Meie Elu = Our life, November 3, 1983

              ,Meie E\u*\Mt.M (1757) 1983
•55 (1757) 1983
va
eti istet ümmargustes 9-kohäga
test niledest kaunistatud lauda-
President oma saatjatega saa-iimasena,
püsti seisvad ajakit-üd
tervitasid teda tugeva kaua-a
aplausiga. Kõrvalruumis
isrokokooriietuses olevkeelpil-ansambl
eelmise sajandi kam-uusikat.
rast pisut üle tunniajalist vahe.
juhiti tugev proshektoriteval-äali,
kiirelt aga vaikselt sisenes
e äärtele Valge Maja juurde la­ud
pre&sikorpus koos tosina
aainer^ga. President Reagan
is püsti ja alustas kõnega. Ta
tas kõigepealt etnilise pressi
dajaid kui kaasmaalasi-ameeriki-
Juhtis siis tähelepanu eelnenud
ialõpul möödunud tuhandele
ale tema administratsioonist ja
kls väga tagasihoidlikul ning lü-l
viisil seda majanduslikku edu,
nüüd USA-s on ilmnenud eelne-
(teištelt ülevõetud) a j astu raskus-videerimisel
ja olukorra paran-isel.
Samuti kõneles ta lisaks
ilmapoliitika tulipunktidest, '
aarvatult raskustest N.Liiduga,
õhutab Lääne „rahu" demonst-ioone
ja ise samaaegselt teeb
sval lindil igal nädalal olemas-ale
13öÖ-le aatomraketile juurde
i.asetades neid positsioonidele —
on täielik vastuolu ja ka ähvar-
Euroopa, Aasia jt. maadele. Kü-,
uste esitamisega oldi siin tagasi-likumad,
kuigi neid oli ja presi-vastas,
samuti koosviibimise lõ-
'segunes oma külalistega vestle-lausete
vahetamiseks' või mo­ka
erisoovi vastuvõtmiseks.
ks Valge Maja personali kuulu-isiküid,
kellega oli juhus ühes
alauas istuda presidendi kõrval-s,
avaldas tõsist imestust.et pre-rit
Reagankeset oma kõige pala-attöödleidis
aega istuda etnilise
si esindajatega poolteist tundi
s, pealegi veel ühises lõunalauas,
juhtub väga harva. Ta seletas, et
eks president saab igal nädalal
- 700 ametlikku reporti, ettepa-üt,
tähtsamat kirja jne., kus ta iga
t üksiku (kohta peab oma otsuse
ma, sageli enne konsulteerima
agi( ja et lisaks täna. on koos
lik julgeoleku nõukogu, tal on kä-
Caug-Ida peatse tripi (Jaapani ja
na-Koreasse) ettevalmistus. La­ida
brutaalses segaduste „kat-juhtub
iga päev midagi tõsise-t,
samuti Ladina-Ameerikas, on
anud. 1984. a. valimislahingute
rditbö, hömm^ president peab esi-
^na TV-ülekahdega avalikul pres-driverentsil
jhe.. Märkisinie.et
me tänulikud presidendi sõbrali-sühtumise
eest etnilisele pressile.
{?ee kokkutulek lähendas positiiv-t
ka etnilise pressi inimesi oma-lel,
Neid oli kõikjalt üle maa,
;nerannikult, lõunast, kdgu ida-nikü'
ulatusest ja põhjaijoolseilt
delt.' Üks osa kasutas neist ka
imalust Valge Maja juurde selleks
adetud eribussiga miiina pärast-maks
Kongressihoönesse (Capi-.
), kus Vabariikliku partei esimees
Jj Fahrenkopf Jr, oli nende võõrus-akš,
saadi kohata senaatorite ja
ihdajatekoja liikmetega' ning pa­ti
koltteili suupistetega. Etnilise
essi esindajate külaskäigust Val­sse
Majja tõid teateid paljud amee-a
ajalehed, samuti TV-d.
^ B.P.
