1983-11-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collection Devslopraeiit layanciu
v/a
Second Class Mail Registration No. 1354.
Wr. 44 (1757) 1983 NELJAPÄEVAL, 3. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 3 XXXIV aastakäik
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Maaväring Türgis
is 50 küla
ANKARA — Pidevas vihmasajus
toimuvad päästetööd kuues Türgi
provintsis kus maaväring purustas
möödunud pühapäeval ligi 50 küla.
Viis sekundit kestnud varingu tu-
, \i . , , . . . . . . . . . . . . - . J .J 86^8 oli 7.1 Richter skaala järgi ja
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas pidas laupäeval oma aasta-üldkoosoleku, kus kinnitati moodunua j^^^^^ Iraanis, Süürias ja
togevusaasta aruanded, võeti vastu 1983/84. a. tegevusaasta tegevuskava ja eelarve ja valiti inuudetud Iraakis. Arvatakse, et umbes 100®
piõhikirja järgi juhatus kaheks aastaks. Esimeheks valiti tagasi senine esimees Laas Leivat ja ka juhatuse
koosseis jäi endiseks. Muudatusi oli paari töökomisjoni esimehe kohal ja mõne komisjoni esimehe kohad
jäid juhatuse täita. Koosolek kulges asjaliku töökoosoleku vaimus. Koosolekul rõhutati noorema
põlvkonna kaasatõmbamise vajadust meie ühiskondlikku tegevusse suuremal määral ja eesti keele
kindlustamist pealekasvavas noorsoos. Koosoleku lõpul avaldati tunnustust I
tärile Fnn Salurannale.
Balti Vabaduspäevalt Valges Majas, Washingtonis. Heli Roosild (va
sakul) andis Balti Vabadusliidu poolt lilli president Ronald Rea
ganiie. Paremal: Balti Vabadusliidu esimees mäg. Valdis Pavlovskii
I
u said surma.
Tuhat päeva Reaganiga
USA president lõunatas Valges Majas
koos etnilise pressi esindajatega
0 (D (D
Pommid tabasid .
Grenadas vaimuhaiglat
Koosoleku kvoorum oli seekord
aegsjasti koos jakoosolek äigas õp. A.
Roosti palvusega kell 10.30. Õpetaja
oma palvuses märkis, et rahvad-on
Jumala loodud ja igal rahval on õigus
elada vabaduses. Eesti rahvas on üle
elanud raskeid aegu, aga kunagi ei
ole õnnestunud nende ärasulatami-ne.
Paluriie Kõigevägevama õnnistust
eesti rahvale, et see saaks jälle
vabaks ja aitama ise kaasa sellele
vabakssaamisele.
Koosoleku juhatajaks valiti H.
Lupp ja E. Kiilaspea, protokollijaks
E. Lindaja ja Anne Läte. Leinaseisakuga
mälestati surma läbi lahkunud
liikmeid Väino Kaldma't ja dr. Artur
Linari-Linholm'! ning endisi liikmeid
Aldo Lattik'üt ja Leonhard Kahro't ja
USA-s surnud Leonhard Vahterit jav
Eduard Vallastet.
EKN üldfcobsolekut tervitas aupea-ülesandeks
on võitlus Eesti vabaduse Eestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosolekult. Uusjuhatus - 1 . n -
eest. See on suur ja kohustav üles- da: Walter Pent, Maiki Andre-Lupp, aupeakonsul Ilmar Heinsoo,
anne. Tervitaja soovis, et EKN-u liik- Anne Läte, Hans Lupp, August Jurs. 2. rida: Ma^i Epner, Nikolai Valge,
r^no\.r.r.A Vnm, i ^ o n c c o i c n o Prjit AruvaW, Laas Lcjvat (esimeesj, Enn Kiilaspea, Peeter Möldre,
Foto — 0 . Haamer
WASHINGTON, D.G. - Pärast üle 10-aastast vaheaega olid 18. skp-I
esmakordselt toimetajad etnilisest massimeediast USA presidendilt
kutsutud Valgesse Majja, kus neile kahe tunni jooksul anti administratsiooni
otsest informatsiooni poliitilistest, majanduslikest jt.
