1982-04-15-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MESJAPÄEVÄL, IS. APRILLIL ~ T H I J E S M Y , M I L 15 „Meie Elu" nr. 15^ (1676) J982 Fphjala Tütarde gaidUpkond «Tulehoidjad" Ellen Valteri juhtimisel valmistasid meeldiva pärastlõuna 27. mSksil Ehatare vanaisadele ja vanaemadele. Kõik tundsid, et noorusega I oli saabunud kevad Ehataresse. i Nautides gaidide nooruslikku liikumist, säravaid sihni ja naerul suid, sen loridel meenusid noorušpäeyilt kodumaalt. JUHAN ROBERT MARTEN Sündinud 1955^ a. Torontos. Lõpetas Scarlett Heiglits Gollegiate Institii-te'i 1974. a., Toronto ülikooli 1978. a. Honors Bjichelor of Ärts kraadiga ja sama ülikooli aiandusarhitektina (Bachelor of Landscape Ärchitectu-re) 1981. a. Töötab Torontos aiap^ dusärliitektina, MERIKE SILLAMAA • i,. Lõpetas Riverdale CoUegiate Insti-tuudi 1965, Toronto ülikooli matemaatika ja iüüsika teaduskonna B. Sc. kraadiga 1969, kontrollsüsteemi inseneriteaduse M. A. Sc. 1972, äri-tegevuse alal M.B. A. Korp! Indiasse. EETER SÄdi IM MEMORIAM Marie l^amnü" Mlller, üks^^^V^^^ couveri eestlaskonna I tuntumaid | ja armastatiimaiä, liilcmeidV puhituses 20. märtsil oina ^ 90. a. sünnipäeva. Tema noorus ik energia ja positiivne suhtumine- ellu on; kõiikidele t^ma paljudele sõpradele jä tuttavatek, eeskujuks;v:;' .v-'.-^.1 Juubilar sündis Marie Erdmann'- iha Läänemaal Päadremäa valla [Sepa talu omaniku viimase l4psena. Olles enne teismeliseks saamist jäänud vaeslapseks, asus ta I3-aasta;sek "Pärnu tädi juurde elama. Lapsest peale on temal' suur huvi ikõi^e vastu ja väga lai silmaring olnud' Pärnu linn jäi temale varsti liiga väikseks, jä ta siirdus; Tallinna. Suurlinnas oli ta väga tegev ja vahetas ka tihti töökohti, et alati uusi kogemusi saada. Oma kahekümnendktes aastates at)iellus ta ärimehe Gu^av^ Emberg'i(ga, kes oli tolleaegse Tl^llin- ; na Eesti Seltsi sdkretär ning iktiiv-^ [ ne selle näiteringis ja suur kultuuri toetaja. Abielupiaar asus aga varsti^ Raikverrc elama, kus nad iseseisvuse aja äraelasid. ^ ' Sõja keeristest läbi tulles jõudis Mammi iile Saksamaa Bnti Kolumbiasse metsatööläagrisse. Seal tä abiellus oma esimese mehe venna Henry Miller'iga; nad kolisid aga varsti Vancöuveri. ,;Papi" Miller oli •juba ammu olnud paljudele sis>e-rändanud eestlastele abiks ja toejks ja Manimivoli valmis seda ka 'olema. Olles ise kogenud kuivõrd' raske elu võib olla kodutul, püüdis ta alati noortele immigreerunud eestlastele kodust tunnet anda. Ta on mitmele I ema või vanaema eest, kellel seda f enam ei ole. Viiele noormehele tegi ta kodu omas' maJjas ja kasvatas oma i,poegadest'' korralikud ühis- , konna liikmed. Tema 'kõdu on alati kõikidele avatud; ta ei ole kunagi 'kartnud kellegi sõber olla j a on oma sõprust ja armastust • jaganud igale iibele, kes seda õn vajanud, ka siis kui ülejäänud iihiskond sellest inimesest halvas arvamises pn. Temal jatlkub alati energiat teistele pühendada ja teiste murede lahendamine LINDA CHRISTINÄ NIITENBERG on temale alati tähtsam kui omad Sündinud 1958. a. Lõpetas Victoria ^^"'^^ ^^^^ '^^^^ ^"^^ Park Secondary School'] Honors Se.. '^^^''^^^^ püüdnud oma tungi enesepa-condary School Diplomiga 1977. a. rändamiseks edasi anda; on aga ras- Lõpetas Toronto Ülikooli Chemical ^^"^^^^ jareleteha. Engineer kraadiga 1981. a. Töötab Mammi on Vancöuveri tuntuim Impefial Oil Ltd. Torontos. Kuulub perenaine. Kui ta kodus on, on tal MALLE JÜRIMA Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas Northview Heights keskkooli 1977. a. n.n, „Ontariol scholarina". Alustas õpinguid Toronto ülikoolis ja lõpetas selle 1981. a, suvel farmakoloogia alal (Bachelor of Science). Jätkab sellel alal ödasiõppiml^ät magisitri-kraadi saavutamiseks sama ülikooli juures^ saades Medical Research Gouncil of Canada stpendiunii. Kuulub üliõpilasorganisatsiooni Korpi Indiasse. i j^eeter Sägi sündis Tartumaal jõuka suurtalu perepojana. Jõukuse ning võimaliku mugavuse peale vaa-lja: nata ikasvas temast töökas ning tõiiselt ellusuhtuv tubli eestlane. Peeter omas neid eestlasele põhi-lisli iseloomujooni, mida tänapäeval' vdib harva leida. Ta oli ausj siiras'ja aliti abivalmis. Ta mõtles alati enne kiil ütles, kuid ütles vaid sedai mida mõtles. Ta austas sügavalt sõprust, millele jäi truuks kuni surmani. ' Sõprust, võibolla ka armastust, ei vMjeridanud ta sõnades, seda võis piiguti märgata vaid tema silma-d<* st,'või sõbralikust naeruvinest, Ta ei rääkinud, pai ju, ega. püüdnud kmagi millegagi esile tõusta — kuid t£. teod kõnelesid tema eest. Tä; kuulus Soomepoiste ridadpsse V jitlustes. Soome idapiiril. Kui.; va-r ses 1 aga