1981-05-28-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, MAY 2§ e Elu" nr. 21 (1632) 198H
gs5s
KANDIDEERIB E K N VALIMISTEL
Sündis 1923. a. Tallinnas, kus sai al|»
mng keskhariduse. Gümnaasiumi lõpetamise
järele 1942. a. täitis sõdalase
kohustusi II maailmasõja lõpu-tunnini.
Õppis pagulaspõlves ülikoolides
Saksamaal ja Põhja-Ämeerikas
ning tõotab kutselise metsateädlase-na.
On osalenud eesti seltside tegevuses
liikmena, juhatuse liikmena
Väncouveris ja Ottawas, esimehena
Ottawas. Praegu Ottawa Eesti Võitlejate
ühingu esimees, samuti viimase
EKM koosseisu liige.
Juhtmõte: „Eestlase ülimaks kp-liuseksja
ajakäsuks on Eesti vabaduse
taastamine. Eestlaslt^ Kesknõukogu
Kanadas pälvib kaaseestlaste
toetust niikaua kui ta teenib seda
õilsat eesmärki.''
. tuti tlPWI
- SMMEMORIÄM
August Ruusauk'u ei ole enam töötamas
ega tegutsemas BÜ mitmeis
eesti prganisatsioonides Torontos.
Ta varises kauase valurikka haiguse
tõttu 3. mail ja asunud nüüd manala
teedele ja: rännakule ning asetatud
kombekohaselt muldk Mount Flea-:
sanfi kabelis 7. mail. August Ruus-auk
öli üks viimaseid Eesti Vabadusristi
kavalere (11/3). Neid on järeljäänud
üksikuid veel. August oli sõjamees
ja iahingutemees, ta on võidelnud
mitmeil tandreü ja mitmes
sõjas. Ta oma poisikesepõlves jättis
ema nutmas taha ;kui 15 a. poisina
võttis oma venna passi, et vastuvõetud
saada eesti vabaduse eest võitlejate
malevasse, Ta hülgas ka oma
kooli, Kommertsgümnaasiumi. Isamaa
käib üle kõige, see oli tema tõetera!
: . . ,
Kui alustati Teine maailmasõda
1939. a, sq>tembris sakslaste poolt,
ja kui sakslaste abil oli kommunis:
mi meie vaenlased välja löödud Ees- ;
tist ja siis oli jälle August, kes vabatahtlikuna
end registreeris ja sõtta ;
astus. Ta on võidelnud Ilmeni ääres
ja Volhoovi soodes ja olnud komandandiks
kui mees, kes oskas vaenla-
. se, š.t. vene keelt.
August on ka' sellelt sõjaretkelt
saanud teeneteriste, mida kandsid
Toronto Eesti Võitlejate Ühing oma
aumärkide padjal tema puusärgi ees
viimsel teekonnal. August oli tõeline
sõjamees ja võitleja eesti malevas ja
sangar, nagu sõbrad perekonnapidu-del
teda nimetasid.
• Ta saabus: Kanadasse-Rootsist ja
sai ka osaks vintsutusi Halifaxis, kus
nende „omavoIi" laev sadamasse tuli.
August oli paljudes eesti organisatsioonides
Torontos juhatustes, seda
eriti vanemas eas. •
Oli tõsine ja väga tubli eesti mees,
kelle süda tuksus ees^tile. ja kodu-
ARMAS VEND, ONU,
SÜDAMESÕBEfe
sündinud 16. juunil 1913 Võrus
25, mail 1981 Chändos Lake' is
meie
JÜRI perega..;
URMAS perega
EGONperega •
vend EVALD Kanadas-õde
ELSA laste ja lastelastega kodu Eestis
mi
sündinud Teder
surnud IŽ. mail 1981 Winnipegls
Hugo Later pirhitses ^oma- ümarikku
sünnipäeva suure hulga sõprade
seltsis esinduslikus Casa Loma • los-;
sis, kus tema abikaasa Ülle Oli sünni-päevapeo
suurejooneliselt korralda- ,
nud. Temale sekundeerisid abüistefia
poeg Larry ja tütar Heli. Larr}i ütles
südamlikud, soojad; sõnad oma isale
selle tähtsa päeva! puhul, lõpetades
oma sõnavõtu järgmiselt: ,,Kui ma
Olin väike poiss, siis ma,kartsin väga
oma isä,vta oli kindlakäeline kasvataja.
Nüüd, täisealisena, ei karda
; ma teda enam, oleme suured sõbrad!"