USA pommid tabasid eksikombel küsimustest kabinetiliikmete ja presidendi teiste lähemate kaastöö-
Gienada pealinnas vaimuhaiglat ja liste kaudu, kus võimaldati ka neile omapoolseid küsimusi ja ette-surma
said 47 patsienti. Pommitami- panekuid esitada. See langes kokku president Rbagani senise tuhan-ne
toimus invasiooni algades kui de-päevase valitsemisega, mis täitus sellel ajah
y s e läksid lahingu kestel Gre-^ Kutsutute hulgast oli kohal umbes 60 ajakirjanikku,,eestlasist
nada sõdurid naabruses asuvast Fort ^ . _ „ » • » • n L J n • t- • J * J I-J 1
Frederick-ist. Vaimuhaiglal ei olnud "Meie Elu^^^^ Parming. Esindatud olid ka
Punase Risti märki.
Trudeau ärgii
segagu vahele
seda, mida bürokraatia lubab, näha
ainult seda, mis on ettenähtud vaata-miseksi
rääkida ainuh seda, mis on
valitsusele vastuvõetav, siis see on
eriti noorele loomuvastane, see teki-meskond
oma kogu koosseisus selle
tegevusest osa võtaks ja ka tööko- gndel Lindaja.
misjonid, eriti väHskomisjon juhatusele
suuremat kaasabi annaks. E K N NOORUS NÕUAB VABADUST
tegevuses on nüüd üks suurem aja- OMA ARENGUKS
järk lõppenud kauaaegse peasekre- Prüt Aruvald esines lühiettekan-täri
E. Saluranna lahkumisega. Te- dega „Noorus okupeeritud Eestis ja
male avaldati sell^ töö eest tunnus- Läänes". Ta tõi esilenoortes esinevat
tust ja uuele büroöjuhatajaleP. Aru- üldinimlikku tungi leida ennast, min- tab paratamatult vastuolusid,
vallale soovime õnne ja jõudu töö na oma teed,teha oma otsusi. Algul . Okupeeritud Eestis on vaenlane 40
edasiviimiseks. on kõik ebakindel. Samal ajal on aastat halastamatult katsunud igat
Teemal „Esto '84 läheneb" kõne- maailm muutuv. Noorte tagapõhi on järeltulevat põlvkonda üle viia sov-les
Esto Peakomitee esimees T. Met- antud vanemate poolt. Aga noor ei jettide mõtteviisile ja süsteemile. Iga-'
sala. Esto '84-ga 'näitame väljapoo- ole siiski kõigeks ettevalmistatud, ta sugu survega on püütud seda saale,
et eestlased on kultuurrahvas, kes peab ise oma kogemustega leidma, vutada, kuid siiski pole see õnnes-nõuab
pmale yabadust, nie näitame, mis on tõde, mis on vale, võttes kaasa tunud. Ikka tuleb peale uusi vastu-et
Eesti elab ja seda ei saa hävitada, seda, mis on hea ja maha jättes selle, panejaid, kes kas või lähevad vangi
Esto läbiviimisel peame olema nii mis on vale ja ebaõige. Nii kasvab — nad nõuavad omale mõttevaba-idealistid.
kui ka realistid, peame ko- noorest täisinimene. dust.
gu rahva kaasa tõmbama. Iga tege- Aga võtame olukorda, nagu see on Kogemused kodumaalt näitavad,
vuse juures esineb muidugi ka kriiti- Nõukogude Liidus. Ka sealne noor et inimene' jääb inimeseks, noored
kat. Kuid peame tegutsema nõnda, et jääb loomulikuks inimeseks ja vaa- jäävad noorteks, tahtes iseseisvalt
kogu rahvusgrupilt saame kaastööd, tamata sealseile prohveteile, jääb mõelda ja rääkida ilma surveta. Sel-
Tegevuškavad Esto'ks on valmis, noor nooreks, kes tahab elada noore les seisab meie lootus, lootus, et mõt-Üritustele
tuleb amult veel sära juur- elu. Ta (ahab tunda vabadust heaks te-ja vaimuvabadus võidab ja ei lase
de anda, mis inimesi osavõtule ja või halvaks, ta tahab proovida oma ennast võimude poolt kustutada,
kaastööle mspireeriks. E K N on Esto jõudu, katsetada uute kogemustega, . p , , . ^^
eeltöid seni hästi aidanud ja loodame Aga kui siis sealne kord käseb ja ^^^^^^Utü ^
samasugusele kaastööle ka edaspidi, keelab, kui lubatakse lugeda ainult ^Tegevuse ja_ majanduslik aruanne
olid esitatud kirjalikult. Täiendavaid
..seletusi andsid L. Leivat ja end. peasekretär
E. Salurand. E K N on korduvalt
nõudnud OttawahM. Nikluse ja
V. Kalepi väljanõudmiseks sammude
astumist, kuna neile on immig-ratsiooniluba
Kanadasse asumiseks.
