Meie Elu = Our life, June 10, 1982

              tujult
n
Fuhlished fejy Estonism PüblishingjC^
man Hbuse, 958 Broadview Ä^^ ^
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidehbaum. Toimetaja N a
Yorgis B/Parmihg, 473 L u h m ^
IJSÄ.lTel ;(201) 2 6 ^ ^
.,MEIE E i f f ' väljiaandjaks on Eesti Kijrjastuskanadas.
Äsut Ä; Weileri
,jMeieElii*-toimetus ja talitus Eesti Maj
Äve.i Toronžo, Önt. M 4 k . 2 R 6 : Ä — Tel. 466^0951.
«• •'••'•.\ 1 , Telliiniste ja kuulutuste västuvptmine igal tööp.,
-5 pJ., e^ražäsp. ja nelj^p, k l . 9 h.-8 õ.
; , M E I E E L ! U ' ' tellimishinnad^^ 1 ai |34;00, 6 k.
118.00,3 k. iboO; U S A - s s e a . P7.00;6^^k^^$20.00,3 k.
kOO; Ülenierefeaadesser i 6 k. 121.00, 3 k.
La«nudl ori laenuvõtja surma pidiul kindlustatud kuni
ja Jäädava töövõimetuse puhul kindlustatav |!0,(^ u l a t i^
vastavalt kindlustuse tingimustele^
114.00: Kiripostilisalkanadäs : 1 a . k. ||1.70. K i -
ri-^jä oiiüpostilisa i|SÄ-šse: 1 a. $26.00, 6 1 . |13.p0o Õhu.
^postilisa ülemeremaädesse: 1 ä; $4&.3P k; |24i5. i
Üksiknumber -r-.65^ ^ ^
Kuulutüšhinnäd: 1 tojKphel veerul; esikülje
14.50, kuul^tüs^t^
Millised unenäod toob Ronald Rea­gan
endaga kaasa Versaiüe lossist
pärast tippude konverentsi ft*ant-susmaal?
Vist mitt| niadame de
Fompadbur'^ ^ Marie Asitoineti
Wst, kellede ehi ja saatus on selle
Milguse nünevikuga nii lähedalt seo­tud.
Võib olla roMcem Esimese
maailmasõja rahulepingu sõtaümi-gest
1919. aastal.
Ömä; 2(HK) ruifs^ oli
omalajal võimeline paigutama 1(MM)
külalist kõigi nende saatjatega;^ Liiis
XIV lasi selle lossi ehitada stardiga
aastal 166?. Kuid juba 2687^ ä. va­jas
Xiiis rohkem privaatsemat korte­rit
ja lasi eWtada Grsuid T i ^ ^
M-ž ruuiniga> kus nüüd president
Eeaganile oli ^arutud 8-toaline kor­ter.
Kuld Uiis XV e^
Ja laskis ehitada oma arsnukesele
snatdame de Fompadour'le «vaikese
MriiunfügiEi k0ttage^
Kuld läänemaailma suiiri huvita^
sid Versaijle-s vähem endiste Prant-
^smaä k^nin; j^ate armukesed ja roh­kem
tänapäeva probleemid kogu
maailma wati ises. Kui Versailles ra-
Ihiilepihg $i suutnud omälajal rahul­dada
Eurõopi rahvaste tookord tu­leviku
Heaolu, ja pUosaÜsdtpõhju^
seks, miks sai maalermeister Viinist
Adolf Hirteri näol üldse keridda ja
' kogu Eüroopaf teistkordselt hävitus­se
paisata, siis on tänased suurte ko-jiunemised
tuleviku rahu ja heaolu
kindlustamisel vähemalt samasugu­se
tähtsusega.
kas Reagan nägi madame de Fom-padöitflst
urid või mitte, ometi oli
Reagan Ameerika Ühendriikide, kui
suurvõmu presidendina sellel konvef
rentsil üks silmapaistvamaid kuju-siä.
tema rahvusivaheline poliitika,
eriti Vahekorras Nõukogude Liidu-ga,
ooi ^Igem Ja resoluutsem, kui
terve rida möödunud aastaid. Tema
oma maa majanduslikud probleemid
vajavad kategoorilisemat lahendust,
kui president RooseveUi ajast peale^
risti läbi Euroopamaade onia prob­leemidest
ja sageU risti USA lahen-raliuidäksid.