NELJAPÄEVAL, 3. -^URSDAY, NOVEMBER 3 3
KD.
e]a Venemaale
anõupakke kuni 19%
likulV kindlusteityd.
meie äris.
upäevani kl. 9 hom. — kl. 5 p.l
EL suletud,
ppel telefoni teel,
•TiNGCO.
ario M6R 2N5 — Tel. 531-3Ö98
SE LIMITED
KERS
Toro^nto, Ontario
AZpilWŠ
teerimisel. ® Stocks —Bpnds
elistag6.(416) 862-1930:
UU UU
nad ja seinakatted.
ioid, garaaže, katuseid
värvimistöid,
a 7-inest h. — 9-ni õ.
9 0
(Algus esiküljel)
Eestis vangistatud vabadusvõitls
Jäte abistamiseks liakkide saatmisest
kõnelesid A. f^õmmik ja Henny Am-ja.
Ü. Jürima leidis, et pakkide saat­misega
avaldatakse tunnustust dku-patsioonile,
kui need adresseeritakse
„Estonian SSR", aadressiks peaks
olema ainult „Estonia".
Rahaline aruanne oli tasakaalus
$36,704.47. Aruande tulude-kulude
/Vahe oli puudujäägiga, kuid sellest
on suurem josa läinud raali ja muu
varustuse ostuks, mis on varandu­sena
bilansis,
Kohtadel olnud tegevuse aruanded
olid kirjalikult — A. Jursih Lõuna-
Ontariost, P. MölderiU Montrealist,
W. Pentilt Ottawast, E. Lepnurmelt
Vancouverist,R. Aptikult Keskarhii­vi,
kohta ja Henny. Arujalt Eestis
Vangistatute Abistamise Toimkon­nalt.
" .' ' i' ;
TEGEVUSKAVA JA EELARVE
kohta märkip L, Leivat, et EKN-uIe
langeb uusi ülesandeid seoses Balti
Liidu juhtimise ülevõtmisega. Ka
Balti Õhtu korraldamine langeb eest­lastele.
Muu tegevus on nähtud ette
üldjoontes senistel alustel. Eelarve
on koostatud $46,000 suuruses, ette­nähtud
toetustega $40,000. E. Salu-randmärkis
eelarve juures, etEKN-u
toetavad peamiselt vanemad inime­sed
— pensionärid. Oleks aeg, et
pealekasvanud keskmine generat­sioon,
kes on juba headel kohtadel" ja-jõukamad
inimesed, suuremat huvi
näitaksid EKN-u majanduslikuks
toetamiseks.
Tegevuskava ja eelarve Võeti vastu
esitatud kiljul. '
Põhikirja muudatusega nähti ette
juhatuse kestvuseks 2 aastat. Selle
juures soovis Ü. Jürima rohkem põh­jendust.
L. Leiva^ märkis, et see on
otstarbekohanei praktilistel põhjus­tel.
Põhikirja muudatus võeti vastu,
hakates kehtima vastuvõtmisest ala-
;tes.' 1 • •
VALIMISED :
Valimiste.all valiti senine esimees
Laas Leivat ühel häälel tagasi. Esi­mehe
ettepanekul valiti' juhatuse
koosseisu endise'd juhatuse liikmed:
H. Lupp, A. Kittask, A. Jurs, P. Möld-re,
W. Pent, E. Lepnurm, E. Salurand,
T. Tõsine, Kadi Kaljuste, E. Lindaja,
N. j Valge, Anne Läte, K. Jõgi ja U.
Petersoo.
Komisjonide esimehed jäid osalt
endisteks ja kahel komisjonil uued —
yäliskomisjoni esimeheks valiti Mati
Epner ja informatsioonikomisjoni
.esimeheks P. Afuvald. Rahvuskul­tuuri
komisjoni, Vabadusfondi ko­misjoni
ja juriidilise komisjoni esi­mehed
jäid juhatuse täita.