kodumaa rinne, oli ta taas koos teiste soomepoistega hävitavates laliingutes Tartu all. Koos vžihes-ti? ga' pääses ta sealt eluga. Rootsis jätkas Peeter õpinguid elektriala konstruktorina, asus hil-j ;m Kanadasse ja kuulus 30 aastat Ontario Hydro arukamate „desig-iier'ite hulka. Ta oli haruldaselt taibukas ja kiire otsustusvõimega. Risik — vajaduse korral — oli talle elulähedane sõna. , , Ta hindas kõrgelt kunsti — igat hunsti. Harva jäi tal midagi ,,0'Kee-ie'is" nägemata^ ühtegi suve ei möödunud tal Stratfordis käimata. Üh- 1 egi eesti 'teatr|t ei jätnud ta vaata-nata, ega ühelgi kontserdil, ega cunsiinäitusel käimata. Ta tundis cunsti, sele ajalugu ja selle tänapäe- Kuue Miili järve ääi^e ehitas ta oma kätega imeilusa suvemaja tennisväljakuga, purje- ja mootor-paatidega. Tal jätkus kätt ja mõis-- tust igaks otstarbeks — ja neid jagas ta ka oma sõpradele, kõigile, kes tema poole pöördusid. Oma 60. sümiipäeva plaanitses ta pühitseda sel suvel, oma arvukate sõprade keskel, seaa suure kella külge seadlnata. Kahju on inimesest, kes omab kuhjaga kõiki väärtusi, kuid peab lahkuma-nii vara. Kohutavalt kahjii on aga siis, kui see isik on su elu parim sõber, kaugelt parem, kui oskad seda ise olla. Kahju ka tema abikaasast ja tütrest, kelle leina ei, saa keegi leevendada. Kahju, et Jumala veskid vahel nii jahvatavad. Puhka rahus, kallis sõber—-ja koolivend! ' . A S. PREEM Gaidid esitasid kolm rahvatantsul ja kaks laulumängu. Laulumängud >,Ma vaatsin paadist kiikriga" ja „ühes kül^s elas kohu vanatüdm-kut" olid noorusliku tarmusega esi= tatud. Räägitud ^generatsioonide vähesem varises, l^õik tundsid ennast eesti perena. Gaidide kaasatoodud nelgid tegid kohtumise pidupäevaks. Ehatare seenioride siiram täniR ki^ulub Ellen Valterile, Lisa Akele, Juta Metsalale, Pia Metsalale, Ingrid Jurmanlle, Sandra Rännule, Ellen Ruberglle ja Monika Roosele. Neljapäeval,: 25. miärtsil püliitseti märtsisünnipäevi. Sünnipäeva tähistasid Laine Kask, Hans Kivi, Valentine Ojasoo, ATice Proos ja Liisa Tamm. Neile laulsid V. Musta ja M. Vabasalu Paul Tammeveski viisil ..Kodumuld". Koosseisus V. Musta, M. Vabasalu, A. Koppel ja A. Haljaste Koppel laulsid veel kaks laulu ,.Kodu igatsus" Eduard Tobrelutsu viisil ja Jüri Remmelgase sõnadel ja „Mumeelen kuldne kodukotus" mil- ' le sõnu kohandanud A. Haljaste Koppel. Igakuune sünnipäevade tähistamine on pi|dupäevaks Ehatares. Kaks suurt maasikatorti õli valmistanud Suusanne Koiga. Suure Kalevi skautlipkonna pereema ja paljude aastate.Jõekääru lastekodu peakokk on oma abistava käe ulatanud Ehatare köögile. .Ehatare toidud Suusi-abiga on nüüd muutumas eesli toitudeks. Evald Uibopulu andis oma abi Ehatarele sobivel klaveri ostmiseks nõuandega klaveri valikul ja 1200.00 suuruse toetusega. \ Ehatare büroole on suureiks abik^ kujunenud kahe kaasmaalase" ootamata abi pabcrimaterjaliga. Evald Uibopuu ja „Estoprint'i" omaniku August Külma kingitused on majanduslikult suureks abiks Ehatarele. Sportartike Äsja kinnitati lY Ülemaailmsete Eesli Päevade sümbol, mis kasutab pidustuste praktilisemal nimetusi ESTO '84. Enam kui poolsada aastat tagasi joonistati ka üks „ESTO" märk, kuid hoopis muuks otstarbeks. Tallinnas, Pikk tänav 47 asuva eesli sporditarvete firma„Esto" kuulutus ilmus Kluge St Ströhmi poolt välja antud käsiraamat us„Fivhrer durch Reval", trükitud Tallinnas 1926. a. (Toomeülaltoodud kuulutuse ^Teataja" järgi). 1 use! OLUUSED MUUDATUSED BÖRSIL Korp! Indiasse. VAIKE RANNU Sündinud Põltsamaal, Eestis. Pärast Põltsamaa Keskkooli lõpetamist asus õppima Tartu Ülikooli Ajaloo- Keeleteadusekonda, mill^ lõpetas 1967. ä. i^iglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. 1979 astus Toronto Ülikooli (University of Toronto), kus saavutas 1981. a. magistrikraadi raamatukogunduse alal. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. „MEIE ELU"" lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ..MEIE' ELU" harilikult ikka keegi külas. Kui üks inimene tuleb, kutsub ta tihti teisi veel, et„Iaud täis oleks". On väga' väheseid inimesi, kes on Vancouve-riis olnud ja ei ole Mammi külalislahkust tundma õppinud. Aga ta käib ka igal j>ool, on mitme organisatsiooni tegefv liige; ta huvi iga asja vastu on nii suur, et tema on kindlasti rohkem üritusi külastänud> kui ükski teine Vancouveris, ja ta on alati; teretulnud külaline palijude^ majades. Viimase 30 aasta jooksul on ta ka palju rohkem reisinud kui nooremad; inimesed; 89. aastaselt lendas ta Torontosse ja hakkas isegi seal järvel suurt purjejahti tüürima! Qma õigel sünnipäeval pidas ta muidugi suure peo. Kodu on tal liiga