Meie Elu = Our life, May 28, 1981

              (1632) 1981
m
jjate tsere-'
p A. Haig
tseremooial
resident G.
lõpetamise
bri kraadi
loonial, siis
lõpetajaist
lejäte poole
ttastes kos-le^
arjumis-liid.
[b Salvado-kolopnias,
Jikust lüüa-
Iside nina­lt
rahvüsva-lulepet
töha
Ls vägedega.
Ipalju vene-lud,
et liht-
Inile. See ei
nüüd, mil
Ameerika
liua. Valge
1823- tahtis
Il president
Irpe doktrii-kikide
poolt
|c>öniate loo-
Reagan on
l:oe doktrii-
Iceelustatak-hendil
oma-
} ühtimiseks
»skva on ka­le
Süüriale
Bõjakolle ja
ani välispo-käre
nagu
ketid süür--
sõja lisrae-
R.ga seal on
nähtud ja
Id abinõud
biisekš ette
m hakanud
iMoskva bo-litatud
ase-lii
rahvusva-
. -peab oma
|d 5 päeva
tulgema ja .
liresti Amee-pduste
likvi-
L et Liibüa
tafi 6n asu-pia
Moskva-blt
jõu de-jstu
on tege-
Washingto-'
[vä trikid ja
)litsei poolt
Iide juhtimi-leäle
teha.
KAIKAS
iksab riigile
Imõni teine
[uks ei saa-putadagi
as­te
tõttu. Et
ft(caJia,000
li neid suur-rklaudadeks
Irit pauk —
id autovra-
Litele liiärk"
iükeid, mis
raha eest,'
itetasid len-dd
ei lõpe-
Faha maksti
d sajad mil-
Krrad vähe-bne.
Kord
iurile" ühe
mis sest,
le idee Pen-päsi
oli, et
rauapoes
ikk, maksa-iudu
5—10
siis ehitad
)i tanke il"
bljardeid!
itagonis ot­is
ja sel ei
)a nõutakse
riklaste bil-ts
kogu riigi
pn. Ometigi
lindlaks tei-just
niipal-l
nad juure
bimsus aga
famisest oh
pus:, siis ei
rit iligikait-lab
aru, et
fcastust mit-
It laviini pi-sest
ostetud
i ei voi. Kui
[nt tahab te­ki
ilma seal-
I
j;
• f
I
I
1
i7l
sü
li
Kodude sisustamisest kirjutab
teemal ,>Ideaalne ja,reayne"! ^^^^)'
'leides kriitiliselt/et tänapäeva koduküla
„9. Mai" (Paiderajoonis) on suhte­liselt
varakult väljakujunenud ma­jand.
Enamik ühiskondlikke hooneid
ja elamuid rajati ajal; millar maa-arhitektuuri
tase oli veel suhteliselt
tagasihoidlik. Majandil puudus esin­duslik
keskasula, mis oleks äratanud
sellist erilist tähelepanu, nagu näi­teks
Pärnu rajooni „Edasi'.' kolhoosi
oma, või arhite^ktuurilt huvitav ehi­tus,
nagu on seda Võru' rajooni „Lin-dä"
kolhoosi keskusehoone. - Viima­sel
ajal on miõned majandid hakanud
vanades veskites või mõisate majan­dushoonetes
rajama endale puhke­kodusid,
kus korraldatakse ban'kette,
juubeleid", pereköimapidusid jne. Tal­linna
Näidislinnuvabrik ehitas va­nast
Maardu mõisahoonest koguni
sellise „vastuvõtumaj'a", millise sar­nast
annab otsida..
:Ei tahaks sugugi, et „9. 'Mai" kol­hoos
lülituks koos teiste majanditega,
mingite esindushoonete rajamise
'kampaaniasse, milles on tõusi.klikv
kust ja-välise prestjizhi taotlust. Aga
natuke sellelaadset auahnust d
teeks, ka paha. ,;9. Mai" keskasula
Väätsal jä teised väiksemad Jcesku-sed
osakondades jätatad iklkagi mul­je,
et sealse rahva olmekultuuris,
mida tänapäeval ei hinnata enam su­gugi
ainult niisuguste näitajatega,
nagu seda on poleeritud mööbel, te-
, leviisor, auto garaazhis,- soliidne
summa hoiukassas, võiks nii mõnegi
jõudsa sammu otstarbekama ja kau­nima
suunas edasi, as-tuda.
