Meie Elu = Our life, January 13, 1983

              ,.gele Elu" nr. 2 (HIS) 190^
BALTI RIIGID
mm
m
ROOSEVEJLT
[oma mõtetega oli üksi jäänud ja Sto»
hin ning RÕosevelt olid samal nõul.
iNii teliti Teheranis otsus, kus vastu
tuldi Stalini kõikidele nõudmistele .
[ja N. Ludule lubati Poola, Rumee-liia,
J^ulgaaria, Ungari, Austria, Balti
lriigi4 ja osa Jugoslaaviast. Röoseyel-di
mpeldida tahtmise tõttu Stalinile
lubati ära ri^a iseseisvaid riike ja "
hajiti nõukogude alandusse ja terlrori
kätte miljonid hümesed. Aga Stalini-lle
lubati ka Kuriili saared ja pool
Ida-Preisimaast.
Ka kindral Eisenhoweri mälestu-
|rsed vihjavad neile sündmustele vaö-tuseks
küsimusele, miks ei marssi-
[nud ta oma üksustega^ idapoole Ber­liini:
„Minule oli piirjooned Euroo­pa
vabastamisel antud, need olid
(saavutatud ja ülesanne oli täidetud."
Kuna haige ja väsinud president
[Roosevelt oli alati shestide mees ja
soovis neid näidata ka Stalinile, siis
kannatab pool Euroopat, nende hui-
1 ges ka Balti riigid selle all. Roose-»
velti hoiak ja hoolimatus teiste suh-
|tes maksab nüüd USA-Ies suuri ra-hasid,
et'end jälle relvastada ja siis
Ihoida*veel seda, mis Euroopast va­bale
poolele jäänud.
Osa Teherani ]>rotokollide sisust
on hoitud saladuses kuni hilisteni
aastateni. Kuid juba mõni päev pä-rasit
Teherani konverentsi anti ise­hakanud
agendi poolt Saksa saadik
yon Papenile Teheranis üle fotokoo»
piad toimunust. Isehakanud agendi
hind fotokoopiate eest oli 20.000,—
inglise naela, mis temale ka välja
maksti,"kuid sakslaste endi poolt trü­kitud
valerahadega.
lUS MADALSEISUS
lastakse ^lahti ja tööstuste uksi sule­takse.
-Ligemale 1,5 milijonit kanad- '
last on tööta. Abiraha töötatööljste-le
tuleb maksta 79% rohkem ja riigi­võlg
selle tagajärjel tõuseb aastas |3
milijardi võrra. Valitsuse poolt ka-
.vandatud hoogtööd töötatööliste ar­vu
vahendamiseks^ei .paranda nime­tamisväärselt'
riigi majanduslikku
olukorda.
; OpositsiooniiJarteid iKanada parla-
' rnendis ja katoliku kiriku piiskopid
/kritiseerivad valitsuse lühinägelik- '
kii majanduspoliitikat. Valitsusel eri­list
kava riigimajanduse parandami-
1, jseks esitada ei ole ja uus riigi eelar-l^
ve esitatakse parlamendile alles tu-l^.
leval kevadel. Peaminister soovitab
kodanikel elada kokkuhoidlikuimart,
kuid valitsuse väijaminekud suurene-
;^vad.^ • ,• ' \-'
.*SUNDSÕJAVÄETEENISTUS? ^ ^
Seoses tööpuuduse väihendamisega
on valitsuse ringkondades ülesse
I tõusnud küsimus sundsõjavaetee-
'nistuse sisseseadmise küsimus. Sel­lega
saaks rakendada kümneid tu­handeid
noori. Sõjaväe koosseis selle
tagajärjel-tõuseks 7%, mis ei ote eriti
suur protsent, kuid arvestades seda,
|''6t Kanada sõjaväe arvel on riik teir
nud mitmed aastad kokkuhoidu, Ka-
I sarmuid on müüdud ja õppwälju ära
jagatud. Neid tuleb hakata muretse­ma
nüüd kalli raha eest, kui kutse-ealisi
noori ;hakatakse sõjaväeteenis­tusse
kutsuma.