Sõnavõtte oli majandusklubi
esimehelt hr. L . Jäneselt, kelle poolt .
ami üle kingitus majandusklubi ja I^J?!?.,'"!!^^!^^^^^^^
juhatuse nimel ja abikaasa Üllele sü-
SAULT STE. MARIE
Täienduskeskkooli
külaskäik ja kevadpäevod
Külalised saabuvad laupäeva, 3.0.
mai varahommikul oma majutamis-paika,
milleks on Ganadian Motor
Hotel, 410 Pim Street. Nende päev
on täidetud tutvunemisretkega Algo-mä
terasetööstusse ja ringisõiduga
linnas; Seda tehakse kahes rühmas:
hommikupoolikul käib üks rühm, kl.
9—12, tööstuses ja teine linnas; õh-tupopliikul,
kl. 1.30--4.30, on osad
vahetatud. Kohalikkudel eestlastel
on tõenäoliselt võimalik, umbes 15
inimese ulatuses, ühineda ringisõit-vate
külalistega ja seda võimalust
on soovitav kasutada eriti meie noortel.
Sõit toimub bussil.
Laupäeva õhtul, algusega kell 7,
esinevad külalised suurepärase ja
ulatusliku ettekannete kavaga St-Ma-ry's
Gollege'i ruumes, 250 St. Geõrges
Ave. East (suure valgustatava risti
juures, mäerinnakul). Kui ilmastikuolud
lubavad, siis tulevad külalised
pidupaika värvirikkas (rahvarõi-vad!)
rongkäigus. Nende marsruut:
Pim, Gre^at Northern Road, McNabb •
St. ja St. Georges; Ave.
Ettekannete kava sisaldab koorilaulu,
klaverimuusikat, akordionipa-lasid,
deklamatsioone, omaloomingul
isi jutukesi, kõnekoori ettekande
ja rahvatantse.
-Pärast kava esitamist on ette nähtud
koosviibimine, külaliste orkestri
helidel. Eesti Seltsi korraldusel on
avatud einelaud. Piletid õhtuks:
: täiskasvanutele 13.—, õpilastele $1.50,
eelkooliealistele vaba sissepääs. Piletid
on ka eelmüügil Seltsi juhatus-liikmete
käes;
Pühapäeva hommikul lähevad kü-lalised„
Eesti Randa'',, kus pakutakse
hom^mikueinet Seltsi perenaiste
poolt. Keskpäeval tulevad nad tagasi
ja esinevad veelkordselt „Suomi
Eesti Maja" elanikkudele. Külaskäik
lõpebki samas ja nad alustavad taga-sisõitu
Torontosse.
BS
: letäis roosae. .Sellele järgntls kõne
kauaaegselt sõbralt hr. Tammarkilt,
kes oli'Montreälist kohale sõitnud.
Hugo Later on sündinud 10. apr.
• 1921 a. Priipalus, Kuigätsi vallas Vai-
,gamaal taluperemehe pojana. Tema
; koolitee algas Valgas, hiljem Valga .
gürnnaa&iumis ja lõppes Tartu õhtu-,
gümnaasiumiga. Astub vatatahtliku-na
enne sundaja kohustust sõjayäe-teenistusse
ja lõpetab Eesti vabärii-
. giaegse sõjakooli 1940 a. viimase lennu
portupei aspirandina, olles noo=
rim lõpetajaist. . . • :
Esimesel okupatsiooni ajal viidi ta
sõjaväe koosseisus Venemaale, nagu
paljud Eesti noored. EugO|Lateril
• aga ei meeldinud see n.n. vene vprk
•\ ja sunniviisiline äraviimine. Oma ettevõtliku
vaimu ja kombineferimis-oskusega
ta /organiseeris enda läbi
rinde kodumaale tcigasi.' Seal .ootas
• teda aga. ees uus okupatsioon ja nii
mobiliseeriti ta 1942 a. Saksa sõjaväkke,
kust ta lahkus leitnandiiia.
/ Tal; õnnfetus pääseda viimaste kala-rast.
Kõigu, Torontos, Kanadas ja
USA sõpradel on kürb, et selle sangari
eluring sai otsa!. Mälestus Sinust,
armas August, jääb alati meiega.
Kuigi puhkad võõramaa mullas,
siiski vaba maa mullas!
Puhka rahus meie kõikide sõber ja
võitleja. .
EESTI SELTS ^,SIDE
a iAR REl
198ringlismaal Lutonis
GEISLINGEN (ME) - Eestlaste' ^
huvidekaitsjä Saksa LiiduvalitSuse
juures Elmar Reisenberg tähistas 22.
mail oma 75 a. sünnipäeva.