väike, et ta kõilci kutsutuid korraga oleks saanud kokku tuua, ja sellepärast^ kutsus ta oma intiiim^emad sõl^rad all linnas English Bay ääres asuva Sands Hotelli õhtusöögile ja koosviibimisele. Ligi sadakond inimest tuH hotelli saali teda austama. Tema sõiprade hulgas oli ka esindajaid Torontost, Seattlest ja Victoriast; paljud, kes olid veel kaugemalt kutsutud, saatsid õnnitlusi. Kõnesid oli vähe, selleeest aga palju muusikalisi ja sõnahsi ettekandeid tema talendikatelt sõpradelt, jahvas laulis ja kõik lõbutsesid ennast hästi: aga nn on alati Mämrni juur e s : Kinke ja HIH anti üle rohkesti, ühed lapsed andsid talle iga eluaasta eest ühe roosi. Aga kõige sobivam kink oli kindlaj^ti „poegadelt": : ka- •heiks nädalaks korter Hawaiil. Sjiima Mammi ei ole v^el jõudnud. Nüüd on 'tal aeg sinna seiklema minna. REAL eSTATC LTD., RCdlfoa H E I N O P Ä R N S A LU Broker (416) 469-5118 Momendil on Ehatares veel saada üks üksik tuba ja kuus kahcinimese tuba. Ootamatult on tekkinud soov tubade järele väi j aspoolt tulnud külastajate poolt, kes soovivad Ehäta-ret või Eesti Kodu külastada, kas nädala keskel või nädala lõpul. Ehatare üürib saadaolevaid tube külastajatele, üksik tuba S20,00, kahele S28.00 koos söögisali kasutamisega ?2,50 einelt. Ehatares peatusid hiljuti Louise Tibari poeg ja pojapoeg Ottawast. Nädalalõpu veetsid Ehatares perekond Erik Liigandid külastades sõpru Ehatares ja Eesti Kodus. Tõnis Hurfi perekonnal Eesti Kodust tulir külalisi Saksamaalt, osa külalisi ööbib iEhatares. • Kolm korda nädalas on avatud pood, kust saab osta kinke ja nipet-näpet, Saun on köetud neljapäsviti naistele ja reedeti. meestele, vuliseva soojavee. basseiniga. Ehatarele suureks abiks on kujunenud vabatahtlikud Eesti Kodust, ja mujalt, kes, oma aja annetavad eesti seenioride aitamiseks. Elanike, ja juhtkonna siiras tänu nendele abilistele! » • ' - •. :- •• d n a •. Metoodld, mis veel mõned kuud tagasi olid õigustatult tunnistatud börsi äritegevuses, on nüüd moest läinud ja vananenud. Nende tai'vita-mine on muutunud kahjustavaks ja nendest tuleb loobuda. Uued variatsioonid pidevalt suruvad välja ja sunnavad vananenud tõekspidamised. Sellele võitlusele ei tule iialgi lõppw. : Mäletame kuidas daamide kleidi-moed kerkisid mõne kuuga kanda-delt üle põlvede- ja moestläinud chimmipükse sai odavalt osta, nagu praegu aktsiaid. Kes aga läks ic^iar-lestoni tantsima chimmipükst(|ga, see pidi taluma suurt prestiishil^ao-tust. ' ! Mäletan veel kui mina, ainult ühe püksipaari ostuvõimega, läksin rätsepa juurde, kes mainis^ et praegu; on oxfordi püksisääre laius 36 pm, siis sosistas sõber mulle kõrva: |ase teha 38 — kitsamaks saad igal jijal. aga laiemaks ei saa. : Böijsil on moemõju umbes sama, ainult prestiishikaõtust asendavad dollarid. / Ei taha sa neid kaotada, siis tuleb moestläinud olukorrast loobuda ja üüfes X^Öölüs üjumiiie ära õppida. Vareni ostsid ,aktsia madalseisult ja müüsid kerkimisel kasuga. Nüüd ostad odavaid aktsiaid, aga kui oma raha tahad i tagasi, pead aktsepteerima kaotust. Ükski arukas ja.etle-nägelik ärimees seda enam ei tee. Nüüd ' tuleb investeerida : ainult siis,'kui sul on tagatud, et sa oma kapitali ei kaota ja saad sellelt ettenähtud kindla tulu. PENSIONÄRIDE OLUKORE KRIITILINE , Kord ma soovitasin- müüa al^t-siaid, nagu Gominco ja-panna saadud summa hoiustes^e. Seekord oli tema hind $70.00 ja dividend $420.00,' nüüd on 145.00 ja div. 320.00. Seekord oli hoiustelt 20%, nüüd oh see langenud 13,5%-le, aga inflatsiooni % on jäänud endiseks. * • Igaühele peaks olema arusaadav, et olukord on muutunud kriitiliseks, eriti pensionäridele, kellede hoiused ei ole hiilgavad. See peaks igaühel olema selge, et otsida tuleb tulusemaid .mooduseid. Ma kord mainisin, et kui puhuvad • ÄKSEV AINULT s'egased tuuled, siis on õige oina näidud börsilt eemal hoida ja ood ara olukordade kristalliseciumist. Ma mainisiji ka vanasõna, et ettevaatus Oli tarkuse, ema. Nüüd on selle „tar-iusc ema" põhiniõttosl väljakujuntn börsil uus vool. 'keegi arukas ja cltenägclik ärimees ci osta enam odavall" langenud aktsiaid. 