Oma .uueaasta jäkituses rahvale,
1;. Kanada peaministril ei oinud midagi
erilist pakkuda ipeale isikliku kökku^
, hoiu soovitamise,, • Lootuses, et rah-j
v a s ise lahenduse leiab, peaminister
h sõitis pikemale ringreisile Lõuna-Aa-sia'
riikidesse^ Jõuab tagasi 19, jaan.
0 EESTI ÜHISPANK
roadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
KAASMAALASTELE
iks helis^Tada
,>icieEHi"mv2 (HIS )198S MEUAPÄEVAL; 13. JAANUARÄL^ TMUÄSMY, IÄNUARV \%
Terrörisf eestlasele;
,,Moh, kas tunned hirmu", ütks
kaetud näoga terrorist püstolifi #
bütades.
„ N a g u kõik teised siin lennukis",
vastasin rahulikku meelt säilitada
püüdes. Kuiia külmetuse tõttu olin
haiglane, vilksatas hea mõte ja lisa­sin:
,ž,Alle§ äsja oli mul südame­atakk."
. . •
Maslds ,iomandör" kõneles sSisf^
raadiosse Ja ütles: „ S i i n on üks
simeeriklane või kes teab mis mees,
kel on olnud tsüdaniieatakk. Midstt
„Kui ori ameeriklane, lase kumil
pähe ja viska lennukist välja", kõlas
ülemuäe vastus valjultluääldajast.
PÄRITOLU AITAS
• Sellest •dramaatilisest stseenist ju­tustas;
Torontos külas viibiv Ilor
Tanim ja lisas kuidas eesti päritolu
aitas lahendada tema olukorda, ,;Kiii
terrorist hakkas küsitlema ja kuulis,
et olen sündinud Eestis, läks uus ra­port
kõrgemale poole, et ameerikla­ne
ma ei olevat, vaid„estpniano" või
midagi sarnast. Näis, et„komandör"
polnud just mõrvamise peal väljas ja
püüdis isegi olla oniatmoodi sõbra­lik.
'Kui ta taas ^tuli mu juurde päri­ma
tervise üle ja. kummardus nii lä­hedale
et kaitsega lukustamata re­volver
ta puusal oli otse miu kohal,
kippus- käsi vägisi sinna poole, kuid
mõistus pidurdas. Ütlesin vaid, et
pangu püstolile kaitse peale, muidu
võib juhtuda õnnetus. 'Seda ta tegi­gi.
•
KOLM
Seik algas , aastapäevad tagasi 7.
detsembril kui Ilo Tamm läks ärir
reisile Venetsueela lõunaossa. Cara­cas
oli „DC 9" lennulk täidetud 130
reisijaga kui kolm maskis meest
selle üle võtsid. Plaan oli hästi ette-valmistatudi
Samal ajal teised sama
grupi liikmed võtsid üte veel kaks,
reisilerinukit ja kõik kolm käsutati
Kolumbiasse kütet võtma^ Kuna ter­roristid
olid väljas Salvadlori „vaba-dusvõitlejate"
propagandalcs, siis
reisijatele riputati kaela vastava si^
suga plakatid. Kava tikkus, viltu mi­nema,
kui Kolumbias tõrguti kütet
andmast ja seletati, et "pole omalgi
küllalt Lennukid seisid stardited ja
kauplemine käis. ,,Muidu üsna vii­sakalt
kõnelevad terroristid muutu­sid
närviliseks püüdes Kolumbia va-
ILOR TAMM
Htsust teha ' vastutavaks inimelude
eest, näitasid käsigranaate ja vibuta-sidlaskerü&
tu. Hiljem täideti siiski
paagid ja lend läks edasi kuni lõpuiks
maabusime Kuubas, kus kaaperda­jad
kadusiidi ja i^ijäld tvabasitatr.
Kes need ülevõtjad olid, ei ole täna­seni
selgunud."