Täpsemalt: kas see kodu, mid^ ra­jab
endale kolhoosnik, on neutraal­ne,
impersonaalne, mida pole raske
vahetada teise, samasugusega," või
kodu, miilelon sügavamad juured ja
traditsioonid. Tuleb arvestada ka se­da,
et suur osa tänapäeva maaini-mesi
on põlistaludest 'ür|iber koHnud
kolhoosi- või sovhoosiasülasse, sa^
geli linnatüüpi sektsioonielamusse
ning on (mehhanisaator, autojuht,
raamatupidaja) oma hingelaadilt
hoopis lähemal linnainimesele kui
endisele talupojale..
.Meie ajakirjandus propageerib va­nade,
taluhoonete rekonstrueerimist
traditsioonilise olustiku os^alise; säi­litamisega.
Vanad taluhooned, alates
rehielamust kuni sajandi alguse tuu-"
lekojaga elamuni, ei vasta tänapäeva
mugavuste nõuetele. Kui näiteks
Tartu näidissovhoos älusfas I kam-.
. paaniat vanade,, sageli . mahajäetud
talumajade kohandamisekls täna­päeva
nõuetele, siis on siin tegemist
majanduslike kaalutlustega, neid
maju ehitatakse kardinaalselt üm­ber
tänapäeva vajadusi arvestades.
''Vastasel juhul satuvad vanad hoo­ned
romantiliselt häälestatud 'linna­inimeste
kätte, kes panevad majale
rookatuse .peale, riputavad kopita­nud
. seinale paar puulusikat ja ar­vavad
olevat loonud endale ,,ehtsa'!
maakodu. i
MINEVIKU KODUKAUNISTAMISE-KAMPAANIA
KUMMITAB V '
On rselooiTiulik, et ajakirjanduses
toodud näidete puhul on meil tege­mist
just'selliste linn|i intelligenti-dele'kuuluvate
majadega ning tlava-liselt
varjatakse neis häbelikult ma­ha
maja omaniku elukutse. ' Kol­hoosnikud
need igatahes ei ole. E i
klapi siin ka viide traditsioonidele.
On ilmne, et see maakodu ideaal,
mida mõnel pool propageeritakse, ei
orienteeru sageli tänapäeva elulaadi
nõuetele,: vaid pigem sellele -küla-olustikule,
tnis hakkas kujun'e|Tia 3Ö-ndatel
aastatel nn. kodu5<aumštami-se
kampaania tulemusena. Tolleaeg­se
põllütöökojaehitustalituse eest­vedamisel,
arhitektide August Vol-
. bergi ja Edgar Velbri juhtimisel
alustati aktsiooni, et maakodusid si­sustaks
rahvusliku .mööbliga.-Tavali­selt
'oli seda mööblit hhtne valmis­tada
ja kuna tol ajal olid puutööos-kused
veel laialdaselt levinud, siis:
sellist mööblit tõepoolest muretseti.
Samuti tuleb arvestada nonde .aas­tate
vana külaolustikü traditsioone,
mis taludes .säilisid hoopis kindlami­ni
kui nüüdisaegses kolhoOsiasulas.
0 (D lp
Algus lk. 2)
olevat raiskamist ohjeldamata, sus
on ta küll varsti suuremas hädas kui
mustlane mädas. Kui ta .siis uue.^riigi-laeva,
mille juhtimisele ta nii hoog­salt
on asunud, tellib ka Peiitagonilt,
sns see laev maandub karil esimese
tõsise proovisõidu korral ühes kippa-riga
ja rahva yabadusega.
N.B. Meenutagem vaid paästeakt-siooni
Iraanis Pentagoni juhtidega ja
teritega..
see, et stilisee--
ritud, pseudorahvuslik. olmekültuur
tuleb linnast maale,- mitte vastupidi.'