'Nüüd ostetakse aktsiaid, mis 011 lagaUid, cl 'nonde pealt ci kaota, ja et need produtseerivad kindlaksmääratud tulu. Kujuka^ näide sellest oleks.HuJ-- sön's Bay! 0. & G. (Dome Res.p). Hind oli $24, nüüd $48, müük sajad tuhanded päevas. Dividendi $5.75 katab intlalsiooni, tõus aktsialt, vähemalt $3 aastas kolme aasta kestvusel. Kuigi hilinenud ostuga on kaotsi läinud mõned hüvitused, on'see siiski ideaalne ostmiseks pensionäridele. Ta annab ikkagi kapitalilt 18% ja neile veel, kelle • tulu kuu|ub maksuslaraisele,' on see võrdne •2S%-le. Aktsia edu põhjus on lihtne. Tema tehingut garanteerib Ameerika pank, mille taga seisab. • Ronald: Reagan, president, kes teeb seda; mida la on lubanud. • Üldiselt võiks ütelda, et õlitu:g on segane ja nictallihinnad koguni viletsad, nii cl kaevandused liihcva:! siüil-gcmisele. Millal neid jälle haialak-se uuesti avama, selleks kulub aastaid. Investeerimine nendesse ei ole-soovitav. Kui ag^ mõnel on vaba kapitali, millest mõneks ajaks võib loobuda, ilma et elumugavused selle all kannataks, ivõiksid visata õnnevürfleid kulla peale. Kulla hind oli $$850 ja nüüd $300. Kaotada palju ei ole, aga arvestada, tuleb sellega, et võidu-numbreid saab sealt lugeda alles siis,, kui vurfleid kattab juba õrn tolmukirme. '. man MÕTTESÄHVATUSI Tark mees istutab puu, nõme paneb oma memuaarid kirja. . Kadedus on aus ebavoorus, kaastunne on ebaaus voorus.' - IJIIItllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllllllltllllilliHlllllllilO KANADAS Teised, annavad sõiduraha välja; nüüd võib ta lennu kinni panna. Sõnavõtud olid sellise sünnipäeva kohta äärmiselt ^ebatavalised. Räägiti küll mineviku anekdoote, aga selle asemel, et sellest suuijt numbrit teha, tegelesid sõnavõtud oleviku ja tulevikuga, sest nii kuidas Mam-mipoli, nii ta on ka praegu ja jääb ka edasi sama energüiseks. See sün-nijpäev oli ainult uus verstapost eluteel; on liiga vara veel siia oma loorberite .peale puhkama jääda. Pensionäride ühingu ja EELK Peetri koguduse tervitused mainisid ka samu mõtteid; ainult tervita-sed provintsi pariamendiliikmeilt olid . .^normaalsele" 90.aastasde mõeldud. Aga Mammi iseloomustas ennast paremini kui ükski teine kahe ütelusega oma sõnavõtus õhtulõ» pul. Esiteks ütles ta, et tema 90 aas-tat olid lühikesed, ja taiseks, .Jumala abiga lähen mina edasi rõõmsalt ja tulge teie minule, järele": Mammi on ise noor, tal on alati olnud noo-red sõbrad, ja koos temaga on kõik tema sõbrad, kes temaWveel saitia nooruslikust veel kauak^ ajaks soo vrvad, kõik samuti noored ja on tä" nulikud, et nendele selline eeskuin on antud. ^ , •'^ j( Reedel> 16. aprillil Eesti Majan-dusklubi kevadball Casa h6ma lossis algusega kl. 7 õ. ^ Reedel, 16. ja 17. apr; Peeter Kaupsi maalide näitus Baptisti kiriku saalis. ^ Laup., 17. apr. Apostliku öigeusia Kogudusej näitemüük-perekonnaõli-tu Peetri kiriku ruumes algusega M. 4 pl. \ TÜf Laup., 17. apr. St. Catharines'1 Eesti Seltsi ja Soome Klubi ühine Kevadpidu 185 Bunting Rd. alguse= ga kl. 7.30 õ. ^ Laup., 17 .aprillil Eesti Rahvusteater esitab Kaarel Söödori näiden° di M^äbi tormi" Leaside Highschoon auditooriumis, ŽOO Hänna Rd. algusega kl. 7 õ. ^ Pühap., 18. apr. Pensionäride Klubi loterii Eesti Majas algusega kl. 12 p. ^jtf Pühap., 18. apr. Korp! Fidentia lievad-kontserf, solist Tiirta Mitt. Tartu Collegeis algusega kl. 7 õ. Laup., 24. apr. Aiandusklubi õppekäik Valleyvievj^. Gardens'i. Kogrnie-jnine kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd. ^ Laup., 24. aprillil E.V. Sõjakooli aastapäeva ball Tartu College'ä saa- Hs algusega W. 7 õ. CANADA Joodikutel on kõige rohkem põhjust terviseks juua. Paljud päevauudised maanduvad maailma ajakirjanduse suukorvis. Kogunud NIHITS NALJAD , Kanada postmark, millele pole trükitud selle väärtust, on ikka veel käibel Ja tekitanud pahameelt neile, kes teadmatusesV saatsid nendega kirju välismaadele. See 30cendiline mark on küll üks haruldusi filatelistidele, kuid ainult kasutamiseks oma riigi piires.^ Ka mitmed eestlased, kes neid „A*|' marke välismaale suunatud kirjade frankeerimiseks kasutasid kurdapd, et nende saadetised piole kohale jõudnud. ris Baggerl. kontsert Eesti jas algusega kl.. 7.30 [õ. 1^ Laüpi, 8. mail TERR „Kungla"' Maiball DOwntown Holiday Innis algusega kl. 6.30 ö. Äsjji juhiloa saanud daam sõidab maanjteel ja näeb,, et paar töölist ronivad telefonipostide otsa. „Id oodid", kurjustab ta. „Nii hal~. vasti ma ka. veel ei sõida." 7 Brezhnev on juuksuri juures/Viimane küsib: • / ' • „Seltsimees Brezhnev, kuidas on lood Afganistanis?" „Pea molu kinni!" käratab Brezhnev. • •• • \ • Veidi aega-hiljem kordab juuksur küsimust ja saab sama vastuse. Kui ta tööga vahnis on, küsib Brezhnev;' „Kuidas julgete mind nü idiootlike küsimustega tülitada?' „Teie juuksed tõusevad pärast seda kenasti turri ja nii on parem lõä- W. MART LAANEMÄE j( UQM, 30. apr. Mtarrikrastmk iiiiiiiiiiiiiiiiiiijjiiiiissiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiititiii^ Sata:
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 15, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-04-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820415 |