On astutud samme Balti konsulitevä-
Usesindajate trükitud nimekirja võtmiseks,
kuna nad on tunnustatud
esindajad. {Järgneb Ihk. 3]
Kanada peaminister P. E. Tru
deau teatas Guelphi ülikoolis pee
tud kõnes, et võidujooks relvastuse geliVDressih^^
suurehdamise alal tähendab sõda ^
ja lubas võtta enesele rahusobitaja
ülesande, et võimalikku suursõda
::'-^ra hoida. Ta lubas.külastada E^^^^^^
roopa suurriikide peaministreid ja
esitada nendele oma kava pinge vä-hendamiseks.
eriti USA ja N. Liidu
Vahel.
USA valitsus Washingtonis suhtub
skeptiliselt Trudeau kavasse ja
on hoiatanud Trudeaud, et ta ei
segaks end USA ja N. Liidu vahelistesse
relvastuse vähendamise läbirääkimistesse,
mis algasid esmaspäeval
Genfis.
naabrid lätlased-leedulased ja teiste Euroopa päritoluga isikute
kõrval arvukalt igat-liiki värvilisi Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika
rahvaste „juurtega" — milline osa on hüüd Ühendriikide rahva
üldpildis üsna silmapaistev. Informatsiooni vahendamisele järgnes
pooleteisetunnine ühine lõunasöök-koosviibimine president Reaganiga
Valge Maja State Dining Roomis — kus tavaliselt toimuvad
välismaiste riigipeade jt. tähtsamad eined, millega president Reagan
seekord osutas enam kui vaid erilist tähelepanu USA-s tegutsevaile
etnilistele shurnalistidele. Sellel koosviibimise] viibis ka grupp tema
kõige lähemaid poliitilisi kaastöölisi ja Valge Maja ametkonda, eriti
Tehniliselt loli ajakirjanike „hos-tessiks"
presidendi pressisekretäri
asetäitja KaniaSm^^ daani pii
teostanud hoöiikalfvastävaä eelt
ja korraldas sujuvalt kohapeal toimuva
läbiviimise, olles ka ettekandeid
teostajate tutvustajaks. K. Small
on ka ise endine kutseline ajakirjanik
ajalehtede ja TV-saatjate tööpõldudelt.
MAJANDUSES PARANEMISE
SÜMBOLID
President Reagani majandusmi-
Sama jahedalt suhtusid NATO "astrist nimekaim Donald T. Reagan
kaitseministrid peaminister Tru- ütles oma asjalikus ja huvitavas sõ-deau
kavasse oma konverentsil navõtus, et juba mitmed kuud on
TORONTO EESTI SELTSI korraldusel
pühap., 20. nov. 1983 kell 3.00 p.l. Eesti Majas
Montebellos, Kanadas, ja otsustasid
edasi minna „Pershing II" ja
ristlevate rakettide Euroopasse viimise
kavaga, kui USA ja N. Liit ei
saavuta kokku jpet strateegiliste
relvade vähenuuniseks. Kaitseministrid
kinnitasid, et tuumrelvade
kasutamisele võtmise vastastele
demonstratsioonidele nende valitsused
ei omisl tähelepanu. Siis
kui N. Liit ase. s „SS-20" kolme
tuumlaenguga raketid oma territooriumile,
suunatuina Lääne-Eu-roopa
tähtsamate keskuste ja väe-koohdiste
peale, tuumrelvade vastased
organisatsioonid ei avaldanud
mingisugust protesti Lääne-
Euroopas. Venemaal ei võtnud
keegi sõna, et nende rakettide paigutamine
laskealustele võib suurendada
pinevust Ida ja Lääne va-
USA majanduselus näha tervislikumaid
tundemärke, eriti kui võrrelda
sellega neid aegu kui president Reagani
administratsioon tuhat päeva
tagasi asus riigitüürile. Inflatsioon
on aeglustatud, töötatööliste arv on
vähenenud, tööstuslike-majandusli-ke
ettevõtete produktsioon tõusmas,
tböle rakendunud ameeriklaste koguarv
tublisti kõrgem kui kunagi varem,
jne. Ta oli aga mures rahvusvahelise
rahandusprobleemi küsimuses,
kus mõnedes maades on tohutu
inflatsioon, ei suudeta tasuda
välisvolgade protsente, kõnelemata
võlgade endi tasumisest, rahapressid
paiskavad käibele metsiku hulga vääringut,
mis kõik kaost suurendab ja
mõjustab olukordi teistes maades.