Meie sisekujundajad oh väga hästi
ära õppinud küllaltki peaUskaudse
kunsti sisustada saun või puhkekodu
„ehtsaš" rahvuslikus laadis.. Selleks
on vaja vooderdada sein tumedaks
peitsitud laudadega või laduda põl­lukividest
müür. toolid asendada
juurikate või kändudega, seinale ri­putada
põdranahk ja ongi arhaisee-riva
hõnguga sisekujundus käes.
Sellised interjöörid on meie maara­joonides
levinud külilaltki laildaselt,
'kusagil rekonstrueeritud veskis või
vanas kõrtsihoones — palun väga,
maainimese kodus — hoidku jumal!
Ei 5aa eeskujuks olla ka linlaste sti­liseeritud
maakodud, kus püütakse
võimalikult täpselt rekonstrueerida
endist rehetuba.
Uutes sõjäjärgsetekaastatel ehita­tud
elamutes ja sektsioonielamutes
kohtame tavalist, linnaolustikust
tuttavat standardset mööblit. Sa­mad,
peamiselt 'kodumaise päritolu­ga
garnituurid korduvad korterist
korterisse. Meie väikeses vabariigis,
kus valikuvõimalused on piiratud,
muutub) selline elukešOckonna stan­dardiseerimine
peaaegu et paratama­tuks
ja isikupäraselt sisustatud ko­du
on üsnagi raske leida. Mõnel pool
on selliste esemetega suudetud luua
rahuliJc ja hubane kodu, kui on õi­gesti
lahendatud, ruumi ja sisustuse
suurusvahekorrad ja värvikooskõ-lad...
V • ;••/.:)•••
•MIKS .ET MENE-KODUKÄSITÖÖ?
Individuaalset al'get toob kodudes­se
kodukäsitöö: vaibad,- tikitud li­nikud,
laudHnad, padjad. Kahjuks
kohtame kodukäsitööd maakodudes
imestamisväärselt vähe. OU näha
„U'ku" tooteid, poest ostetud olüm-piasümbolitega
dis-koratiivseid seina­vaipu,
põletustehnikas või intarsias
seinaplaate, puhvetivitriinides leidus f
pisiplastikat, mida müüakse suvenii-rilettidel.
On kurb, et Vabariiklikul
isetegevusliku kunsti näitusel, kus
oh rikkalikult esindatud tekstiil,
kuulus enamik parimaid eksponaate
linnade ja rajoonikeskuste käsitöö­ringidele,
hoopis vähem näiteid oli
maarajöonidest. Miks ei arene maal.
'kodukäsitöö? Raske vastata. Et aga
seda tuleb alustada ja arendada, po­le
'kahtlust. Neutraalne, standardi­seeritud
kodu. ei ole tõeline kodu.
Kõige kurvem on see, et kujutava
kunsti teoseid ei kohanud üheski
maakodus. Siinseal rippus seitial
mõni repro, ja sellelegi polnud osa­tud
leida õiget liohta. Et me pole
suutnud maaelanike hulgas propa­geerida
kujutavat kunsti, on kahju,
sest just maal voi graafiline leht too­vad
kodusse mingi kordumatu emot­sionaalse
aktsendi. Linnades on le­vinud
hea komme kinkida sünnipäe­vaks
või müüks tähtpäevaks kunsti­teoseid.
Seevastu leidub maakodudes
palju tarbetuid suveniire, mis risus­tavad
interjööri ega arenda kodu-kui
tuuri, pigem kisuvad seda alla.
Maitsest tuleb samuti rääkida.
Oleks loomulikult ülekohtune, maa­inimesele
välja pakkuda hea maitse
retsepte, mis, nagu hiljem selgub •
kajastavad momendi moejoont. Sel­les
patustab muide sageli „Kunsl" ja
Kodu", publitseerides mingeid rafi­neeritud
kodukultuurinäiteid, mis
pole tarbijale kättesaadavad ja nõua­vad
väga arenenud maitset. Kui rää­gime
heast maitsest, siis mõtleme
lihtsamatele asjadde, nagu oskus va­lida
mustrilt ja värvilt õigeid tapee-te,
ots tarbekohaselt ja mugavalt pai­gutada
mööblit, sobitada omavahel
värvilt erinevaid eSemeid ja detaile.