Esindajateks Balti LiituiL. Leivat,
H. Lupp, T. Romet, A. Kängsepp, U.
Petersoo, K. Jõgi ja P. Aruvald. Esin­dajateks
Ü.E. Kesknõukogusse L.
Leivat, H. Lupp, E. Salurand, W.
Pent,, H. Teder, P. Aruvald, L. Savi ja
H. Raudsepp.
Baiti Naiste Nõukogusse valiti
eestlaste poolt 18 esindajat.
Eestis Vangistatute Abistamise
Toimkonna juhataja A. Nõmmik lah­kus.
Temale avaldati tänu tehtud töö
eest. Uue juhataja leiab toimkonnale
EKN juhatus. '
KÜSIMUSED
Kõige elavamaks päevakorra­punktiks
kujunesid tegevuskavali-sed
ja koosolekul algatatud küsimu­sed.
Kahe tunni jooksul sõeluti ela­vas
diskussioonis väga mitmesugu­seid
küsimusi, mis esinevad meie
ühiskondlikus elus. / ,
Kõneiusi alustas Ü. Jürima ettehei­detega
Torontos töötavale Eesti
Güninaasiumile, et see õpilastele kir­jatööks
teemasid andes soovitab õpi­lastele
käsitada sõnu abort ja teisi
seksiga ühenduses olevaid mõisteid.
See on nagu seksi kursuse soovitami­ne.
Seda on ,TV-s isegi küllalt, meie
gümnaasium ei pe^ks seda korral­dama.
H. Lupp vastas, et kooli asjas ole­vale
küsimustega peaks ta otse pöör­duma
kooli poole. EKN üldkoosolek
ei ole kojht kooli kirjatööde käsita­miseks,
ja mis puutub aktuaalselt
päevakorral olevaisse kusimusisse,
.siiis just noored ise, kes on 17-ja 18-
aastased, soovivad nende küsimuste
selgitamist.
Pikemalt kõneles eesti noortele
eesti keele kindlustamisest õp. H.
Laaneots, öeldes, et ka eesti noorte
suvelaagrites on noortele inglise keel
sisse tungimas. 5 On vaja, et noorte
kasvatajad oleksid tugevad eesti kee­les.
• :V '
E. Kiilaspea selgitas, et noorte or­ganisatsioonid
ja eriti skautlikud-gaidlikud
organisatsioonid peavad
seda silmas ja noorte juures hoitakse
eesti keel käibel.
KõnBldi sellest, et EKN liikmed ja
ka teised eestlased peaksid oma ring­kondade
MP-idega kontakti võtma
Balti Ohtudest osavõtmiseks. Käsita­ti
ka Balti Vabadusliidu küsimust,
mida Vancouveri eestlased toetavad.
Koosoleku lõpul esimees L. Leivat
ja koosoleku juhataja H. Lupp mär­kisid
lahkunud peasekretäri tööd
Nõupidamine Genfis
Liibanoni sõja lõpetamiseks
Esmaspäeval algasid Genfis nõu­pidamised
omavahel võimuvõit­lust
pidavate Liibanoni erinevate
gruppide juhtide, vahel. Nõupida­mise
juhatajaks on Liibanoni pre­sident
Amin Gemayel ja osavõtja­teks
mitmed kristlike ja mulia-meediaste
fraktsioonide juhid, kes
omavahel on pidanud võitlust Lii­banonis
enam kui 8 aastat. Pärast
pommiatehtaate USA mereväelas­te
peakorteris ja prantsuse väeosa
asukohas Beirutis, kus sai surma
ligemale 300 ameeriklast ja prants-
Sast,olukord ja meeleolud on kuju­nenud
selliseks, et lahenduse leid­mine
relvade ja terrori abil ei ole
Lahendus tuleb leida otsestelläbi-rääkimistel
võitlevate fraktsioonide
Juhtide vahel. Muhameedlaste juhid
on arvamisel, et kristlastel on prae­guses
Liibanoni valitsuses liiga suur
ülekaal. Kokkulepe ei ole võimalik
ilma võimu jaotamata võitlevate
Moenäituse mannekeenid. Eesreas, vasakult Juulia Lindau, Tiina Loniax, Maria Tiido, Silvia Preem ja fraktsioonide vahel ja ilma uue põ-
Linda Saarniit,. Tagareas - Barbara Brocklebank, Aline Pritchett, Tiiu Ghorowiec Roiser, Mamhure
Kopan, Elva Palo, Linda Kukk, Anne jõgi, Anne Pajussär, Astrs Rein, LindäLiigand, LIa Monika Mundinger
jaŠilviaTreL Foto-S. Preem
Muhameedlaste nõudmisi toetab
Süüria valitsus. Damaskusest on tea­tatud,
et Süüria valitsusel on kasu­tada
nüüd kaugraketid, millega on
võimalik tabada märke Iisraelis ja
USA sõjalaevu Beiruti läheduses.