D.T. Reagan arvas, et Kennedy-
Johnsoni adm. perioodil tõstetud uute
ideede läbi „heaolu-riigiks" saamiseks
on ka kasu kõrval palju kahju
tekitatud. ^ Raha on mõtlematult
siia-sinna loobitud ja valitsemisasutus!
suureks paisutatud. Tema pool-
(Järgneb lk. 2)
A K korraldusel
4. novembril 1983 kell 8.00 õ.
Tartu College^is
DB KÜBARAD ja KINDAD
Tants ORPHEUS orkester ® BAAR ja SUUPISTED
Sissepääs $5.00 '
lELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS
Kohvik avatud 2 p.l.
Pääsmed: $6.00, õpilased, pensionärid jaTvE.S. liikmed $5.00
PEETRI KIRIKU RUUMIDES
Nov 15.17.18.19 ja 20
TORONTO EES?il^iPAS iäO¥.ir
8GA-AASTANIE
• B D l
LOTERII ja NAITEMUUK
pühapäeval, 6. novembril kell 2.00 p.l. kiriku seltskondlikes ruumes.
Hulgaliselt käsitöid, hinnalisi maale ja muud väärtuslikke auhindu. ® Kohvil^^
: ' KÕIK TERETULNUD!
REFLEKSOLOOG EERIK PURJE
tervishoidlik loeng
AVATUD Kl.l0.h.kuni kl.lO õ. Sissepääs tasuta
Neljap.JO. nov. 1983 kell 7.30õ.Eesti Maja väikeses saal
Referent vastab küsimustele.
Pääse $5.00
IS.
T@ronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste SeWsi
JAHIMEESTE SÜGISPIDÜ"
EESTI MAJAS
Laupäeval, 26. novembril 1983. a. algusega kell 7 õhtul.
Tants V. Raamatu orkestri saatel 9 Kavalises osas -
Andres Raudsepp © E i n e l a u d ©Loterii • Karastavad joogid
Pääse $8.00. Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets, tel. 422-
4585. Kõigile teretulemast! ' JUHATUS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 3, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-11-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831103 |
Description
| Title | 1983-11-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collection Devslopraeiit layanciu v/a Second Class Mail Registration No. 1354. Wr. 44 (1757) 1983 NELJAPÄEVAL, 3. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 3 XXXIV aastakäik Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Maaväring Türgis is 50 küla ANKARA — Pidevas vihmasajus toimuvad päästetööd kuues Türgi provintsis kus maaväring purustas möödunud pühapäeval ligi 50 küla. Viis sekundit kestnud varingu tu- , \i . , , . . . . . . . . . . . . - . J .J 86^8 oli 7.1 Richter skaala järgi ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas pidas laupäeval oma aasta-üldkoosoleku, kus kinnitati moodunua j^^^^^ Iraanis, Süürias ja togevusaasta aruanded, võeti vastu 1983/84. a. tegevusaasta tegevuskava ja eelarve ja valiti inuudetud Iraakis. Arvatakse, et umbes 100® piõhikirja järgi juhatus kaheks aastaks. Esimeheks valiti tagasi senine esimees Laas Leivat ja ka juhatuse koosseis jäi endiseks. Muudatusi oli paari töökomisjoni esimehe kohal ja mõne komisjoni esimehe kohad jäid juhatuse täita. Koosolek kulges asjaliku töökoosoleku vaimus. Koosolekul rõhutati noorema põlvkonna kaasatõmbamise vajadust meie ühiskondlikku tegevusse suuremal määral ja eesti keele kindlustamist pealekasvavas noorsoos. Koosoleku lõpul avaldati tunnustust I tärile Fnn Salurannale. Balti Vabaduspäevalt Valges Majas, Washingtonis. Heli Roosild (va sakul) andis Balti Vabadusliidu poolt lilli president Ronald Rea ganiie. Paremal: Balti Vabadusliidu esimees mäg. Valdis Pavlovskii I u said surma. Tuhat päeva Reaganiga USA president lõunatas Valges Majas koos etnilise pressi esindajatega 0 (D (D Pommid tabasid . Grenadas vaimuhaiglat Koosoleku kvoorum