Ilor Tamm on suurmiüügifinna
Transatlantic de Venezuela CA. müü­giosakonna
mänedzher. Tema kolm
poega õpib Torontos— kaks gümr
naasiumis; üiks ülikooli^^
Kanada kinnisvarad
ahendaja teenib
^ 2 . i miljonid
Torontos teostus ikalm kuud tagasi
suurem majade õst-müük. 11,000 kor­terit
mitmes kõrgmaijas; vahetasid
omamkike ja vaheltkaupleja Greymac
Credit Corp. teenis selle juures ühe
päevaga |42.5 miljoaiit. Kahju, et
teenistus ei ohiud P2 müjonit, sele­tas
presidtenlt Leonardo Rosenberg.
Erikokkuleppe alusel' müüs Toron­tos
tuntud kõngmajade ehitaja Ca­dillac
Fairview Corp. 10,9S1 korterit
Grejmac Credit Corp. |270 miljom
eest. Samal päeval müiidi hooned
edasi William Playerile, ikes on Kil-deriiin
taiätd^t Ltd pinesöidtent'
Hind ^312.5 miljcoit. Vahekasu 142.5
miljonit.
Kas. samal või järgmisel imeval
William Player müüs need ^korterid'
/edasi ühele araabi rahameeste grupi­le
1500 miljoni eest. Kes moodusta­vad
selle rahameeste grupi pole tea­da.
William Player vaikib ja ostjate
esindajad on puhkusel.
Korterite suurmüük tekitas ärevu­se
üürnike seas, kuna selle tagajär­jel
võiiVad kortjeTilie! üjüridi tõusta.
Üürnike ühingu nõudimisel alustas
juurdlust Ontario tarbeküsimuste
minister Robert Blgie.
'Leonardo Rosenberg pCM)ldab uu-
. ritoust ja loodab, et selle 'kaudu
kaob kahtlus, et tema on midagi eba­seaduslikku
teinud'. Majad olid
müüa. Tema võttis riisiko ja võitis.
Torontos ollakse arvamisel, et nen­de
majade ostu-müügi juures erilist
riski ei olnud, kõik oli ette plaanit­setud.
Ainult seni seletamatutel mo­tiividel
lasti vaheltkauplejatei teeni­da.
lUED POSTITARIIFIi
ÜAKKÄVÄI KEHTIMA...
Lõigake see tabel välja
ja säilitage tulevikus
kasutamiseks.
Järgnevalt on esitatud osa postitariife, mis hakkavad
kehtima 11 jaanuaril 1983 Kanada-sisese ja
rahvusvahelise postiteeninduse osas.
Täieliku informatsiooni kõikide postitariifide
kohta saate oma kohalikust postkontorist.
KANADA
SISENE
POST
Erisaadetised
kinnitatud kirjad (Certified Mail)* .
lihtkirjad (Registered Mail)* . . . .
Ekspress-saadetised (Special Delivery)* .
*Lisandub
Postipakid (kuni 30 kg)
Kohalikud saadetised (2 kg)
Vancouverist Winnipegi (2 kg)
Halifaxist Montreali (2 kg)
Ottawast Torontosse (2 kg)
.. $1.06
$1.96
. $1.06
postikulu
1. klass • •
Pakipost d .
'1. klass
Pakipost st.
1. klass :.
Pakipost st.
1. klass
Pakipost st.
.60
$1.38
$4.77
$1.91
$3.60
$1.70
$2.97
.59
ro •
JUBA JÄLLE SALAKUULAJA
Standardile mittevastavate kirjade tariif (0—30 g) ' -ST^
See tariif hõlmab ainult postimeetriga makstud ja eriloaga posti
(Permit mail),mis ei ikasuta postiindeksit või ei vasta posti&tan-darditelie
(näiteks suuruse osas). Kõik Ikirjad, mis on varustatud
postmarkidega ja kõik standard-^kirjad jäävad 30^ tariifi juurdle .
kuni 15. veehniarini ja sellest kuupäevast peale ön tariif 32 0.
EESTIS'NAIS8 JÄ
MIHI VÕRDSELT
Viimase rahvaloendi- andmete alu­sel
selgub, et naiste ja meeste arvulii-ne'
vahekord kodumaal on taastu­mas.
