Meie Elu = Our life, June 10, 1982

              10. JUUNIL ~ ffluRSDÄV, mm. Ü
iiiiiä
liiMliiii^ÄiiiiÄB
iiiii^Hi^iBilBiBi •
Iili'
•
Elu" w. 23
Sündinud 15. juunil 1906 Tartufi
, li Ärasaatmine kirikust läupWvahoi^
matusebüroioMurrayE.Mewbiggingoi •
onia EA Foto
MMAST SUGULAST.
11 a. vana Valla Reinsalu himiati
Balti Spordiliidu poolt parima&s ees­ti
naissportlaseks 1981 a« ta saavu­tas
selle tminultuse oma esinemise^
ga Balti ujtsmisvõlstliisel 16. msil
1981 Baltimores, kus ujus 3 uut jBai-ü
rekordi ja kergejõustiku võistlu­sel
12/13. sept. Torontos võitis oma
vanusegrupis esil^ohad ^viiel aial,
kaks uue
Ujumises, mis on tema pea^
ala, on ta praegu omas vanüsegrü
pis Kanadas kolmas 100 m selili ja
liblikujumises. Tagajärjed oii saavu­tatud
alates 1. oltt. 1981 25 m ujulas.
Sügis — talve perioodil võistlused
toimuvad Kanadas 25 m ujulas ja ke­vad
— suve Iperioodil 50 m ujulas.
Tema saavutatud ajad olid: 100 m se­liliujumises
1.12,98 ja ICO m liblik,
ujumises 1.10,28. N^ed saavutused on
ka toodud Kanada ujumisemagasinis
^,Swim" märtsi kuul sel aastal.
Valia Reinsalu alustas ujumiisega
4-äastaselt oma vanaisa aiaijijuläs;
vanaema õpetusel. Viie ja kuue aas-V
taselt jätkas õppimist kanada Puna­se
Risti ujumisinstruktorite juhtimi­sel
ja seitsme aastaselt algas võist-lus'tre'eninguga
IScarborougJx'!, MU
jem Markhaml ujumisklübides.
|?raegu ori' ta jSIorth York'i üjumis-klubi
liige, kus treneerib vahetpida­mata
16 t. nädalas. Viimase kolme
aasta' vältel on ta võistelnud ligi 40-1
suurvõistlusel. Möödunud jõulü koo­li
vaheajal alustas ta eriti raske tree­ninguga,
ujudes iga päev 15 km. Liig-pingutuse
tagajärjel vigastas oma
, vasaku põlve kõõlusseid, millepärast
tol 'tuli ravile minna, jaanuaris oli
aga uuesti Ottawas võistlemas, kus
saavutas esikoha 200 m liblikujumi­ses,
tuli teiseks 100 m selili jä liblik­ujumises.
Vaatamata sellele, et ta
seal võisteldes kasutas ainult oma
tervet jalga, pidi siiski uuesti ravile
minema. Etobicoke[ joistlusel 1—2.
mail oli ta juba täiesti paranenud ja
võitis seal oma vanusegrupis esiko­ha
50 m liblikujumises/ tuli teiseks
50 m seliliujumises, kolmandaks 100
m liblikujumises ja 50 ni vabastiilis.
Oma nooruse kohta on ta füüsiliselt
väga tugev, omab võistluseks harul­dase
energia ja tahtejõu. Need oma­dused
on ta arvatavasti pärinud bmž?
esivanematelt. Ta on isa ema poolt
prantsuse päritoluga Ja bn teada, et
ligi 100 aastat tagasi üks tema esiisa­dest
Oli kuulus prantsuse marätoni-üjuja,
olles: ka üks eshnestest, kes
ujus üle Inglise kanali. Eestlastele,
eriti tartlastele, ratsameestele ja
suusatajatele, oli kõige rohkem tun­tud
tema vanaema isa Oleg T^ccella,
kes oli meie ratsarügemendi kehali­se
kasvatuseõpetaja. .