Düsseldorfis elav juubilar on sündinud
Viljandimaal Aidu vallas. Lõpetas
Tartu ülikooli õigusteaduskonna,
mille järel töötas Viljandis advokaadina
ja viimati abilinnapeana.
Oli tegev mitmesugustes seltskondlikes
"organisatsioonides ning tuntud-tubli
sportlasena. - . .
KLUBI LIIGET
Saksamaal oli ta eestlaste keskor-paatide
hulgas 1944 a. sügisel Rootsi.; ganisalfsiooni EÜSL asutajaliikmeks.
Energilisest noorest saab Rootsis kuulus rea aastaid esinduskogusse
laagrijuht, töötab; mitmes: vabrikus
; Ja Rootsis ta leidis ka oma elukaas-lase-
Ülle. Varsti siirdub ta uuele
tundmatule maale, Kanadasse. Temale
omase, organiseerimisvõime ja
. ärime.he vaistuga ei Jahe kuigi kaua
aega, kui ta asutab esimese eestlasena
Torontos 1949 a; kindlüstcusfirma
V H. Later & Company Ltd. Ta on olnud
selle edukas, heatahtlik ja alati
sõbralik juht kuni tänaseni./ •
. Hugo pii ka üks Eesti majandusklubi
asutajaist ja on olnud truuks
klubi juhatuses r laekuriks algusest
• peale. ' w- ' •
Eesti. Majandusklubi /juhatus ja
laialdane liikmeskond õnnitlevad
Hugot, soovides edaspidiserelukün/;
. nise
ne.
jä oli kuni 1963. aastani keskkomitee
esimeheks. Nimetati sama a.
maikuus kpl. L. Jakobsoni surma järele
eestlaste huvidekaitsjaks Saksa
LiiduvalitSuse Juurde, kellena töötab
veel tänapäeval.
Juubilar on üks neid tõsiseid töömehi,
kes ei otsi au ega |ünnustust
oma tööle. Ta omab saksa juhtivate
tegelaste hulgas suure tutvusringkonna
ning on teinud oma vastutusrohke
töö hästi, pälvides Saksamaa
eestlaste tunnustuse.
lil?illHIIIHIIiilli8!)lil9llllillllliliHiilllillllllllllilllilillin
NEW YORK (M.E.)--Siin tuhas-,
tati pärast leinatalitust praost R. Ki-yirannalt
rohke kaasmalaste pere
osavõtul ja järelhüüetel 91 aastat tagasi
Tartus sündinud omaaegne aktiivne
tegeysportlane Karl Saar. Tal
oli suured teened 20-ndate. aastate
lõpus New Yorgi eesti organisatsioonide
elu liitmisel asutatud Haridusseltsi
ümber — millega likvideeriti
killustunud olukord ja samuti ka
eestlaste seltsielu sattumine pahempoolsete
sõiduvette. K. Saar valiti ise
Haridusseltsi esimeseks esimeheks
ja nüüd hilisematel aegadel, kus ta
oli juba auväärselt kõrges vanuses
meenutades tema teeneid, hakati teda
tituleerimä Haridusseltsi isaks.
Noormehena Tartu päevil tegutses
K. Saar spordiselts ,Aberg'is", hiljem
Riias ,Aniatöör'is" ja Riia Eesti
Hariduse- ja Abiandmise Seltsi
spordiosäkonna juhina. Võttis Vabadussõjast
osa L Eesti Polgu koosseisus
Ja oh hiljem Tondi Sõjakoolis
spordiinstruktoriks. Tuli 1924. a.
ÜSA-sse ja • asus ka siin peatselt
koondama ja juhtima eesti sportlaste
tegevust. Eesti spordielust oli temal
haruldaselt täiuslik fotode ko-
EESTI KIRJANDUSSÕBRAD
teatab oma liikmetele, et peakoosolek
peetakse 3. juunil kl. 7.30
Tartu CoUegels.
Tarpade ia mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBISC
tel. 447-9834
gu nii kodumaalt varematest aegadest
kui ka New Yorgist. Ta kuulus
ka N.Y.E. Vabadussõjalaste Ühingu
asutajate ringi ja on olnud korduvalt
selle esimeheks ning valiti hiljem auliikmeks.