oli seekord aegsjasti koos jakoosolek äigas õp. A. Roosti palvusega kell 10.30. Õpetaja oma palvuses märkis, et rahvad-on Jumala loodud ja igal rahval on õigus elada vabaduses. Eesti rahvas on üle elanud raskeid aegu, aga kunagi ei ole õnnestunud nende ärasulatami-ne. Paluriie Kõigevägevama õnnistust eesti rahvale, et see saaks jälle vabaks ja aitama ise kaasa sellele vabakssaamisele. Koosoleku juhatajaks valiti H. Lupp ja E. Kiilaspea, protokollijaks E. Lindaja ja Anne Läte. Leinaseisakuga mälestati surma läbi lahkunud liikmeid Väino Kaldma't ja dr. Artur Linari-Linholm'! ning endisi liikmeid Aldo Lattik'üt ja Leonhard Kahro't ja USA-s surnud Leonhard Vahterit jav Eduard Vallastet. EKN üldfcobsolekut tervitas aupea-ülesandeks on võitlus Eesti vabaduse Eestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosolekult. Uusjuhatus - 1 . n - eest. See on suur ja kohustav üles- da: Walter Pent, Maiki Andre-Lupp, aupeakonsul Ilmar Heinsoo, anne. Tervitaja soovis, et EKN-u liik- Anne Läte, Hans Lupp, August Jurs. 2. rida: Ma^i Epner, Nikolai Valge, r^no\.r.r.A Vnm, i ^ o n c c o i c n o Prjit AruvaW, Laas Lcjvat (esimeesj, Enn Kiilaspea, Peeter Möldre, Foto — 0 . Haamer WASHINGTON, D.G. - Pärast üle 10-aastast vaheaega olid 18. skp-I esmakordselt toimetajad etnilisest massimeediast USA presidendilt kutsutud Valgesse Majja, kus neile kahe tunni jooksul anti administratsiooni otsest informatsiooni poliitilistest, majanduslikest jt. USA pommid tabasid eksikombel küsimustest kabinetiliikmete ja presidendi teiste lähemate kaastöö- Gienada pealinnas vaimuhaiglat ja liste kaudu, kus võimaldati ka neile omapoolseid küsimusi ja ette-surma said 47 patsienti. Pommitami- panekuid esitada. See langes kokku president Rbagani senise tuhan-ne toimus invasiooni algades kui de-päevase valitsemisega, mis täitus sellel ajah y s e läksid lahingu kestel Gre-^ Kutsutute hulgast oli kohal umbes 60 ajakirjanikku,,eestlasist nada sõdurid naabruses asuvast Fort ^ . _ „ » • » • n L J n • t- • J * J I-J 1 Frederick-ist. Vaimuhaiglal ei olnud "Meie Elu^^^^ Parming. Esindatud olid ka Punase Risti märki. Trudeau ärgii segagu vahele seda, mida bürokraatia lubab, näha ainult seda, mis on ettenähtud vaata-miseksi rääkida ainuh seda, mis on valitsusele vastuvõetav, siis see on eriti noorele loomuvastane, see teki-meskond oma kogu koosseisus selle tegevusest osa võtaks ja ka tööko- gndel Lindaja. misjonid, eriti väHskomisjon juhatusele suuremat kaasabi annaks. E K N NOORUS NÕUAB VABADUST tegevuses on nüüd üks suurem aja- OMA ARENGUKS järk lõppenud kauaaegse peasekre- Prüt Aruvald esines lühiettekan-täri E. Saluranna lahkumisega. Te- dega „Noorus okupeeritud Eestis ja male avaldati sell^ töö eest tunnus- Läänes". Ta tõi esilenoortes esinevat tust ja uuele büroöjuhatajaleP. Aru- üldinimlikku tungi leida ennast, min- tab paratamatult vastuolusid, vallale soovime õnne ja jõudu töö na oma teed,teha oma otsusi. Algul . Okupeeritud Eestis on vaenlane 40 edasiviimiseks. on kõik ebakindel. Samal ajal on aastat halastamatult katsunud igat Teemal „Esto '84 läheneb" kõne- maailm muutuv. Noorte tagapõhi on järeltulevat põlvkonda üle viia sov-les Esto Peakomitee esimees T. Met- antud vanemate poolt. Aga noor ei jettide mõtteviisile ja süsteemile. Iga-' sala. Esto '84-ga 'näitame väljapoo- ole siiski kõigeks ettevalmistatud, ta