Aasta tagasi oli Valia perekonnas
õnnelik sündmus, majja tuli väike­vend
Karl. Selle väikevenna ujunüse
õppimine algas ll-ne kuuselt. Lapsi
Kanadas õpetatakse uijuma alates 10-
ne kuuselt. Esialgu hoitakse neid ai­nult
vees, kuid kahe aastaselt pn näd
voimeiised iseseisvalt iijuma. • Kui
mõnel kaasmaalasel tuleb mõttes-sei'
Vaiiaga alustada ikõnelust inglis-keeles,
siis ta vastab alati eestikee-les,
andes selgesti moista,~et eestla-sejd
omavahel Kanadas «kõnelevad ai-milt^
eesti•keelt.-.;.' • .''^v v:.;.
;-HÄRALD;.RAIONA'..-^
Koostöös ühendatud Rahvaste Or­ganisatsiooni
(üN-i) haridusliku, tea­dusliku
ja kultuurilisele ala allorga-
Msatsiooni ÜNESCO-ga cm asunud
New Jerseys USA-s asuv Idrjastu?
Symposia^ imille juhatajaks õigus*
teaduse i^of. Arno liiyak, trükkhna
ingUskeelset „Kalevipoega". Kava
kohaselt ilmub see juba; eetoleyal
suvel ja s e^ 125 aastat hiljem seif
lest, kui dr. Fr. R. Kreutzwald„ees-ti
rahva ennemuistsete juttude põh­jal
ilmutas esimese, tookord s^sa*
k^se väljaande ,JKaJevipbjast".
Eesti rahva mütoloogiast ammenda­tud
teosel on olnud meie rahvapõl-vedele
määratu nütmepalgellne po­sitiivne
inõju ja kajastus ning kes­tab
ka tulevikku. Eepose kirjandus­likus
olemuses on nüüd tähtis laie­nemine
kättesaadavusega inglise
keelt kõnelevatele išihvastele.
Ihnüva teose käsikiri on dr. lürl
Eurmani tõlketööst, teana h i l iM
parandatud variant, mispuhul öi
konstiiteeritüd meie kahte nhnekai
kirjandusteadlast prof; Arits
Orast ja prt>f. dr. Felix J. ptaast.
Neist prof .Oras on kirjutanud ka
, saatesõna, milles ühtlasi selgltatak-
°še eepose ajaloolist tausta. Et dr. J.
Kurmaii sooritas oma tõlljÄtöö
UNESCO imtronaasM all, siis iculäi^
ka tema töö põlilUne kirjastamisõi­gus
UNESC04e.IÜrj.^Š^^ teos­tas
Pariisis asuva UNESCO peako^
teri vastavate instantsidega läbirää-
^ kimisi, mUle tulemusel saadi seak
^^ose väljaandmiseks luba ja ka mao
janduslikku ,4iambaraha'^ ä-luhat
ÜSA dollarit. Akt^ooni fhiantseerls
erilaenuga ka ved New Yorgis asiiv
The Nordic Press. Teose tiitlilehe
V illustratsioon on oimaaegselt ja vara
surnud kujn^tnÜk Qsibail Kallistelt
(1892--1917), kes maalide ja g^
ka alal tegi i i töid Kalevipoja tee-
I .
vend PAÜE- perekomaga Eestis
TEODCMRTON0I abikaasaga
ANNE ELLIOT perekonnaga
Seeddoru JLaskuildubi «korraldu­sel
on seni toimunud juba kaks oma­vahelist
laskevõistlust. Esimene lee­dis
aset 8. mail — 8 laskuri osavõtul,
ning tehie toimus 30. mail 6 osavdt°
Ilma treeninguta saavutati (vete-
•aanide osas) küllaltki r^uldaVaid
tagajärgi. : Uustulnukjate osas tuleb
esile tõsta alles mõn^ kuu tagasi te-gevlaskurite
rivvi astunud noorte
Robert Saar'e ja Andres Tamm'e
saavutu >i. Robert ^aar lasi kohe
esimesel võistlusel esilaskuri klassi
välja, jäädes meisterklassi nõueta­vast
ncrmist mitte kaugele maha.
Samuti
gajärgi
Võist.
saavutas lootustandvaid tä-
Andres Tamm, kes alles hil­juti
om Ue täpsuspüssi sai.
üs toimus 50 meetri rajal,
v-kl. vabapüssil ja spordipüssišt. Va-bäpjissi
Jt lasti rahvusvahelisse mär­ki.