Veel mõned kuud tagasi
võttis vaatamata oma kõrgele eale
osa NYEVÜ referaadiga koosviibimisest,
toimetati hiljuti raviasutisse,
kus teda .tabas 7. mail surmav süda-merabandus.
uvat jüüdu,- energiat ja on-
EESTI •.•MAJANDUSKLUBI
KANADAS Eesti Abistamisko-
„Ehatare-' nurga»
lÄr Laup., 30.
mitee
, kivi paE©k kell 3 ]p.L 40 Oid. Kingston
)., 9. juunil EKK kultuurilau-reaadid
Ja stipendiaadid, EStO '80
Mõne inimese, külaskäigu puhul on diapositiivid, miniköntsert kdl 7.30
ainsaks rõõnisaks;ipomendiks^,;tema " õ. Tartu CoIlege's.
minemine.- : •..TVNeljap.,'11. juunil kuudita
JL ' aastapäeva mälestusjumalateenistus-
I Y ^ kontsert kell 7.30 õ.§amtMichaels
Abielu on kahe inimese orjasta- katedraalis, Bond — Shuter §ts... :.
mine vastastikkusel
inimene on nn
Jt ei tunne isegi iseennast.
Suurest joomisest räägitakse pal-ju,
suurest janust ei räägi keegi.
'Ä; Reedel, 12. juunil ja laup., 13. juua-nii
Kalev-Estienne võimlejate pantomiim
,Jlõõm liikumises" kell 8 õ.
§t. Lawrence Centre's.
•5!^ Juuni 14—21. Usuteadusliku Instituudi
IV õppleaasta loengud Emma-nuel
Colleges, 75 Queen's Paric Cr.
iir JuunilS—21. Tallinn Festival Eestil
•.Majas.' •
.KoguEud NIHITS
Eesti Koolide Keskus USA-s koostöös
õpetajate Koondisega korraldab
suvel eesti koolide õpetajatele
kolmepäevase õppeseminäri 27., 28.
ja 29. juunil Järvem^tsal, New Jer
seys, skautide-gaidide laagriväljaku
Peamajas. Senini on osavõtuks registreerinud
45 õpetajat ja koolite
gelast, neist mitmed põhja osariikidest
ja keskriikidest.
Seminari kava ettekannetega on
väga tihe. Peamine rõhk on koolides
õpetatavatele ainetele, eriti eesti keelele
keeleõpetuse alal, milles noored
õpetajad vajavad täiendamist ja juhiseid.
Ka eesti keelt miittevaldajate
laste õpetamisele pühendatakse suur
osa. Sellel teemal esineb loengutega
ja annab praktihsi juhiseid Õpetaja
Inge Tork Torontost, kes omab sel
alal suured kogemused, kuna ta on
aastaid neid lapsi õpetanud.
Teisteks lektoriteks on: Hildegard
Rink ~ higemišpalade käsitlemine
ja lühiülevaade eesti kirjandusest
Leida Juks-^ pöörsõnade õpetamise
võimalustest, dr, Kersti L. Linask —
noorsookirjandus eesti kooli õpp -
kavas, Felix Tamm eesti aial
õpetamine, I ^ ^^
kokku- ja lahkukirjutamine,. Vaike
Lugus — noorsootöö ülesanded, £d
sõnavara ^ine, Li-lian
Esop - - Õigekeelsuse sõnaraamatu
kasutamine, Gaston Randvee
— astmevaheldus ja käänamine. Se-gaabieluhste
laste eesti keele õpeta-misest
räägivad prof;jLauri Vaska ja
Enn Koiva ning,pilte eesti linnadest
näitab Allan Pensa. Ka meelelahutuseks
võimaldatakse aega. Kõik loengute
tekstid .paljundatakse Koolide
Keskuse poolt ja saadetakse hiljem
kõikidele eesti koolide õpetajatele
'koolitöös kasutamiseks.
Nimetatud õppeseminarist võimaldatakse
osavõttu ka teistele asjast-huvitatuile,
eriti noortejuhtidele ja
lastevanematele. Selleks registreerida
seminari juhatajale Gaston 0.
Randveele, 220 Mansfield Ave., Willi>
mantic, CT 06226.
Koolide Keskusel on kavas korraldada
ka Lääneranniku eesti koolide,
õpetajatele (Los Angeles ja San Francisco)
koosoiek 28. juulil Seattle'is
toimtivate Eesti Päevade ajal sealsete
kooliprobleemide arutamiseks" ja
ühtlasi selgitada 'Seattle'isse eesti
kooli asutamise võimalusi. Selleks
keskusest läheb sinna esindaja. Ni-nietatud
koosolekust on lubanud osa
võttaka mitmed Vancouveri E. Kooli
õpetajad. Tere tulemast aga on
Kõik Seattle'! kooliealiste laste vane-niad,
et luua alus sealsele koolile.