Description
Title | 1982-04-15-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MESJAPÄEVÄL, IS. APRILLIL ~ T H I J E S M Y , M I L 15 „Meie Elu" nr. 15^ (1676) J982 Fphjala Tütarde gaidUpkond «Tulehoidjad" Ellen Valteri juhtimisel valmistasid meeldiva pärastlõuna 27. mSksil Ehatare vanaisadele ja vanaemadele. Kõik tundsid, et noorusega I oli saabunud kevad Ehataresse. i Nautides gaidide nooruslikku liikumist, säravaid sihni ja naerul suid, sen loridel meenusid noorušpäeyilt kodumaalt. JUHAN ROBERT MARTEN Sündinud 1955^ a. Torontos. Lõpetas Scarlett Heiglits Gollegiate Institii-te'i 1974. a., Toronto ülikooli 1978. a. Honors Bjichelor of Ärts kraadiga ja sama ülikooli aiandusarhitektina (Bachelor of Landscape Ärchitectu-re) 1981. a. Töötab Torontos aiap^ dusärliitektina, MERIKE SILLAMAA • i,. Lõpetas Riverdale CoUegiate Insti-tuudi 1965, Toronto ülikooli matemaatika ja iüüsika teaduskonna B. Sc. kraadiga 1969, kontrollsüsteemi inseneriteaduse M. A. Sc. 1972, äri-tegevuse alal M.B. A. Korp! Indiasse. EETER SÄdi IM MEMORIAM Marie l^amnü" Mlller, üks^^^V^^^ couveri eestlaskonna I tuntumaid | ja armastatiimaiä, liilcmeidV puhituses 20. märtsil oina ^ 90. a. sünnipäeva. Tema noorus ik energia ja positiivne suhtumine- ellu on; kõiikidele t^ma paljudele sõpradele jä tuttavatek, eeskujuks;v:;' .v-'.-^.1 Juubilar sündis Marie Erdmann'- iha Läänemaal Päadremäa valla [Sepa talu omaniku viimase l4psena. Olles enne teismeliseks saamist jäänud vaeslapseks, asus ta I3-aasta;sek "Pärnu tädi juurde elama. Lapsest peale on temal' suur huvi ikõi^e vastu ja väga lai silmaring olnud' Pärnu linn jäi temale varsti liiga väikseks, jä ta siirdus; Tallinna. Suurlinnas oli ta väga tegev ja vahetas ka tihti töökohti, et alati uusi kogemusi saada. Oma kahekümnendktes aastates at)iellus ta ärimehe Gu^av^ Emberg'i(ga, kes oli tolleaegse Tl^llin- ; na Eesti Seltsi sdkretär ning iktiiv-^ [ ne selle näiteringis ja suur kultuuri toetaja. Abielupiaar asus aga varsti^ Raikverrc elama, kus nad iseseisvuse aja äraelasid. ^ ' Sõja keeristest läbi tulles jõudis Mammi iile Saksamaa Bnti Kolumbiasse metsatööläagrisse. Seal tä abiellus oma esimese mehe venna Henry Miller'iga; nad kolisid aga varsti Vancöuveri. ,;Papi" Miller oli •juba ammu olnud paljudele sis>e-rändanud eestlastele abiks ja toejks ja Manimivoli valmis seda ka 'olema. Olles ise kogenud kuivõrd' raske elu võib olla kodutul, püüdis ta alati noortele immigreerunud eestlastele kodust tunnet anda. Ta on mitmele I ema või vanaema eest, kellel seda f enam ei ole. Viiele noormehele tegi ta kodu omas' maJjas ja kasvatas oma i,poegadest'' korralikud ühis- , konna liikmed. Tema 'kõdu on alati kõikidele avatud; ta ei ole kunagi 'kartnud kellegi sõber olla j a on oma sõprust ja armastust • jaganud igale iibele, kes seda õn vajanud, ka siis kui ülejäänud iihiskond sellest inimesest halvas arvamises pn. Temal jatlkub alati energiat teistele pühendada ja teiste murede lahendamine LINDA CHRISTINÄ NIITENBERG on temale alati tähtsam kui omad Sündinud 1958. a. Lõpetas Victoria ^^"'^^ ^^^^ '^^^^ ^"^^ Park Secondary School'] Honors Se.. '^^^''^^^^ püüdnud oma tungi enesepa-condary School Diplomiga 1977. a. rändamiseks edasi anda; on aga ras- Lõpetas Toronto Ülikooli Chemical ^^"^^^^ jareleteha. Engineer kraadiga 1981. a. Töötab Mammi on Vancöuveri tuntuim Impefial Oil Ltd. Torontos. Kuulub perenaine. Kui ta kodus on, on tal MALLE JÜRIMA Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas Northview Heights keskkooli 1977. a. n.n, „Ontariol scholarina". Alustas õpinguid Toronto ülikoolis ja lõpetas selle 1981. a, suvel farmakoloogia alal (Bachelor of Science). Jätkab sellel alal ödasiõppiml^ät magisitri-kraadi saavutamiseks sama ülikooli juures^ saades Medical Research Gouncil of Canada stpendiunii. Kuulub üliõpilasorganisatsiooni Korpi Indiasse. i j^eeter Sägi sündis Tartumaal jõuka suurtalu perepojana. Jõukuse ning võimaliku mugavuse peale vaa-lja: nata ikasvas temast töökas ning tõiiselt ellusuhtuv tubli eestlane. Peeter omas neid eestlasele põhi-lisli iseloomujooni, mida tänapäeval' vdib harva leida. Ta oli ausj siiras'ja aliti abivalmis. Ta mõtles alati enne kiil ütles, kuid ütles vaid sedai mida mõtles. Ta austas sügavalt sõprust, millele jäi truuks kuni surmani. ' Sõprust, võibolla ka armastust, ei vMjeridanud ta sõnades, seda võis piiguti märgata vaid tema silma-d<* st,'või sõbralikust naeruvinest, Ta ei rääkinud, pai ju, ega. püüdnud kmagi millegagi esile tõusta — kuid t£. teod kõnelesid tema eest. Tä; kuulus