sugu survega on püütud seda saale, et eestlased on kultuurrahvas, kes peab ise oma kogemustega leidma, vutada, kuid siiski pole see õnnes-nõuab pmale yabadust, nie näitame, mis on tõde, mis on vale, võttes kaasa tunud. Ikka tuleb peale uusi vastu-et Eesti elab ja seda ei saa hävitada, seda, mis on hea ja maha jättes selle, panejaid, kes kas või lähevad vangi Esto läbiviimisel peame olema nii mis on vale ja ebaõige. Nii kasvab — nad nõuavad omale mõttevaba-idealistid. kui ka realistid, peame ko- noorest täisinimene. dust. gu rahva kaasa tõmbama. Iga tege- Aga võtame olukorda, nagu see on Kogemused kodumaalt näitavad, vuse juures esineb muidugi ka kriiti- Nõukogude Liidus. Ka sealne noor et inimene' jääb inimeseks, noored kat. Kuid peame tegutsema nõnda, et jääb loomulikuks inimeseks ja vaa- jäävad noorteks, tahtes iseseisvalt kogu rahvusgrupilt saame kaastööd, tamata sealseile prohveteile, jääb mõelda ja rääkida ilma surveta. Sel- Tegevuškavad Esto'ks on valmis, noor nooreks, kes tahab elada noore les seisab meie lootus, lootus, et mõt-Üritustele tuleb amult veel sära juur- elu. Ta (ahab tunda vabadust heaks te-ja vaimuvabadus võidab ja ei lase de anda, mis inimesi osavõtule ja või halvaks, ta tahab proovida oma ennast võimude poolt kustutada, kaastööle mspireeriks. E K N on Esto jõudu, katsetada uute kogemustega, . p , , . ^^ eeltöid seni hästi aidanud ja loodame Aga kui siis sealne kord käseb ja ^^^^^^Utü ^ samasugusele kaastööle ka edaspidi, keelab, kui lubatakse lugeda ainult ^Tegevuse ja_ majanduslik aruanne olid esitatud kirjalikult. Täiendavaid ..seletusi andsid L. Leivat ja end. peasekretär E. Salurand. E K N on korduvalt nõudnud OttawahM. Nikluse ja V. Kalepi väljanõudmiseks sammude astumist, kuna neile on immig-ratsiooniluba Kanadasse asumiseks. On astutud samme Balti konsulitevä- Usesindajate trükitud nimekirja võtmiseks, kuna nad on tunnustatud esindajad. {Järgneb Ihk. 3] Kanada peaminister P. E. Tru deau teatas Guelphi ülikoolis pee tud kõnes, et võidujooks relvastuse geliVDressih^^ suurehdamise alal tähendab sõda ^ ja lubas võtta enesele rahusobitaja ülesande, et võimalikku suursõda ::'-^ra hoida. Ta lubas.külastada E^^^^^^ roopa suurriikide peaministreid ja esitada nendele oma kava pinge vä-hendamiseks. eriti USA ja N. Liidu Vahel. USA valitsus Washingtonis suhtub skeptiliselt Trudeau kavasse ja on hoiatanud Trudeaud, et ta ei segaks end USA ja N. Liidu vahelistesse relvastuse vähendamise läbirääkimistesse, mis algasid esmaspäeval Genfis. naabrid lätlased-leedulased ja teiste Euroopa päritoluga isikute kõrval arvukalt igat-liiki värvilisi Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvaste „juurtega" — milline osa on hüüd Ühendriikide rahva üldpildis üsna silmapaistev. Informatsiooni vahendamisele järgnes pooleteisetunnine ühine lõunasöök-koosviibimine president Reaganiga Valge Maja State Dining Roomis — kus tavaliselt toimuvad välismaiste riigipeade jt. tähtsamad eined, millega president Reagan seekord osutas enam kui vaid erilist tähelepanu USA-s tegutsevaile etnilistele shurnalistidele. Sellel koosviibimise] viibis ka grupp tema kõige lähemaid poliitilisi kaastöölisi ja Valge Maja ametkonda, eriti Tehniliselt loli ajakirjanike „hos-tessiks" presidendi pressisekretäri asetäitja KaniaSm^^ daani pii teostanud hoöiikalfvastävaä eelt ja korraldas