Kui aastal 1939 Eesti rahvastik
, koosnesi 4^,5% meestöslt ja 53t,5°/o
osas naistest, siis 1979 a. rahvaloendi
kohaselt oli Eestis mehi^ 46,2% ja
naisi 53,8%..Meeste osas oli Eestis
madalseis 1955, mil mehi oli 43,9%
ja naisi 56,1% ning vahe ulatus selle­ga
12,2 %-le. . • ' :
Praegune rahvaloend ei anna loo­mulikult
täiesti õiget seisundit, sest
Eestis' leiduvad suured nõukogude
sõjaväeüksus^d ei nähtu loendi arki-listes
andmeis. ' ^
COVENTRY („Meie Elu" kaastööH-selt)
— Päeva], mil suri Vene punane
tsaar Leonid Brezhnev, mõisteti OM
Bailey kohtus Londonis 35 aastaks
vanglasse inglise kodanik Geoffrey
Prime 14 aastat kestnud salakuula^
mise eest Venemaa kasuks. Spio-naazh
toimus Cheltenhamis, tuntud
suvituslhinas ja kuurordis, kus asub
inglise luurdceskus (GCHQ). KGB-le
antud sõjasaladused on ulatuslikud
ja ameeriklased on inglastele paha­sed,
et nad olid julgeoleku järelval­ves
nii lohakad, et lasksid pikeniat
aega vabalt tegutseda venelaste agen­dil.
Siin saarel on ka varematel aega­del
olnud salakuulajaid, näit. Philby,
Burgess ja Maclean, kes õigel ajal
kadusid silmapiirilt jä leidsid oma
„teise kodumaa" Venemaal. Neile li­saks
mõned aastad tagasi avastatud
kuningakoja lomstiajaloolane Sir
Anthony Blunt, .. kes oli venelaste
agendiks, kui ta kuulus kolmekümr
nendate aastate iunber Cambridge'!
ülikoolis nn. verie' sõprade atoideemi-lisse
ringi.
Geoffrey Prime — hiljutine päeva­kangelane
— poleks vist üigise või­mude
poolt kunagi avastatud, kui tal
polnuks seksuaalseid kiusatusi. G.
Prime'il oi nimelt nõrkus noorte koo­litüdrukute
vastu ja tegeles nende
võrgutamisega. Selleks oli mehel (44
a.) sisse seatud eri-kataloog, kus' lei­dus
üle 2000 (!) koolitüdruku nime.
Lõpuiks mees oli pihtinud oma kuri-.
Uus elamurajoon Lasnamäel, leus elavad peamiselt venelased
( S O O
(Algus esiküljel)
ja Z^irk juriidiline nõuandja, kes kõik
mõisteti süüdi ^pahatahtlikus huliga-nismis".
'
Toivo Orulale mõistis kohus kolm
ja Su'lev Sellile ja Jaroslav .Zirkile
kumbagrle kaks äa&tat simnitööd.
Nad alustasid oma karistuse kand-mist
Tallinna töölaagris, mille aad­ress
on Tisleri tänav 31
Kohtus liäihemailt ei puudiiatattud
nende ,;huliginismi" ja nii kohus,
prokurör kui ka kaitsjad ei ütelnud
välja, et^kuritegu" tegelikult seis­nes
õhupüssiga märkilaskmises dili-taator
Brezhnevi pildile, kes sel ajaä
veel elas. MäTklaudia, s.o. püti, ei esi­tatud
asitõendina. Küll aga räägiti
koihtus „avalikkus:ele ohtlikus püssi-laskmises".
Kuuldavasti katsuti asja alguses
maha vaikida kui poliitilist piinlik­kust,
siis aga sai ikohalik parteiorga-nisaator
sellesit teada ja partei sise­mine
korraldus oli mehed ametitest
tagandada. Osa parteilasi leidsid aga,
et karistus on liiga pehme ja nii läks
asi edasi partei keslkktömiteesse ja
sealt kohtu kätte.
tei^dest oma teisele abiikaasale, kes
ametilt kooliteenija ja oma eluvaar .
telt veendunud ^kristlane. Sellejärele,
kui mees oli püitinud salakuulamise
ja lähenemise tütarla&tete, oii naitie '
soovitanud tal minna politseisse ja
ülestunnistada. Nii avastati mehe 14-
aastane tegevus ja selle eest mõistis
inglise kohus ta 38 aastaks .vangi —
35 aastat salakuula'mise eest ja 3 aas­tat
koolitüdrukute võrgutamist eest. "
KES OM GEOFFREY FRIME?