Soomepoiste ridadpsse V jitlustes. Soome idapiiril. Kui.; va-r ses 1 aga kodumaa rinne, oli ta taas koos teiste soomepoistega hävitavates laliingutes Tartu all. Koos vžihes-ti? ga' pääses ta sealt eluga. Rootsis jätkas Peeter õpinguid elektriala konstruktorina, asus hil-j ;m Kanadasse ja kuulus 30 aastat Ontario Hydro arukamate „desig-iier'ite hulka. Ta oli haruldaselt taibukas ja kiire otsustusvõimega. Risik — vajaduse korral — oli talle elulähedane sõna. , , Ta hindas kõrgelt kunsti — igat hunsti. Harva jäi tal midagi ,,0'Kee-ie'is" nägemata^ ühtegi suve ei möödunud tal Stratfordis käimata. Üh- 1 egi eesti 'teatr|t ei jätnud ta vaata-nata, ega ühelgi kontserdil, ega cunsiinäitusel käimata. Ta tundis cunsti, sele ajalugu ja selle tänapäe- Kuue Miili järve ääi^e ehitas ta oma kätega imeilusa suvemaja tennisväljakuga, purje- ja mootor-paatidega. Tal jätkus kätt ja mõis-- tust igaks otstarbeks — ja neid jagas ta ka oma sõpradele, kõigile, kes tema poole pöördusid. Oma 60. sümiipäeva plaanitses ta pühitseda sel suvel, oma arvukate sõprade keskel, seaa suure kella külge seadlnata. Kahju on inimesest, kes omab kuhjaga kõiki väärtusi, kuid peab lahkuma-nii vara. Kohutavalt kahjii on aga siis, kui see isik on su elu parim sõber, kaugelt parem, kui oskad seda ise olla. Kahju ka tema abikaasast ja tütrest, kelle leina ei, saa keegi leevendada. Kahju, et Jumala veskid vahel nii jahvatavad. Puhka rahus, kallis sõber—-ja koolivend! ' . A S. PREEM Gaidid esitasid kolm rahvatantsul ja kaks laulumängu. Laulumängud >,Ma vaatsin paadist kiikriga" ja „ühes kül^s elas kohu vanatüdm-kut" olid noorusliku tarmusega esi= tatud. Räägitud ^generatsioonide vähesem varises, l^õik tundsid ennast eesti perena. Gaidide kaasatoodud nelgid tegid kohtumise pidupäevaks. Ehatare seenioride siiram täniR ki^ulub Ellen Valterile, Lisa Akele, Juta Metsalale, Pia Metsalale, Ingrid Jurmanlle, Sandra Rännule, Ellen Ruberglle ja Monika Roosele. Neljapäeval,: 25. miärtsil püliitseti märtsisünnipäevi. Sünnipäeva tähistasid Laine Kask, Hans Kivi, Valentine Ojasoo, ATice Proos ja Liisa Tamm. Neile laulsid V. Musta ja M. Vabasalu Paul Tammeveski viisil ..Kodumuld". Koosseisus V. Musta, M. Vabasalu, A. Koppel ja A. Haljaste Koppel laulsid veel kaks laulu ,.Kodu igatsus" Eduard Tobrelutsu viisil ja Jüri Remmelgase sõnadel ja „Mumeelen kuldne kodukotus" mil- ' le sõnu kohandanud A. Haljaste Koppel. Igakuune sünnipäevade tähistamine on pi|dupäevaks Ehatares. Kaks suurt maasikatorti õli valmistanud Suusanne Koiga. Suure Kalevi skautlipkonna pereema ja paljude aastate.Jõekääru lastekodu peakokk on oma abistava käe ulatanud Ehatare köögile. .Ehatare toidud Suusi-abiga on nüüd muutumas eesli toitudeks. Evald Uibopulu andis oma abi Ehatarele sobivel klaveri ostmiseks nõuandega klaveri valikul ja 1200.00 suuruse toetusega. \ Ehatare büroole on suureiks abik^ kujunenud kahe kaasmaalase" ootamata abi pabcrimaterjaliga. Evald Uibopuu ja „Estoprint'i" omaniku August Külma kingitused on majanduslikult suureks abiks Ehatarele. Sportartike Äsja kinnitati lY Ülemaailmsete Eesli Päevade sümbol, mis kasutab pidustuste praktilisemal nimetusi ESTO '84. Enam kui poolsada aastat tagasi joonistati ka üks „ESTO" märk, kuid hoopis muuks otstarbeks. Tallinnas, Pikk tänav 47 asuva eesli sporditarvete firma„Esto" kuulutus ilmus Kluge St Ströhmi poolt välja antud käsiraamat us„Fivhrer durch Reval", trükitud Tallinnas 1926. a. (Toomeülaltoodud kuulutuse ^Teataja" järgi). 1 use! OLUUSED MUUDATUSED BÖRSIL Korp! Indiasse. VAIKE RANNU Sündinud Põltsamaal, Eestis. Pärast Põltsamaa Keskkooli lõpetamist asus õppima Tartu Ülikooli Ajaloo- Keeleteadusekonda, mill^ lõpetas 1967. ä. i^iglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. 1979 astus Toronto Ülikooli (University of Toronto), kus saavutas 1981. a. magistrikraadi raamatukogunduse alal. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. „MEIE ELU"" lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ..MEIE' ELU" harilikult ikka keegi külas. Kui üks inimene tuleb, kutsub ta tihti teisi veel, et„Iaud täis oleks". On väga' väheseid inimesi, kes on Vancouve-riis olnud ja ei ole Mammi külalislahkust tundma õppinud. Aga ta käib ka igal j>ool, on mitme organisatsiooni tegefv liige; ta huvi iga asja vastu on nii suur, et tema on kindlasti rohkem üritusi külastänud> kui ükski teine Vancouveris, ja ta on alati; teretulnud külaline palijude^ majades. Viimase 30 aasta jooksul on ta ka palju rohkem reisinud kui nooremad; inimesed; 89. aastaselt lendas ta Torontosse ja hakkas isegi seal järvel suurt purjejahti