sujuvalt kohapeal toimuva läbiviimise, olles ka ettekandeid teostajate tutvustajaks. K. Small on ka ise endine kutseline ajakirjanik ajalehtede ja TV-saatjate tööpõldudelt. MAJANDUSES PARANEMISE SÜMBOLID President Reagani majandusmi- Sama jahedalt suhtusid NATO "astrist nimekaim Donald T. Reagan kaitseministrid peaminister Tru- ütles oma asjalikus ja huvitavas sõ-deau kavasse oma konverentsil navõtus, et juba mitmed kuud on TORONTO EESTI SELTSI korraldusel pühap., 20. nov. 1983 kell 3.00 p.l. Eesti Majas Montebellos, Kanadas, ja otsustasid edasi minna „Pershing II" ja ristlevate rakettide Euroopasse viimise kavaga, kui USA ja N. Liit ei saavuta kokku jpet strateegiliste relvade vähenuuniseks. Kaitseministrid kinnitasid, et tuumrelvade kasutamisele võtmise vastastele demonstratsioonidele nende valitsused ei omisl tähelepanu. Siis kui N. Liit ase. s „SS-20" kolme tuumlaenguga raketid oma territooriumile, suunatuina Lääne-Eu-roopa tähtsamate keskuste ja väe-koohdiste peale, tuumrelvade vastased organisatsioonid ei avaldanud mingisugust protesti Lääne- Euroopas. Venemaal ei võtnud keegi sõna, et nende rakettide paigutamine laskealustele võib suurendada pinevust Ida ja Lääne va- USA majanduselus näha tervislikumaid tundemärke, eriti kui võrrelda sellega neid aegu kui president Reagani administratsioon tuhat päeva tagasi asus riigitüürile. Inflatsioon on aeglustatud, töötatööliste arv on vähenenud, tööstuslike-majandusli-ke ettevõtete produktsioon tõusmas, tböle rakendunud ameeriklaste koguarv tublisti kõrgem kui kunagi varem, jne. Ta oli aga mures rahvusvahelise rahandusprobleemi küsimuses, kus mõnedes maades on tohutu inflatsioon, ei suudeta tasuda välisvolgade protsente, kõnelemata võlgade endi tasumisest, rahapressid paiskavad käibele metsiku hulga vääringut, mis kõik kaost suurendab ja mõjustab olukordi teistes maades. D.T. Reagan arvas, et Kennedy- Johnsoni adm. perioodil tõstetud uute ideede läbi „heaolu-riigiks" saamiseks on ka kasu kõrval palju kahju tekitatud. ^ Raha on mõtlematult siia-sinna loobitud ja valitsemisasutus! suureks paisutatud. Tema pool- (Järgneb lk. 2) A K korraldusel 4. novembril 1983 kell 8.00 õ. Tartu College^is DB KÜBARAD ja KINDAD Tants ORPHEUS orkester ® BAAR ja SUUPISTED Sissepääs $5.00 ' lELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS Kohvik avatud 2 p.l. Pääsmed: $6.00, õpilased, pensionärid jaTvE.S. liikmed $5.00 PEETRI KIRIKU RUUMIDES Nov 15.17.18.19 ja 20 TORONTO EES?il^iPAS iäO¥.ir 8GA-AASTANIE • B D l LOTERII ja NAITEMUUK pühapäeval, 6. novembril kell 2.00 p.l. kiriku seltskondlikes ruumes. Hulgaliselt käsitöid, hinnalisi maale ja muud väärtuslikke auhindu. ® Kohvil^^ : ' KÕIK TERETULNUD! REFLEKSOLOOG EERIK PURJE tervishoidlik loeng AVATUD Kl.l0.h.kuni kl.lO õ. Sissepääs tasuta Neljap.JO. nov. 1983 kell 7.30õ.Eesti Maja väikeses saal Referent vastab küsimustele. Pääse $5.00 IS. T@ronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste SeWsi JAHIMEESTE SÜGISPIDÜ" EESTI MAJAS Laupäeval, 26. novembril 1983. a. algusega kell 7 õhtul. Tants V. Raamatu orkestri saatel 9 Kavalises osas - Andres Raudsepp © E i n e l a u d ©Loterii • Karastavad joogid Pääse $8.00. Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets, tel. 422- 4585. Kõigile teretulemast! ' JUHATUS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-03-01