Kunstivik Herman Talvik, kes elab Norra piiri läheduses
600 km kaugusel Stokholmist, saab 31. mail 75 aastaseks.
Sel puhul korraldas Eesti Kultuuri Koondis
tema tööde näituse Stokhohni Eesti Majas,
kunstnik ja tema linoollõi'Te „Uus elu".
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 28, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-05-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810528 |
Description
| Title | 1981-05-28-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | , MAY 2§ e Elu" nr. 21 (1632) 198H gs5s KANDIDEERIB E K N VALIMISTEL Sündis 1923. a. Tallinnas, kus sai al|» mng keskhariduse. Gümnaasiumi lõpetamise järele 1942. a. täitis sõdalase kohustusi II maailmasõja lõpu-tunnini. Õppis pagulaspõlves ülikoolides Saksamaal ja Põhja-Ämeerikas ning tõotab kutselise metsateädlase-na. On osalenud eesti seltside tegevuses liikmena, juhatuse liikmena Väncouveris ja Ottawas, esimehena Ottawas. Praegu Ottawa Eesti Võitlejate ühingu esimees, samuti viimase EKM koosseisu liige. Juhtmõte: „Eestlase ülimaks kp-liuseksja ajakäsuks on Eesti vabaduse taastamine. Eestlaslt^ Kesknõukogu Kanadas pälvib kaaseestlaste toetust niikaua kui ta teenib seda õilsat eesmärki.'' . tuti tlPWI - SMMEMORIÄM August Ruusauk'u ei ole enam töötamas ega tegutsemas BÜ mitmeis eesti prganisatsioonides Torontos. Ta varises kauase valurikka haiguse tõttu 3. mail ja asunud nüüd manala teedele ja: rännakule ning asetatud kombekohaselt muldk Mount Flea-: sanfi kabelis 7. mail. August Ruus-auk öli üks viimaseid Eesti Vabadusristi kavalere (11/3). Neid on järeljäänud üksikuid veel. August oli sõjamees ja iahingutemees, ta on võidelnud mitmeil tandreü ja mitmes sõjas. Ta oma poisikesepõlves jättis ema nutmas taha ;kui 15 a. poisina võttis oma venna passi, et vastuvõetud saada eesti vabaduse eest võitlejate malevasse, Ta hülgas ka oma kooli, Kommertsgümnaasiumi. Isamaa käib üle kõige, see oli tema tõetera! : . . , Kui alustati Teine maailmasõda 1939. a, sq>tembris sakslaste poolt, ja kui sakslaste abil oli kommunis: mi meie vaenlased välja löödud Ees- ; tist ja siis oli jälle August, kes vabatahtlikuna end registreeris ja sõtta ; astus. Ta on võidelnud Ilmeni ääres ja Volhoovi soodes ja olnud komandandiks kui mees, kes oskas vaenla- . se, š.t. vene keelt. August on ka' sellelt sõjaretkelt saanud teeneteriste, mida kandsid Toronto Eesti Võitlejate Ühing oma aumärkide padjal tema puusärgi ees viimsel teekonnal. August oli tõeline sõjamees ja võitleja eesti malevas ja sangar, nagu sõbrad perekonnapidu-del teda nimetasid. • Ta saabus: Kanadasse-Rootsist ja sai ka osaks vintsutusi Halifaxis, kus nende „omavoIi" laev sadamasse tuli. August oli paljudes eesti organisatsioonides Torontos juhatustes, seda eriti vanemas eas. • Oli tõsine ja väga tubli eesti mees, kelle süda tuksus ees^tile. ja kodu- ARMAS VEND, ONU, SÜDAMESÕBEfe sündinud 16. juunil 1913 Võrus 25, mail 1981 Chändos Lake' is meie JÜRI perega..; URMAS perega EGONperega • vend EVALD Kanadas-õde ELSA laste ja lastelastega kodu Eestis mi sündinud Teder surnud IŽ. mail 1981 Winnipegls Hugo Later pirhitses ^oma- ümarikku sünnipäeva suure hulga sõprade seltsis esinduslikus Casa Loma • los-; sis, kus tema abikaasa Ülle Oli sünni-päevapeo suurejooneliselt korralda- , nud. Temale sekundeerisid abüistefia poeg Larry ja tütar Heli. Larr}i ütles südamlikud, soojad; sõnad oma isale selle tähtsa päeva! puhul, lõpetades oma sõnavõtu järgmiselt: ,,Kui ma Olin väike poiss, siis ma,kartsin väga oma isä,vta oli kindlakäeline kasvataja. Nüüd, täisealisena, ei karda ; ma teda enam, oleme suured sõbrad!" Sõnavõtte oli majandusklubi esimehelt hr. L . Jäneselt, kelle poolt . ami üle kingitus majandusklubi ja I^J?!?.,'"!!