Selle ähvarduse taga on nähtavasti
vene „SS-20" raketid, mis Moskva
poolt on saadetud Süüriasse, iet suu­remat
kaalu anda muhameedlaštele
läbirääkimistel Genfis.
Vahepeal sisesõda Beirutis ja sel­lest
idapool olevates mägedes kes­tab.
Muhameedlaste täpsuskütid hii­livad
rahvusvaheliste rahuhoidvate
üksuste lähedusse, et mõrvata kõiki,
kes ennast ei oska varjata. Meeleolu
rahuhoidvate üksuste koosseisus selle
tõttu on pinev ja rusutud. Moraalse
toetuse andmiseks nendele üksustele
käis Beirutis USA välisminister
Schulz ja abipresident Bush. Mõle­mad
kinnitasid rahuhoidvatele ük­sustele,
et terroristid ja nendele kaa*
saaitajaid karistatakse vastavalt. Ra­huhoidvate
väeosade julgeolekut
suurendatakse ja nendel lubatakse
kasutada relvi terroristide vastu, kui
neid rünnatakse. Liibanoni valitsu­sele
anti kinnitus, et terroriga ei suru­ta
Liibanonist välja rahuhoidvald
väeosi. Need lahkuvaji sealt, kui elu
Liibanonis on kujundatud normaal­seks
ja võitlus,.erinevate fraktioonide
vahel on lõpetatud. i
POMMIATENDAADID
KHOMEINl ÜLESANDEL?
Seoses süidlaste selgitamisega
pommlatendaadis USA ja Prantsuse
rahuhoidvate tiksuste vastu Beirutis
on arreteeritud 11 isikut. Neid loetak­se
kaudseiks pommiatendaatide kor-raldajaiks
või kaasaaitajateks. Aten-daatide
peakorraldajad ja plaanitse­jad
on väljaspoolt Liibanoni politsei
võimupihre. Arvatakse, et^algatustuli
Iraanist, sealsete muhameedlaste
vaimselt juhilt Ayatollah Khomeinilt
ja täidesaatjaiks olid tema fanaatili­sed
pooldajad.
Ettevalmistused USA ja Prantsu­se
rahuhoidvate üksuste ründami­seks
teostati nähtavasti Süüria valit­suse
teadmisel ja kaasaaitamisel
USA vastuluure on teinud kindlaks,
et vahetult enne pommiatendaatide
korraldamist suurenes muhameed­laste
täpsusküttide tegevus rahu­hoidvate
üksuste vastu. Mercedes
veoautod olid kasutamisel sealses ra­joonis
varustuse vedamisel ja neid
kasutati lõhkeainete toomisel, et mit­te
erilist tähelepanu äratada. Fanaa-tilistele
autojuhtidele, kes läksid sur­ma,
pidi olema hästi tuntus USA ja
Prantsuse üksuste asukohad. Nad os­kasid
autodega läbi sõita tõkete kõi­ge
nõrgematest kohtadest. Rünnaku
ajaks oli valitud pühapäeva hommi­ku
varajane tund, kus valvuritel oli
vähe usku ajendaadi korraldami­seks.