Kuigi meie ajakirjad ,,Sotsialistlik
Põllumajandus" ja „Nõukogude Nai­ne"
propageerivad kodukultuuri, po­le,
nende mõju nähtavasti küllaldane.
TALU,ASEMELE TULI KOLHOOS-..
Kodukultuuris ^ekkis aga mingi, lõ­he
seoses maaelanike massilise üm­berasumisega
keskasulatesse. Olme-kultuuri
muutudes hakkas midagi
väga olulist kaduma: põlvkondade
järjepidavus, mis oh iseloomulik ta­lumiljööle.
Oma talu asemele tuli
aga oma kolhoos, oma sovhoos.
Tõeliselt eeskujulikke maakodusid
„9.. Mai" (Paide rajoonis) kolhoosis
ei leidunud. Neid esimeselt ülevaa­tuselt
oodata poleks'ki õige. Ent esi­mene
samm kodukultuurile suurema
tähelepanu 'osutamiseks aitas selgi­tada
tendentse, mis ilmnevad täna­päeva
' maakodu kujunduses, ja va­jakajäämisi,
millest on vaja üle saa-da,
et inimesed tunnetaksid^paremi-ni
sidemeid, mis iihendaväd neid
oma asulaga, oma kolhoosiga. Selles,
et maa olmekeskkonna kujundami­sel,
orieenterub linnale, pole midagi
halba. Ometi on külaolustikul oma
spetsiifika/ mida tuleb seniselt roh­kem
arvestada. On kaks ohtu: ühelt
G n 0
•0
0
HELSINGI (M.E.) Suurte pealkirjadega kirjutasid Soome le­hed
Inglise ajalehe ^.MewStatesman^^^ artiklist, millest selgub, et
MÄTO pommitajate marsruut läheb Venemaale üle Rootsi, Soome
ja Eesti. Õhutee läheb üle Rootsi lõunapoolse osa, Soomes üle Tor-
Bio(Põhja-Soomes)/Vaasa ning Fori linnade/Göteborgist suun­dub
üks joon üle Hiiu- ja Saaremaa Moskvast põhja poole ning üle
otse Moskvasse.
Inglise^ ametivõimud tahavad mee­leldi
tembeldada Campbelli artiklid
spekulatiivseteks - ning vaieldavateks
— on ju toimetaja oma poliitikaga
vasakpoolne eitades tuu-marelvu. Tei­selt
poolt aga, kirjutavad Soome aja­lehed,
ta on hea asjatundja riigikait­se
küsimustes ja ilmselt tal pn õn­nestunud
arendada lai ning palju-teadlik
allikate võrk.
Campbelli kõige uuema paljastuse
järgi Briti pommitajad lendaksid
üheskoos USA omadega Ida-Inglis-maalt
kriitilises olukorras algul Ska-gerraki
väina suule, *kus peaksid oo­tama
ründamiskäsku ja USA sõja-strateegid
on nähtavasti arvamisel,
tet Rootsi suhtub ükskõikselt sadade
lennukite invasiooni.
Muidugi on-selge, et pommitajad-kannavad
aatomipommisid. Briti
ametivõimud aga eitavad, et NATO-1
oleks kavatsus rikkuda neutraalsete
riikide õhuruumi, kui sõda NSV Lii­duga
peaks toimuma.
„Nev/ Statesman" on vaha sotsia­listlik
ajaleht, mis viimastel aegadel
on muutunud radikaalsemaks ja
avaldab rohkesti Duncan Campbelli
paljastusi Inglismaa kaitse- ja tuu­marelvade
poliitikast ning lüureasu-tuste
tegevusest.