^^!^^^^^^^ juhatuse nimel ja abikaasa Üllele sü- SAULT STE. MARIE Täienduskeskkooli külaskäik ja kevadpäevod Külalised saabuvad laupäeva, 3.0. mai varahommikul oma majutamis-paika, milleks on Ganadian Motor Hotel, 410 Pim Street. Nende päev on täidetud tutvunemisretkega Algo-mä terasetööstusse ja ringisõiduga linnas; Seda tehakse kahes rühmas: hommikupoolikul käib üks rühm, kl. 9—12, tööstuses ja teine linnas; õh-tupopliikul, kl. 1.30--4.30, on osad vahetatud. Kohalikkudel eestlastel on tõenäoliselt võimalik, umbes 15 inimese ulatuses, ühineda ringisõit-vate külalistega ja seda võimalust on soovitav kasutada eriti meie noortel. Sõit toimub bussil. Laupäeva õhtul, algusega kell 7, esinevad külalised suurepärase ja ulatusliku ettekannete kavaga St-Ma-ry's Gollege'i ruumes, 250 St. Geõrges Ave. East (suure valgustatava risti juures, mäerinnakul). Kui ilmastikuolud lubavad, siis tulevad külalised pidupaika värvirikkas (rahvarõi-vad!) rongkäigus. Nende marsruut: Pim, Gre^at Northern Road, McNabb • St. ja St. Georges; Ave. Ettekannete kava sisaldab koorilaulu, klaverimuusikat, akordionipa-lasid, deklamatsioone, omaloomingul isi jutukesi, kõnekoori ettekande ja rahvatantse. -Pärast kava esitamist on ette nähtud koosviibimine, külaliste orkestri helidel. Eesti Seltsi korraldusel on avatud einelaud. Piletid õhtuks: : täiskasvanutele 13.—, õpilastele $1.50, eelkooliealistele vaba sissepääs. Piletid on ka eelmüügil Seltsi juhatus-liikmete käes; Pühapäeva hommikul lähevad kü-lalised„ Eesti Randa'',, kus pakutakse hom^mikueinet Seltsi perenaiste poolt. Keskpäeval tulevad nad tagasi ja esinevad veelkordselt „Suomi Eesti Maja" elanikkudele. Külaskäik lõpebki samas ja nad alustavad taga-sisõitu Torontosse. BS : letäis roosae. .Sellele järgntls kõne kauaaegselt sõbralt hr. Tammarkilt, kes oli'Montreälist kohale sõitnud. Hugo Later on sündinud 10. apr. • 1921 a. Priipalus, Kuigätsi vallas Vai- ,gamaal taluperemehe pojana. Tema ; koolitee algas Valgas, hiljem Valga . gürnnaa&iumis ja lõppes Tartu õhtu-, gümnaasiumiga. Astub vatatahtliku-na enne sundaja kohustust sõjayäe-teenistusse ja lõpetab Eesti vabärii- . giaegse sõjakooli 1940 a. viimase lennu portupei aspirandina, olles noo= rim lõpetajaist. . . • : Esimesel okupatsiooni ajal viidi ta sõjaväe koosseisus Venemaale, nagu paljud Eesti noored. EugO|Lateril • aga ei meeldinud see n.n. vene vprk •\ ja sunniviisiline äraviimine. Oma ettevõtliku vaimu ja kombineferimis-oskusega ta /organiseeris enda läbi rinde kodumaale tcigasi.' Seal .ootas • teda aga. ees uus okupatsioon ja nii mobiliseeriti ta 1942 a. Saksa sõjaväkke, kust ta lahkus leitnandiiia. / Tal; õnnfetus pääseda viimaste kala-rast. Kõigu, Torontos, Kanadas ja USA sõpradel on kürb, et selle sangari eluring sai otsa!. Mälestus Sinust, armas August, jääb alati meiega. Kuigi puhkad võõramaa mullas, siiski vaba maa mullas! Puhka rahus meie kõikide sõber ja võitleja. . EESTI SELTS ^,SIDE a iAR REl 198ringlismaal Lutonis GEISLINGEN (ME) - Eestlaste' ^ huvidekaitsjä Saksa LiiduvalitSuse juures Elmar Reisenberg tähistas 22. mail oma 75 a. sünnipäeva. Düsseldorfis elav juubilar on sündinud Viljandimaal Aidu vallas. