleneb M. Andre arva­tes
sellest, missuguse koduse etteval­mistusega
.ja hoiakuga, on noored.
Ettevalmistuseta ja kogemusteta
noortele võidakse niisuguste üritus­tega
teatud mõju avaldada.
Tallinnas on M, Andre tähelepane­kul
olnud palju• v(?ne sõjaväelasi,
eriti mereväelasi.
F. Power, USA lendur, kes omal
ajal tulistati, alla N. Liidu territoo­riumil,
kus ta teostas luurelendu.
ÜSA kasuks ja. kes veetis aastaid N.
Liidu vanglais sai nüüd surma, kuna
helikopter, millega la sõitis kukkus
alla ja F. Power, ja tema kaaspiloot
sai surma. Ta tulistati U-2 spio-naashilenhukiga
1960 a. N. Liidu ko­hal
alla ja päästis ennast langevar­juga,:
Kõikideks kindlustusteks
LATER & CQ LfD
^Insurance"
1482 Bathurst St.p
Toronto 10
Tel.: 6^3-7815 ja 653-7816
ja avaldas mõtlemapanevaid asjaolu­sid
.Ainult veel 2-,5°/o - noortest laseb
ennast kiriklikult; laulatada, ainult
40% maetakse kiriklikult. Pooled.ko­gudused
on ilma õpetajateta ja pal­jud
õpetajad kuulutavad kiriku-kantslist
.kommunistlikku õpetust ja
venestamispropagandat. Kirikute
Maailmaliidu- konverentse peetakse
Aafrikas ja need teenivad sageli
Moskva kommunismi levitamise ees­märke.
•
Kuid Moskva emissarid pagulaste
hiilgas töötavad väga intensiivselt,
et eriti' pagulasnoori rakendada
Kremli propaganda vankri ette. 20
pagulas-eesti noort ruttas N. Eestis-'
se /selle eesti keele kursustele, mis
kuulub vene kultuuripäevadega hävi­tamisele.
Isegi kirjandite kursusi
korraldatakse' hävitamisele kuuluvas
eesti keeles ja kultuuris. Väliseest­lastega
kultuurisideme komitee Tal­linnast
teatas, et üle 2000-de paguias-eestlase
külastas möödunud aastal
kodumaad. Praegu räägitakse ühe
pagulasnoorte grupi külastamisest.
Eestit on külastanud isegi need, kes
ennast on siin kogu aeg krooninud
Si.n image de s õ j akan gel a s e -'au v ää r-s e-te
tiitlitega. Ei ole kuulnud, et ükski
neist kodumaalt naasnuna oleks poe-.
tanud avalikult ühtegi kriitilist sõna
praegu Eestis käimasolevast eestlu­se,
ja eesti rahvuslaste, hävitamisest
ja vangistamisest. Kuld samal ajal
avaldatakse mõtlemapanevaid süü­distavaid
kirju nende kohta,, kes pa­guluses
kirjasõnas raskeid ja keeru­lisi
olukordi püüavad valgustada.
Vajame, selgemaid ja. julgemaid sei­sukohti,
et eestlust säilitada ja vil­jeleda.
.