tüürima! Qma õigel sünnipäeval pidas ta muidugi suure peo. Kodu on tal liiga väike, et ta kõilci kutsutuid korraga oleks saanud kokku tuua, ja sellepärast^ kutsus ta oma intiiim^emad sõl^rad all linnas English Bay ääres asuva Sands Hotelli õhtusöögile ja koosviibimisele. Ligi sadakond inimest tuH hotelli saali teda austama. Tema sõiprade hulgas oli ka esindajaid Torontost, Seattlest ja Victoriast; paljud, kes olid veel kaugemalt kutsutud, saatsid õnnitlusi. Kõnesid oli vähe, selleeest aga palju muusikalisi ja sõnahsi ettekandeid tema talendikatelt sõpradelt, jahvas laulis ja kõik lõbutsesid ennast hästi: aga nn on alati Mämrni juur e s : Kinke ja HIH anti üle rohkesti, ühed lapsed andsid talle iga eluaasta eest ühe roosi. Aga kõige sobivam kink oli kindlaj^ti „poegadelt": : ka- •heiks nädalaks korter Hawaiil. Sjiima Mammi ei ole v^el jõudnud. Nüüd on 'tal aeg sinna seiklema minna. REAL eSTATC LTD., RCdlfoa H E I N O P Ä R N S A LU Broker (416) 469-5118 Momendil on Ehatares veel saada üks üksik tuba ja kuus kahcinimese tuba. Ootamatult on tekkinud soov tubade järele väi j aspoolt tulnud külastajate poolt, kes soovivad Ehäta-ret või Eesti Kodu külastada, kas nädala keskel või nädala lõpul. Ehatare üürib saadaolevaid tube külastajatele, üksik tuba S20,00, kahele S28.00 koos söögisali kasutamisega ?2,50 einelt. Ehatares peatusid hiljuti Louise Tibari poeg ja pojapoeg Ottawast. Nädalalõpu veetsid Ehatares perekond Erik Liigandid külastades sõpru Ehatares ja Eesti Kodus. Tõnis Hurfi perekonnal Eesti Kodust tulir külalisi Saksamaalt, osa külalisi ööbib iEhatares. • Kolm korda nädalas on avatud pood, kust saab osta kinke ja nipet-näpet, Saun on köetud neljapäsviti naistele ja reedeti. meestele, vuliseva soojavee. basseiniga. Ehatarele suureks abiks on kujunenud vabatahtlikud Eesti Kodust, ja mujalt, kes, oma aja annetavad eesti seenioride aitamiseks. Elanike, ja juhtkonna siiras tänu nendele abilistele! » • ' - •. :- •• d n a •. Metoodld, mis veel mõned kuud tagasi olid õigustatult tunnistatud börsi äritegevuses, on nüüd moest läinud ja vananenud. Nende tai'vita-mine on muutunud kahjustavaks ja nendest tuleb loobuda. Uued variatsioonid pidevalt suruvad välja ja sunnavad vananenud tõekspidamised. Sellele võitlusele ei tule iialgi lõppw. : Mäletame kuidas daamide kleidi-moed kerkisid mõne kuuga kanda-delt üle põlvede- ja moestläinud chimmipükse sai odavalt osta, nagu praegu aktsiaid. Kes aga läks ic^iar-lestoni tantsima chimmipükst(|ga, see pidi taluma suurt prestiishil^ao-tust. ' ! Mäletan veel kui mina, ainult ühe püksipaari ostuvõimega, läksin rätsepa juurde, kes mainis^ et praegu; on oxfordi püksisääre laius 36 pm, siis sosistas sõber mulle kõrva: |ase teha 38 — kitsamaks saad igal jijal. aga laiemaks ei saa. : Böijsil on moemõju umbes sama, ainult prestiishikaõtust asendavad dollarid. / Ei taha sa neid kaotada, siis tuleb moestläinud olukorrast loobuda ja üüfes X^Öölüs üjumiiie ära õppida. Vareni ostsid ,aktsia madalseisult ja müüsid kerkimisel kasuga. Nüüd ostad odavaid aktsiaid, aga kui oma raha tahad i tagasi, pead aktsepteerima kaotust. Ükski arukas ja.etle-nägelik ärimees seda enam ei tee. Nüüd ' tuleb investeerida : ainult siis,'kui sul on tagatud, et sa oma kapitali ei kaota ja saad sellelt ettenähtud kindla tulu. PENSIONÄRIDE OLUKORE KRIITILINE , Kord ma soovitasin- müüa al^t-siaid, nagu Gominco ja-panna saadud summa hoiustes^e. Seekord oli tema hind $70.00 ja dividend $420.00,' nüüd on 145.00 ja div. 320.00. Seekord oli hoiustelt 20%, nüüd oh see langenud 13,5%-le, aga inflatsiooni % on jäänud endiseks. * • Igaühele peaks olema arusaadav, et olukord on muutunud kriitiliseks, eriti pensionäridele, kellede hoiused ei ole hiilgavad. See peaks igaühel olema selge, et otsida tuleb tulusemaid .mooduseid. Ma kord mainisin, et kui puhuvad • ÄKSEV AINULT s'egased tuuled, siis on õige oina näidud börsilt eemal hoida ja ood ara olukordade kristalliseciumist. Ma mainisiji ka vanasõna, et ettevaatus Oli tarkuse, ema. Nüüd on selle „tar-iusc ema" põhiniõttosl väljakujuntn börsil uus vool. 'keegi arukas ja cltenägclik ärimees ci osta enam odavall" langenud aktsiaid. 