Ta kiirjutab: „Sõja puhul IngUs-maal
ja Ühendriikidel on kavatsus
— praktiliselt võttes — astuda sõtta
ika neutraalse riigi ehk Rootsi vastu
peale NSV Liidu". Tal olevat info^
matsiooni ;„õhujõudude allikatest",
'kuidas pommilennukid Inglismaalt
ületaksid Rootsi territooriumi ma-dallennuga,
et jõuda Nõukogude Lii­du
loode- ning põhjaosadeni. Kuigi
ta ei maini Soomet oma artiklis, on
lisatud kaardilt näha, kuidas kolm"
lennujoont ületab Soome piiri suuna­ga
Venemaa loodeosadesse. Duncart
Campbell aga olevat öelnud Soome
ajalehele „Helsingin Sanomät", et
suurem osa Rootsi kaudu minevatest
liinidest „muidugi" ületab ka Soome
territooriumi. Ta on hsanud, et kaart
ei olevat täpne, sest tegelikult lennu­liini
alterhatüve leidub mitu sada.
Põhjuseks Rootsi ja Soome territoo­riumi
ületamisse olevat, et pommi­tajatel
on ras'ke läbistada Kesk-Euv
roopa õhuala ja aega poleks kriitilis­se
olukorda sattudes Norrasse pöör­dumiseks.
Inglismaa kaitseministeeriujTii
esindaja ütles,, et ,ymuidugi opera­tiivsetest
asjadest ei räägita", kuid
lisas, et pole vaja lennata N. Liitu
rünnates neutraalsete riikide kaudu"
ja rõhutas, et „Briti poliitika on
neutraalsete riikide õhuterritöoriumi
austamine." r
.„New StatesmanT' artikkel on te­kitanud
paksu verd Soome kaitsemi­nisteeriumis.
Kaitseminister Lasse
Äikäse seletusel selletaolised artiklid
ei teeni neutraalse riigi eesmärke, et
püsida väljaspool suursõda. Minis­teeriumis
mõeldakse kas pöörduda
,;N[ew Statesman'i" poole või esitada
'küsimus Inglismaa kaitseministee­riumile.
\ •
/Mõned Soome sõj apoliitilised spet­sialistid
on seisukoha võtnud Camp­belli
väidete kohta. Nad peavad neid
rumalaks, sest NATO lennukid olek­sid
sunnitud võitlema Rootsi ja Soo­me
õhukaitsega enne Venemaa piiri­le
jõudmist.
Vene kommentaator kirjutas mõni
aeg tagasi ühele rootsi ajalehele, et
N. Ludul pole kavatsus oodata NA­TO
riikide pommitajate, hävitajate
või rakettide saabumist oma terri­tooriumile,
vaid hakkab tõrjuma
neid juba varem. See tähendab mui­dugi,
et Rootsi ja Soome territooriu­mi,
kohal.
i l . mail 'kaitses Montreali „Kale-vi"
lipkon^a kuuluv nskm Mark Teo­se
edukalt Torontos skautmastri väi­tekirja
teemal „Eesti laskespordist'
ja Montre|li Kalevi noortest lasku­ritest".
Efesti Skautmastrite Kogu
Kanada Koondise, juhatuse poolt
määratud oponentideks olid sikm. V.
Kana ja skm. K, Sütis. Väitekirja
kaitsmise koosolekust Toronto Eesti
Majas võtsid osa Skautmastrite Ko­gu
liikmed, vanasikaudid j.t. Kohal
olid Eesti .Skautide Malev Kanadas
vanem ja SKM Kogu Kanada Koon­dise
esimees skm. E. Soomet ja Ees­ti
Skautide Malev Kanadas juht skm.
S; Kask. Väitekirja kaitsemise koos­olekut
juhatas s'km. E. Kuris ja pro­tokollis
nškm.H. Kivi.
podlt püüe linna algatusel maale
peale suruda mingilt kunstlikult
konstrueeritud pesuehtsat kiälainter-jööri,
mida on sünnitanud intelligen-:
tide hulgas levinud retromeeleolud,
teiselt poolt äga maainimeste endi
liiga sirgjooneline orienteerumine
linnaolustikule, mis ei sobi alati kü-laoludesse.