'Spiooni hobideks olid jalgpalli­võistlused
ja ristsõnamõistatused.
Ta oli võlutud ,;kultuuriliselt" vene
keelest ja ajaloost. Harva ta rääkis
poliitikast. Ta oli ka taksiauto juht
ja oma kolleegidele jätnud' eraku ,
mulje. OÜ' muretsenud uuesti abiel-,
ludfes kena,'vaikse kodu Cheltenhami
suvituslinnas, kus vahest meie tun­tud
dirigent Neeme Järvi käib kont­serte
andmas Bimiinghami sümfoo­niaorkestriga.
1977. a. G. Prime lahta salaluure
kuulamisikeskusest, kus töötas vene
Veele tõlB;ina ja liitus ^taksiiuhtide
komT>aniifi[a, kus ta töötas muide ka
ettevõtte sekretärina, kuna tal oli an­di
kirjade kirjutamJseiks.
Ta kannatas dfenressiooni aill, mis
pärit juba lainsenõTvest vanemate õn­netu
abielu tõttu. Teised taksijuhid
märkasid, et öövahetuse korral Pri­me
kandis endaga kaasas suurt pal-julainelist
raadiöaparaati. See apa­raat
oli teiste mcodsate sal^akuula-mis-
instrumentidfe juures kohtus
üheks asitõendiks. Kui tal olid tööst
vabad päevad sõitis tia Londoni vs»
ne„kultuuriüritustele".
Peagi' tekkis tal konflikt taksÜfom-kompaniiga
ja asus 19&1. a. novenlb-ris
tööle ühe saksa veinifirnia juurde
Bristolis. Ta läiks 18-aasitaselt sõja­väeteenistusse,
liitus lennuväega"
(RAF). Peale selle, kui ta oli' teeninud
Kenya's (Aafrikkas), lõpetas võõiikeel-te
kursuse 1964. a. mai® ja saadfeti
siis tööle RAF'i poolt Mäne-Berliini.
Seal ta ülendati paariaa&taste vahe­aegade
järele — esiteks IcapraHks,
hiljem seersandiks.
Hiljem Priime leidis kdia Chelten-hamis
ja tpotas nn. Ühendatud Teh­nilise
Keeltekooli juures, ametinime­tusega
„tõlk". 1977. a. Prime oli ülen­datud
keeltekooli juures sektsiooni-juhiks.
' ^ :
Inglismaal on vene keele rääkija­test
puudus, kuna inglased on halvad
võõrfceelte õppijad ja rääkijad. Vä-lismäallased
(uk^^rainläsed jt.) kes on
võimelised rääkima mitut võõrkeelt,
ei võeta tihti riigiteenistusse (Civil,
Service) nende „vanemate päritolu"
tõttu (ei ole.poliitiliselt usaldusväär­sed!).
Hiljuti nuMeaarsete jõudude
neakorter Cheftenhanais avaldas kuu­lutuse
ajalehes vene ("keele rääkijate
osas. Pälgapakkumised kõiguvad-
£5.500 ja,8475 vahel. Lisaiks vene
keelele vajatakse veell araabia, kree­ka,
türgi, itaaiia, portugali ja hispaa­nia
keele oskajaid — tõlke! 'Algaja­tele
vene keele õppijatele jookseb
praegu BBC televisioonisaates püh^'
POST
USÄ-SSI Kirjad, postkaardid ja õnnesoovikaardid (0-30 g) 37$
MMDESSI
Lenflupostikirjad, aerogrammid ja postkaardid (0 - 20 g) 640
õnnesoovikaardid (kinni kleepimata) — jennupost (0 - 20 g) 48(t
õnnesoovikaardid (kinni kleepimata) — Uhtpost (0-20 g) 370
Järgmine postitariif hakkab kehtima
15. veebruaril 1983.