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna, mille järel töötas Viljandis advokaadina ja viimati abilinnapeana. Oli tegev mitmesugustes seltskondlikes "organisatsioonides ning tuntud-tubli sportlasena. - . . KLUBI LIIGET Saksamaal oli ta eestlaste keskor-paatide hulgas 1944 a. sügisel Rootsi.; ganisalfsiooni EÜSL asutajaliikmeks. Energilisest noorest saab Rootsis kuulus rea aastaid esinduskogusse laagrijuht, töötab; mitmes: vabrikus ; Ja Rootsis ta leidis ka oma elukaas-lase- Ülle. Varsti siirdub ta uuele tundmatule maale, Kanadasse. Temale omase, organiseerimisvõime ja . ärime.he vaistuga ei Jahe kuigi kaua aega, kui ta asutab esimese eestlasena Torontos 1949 a; kindlüstcusfirma V H. Later & Company Ltd. Ta on olnud selle edukas, heatahtlik ja alati sõbralik juht kuni tänaseni./ • . Hugo pii ka üks Eesti majandusklubi asutajaist ja on olnud truuks klubi juhatuses r laekuriks algusest • peale. ' w- ' • Eesti. Majandusklubi /juhatus ja laialdane liikmeskond õnnitlevad Hugot, soovides edaspidiserelukün/; . nise ne. jä oli kuni 1963. aastani keskkomitee esimeheks. Nimetati sama a. maikuus kpl. L. Jakobsoni surma järele eestlaste huvidekaitsjaks Saksa LiiduvalitSuse Juurde, kellena töötab veel tänapäeval. Juubilar on üks neid tõsiseid töömehi, kes ei otsi au ega |ünnustust oma tööle. Ta omab saksa juhtivate tegelaste hulgas suure tutvusringkonna ning on teinud oma vastutusrohke töö hästi, pälvides Saksamaa eestlaste tunnustuse. lil?illHIIIHIIiilli8!)lil9llllillllliliHiilllillllllllllilllilillin NEW YORK (M.E.)--Siin tuhas-, tati pärast leinatalitust praost R. Ki-yirannalt rohke kaasmalaste pere osavõtul ja järelhüüetel 91 aastat tagasi Tartus sündinud omaaegne aktiivne tegeysportlane Karl Saar. Tal oli suured teened 20-ndate. aastate lõpus New Yorgi eesti organisatsioonide elu liitmisel asutatud Haridusseltsi ümber — millega likvideeriti killustunud olukord ja samuti ka eestlaste seltsielu sattumine pahempoolsete sõiduvette. K. Saar valiti ise Haridusseltsi esimeseks esimeheks ja nüüd hilisematel aegadel, kus ta oli juba auväärselt kõrges vanuses meenutades tema teeneid, hakati teda tituleerimä Haridusseltsi isaks. Noormehena Tartu päevil tegutses K. Saar spordiselts ,Aberg'is", hiljem Riias ,Aniatöör'is" ja Riia Eesti Hariduse- ja Abiandmise Seltsi spordiosäkonna juhina. Võttis Vabadussõjast osa L Eesti Polgu koosseisus Ja oh hiljem Tondi Sõjakoolis spordiinstruktoriks. Tuli 1924. a. ÜSA-sse ja • asus ka siin peatselt koondama ja juhtima eesti sportlaste tegevust. Eesti spordielust oli temal haruldaselt täiuslik fotode ko- EESTI KIRJANDUSSÕBRAD teatab oma liikmetele, et peakoosolek peetakse 3. juunil kl. 7.30 Tartu CoUegels. Tarpade ia mööbli PUHASTUS auruga (steamcleaning) Helistada ERIK LOKBISC tel. 447-9834 gu nii kodumaalt varematest aegadest kui ka New Yorgist. Ta kuulus ka N.Y.E. Vabadussõjalaste Ühingu asutajate ringi ja on olnud korduvalt selle esimeheks ning valiti hiljem auliikmeks. Veel mõned kuud tagasi võttis vaatamata oma kõrgele eale osa NYEVÜ referaadiga koosviibimisest, toimetati hiljuti raviasutisse, kus teda .tabas 7. mail surmav süda-merabandus. uvat jüüdu,- energiat ja on- EESTI •.