Praegu on meie maakor-terite
sisustus liialt isikupäratu ja
standardne." •
Nii kodumaise kunstniku kriitiline
kirjutus sealses kuRuuriajakirjas,
kus ta murrab pead maainimese ja
linhaelanikü kodukultuuri maitsete
erinevusest, kus linnainihiene püiiab,
oma kunstimaitset peale suruda
vaesele kolhoosnikule, maainimesele,
unustades selle juures süsteemi pa­hede
põhjuse — parteibürokraatia,
mida ta aga jätab targu ütlemata,
sest siis ta kirjutis
trükimusta.
SUUR-TORONTO LINNAPEA
ZHÜRII LIIGE
„Miss Tallinna 1981" tiitlile kandi­deerib
juba kuus eesti neidu ja re­gistreerimine
jätkub 1. juunini, ütles
Kadi Kaljuste, kelle hooleks on vali­miste
läbiviimine. Kandidaadid on
praegu: Karin Raus (Virginia, UBA),
Linda Järve (Toronto), Inga Anders-son
(Virginia, USA), Riina Kaunis-maa
(Toronto), Linda Paju (Toron­to)
ja Kai Tüll (Torpnto).
Ka zhürii neli liiget on juba kind­lad
Suur-Toronto linnapea Paul
Godfrey, ajakirjanik Gary Dunford
(uToronto Sun"), aupeakonsul Ilmar
Heinsoo, „Miss ESTO-80" Helle
Leitham.
Valimine toimub „Tallinn Festi­vali"
raames 18. juunil Eesti Majas.
»Miss" saab kingiks reisi Las Ve-gas'esse^
IWI reisibüroolt. Ka kan­didaatide
jumestamine ja soehjpadl
on tasuta vastavate firmade poolt.
TÄIDAB PROVINTSI
MAKSUMAKSJA ARVEL
Möödunud nädalal Ontario pro­vintsi
kassameistri Frank Milleri
poolt esitatud eelarve valitsuse välja­minekute
katmiseks suurendab kõiki
valitsuse poolt võetavaid maksusid.
Kannatajaks pooleks on kodanik kel­lel
tuleb enam maksta tarbekaupade
eest valitsusele võetavate maksude
Valimiseelsetel kõnekoosolekutel
lubasid kõik praeguse valitsuse hik-med
kaasa arvatud Ontario peami­nister
Bill Davis tagasihoidlikud olla
kulutustega, et ei tarvitseks süUren-dada
tarbija ma'ksukoormat.
Esitatud eelarves on aga provintsi
sissetulekuks kasutatud ära kõik või­malused.
Vabanduseks toi Frank
Millei- ette üldist elukalUduse tõusu,,
mis ei jäta ka valitsuse kulutusi puu­dutamata.
Kuigi niaksude suurenda­misega
provintsivalitsuse sissetule-
'kud suurenevad ligemale 1 miljard
dollarit, jätab see snski veel puudu­jäägi
800 miljoni dollarit.
Valitsus ei muutnud müügimaksu,
jättes selle endiseks, Saniuti ei tõs­tetud
suurtelt tööstustelt võetavat
sissetulekumaksu. Sellega loodetakse
soodustada tööstuste laiendamist ja
võimaldada tööd suuremale hulgale;
isikuile.
Majanduse eriteadlased vaidlevad
selle mõtteviisi vastu ja väidavad, et
üksiteku kõrge maksustamine vä­hendab
võimalust tarbekaupade ost­miseks.
Kõigile töötajatele avaldab mõju
palkadelt võetav Ontario tulumaksu
tõstmine seniselt 44 protsendilt 48%
peale. Maksustamise aluseks on
keskvalitsuse poolt võetav tulumaks.
Autoomanikud maksavad lisamak­su
l0 bensiini liitrilt praegu ja see
tõuseb protsentuaalselt bensiini hin­na
tõusuga. Sellega kindlustas valit­sus
ka tulevikuks lisasissetuleku, il­ma
et tarvitseks uuesti maksu tõsta.
Haiguskindlustuse preemia üksik­isikule
senise 120.-- asemel $23.— ja
perekonnale 46.-— varemase -I
asemel kuus.