Kõigest sellest on tehtud järel­dus,
et pommiatendaatide korralda­jaks
oli eriline griipp, kes oli suuteli­ne
olukorraga kohapeal põhjalikult'
tutvunema ja üksikasjades rünnaku
kava välja töötama. Sellega viidatak­se
elavale tegevusele Iraani saatkon­nas
Beirutis enne pommiatendaatide
korraldamist ja sidepidamist fanaa­tiliste
muhameedlastega Baalbeki ra­joonis.
Invaliidetoetava NaisrflngR liikmeid. 1. rida, vasakult — Õie Türk, EmilieVooglaid, Helju Salumets, Vera
Lindemann, Marta Tiido, Linda Kirs, Hilda Ohi. 2. rida — Nora TauJ, pr. Toots, Aino Laanep, Maria
Ehrstein, Ene Paulus, Leida Roosimäe, Eesi Moks, Anne Pajuäär. 3. rida — IlseHärm, Anna-Liisa Valdson,
Helle Kreem, Lemmi Pent, Ellen Kruusement, Juta Kübarsepp, Helgi Sooaru, Anne Orunuk.
Foto — S. Preem
Grenada revolutsioonilise
I
liunta juhid alistusid
Möödunud pühapäeva pealelõu­nal
toimus Toronto Eesti Majas
Eesti Invaliidetoetava Naisringi 16.
moenäitus. See igaaastaselt tradit­siooniline
üritus on võitnud meie
ühiskonna südame ja poolehoiu,
mistõttu viimse võimaluseni „täis-tuubitud"
saalile vaatamata piidid
umbes poolsada, moehuvilist ukse
taha jääma.
Koos korraldajatega võiks kohal-viibinute
arvu 500-le hinnata. Paar
daami olid koguni Port Arthurist ko­hale
sõitnud ning oleksid, karvapealt
ukse taha jäänud. •
Saali, sisenedes köitis kõigepealt
tähelepanu Arthur Mihkelsoo poolt
valmistatud meeldiv lavapilt noorus­liku
kehakooli ja paljude lilledega.
Saali tagaseinas paindusid aga lauad
arvukate loteriivõitude all, arvult
vist 80 — kõik liikmeilt annetatud.
Kellaosuti kolmele lähenedes kös-
' tis lavalt tagasihoidlikult meeldivat,
meeleolumuüsikat Georg Iltali väi­kese
kapelli poolt, mis kestis kogu
moenäituse kestel.
Lühikese tervitava avasõna järele
Vera Lindemanni poolt asus noor
teadustaja Maiki Andre-Lupp mikro­foni
taha, andes meeldivalt diktsioo-nipuhias
ning laitmatus eesti keeles
selgitusi kõikide mannekeenide ja
esemete kohta.
Esitamisele tuli täpselt 100 rõiva­komplekti
17 mannekeeni poolt.
Alustati kasukatega^ milledele
järgnesid mantlid, kostüümid, päe-vakleidid,
kokteilkleidid ning lõpuks
pikad ballikleidid. Vahele vilksata­sid
ka arvukalt püks-seelik-pluusi
kombinatsioone nii tagasihoidlikus,
kui ka agressivses tegunlioes.
Mannekeenidena esinesid: Barba­ra
Brocklebank, Tiiu Chorowiec-Roi-ser.
Anne Jõgi, Mamhure Kopan,
Linda Kukk, Linda Liigand, Jüulia
Lindau, Tiina Lomax, Liä Monika
Mundinger, Anne Pajuäär, Elva Palo,
Silvia Preem, Anne Pritchett, Astra
EKN peasekretärina 25 a. jooksul ja
koosolek avaldas temale oma tun­nustust.
E. Salurand tänas temale
antud toetuse eest ja kutsus kõiki
liikmeid kaasa,aitama EKN tööle
Eesti vabaduse taastamiseks.
Koosolek lõppes keli3 p.l. hümni
Rein, Linda Saarniit, Marta Tiido ja
SilviaTrei.