Kai eksa paremat tagajärge, las­tud
3x2 ) lasku kolmest asendist:
J) Edga l Pö
Evald
Arnold
Udo R<l)bi (189
bert %i
rTiilen (lamades 192, püsti
velt 175) kokku 534 silma, 2)
3ering (191, 156, 183) 530, 3)
Pakker (189, 138, 169) 496, 4)
137, 159) 485. 5) Ro-
aar (172, 147, 153) 472, 6) And-res
Tamm (182, 88, 149)
Spordipüssist: 1) Andres Äarläht
(177, 144, 165) 479, 2);Kristjan Kan­gur
(158,-119, 165) ^2.
30. mail toimus ühtlasi ka Seedri-oru
iaskurklubi peakopsblek, %m
muuhulgas nöorehdatitei klubi juha­tust,
kelledeks olid kaiks uut noor­laskurit.
Noorte hulgas on viimasel ajal
märgatavalt tõusnud huvi laskespor^
di vastu. 'Seedrioia Lasikurklubiga on
viimase aasta jooksul ühinenud 3
noorlaskurit ja kuulduste kohaselt
on veel tulejaid! r
Aastaid 32 tagasi, kui eesti laske-,
spordi viljelemisele 'Kanadas aeti
esimesi vagusid, elutses Hamiltoni
ning Toronto piirkonnas üle kahe­kümne
aktiivlaskuri. Sainuti tegut­ses
aktiivne grupp laskureid St. Cato
harinesis. Veerandsaja aasta jooksul
on see arv kuivanud vaevalt poole —
tosinani. See „booster" eesti laske-spbrdile
Hamiltoni v nooriaskurite
näol on tulnud õigel ajal. Kui on veel
noori, kes huvitatud laskespordist,
palutakse võtta ühendus Robert
Saar'ega, telefon I-(416) 689-6498.
ET.
iga UU9 \im% SLÜ''telll|i aitab jsai*
sa 8leukämal9 &{alohsl9.
oaa)
Kanada endin® kaitsejõudude staa­bi
ülem, kiridral Fred Sharii rõhu­tas
oma kaaslastele Kanada Jtratee-gia
uurimise grupi koošoleqil, et
Kanadal ei ole mõtet osta v memat
tüüpi relvi ega lennuikeid. Falklandi
sõda on näidanud, et vanemattüüpi
relvad ja lennukid ei ole tõhusad
võitlusvahendid moodsate relvade
ja lennukite vastu. Šoijaministeeriuin
peakvS seda kindlasti arvestama ja
mõtlema sellele, et (Kanadal, im
suuruselt teisel riigil on ainult süm­boolne
riigikaitse. Oma iseseisvuse
kaitseks Kanada valitsus peaks #
vedrdama rohkem.
• T m )& I^üstid^^
toimuvad võistlused Eesti Majas klu­bi
lasketiirus 17. jüimišt kuni 20.
juunini, kell 6—9 õhtul.
1. Reh^ad: Käi. 22: sport püssidest
ja kai. 22 standart püstolitest. 2.
Sportpüssidest võistlused toimuvad,
18., 19. ja 20. juunil kell 6 kuni kell J
9 õhtul. 3. Pustolvõistlüsed toimuvad!
17. juunil kell 6 õhtul - kell 9 õhtul.
4. Laskurite; jaotus: Gaidid — vanus
12 kiini 16 aastat. 10 lasku lamades,
käelt. 5. Laskurit^ jaotus: Skaudid
ja kõik teised eesti noored vanus 12
kuni 17 aastat. 20 lasku lamades
Melt. ,6, Laskurite jaotus: Raüdhabe-med
ja kõik mitteklassidesse kuu­luvad.
10 lasku lamades kaelt. 7.
Kõik klassi laskurid: Laskurid või^
vad kasutada ka standart püssi. 3x10
lasku. 8. Aeg: 15 min; asend. 9. Stan­dart
püstol 30 lasiku. A^ad" laskmi­seks
vastavalt võistluste määrustele.
10, Auhinnad k ^ Kuld,
hõbe ja pronks medialid. Välja pan­dud
Tallinn Festival 82 poolt, 11.