Kütteõli osas lubab F. Miller eel- ^
oleval talVel leida võimaluse abista­da
neid kes seda vajavad. Kava sel­le'teostamiseks
väljatöötatud veel ei
ole. '
Autojuhi lubade hind on senise 9
dollari asemel 115, alates 1. juulist.
Alkoholi lisamaksu tõstmisega lä­heb
viin kaiUmaks 250 pudelüt ala­tes
20. juüUst.
Õlle hinna tõusuks on 450 kastilt.
Hinnatõus 1. juunist. Riigimaksu va­hendatakse
ainult Kanadas valmista­tud
brändilt.
Kõik need maksükõrgendused on
selleks, et katta provintsivalitsuse
suurenenud väljaminekuid sotsiaal­se
hoolekande ja kroonilistele haige­tele
parema ravi võimaldamiseks.
Ontalrio. arstid nõudsid haigus­kindlustuse
arvel saadavate tasude
suurendamist ja valitsus oli sunni­tud
nende nõudmised rahuldama,
kuigi see tõstis töötajatel kuumaksu
kõrgeimaks Kanadas,
Vanadekodude uuendamistele ja
juurdeehitustele on valitsus lubanud
20 miljonit dollarit. Laiendamisele
kuulub ka krooniliste haigete kodu­abi
programm mis on tunduvalt oda­vam
vastavate raviasutuste ehitami­sest.
Ontario haiguskindlustuse maks ei
tõuse kui sissetulek on alla 8200.—
üksikisikul ja 14.000.— perekonnal.
Haiguskindlustuse maksu tõusu va­bastamiseks
tuleb vastav avaldus täi-
, ta. (• .' • ::•
Provintsi eelarve ei anna harilikule
maksumaksjale mingeid soodustusi.
Sügisel esitatakse keskvalitsuse eel­arve
ja eelduste kohaselt on ka see
selline küs pumbatakse raha maksu­maksja
taskust keskvalitsuse kas­sasse.
'
Protsentuaalselt on isiklikust tulu­maksust
saadavad summad 80% rii­gi
sisjjetulekust ja ainult ülejäänud
20% laekub suurfirmadelt, tollimak­sudest
jne.
HANS KIVI
pihjustasid valitsus
ias
ROOMA — Itaalia valitsus astus
tagasi pärast seda kui tuli avalikuks,
et kolm ministrit kuulub vabamüür­laste
loozhi, mille tegevust uuritak­se
ametivõimude poolt. P2 nime ai!
tuntud loozhi kuulub poliitikategela­si,
kõrgemaid sõjaväelasi, majandus-mehi,
ajakirjanikke j.t.
Opositsioonierakondade survel oli
peaminister sunnitud avaldama 962
nime. Loozhi suurmeistri vahistami­seks
tehti korraldus, kuid ta on Itaa­liast
lahkunud.
Vabamüürlaste grupp oli moodus­tanud
poliitika- ja majandustegelas­te
võrgu, kes mõjutas väljapressimi­se
jne. abil riigi juhtimist.
0. LUTS
K E V A D E
Hind J6.00
Postiga tellides lisandub saatekulus.
mUugil „Meie Elu" talituseg
Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K2R6
TARMO SEPA
(416) 425-5075
TARMCS HOME
IMPROVEMENTS LIMITEP
Teen igasuguseid remonte ja katuse-töid.
Metro Lic. B.5374
toe
endistelt
©usfciv-Adolfi
©ümii^cisiumi Splleistele
Kuuendal juunil 1981 saab Gustav-
Adolfi Gümnaasium 350-aastaseks.
Olemasolevail andmeil pole Euroo-
P^s ega mujalgi teist kooli, mis töö­tanuks
läbi sajandite nii pikka aega
ühel kohar õppetööd katkestamata.
Juubeli tähistamiseks on korralda­tud
Torontos, Tartu Gollege'i ruumi-fss,
täpsel aastapäeva kuupäeval, 6.
j^"-inil, alates kella 4-st pidulik koos-
.^libimine ja õhtusöök.
Kõiki endisi õpilasi ja õpetajaid
-Palutakse suur juubeli pühitsemisest
võtta. . ,
Osavõtust palume teatada kas T.