EeskaValises osas esitas sopran
Liina Purje Diana Pellier'! klaveri­saatel
kolm laulu: „Kuku,sa,kägu",
,',Unustamata laul" ja „Alla valgete
kaskede";
Teisel Vaheajal loositi välja ka ka­heksakordne
loterii, neist iga värv 10
võiduga. Selle erakordselt rikkaliku ^
loterii võidunumbrid, teadustas kii-reh
ja korralikult Anne Orunuk. (Nn,
„doorprice'i", karusnahkse krae,
võitis pr. Allas.)
Kogu selle mahuka ja hästiõnnes-tunud
moenäituse üldkorraldajaks
oli Helju Salumets, keda südikalt
abistasid Helgi Sooaru, Elva Palo,
Marta Tiido. ja mitmed teised. .
•Rikkaliku kohvilaua eest aga hoo­litsesid
Naisringi liikmed, kes —
kuulu järgi — olid igaüks selleks
otstarbeks annetanud. 10 dollarit.
Kuue-dollarilise pääsme juures, koos
kohvilauaga, pealegi heakstegevaks
otstarbeks, oli sissepääs lausa „häbe-matult"
odav..
Seda rohkem tuleb aga hinnata.
Eesti Invaliidetoetava Naisringi en-najstsalgavat
tööd, kes paljude aasta­te
kestel on toetanud meie sõjainva­liide,
näitena viimasel korral 3000
dollariga.
Arvukate mannekeenide hulka
kuulusid ka mõned välismaalased.
Publiku seas kuuldus soove, et eest­lasist
maiinekeene küllaldase arvu
korral võiksime piirduda vaid kaas­maalastega,
vähides rahvusvahelist
kõrvalmaitset sügavrahvusliku üri­tuse
juures.
Moenäituse lõppsõna koos tänu­sõnadega
kõigile kaasaaitajaile lau­sus
Helju Salumets, millele järgnesid
roosiõied modellidele ja tegelastele.
-m
JÄÄTMETE ÄRAVIIMiSE TEADÄANl
Remembrance Day,
reedel; 11 .novembril 1983
• Reedel, 11. novembril 1983 EI OLE jäätmete äraviimist.
Regulaarne reedene äraviimine {11- nov.) äraviimine toimub
teisipäeval, 15. novembril.
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaas-ja metallpurkide kogu­mispunkti.
Augustikuu jooksul koguti 199 tonni ajalehti, 48
tonni klaasi ja 6 tonili plekkpurke. Lisainformatsiooniks helis­tage.
947-7742. •
: R.M.BREMNER,P.Eng.,F.LC.E.
Commissioneriaf Public Works
Möödunud nädalalõpul alistusid
ameerika, sõjaväelastele Grenada
saare revolutsioonilise hunta ju­hid,
endine peaministri abi Ber-nard
Goard ja kindral Huston Aus-tin.
Coard varjas end väljaspool pea­linna
ja alistus kui sõjavägi oli sisse
piiranud tema varjupaiga. Coard tu­li
oma peidukohast välja; kui amee­riklased
ähvardasid ta peidupaiga
õhku lasta. USA mereväelastel tuli
teda kaitsta kohalike elanike vastu,
kes tahtsid tema üle kohut mõista
peaminister Maurice Bishopi ja tema
17 kaaslase mõrvamise pärast. Kind­ral
Austin oma pooldajatega alistus
mägedes pärast sedajcui ta väeosa oli
sisse piiratud mereväelaste poolt.
Sellega lõppes radikaalsete kommu­nistide
poolt organiseeritud võimu-haarang
Grenada saarel.
Ülekaalukad USA mereväelaste
üksused, toetatud helikopteritest,
kergetest suurtükkidest, mereväest
ja luurelennukeist,puhastasid nädala
jooksul hunta ja saarel asuvate kuu­balaste
vastupanu lennuväljadel, sa­damates
ja asulates. Käimas on saare
keskel asuva mägestiku puhastami­ne.