Stardi maks: Täiskasvanuile 11.00.
12. Märkus: Üksikasj alised korraldur
sed antakse koha peal: Kõik hinded
ja ette tulevad juhtumid lahenda­takse
koha peal võistlusmääruste
kohaselt. 13. Auhinnad antakse väl­ja
Tallinn Festival 82 viimase päe­va
lõpu õhtul. ; 14. laskevõistluste
üldkorraldajä: A. Oiling. Peakohtu-riik
ja laskejuhataja: J..R. Reinoja.
Punkti ja tulejoone kdhtunikud: Ä;
Kontus ja I. Vares. Püstolyõistluse
juhataja: A. Tinits.
WALTER ja KOf DUIA PÕNÄLD
REIN ja URVE KORI
VIKTOR ja LAINELEPSÖN
ALBERT ja SAIMA LEPSON:
ALIGE RANDLA
MEETA LAINURM : • •
/
TSfB
aa^ta
(steamcl
mm
nelisfeb ja uutel® klientideb
meeldetialetuseks: hoolitseme tele maniküüri
a Jalgade elest.
3462 Danforth Ave. Tel. 699-7481
PENSIONÄRIDELE 10% HINNA-ALANDUST
1 Siivetervitustega — Hilkka Lappalainen
Jeruusalem — Samaarja — Galilea— lordani org Surmad
~ Eilat, Punane meri — Siinai --^ Juudea— Tel Aviv.
iKc^emusrikas reis Pühamaa linnadesse, vetele, kõrbetesse ja inimeste
Jceskele ~ prohvetite, Piibli ajaloo ja Kristuse maale, kus moodne
(kohtub iidsega, muutuv igavesega. '
TÄOTEENINDUSEGA esmajärgulistes hotellides Jeruusalemmas,
.Galileas, Eilatis ja Tel Avivis. Oma turistibuss ja kohalik reisijuht.
Eestik^lne omavaheline programm. Hind kanada dollarites $2040.—
(Vancouverist) ja |ž7.— lennuvälja maks. Osavõtt võimalik ka Toron­tost,
Montrealist,Nev/ Yorgist, Chicagost; Los Angelesest. Otselend
Tel Avivi üle Montreali.
Registreerimine ja informatsioon reisi juhilt: õp. THOM^ VAGA,
6^15 Oak St. Vancouver, B.C.V6P 3Z7. Telefon (604) 2634527 või 263-
1802.
Kujundanud Maire Männik, Pariisis.
Ühel küljel Tartu Ülikooli fassaad, tekst i„ünivejrsitas Tar-tuensis
1632—1982", tksel küljel Gustaf H Adolfijportree ja
tekst ^,Gustavus II Acplphus 1594—1632, Rex Sueciprum".
Medali mündib rahvusvaheline raedalifirmäAB Sporrong,
kusjuures kõik seeriac on numreeritud. Mälestusrahast saa­dav
Võimalik tulu kas Litatakse eesti ajaloo uuriniiie teosta­miseks
ja vastavast daterjMist teoste koostamiseks.
Andmed.mälesiu>raha kohta: ! i
Metall suirus raskus maksimaalne a^^^^
Pronks 33 urn 18 g. 5.000
V • Hõbe 33 im 22 g.. - 1.000
Kuld : 33 mm 27 g. 100
kuld- ja hõbemedal saadetakse tellijaile nägusas ehtekarbis,
pronksmedal —• plast kassetis.
teHimise kupong saata:
VALIS-EESTI Box-2171,10314 Stockholm
Lirjutanü tellib malest^ „Tartü Ülikool 350 aastat"
järgnevalt: saatmisek; Rootsis ja mujal Euroopas posti lu­na
vastu, väljaspoole Euroopat Vastavalt Ca $-ites makstud
hinnale;
eks pronks Ga |15.— • eks kontr. hõbe Ca $55.-
eks kuld 18 kar. Ca ?70ü.- i , '
Saatekulu Rootsis ja mujal Euroopas lisandub, |-tes on saa­tekulu
juba kaasa andestatud.
Nimi:
Kuupäev:
Mälestusrahad saadetakse välja tellimiste järjekorras juuni­kuu
algusest alates.
iiiftiiriTOVu