Kõheiiic'uie 633-7585 või E; Türnerle
^^81-2385, nii pea kui
Polntiliste Vangide Aasta lõppes
24. veebr. 1981. Vabadusvõitlus sel
aastal kujunes Eestis üldiseks rah­vuslikuks
liikumiseks. Ka silma­paistvate
vabadusvõitlejate abista­mine
on muutunud ulatuslikuks,
mitte iiksi kirjade; ja toetuspakkide
saatmisega, vaid kõigi võimaluste
ärakasutamisega, et selgitada vabas
maailmas millist terrorit rakenda­takse
seal isikute suhtes, kes ei nõua
midagi muud kui N. Lüdu põhisea­duse
ja Helsingi kokkuleppe täitmist
inimõiguste ja isikuvabaduste osas.
Mart Niklusele ja Veljo Kalepile
taodeldi N. Liidust väljasõidu luba.
Seda taotles 'ka asjatult Jüri Kukk.
Vabadused ja inimõigused kaalu­vad
ülesse elu hinna. Seda tunnetab
eesti rahvas ja Jüri Kukk kinnitas
seda oma surmaga,
EVV Abistamise Toimkond Kana­das
on püüdnud luua kontakti kõigi
vangistatud vabadusvõftlejatega.
Neljateistkümnejga see on õnnestu­nud
ja nendele on saadetud kokku 63
toetuspakki, $1411.66 väärtuses. Toe-tuspakid
suurelt osalt koostati saaja
soovide kohaselt. Pakkidesse pandi
kohvi, vürtse, niiti, nõelu, nööpe,
sooja aluspesu, sokke, kindaid, soo­je
ülikondi lastele, 'käekotte, vihma-varje
ja barette. Toetuspakid on
saadetud peamiselt kinnipeetavate
kodusel aadressil.
Uued, kevadised toetuspakid roh­kemale
kui 14 vabadusvõitlejale on
võimailikud tänu nendele toetustele,
mida Toimkond on saanud viimasel
ajal. Suur tänu 'kõigile annetajatele.
AUGUST NÕMMIK
EVV Abistamise Toim^kond
esimees
Jõekääru suvekodu
f eateid
Laste registreerimine Jõekääru su­vekodusse
kestab ja esialgu on veel
ruumi laste paigutamiseks. Regist-reerimisi
'võtab vastu kuni 15. juuni­ni
Mai Musta, 449-3838, 23 Bällyronan
Rd., Don Mills, Ont. M3B 1V2.
Ettevalmistustööd suvekodu ava­miseks
on täies hoos. Kutsume kõiki
lastevanemaid ja noortesõpru järg­nevatele
talgupäevadele: laupäeval,
6. juunil^ laupäeval, 27. Juunil ja pü­hapäeval,
28. juunil. Talguteks regist­reerida
telefonil: Mai Musta 449-3838,
Nora Valter 759-2405 või Leili Nurm
763-5478.
Talguliste kogunemine toimub söö­gisaali
juures kell 9.00 hommikul.
Kaasa võtta rehad, lal^idad, kirved,
puutööriistad, töökindad jne. talgu-listele
pakutakse kohvid Teretule­mast
kõigile abilistele!
TORONTO EESTI NAISSELTSI
JUHATUS'
Rahvuslaste Kogule
• I l dollaril
Eesti Rahvuslaste Kogule laekus
198L a. toetustähtedest üle 2000 dol­lari.
Preemiate loosimine toimus 13.
mail. ja võidud!' langesid järgmistele
numbritele: 1. - 1300, 2. - 1355, 3. -
1020, 4. - 1882, 5.— 769, 6. - 2126, 7.
- 715, 8. - 1824, 9. - 2031, 10. -
1418. ,
Eesti Rahvuslaste I^ogu avaldab
siinjuures südamlikku tänu kõigile
toetustähtede omanda j aile. See toe­tus
on tunnustus meie tööle jä kind­lustab
jäfkuvat tegevust.
• , , g ^ , . . t . . _ j . . 1 Z ..^ . • L-j -. - ^ . ^ . ^ . . ~ . .-' . -. . ... - i ^ ' ^