•MAJANDUSKLUBI KANADAS Eesti Abistamisko- „Ehatare-' nurga» lÄr Laup., 30. mitee , kivi paE©k kell 3 ]p.L 40 Oid. Kingston )., 9. juunil EKK kultuurilau-reaadid Ja stipendiaadid, EStO '80 Mõne inimese, külaskäigu puhul on diapositiivid, miniköntsert kdl 7.30 ainsaks rõõnisaks;ipomendiks^,;tema " õ. Tartu CoIlege's. minemine.- : •..TVNeljap.,'11. juunil kuudita JL ' aastapäeva mälestusjumalateenistus- I Y ^ kontsert kell 7.30 õ.§amtMichaels Abielu on kahe inimese orjasta- katedraalis, Bond — Shuter §ts... :. mine vastastikkusel inimene on nn Jt ei tunne isegi iseennast. Suurest joomisest räägitakse pal-ju, suurest janust ei räägi keegi. 'Ä; Reedel, 12. juunil ja laup., 13. juua-nii Kalev-Estienne võimlejate pantomiim ,Jlõõm liikumises" kell 8 õ. §t. Lawrence Centre's. •5!^ Juuni 14—21. Usuteadusliku Instituudi IV õppleaasta loengud Emma-nuel Colleges, 75 Queen's Paric Cr. iir JuunilS—21. Tallinn Festival Eestil •.Majas.' • .KoguEud NIHITS Eesti Koolide Keskus USA-s koostöös õpetajate Koondisega korraldab suvel eesti koolide õpetajatele kolmepäevase õppeseminäri 27., 28. ja 29. juunil Järvem^tsal, New Jer seys, skautide-gaidide laagriväljaku Peamajas. Senini on osavõtuks registreerinud 45 õpetajat ja koolite gelast, neist mitmed põhja osariikidest ja keskriikidest. Seminari kava ettekannetega on väga tihe. Peamine rõhk on koolides õpetatavatele ainetele, eriti eesti keelele keeleõpetuse alal, milles noored õpetajad vajavad täiendamist ja juhiseid. Ka eesti keelt miittevaldajate laste õpetamisele pühendatakse suur osa. Sellel teemal esineb loengutega ja annab praktihsi juhiseid Õpetaja Inge Tork Torontost, kes omab sel alal suured kogemused, kuna ta on aastaid neid lapsi õpetanud. Teisteks lektoriteks on: Hildegard Rink ~ higemišpalade käsitlemine ja lühiülevaade eesti kirjandusest Leida Juks-^ pöörsõnade õpetamise võimalustest, dr, Kersti L. Linask — noorsookirjandus eesti kooli õpp - kavas, Felix Tamm eesti aial õpetamine, I ^ ^^ kokku- ja lahkukirjutamine,. Vaike Lugus — noorsootöö ülesanded, £d sõnavara ^ine, Li-lian Esop - - Õigekeelsuse sõnaraamatu kasutamine, Gaston Randvee — astmevaheldus ja käänamine. Se-gaabieluhste laste eesti keele õpeta-misest räägivad prof;jLauri Vaska ja Enn Koiva ning,pilte eesti linnadest näitab Allan Pensa. Ka meelelahutuseks võimaldatakse aega. Kõik loengute tekstid .paljundatakse Koolide Keskuse poolt ja saadetakse hiljem kõikidele eesti koolide õpetajatele 'koolitöös kasutamiseks. Nimetatud õppeseminarist võimaldatakse osavõttu ka teistele asjast-huvitatuile, eriti noortejuhtidele ja lastevanematele. Selleks registreerida seminari juhatajale Gaston 0. Randveele, 220 Mansfield Ave., Willi> mantic, CT 06226. Koolide Keskusel on kavas korraldada ka Lääneranniku eesti koolide, õpetajatele (Los Angeles ja San Francisco) koosoiek 28. juulil Seattle'is toimtivate Eesti Päevade ajal sealsete kooliprobleemide arutamiseks" ja ühtlasi selgitada 'Seattle'isse eesti kooli asutamise võimalusi. Selleks keskusest läheb sinna esindaja. Ni-nietatud koosolekust on lubanud osa võttaka mitmed Vancouveri E. Kooli õpetajad. Tere tulemast aga on Kõik Seattle'! kooliealiste laste vane-niad, et luua alus sealsele koolile. Kunstivik Herman Talvik, kes elab Norra piiri läheduses 600 km kaugusel Stokholmist, saab 31. mail 75 aastaseks. Sel puhul korraldas Eesti Kultuuri Koondis tema tööde näituse Stokhohni Eesti Majas, kunstnik ja tema linoollõi'Te „Uus elu". |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-28-10