Seal ei alistunud Bernard Coardi
• pooldajad ja. kuubalased, kelle arvu
hinnatakse veel 500 mehe peale.
Nende juhiks mägestikus oli endine
vangivalvur, hunta poolt kindraliks
ülendatud Huston Austin. Mäges­tiku
puhastamine võtab aega ja selle
juures suurenevad kaotused USA
mereväelaste ridades, kuigi mere-väelastele
on teejuhtideks ja hoiata­jateks
vaenlase lähedusest kohali­kud
elanikud. Merevä'elaste kaotu­sed
on tõusnud vaatamata sellele,
surnutes 16 ja haavatutes 77 peale.
MOODUSTAMISEL ON
RAHUHOIDEV ÜKSUS
Kariibimere idapoolsete saarte rii­kide
liit püüab organiseerida rah­vusvahelist
rahuhoidvat üksust, kes
tuleks saarele pärast seda kui saar on
puhastatud revolutsioonilise hunta
pooldajatest ja kuubalastest. Saarte-riikide
liidu juht Dominikaani pea­minister,
soovib selles rahuhoidvas
üksuses näha Inglise ja teiste Com-monwealth
riikide sõjaväelisi üksu­si*
kes võtaks oma kätte korra ja
julgeoleku tagamise, kuni on moo-.
dustatud uus valitsus demokraatli­kus
korras ja elu muutunud normaal­seks.
Ajutise valitsuse laseks moo­dustada
Grenada kindralkuberner,
kui kuninganna esindaja. Grenada
kuulub Briti Commonweahhi.
Relvade ja laskemoona avastami­ne
Grenada saarel sellisel hulgal on
andnud põhjust arvamisele, et Mosk­val
oli kavatsus moodustada Grena­da
saarel usaldusväärse sõjaväelise
valitsuse all tugev merebaas, mis ol­nuks
võimeline kontrollima laeva­liiklust
selles olulises Kariibimere
osas. Saare vallutamine ameeriklas­te
poolt pidurdas selle kava tepstami-se.
r, I q •
SÜÜD STUSED JA AU
REAGilNILE
Ennd Grenada saare invasiooni
president Reagan magas 8 tiindi kahe
öö-päeva kohta. Ta jälgis.et kavad
saaks teostatud nagu sõjalised nõu­andjad
soovitasid ja keelustas, aja­kirjanikel
ja kaamerameestel pääse?
mise Grenada saarele, enne kui inva­sioon
oli edukalt lõpule viidud. Mee­dia
esindajad peeti kinni Bärbarose
saarel ja üks ajakirjanike grup^p, kes
paadiga püüdis pääseda Grenada
saarele, nabiti kinni ja viidi Barba­dose
saarele.
Süüdistused Reaganile tulevad
laiast maailmast ja on koondatud sel­lele,
nagu tahaks president Reagan
võtta enesele korahoidja ülesandes ja
suurendada teravust Moskvaga. Sel­le
tulemusena kardetakse aatomsõ-
•da, mis kõigile võiks olla hukatu­seks.
'
i
i
r
ESTONIAN
STATIONERY
Maitsekas ^INI-MUST äär
Heakvaliteediline VALGE paber
.KASULIK-VAJALIK-STATIONERY
$5.00 ($6.25 Canadian)
7%'x10'/i'10prlnted»h««ti
10 plain thtett 10 envtlopet
NOTECARDS $4.00 ($5.00 Canadian)
I^A^SVi'lOnotM lOenveloixt
IGALE SOBIV KINGITUS!
Min^ tallan tellida:
: pkgs. SIATIQNERY
St $5.00 each ($6.25 Canadian) =
pkgs. NOTECARDS
at $4.00 each ($5.00 Canadian) = $.
total amount due $.
NimL
Saatke tshei(l( või r a h a M :
BALTIC PRODUCTS
604 W. Douglass
Hougtiton. Ml 49931 U.S.A.
Allow4-6wttktfDrdallvtry.
Pricet includi shlpping ind delhrory.
KloneYbtckltnotsitisflad.