§tandard-kirja tariif
1. klassi kirjad (0—30 g) . . . . . . •
Eriliiki postisaadetiste puhul maksavad mitme­sugused
erinevad postitariif id. Täielik informat­sioon
on saadaWl kohalikult postkontori juha­tajalt
või müügiagendilt
POST CORPORATION
nMEIE, ELU" asutas Eesti Ohiskond
Id ssisab iMstI Ohlskonna tesnleti^
868. \
Ilmus San Francisc;® Seks tuleb hoida
Eesti Päevade lahus töi^stl
bülletään nr.
päeviti juba teistkordsölt vene keele
kursus. p
Tekib küsimus, kui palju beoffrey
Prime teenis „juudäserahana" ? Ka
see sumwna ei ole suur — kokku
£8000. Sedagi summat -KGB oli an-nud
osade ikaupa — vahest £400, va­hest
£700. Selle raha sai Prime kätte
mitmes ifcöhas ja viisil, vahest sõitis
Ida-Berliini, 'Potsdami, kord Viini,
kord , Bansteadi väikelinna Surrey
itrahvkonnas jne. Kui salakuulajal
olid asjad juba halvad, olid venela­sed
pakunud talle pensionäri-seisust
Venemaal ja „koloneli aukraadi".
Mees loobus perekondlikel põhjustel..
Nii lõppes ühe ,,vene kultuuriausta-ia"
karjäär, mis algas 1968. a., kui ta
oli sõjaväelasena (RAF) paigutatud
Berliini, kus ta ise võttis konta&ti
% - B e r i i i ^ jCOB^a.
USA ja Kanada läänerannikul eb-vad
eesti perekonnad said järgmiste
Lääneranniku Eesti Päevade bülle­tääni
nr. 1. Nagu teada toimuvad
XVI L.E.P.-d San Francisco State
University campuses 26. juunist — 2.
juulini 1983. a.
Väljaanne (pealkirjaga EOLL Tea­ted)
koosneb 14-nest leheküljest an­des
ülevaatliku pildi järgmise eest­laste
suiurkckkutuleku eeltöödest ku­ni
praeguseni. Esitatud on Eesti
Päevade üldkava, ürituste asukohad,
prae^eni selgunud juhtide nimistu
ja arvukalt aadresse — telefoni
numbreid lähema informatsiooni
saamiseks. Lisatud on ka registree­rimislehed
spordiüritustest osavõtja­tele
ja vajalik selgitus majutamis-küsimuste
osas. Väljaandes näeme
veel kokkuvõtlikke kirjeldusi Eesti
Päevade asukohast, süvisest kliimast
San Franciscos jne. jne.
Bülletääni on koostanud EOLL
erfmees Peeter Grüner koostöös
EOLL peasekretäri Linda Kotkase-ga,
esieheküje loijundamine arh.
Kanada töötavate na^te olukorra
järele valvav minister Judy Erola et­tepanekul
on Kanada valitsusel väl­jatöötamisel
kava kuidas kaitsta va­litsuse
teenistuses olevat 215,000
naist selle eest, et neid ei kimbuta^
taks seksuaalses mõttes. Ontario
naiste staatuse nõukogu president
Sally Bames avaldas selle üle erilist
rõõmu ja seletas, et selle seaduse
järgi on tundnud puudust töötavad
naised juba pikemat aega. Eriti vii­masel
ajal on 'küsinius akuutne, on
suur tööpuudus ja keegi naistest ei
taha töökohta kaotada ja alistub sur­vele.
Voldemar Heiturilt.
EOLL Teated #1 on saad,aval ja
kavandatud väljaandeid nr. 2 (1983.
aasta alul) ning nr. 3 (1983. aasta ke­vadel)
võib tellida aadressU:
Eesti Organisatsioonide LMt Lääne­rannikul
(EOLL), 62S1 California
Street, San Francisco, CA 94121. As-jaajamise
ja postikuludelcs on soo­vitav
lisada üks dollar, kuid see ei
ale nõuetav. '