'Nüüd ostetakse aktsiaid, mis 011 lagaUid, cl 'nonde pealt ci kaota, ja et need produtseerivad kindlaksmääratud tulu. Kujuka^ näide sellest oleks.HuJ-- sön's Bay! 0. & G. (Dome Res.p). Hind oli $24, nüüd $48, müük sajad tuhanded päevas. Dividendi $5.75 katab intlalsiooni, tõus aktsialt, vähemalt $3 aastas kolme aasta kestvusel. Kuigi hilinenud ostuga on kaotsi läinud mõned hüvitused, on'see siiski ideaalne ostmiseks pensionäridele. Ta annab ikkagi kapitalilt 18% ja neile veel, kelle • tulu kuu|ub maksuslaraisele,' on see võrdne •2S%-le. Aktsia edu põhjus on lihtne. Tema tehingut garanteerib Ameerika pank, mille taga seisab. • Ronald: Reagan, president, kes teeb seda; mida la on lubanud. • Üldiselt võiks ütelda, et õlitu:g on segane ja nictallihinnad koguni viletsad, nii cl kaevandused liihcva:! siüil-gcmisele. Millal neid jälle haialak-se uuesti avama, selleks kulub aastaid. Investeerimine nendesse ei ole-soovitav. Kui ag^ mõnel on vaba kapitali, millest mõneks ajaks võib loobuda, ilma et elumugavused selle all kannataks, ivõiksid visata õnnevürfleid kulla peale. Kulla hind oli $$850 ja nüüd $300. Kaotada palju ei ole, aga arvestada, tuleb sellega, et võidu-numbreid saab sealt lugeda alles siis,, kui vurfleid kattab juba õrn tolmukirme. '. man MÕTTESÄHVATUSI Tark mees istutab puu, nõme paneb oma memuaarid kirja. . Kadedus on aus ebavoorus, kaastunne on ebaaus voorus.' - IJIIItllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllllllltllllilliHlllllllilO KANADAS Teised, annavad sõiduraha välja; nüüd võib ta lennu kinni panna. Sõnavõtud olid sellise sünnipäeva kohta äärmiselt ^ebatavalised. Räägiti küll mineviku anekdoote, aga selle asemel, et sellest suuijt numbrit teha, tegelesid sõnavõtud oleviku ja tulevikuga, sest nii kuidas Mam-mipoli, nii ta on ka praegu ja jääb ka edasi sama energüiseks. See sün-nijpäev oli ainult uus verstapost eluteel; on liiga vara veel siia oma loorberite .peale puhkama jääda. Pensionäride ühingu ja EELK Peetri koguduse tervitused mainisid ka samu mõtteid; ainult tervita-sed provintsi pariamendiliikmeilt olid . .^normaalsele" 90.aastasde mõeldud. Aga Mammi iseloomustas ennast paremini kui ükski teine kahe ütelusega oma sõnavõtus õhtulõ» pul. Esiteks ütles ta, et tema 90 aas-tat olid lühikesed, ja taiseks, .Jumala abiga lähen mina edasi rõõmsalt ja tulge teie minule, järele": Mammi on ise noor, tal on alati olnud noo-red sõbrad, ja koos temaga on kõik tema sõbrad, kes temaWveel saitia nooruslikust veel kauak^ ajaks soo vrvad, kõik samuti noored ja on tä" nulikud, et nendele selline eeskuin on antud. ^ , •'^ j( Reedel> 16. aprillil Eesti Majan-dusklubi kevadball Casa h6ma lossis algusega kl. 7 õ. ^ Reedel, 16. ja 17. apr; Peeter Kaupsi maalide näitus Baptisti kiriku saalis. ^ Laup., 17. apr. Apostliku öigeusia Kogudusej näitemüük-perekonnaõli-tu Peetri kiriku ruumes algusega M. 4 pl. \ TÜf Laup., 17. apr. St. Catharines'1 Eesti Seltsi ja Soome Klubi ühine Kevadpidu 185 Bunting Rd. alguse= ga kl. 7.30 õ. ^ Laup., 17 .aprillil Eesti Rahvusteater esitab Kaarel Söödori näiden° di M^äbi tormi" Leaside Highschoon auditooriumis, ŽOO Hänna Rd. algusega kl. 7 õ. ^ Pühap., 18. apr. Pensionäride Klubi loterii Eesti Majas algusega kl. 12 p. ^jtf Pühap., 18. apr. Korp! Fidentia lievad-kontserf, solist Tiirta Mitt. Tartu Collegeis algusega kl. 7 õ. Laup., 24. apr. Aiandusklubi õppekäik Valleyvievj^. Gardens'i. Kogrnie-jnine kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd. ^ Laup., 24. aprillil E.V. Sõjakooli aastapäeva ball Tartu College'ä saa- Hs algusega W. 7 õ. CANADA Joodikutel on kõige rohkem põhjust terviseks juua. Paljud päevauudised maanduvad maailma ajakirjanduse suukorvis. Kogunud NIHITS NALJAD , Kanada postmark, millele pole trükitud selle väärtust, on ikka veel käibel Ja tekitanud pahameelt neile, kes teadmatusesV saatsid nendega kirju välismaadele. See 30cendiline mark on küll üks haruldusi filatelistidele, kuid ainult kasutamiseks oma riigi piires.^ Ka mitmed eestlased, kes neid „A*|' marke välismaale suunatud kirjade frankeerimiseks kasutasid kurdapd, et nende saadetised piole kohale jõudnud. ris Baggerl. kontsert Eesti jas algusega kl.. 7.30 [õ. 1^ Laüpi, 8. mail TERR „Kungla"' Maiball DOwntown Holiday Innis algusega kl. 6.30 ö. Äsjji juhiloa saanud daam sõidab maanjteel ja näeb,, et paar töölist ronivad telefonipostide otsa. „Id oodid", kurjustab ta. „Nii hal~. vasti ma ka. veel ei sõida." 7 Brezhnev on juuksuri juures/Viimane küsib: • / ' • „Seltsimees Brezhnev, kuidas on lood Afganistanis?" „Pea molu kinni!" käratab Brezhnev. • •• • \ • Veidi aega-hiljem kordab juuksur küsimust ja saab sama vastuse. Kui ta tööga vahnis on, küsib Brezhnev;' „Kuidas julgete mind nü idiootlike küsimustega tülitada?' „Teie juuksed tõusevad pärast seda kenasti turri ja nii on parem lõä- W. MART LAANEMÄE j( UQM, 30. apr. Mtarrikrastmk iiiiiiiiiiiiiiiiiiijjiiiiissiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiititiii^ Sata: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-15-08