Mis Juhtus
sest kuuleb maailma ometi pärast
konveretsi teostumist. Kuid majan­duslikud
küsimused pidid dominee­rima,
äest tööstuslik maailm pn ma­janduskriisis,
valitseb tööpuudus Ja
rahaturg on segamini. Reagan pidi
vastii vaatama etteheiteile USA va­litsuse
sammudele ülikõrge protseai-dimäära
tõttu, millega USA vääring
pn muutunud tugevamaks tsistsst
ja viimaste arvel.
J^ i d e n t Reaganil pn reas küsi­mustes
kujunenud konkreetsed aru­saamad
ka rahvusvahelistes piirides.
Näiteks Reagan ütleb, et Nõukogudp
LUt eelistades relvastuse toodan­gut
elanikkPi^ vajadusele, peal3>
ise maksma ä€|lle hinna. £1 ole õlge,
et teised rahvad odavate krediitide
näol peavad liitu aitama relvas­tuse
ülesdiitamisel. Selle asemel
saab vaba maailm pakkuda >Iõuko-gude
Ludule koostööd kuid oma­poolset
koostööd peab Moskva häi-tania
tegudega ja mitte ainult sõip-
>e konverentsid ei õle varem
andnud konkreetseid tulemusi, sest
pn võimata I res<^utsioone läbi viia
kujul, ei n e ^ kõiki osavõtjaid maid
Tippude konverentsi
paratanratiaks puntktiks pai.
nJi. vertikaalse poliitika arendami­ne
jõukate maade ja arengumäatfie
vahelise majandusliku heaolu Jaota-mišd.:''
v:
Reagani kui presidendi reis Eurcor
passe viib ta läbi väga mitmete mas^«
de: Inglismaa, Frantšusmaa> l^ärie*
Saksa, Itaalia ja kõikjal on tal mõ-tetevahetusi
juhtivate poliitikutega.
Neist kokkupuuteist saab konkreet­semaks
tulemuseks olla vaid isiklik
kontakt ja tundmaõppimine, mis
võib tuleviku asjaajamisel tulla ai­nult;
kasuks.- • ;
Hahaturu Ja laenukitressi problee­mide
all kannatavad paljud. Kanadsi
ori üks nende hulgas ja nädala kes-k
d langes Ka^iiada dollar alla 80 cen-di
vahekorras USA dollariga. See on
ajalooline madiai^«is ja kriiitilinsi
Kanadale^ Olukorra hoidmiseks Ka-
/. nada Keskpank on soetamas välis-laerie
ja sellega ühendusi pn oPda-ta
laeriuprptšendi määrade tõusu» et
välisvahuitä inaalt ei põgeneks; Ka
peaminister Trudeau ja finantsminls-ter
A.; McEachen võtavad osa Ver-šaiUe
köniveremtsJst. .
Wiliiani Safire kirjutas -14. maü
New York Jimes'is, e^ Reagani vä­lispoliitika
xm tüüpiliselt Reagani
moodi: Sametpehme rusikas rauast
kindas. Ladina keeles •- Šuaviter In
re, fortiter in mpdp. (Mõõdukas põ-
Mmõtetes, khideriäblMUmis^^ Ees­ti
üliõpilaste Seltsi vapil on see la-dinakeebie
lau^evedgi paremini too­dud:
Fortirer in re, šuaviter hi mp-do.
(Kindel põhimõte, mõõdu^ lä-'
bikäimistes)-^^^^^^^^^^^ /
President Reagan oma Mureta üli­koolis
peetud välispoliitilises kõnes
tegi Venemaaga suhetes sellise pöör­de,
millele ei osanud Kremli välja­valitud
pead veel nädal aega pärast
kõnet õiget vasitust anda. Igataües
Reagan last julgelt õSu välja Moskva
suurest rahu-propaganda ofensiivi
õhupallist ja nüiid järjest babab ikk^
laiemais ulatuses venelastega läbirää­kimisi
pidada tuumsõja vältiihiseks.
Mitte ainult venelased ei teadnud
midagi Reagani Eüreka kõne ette?-
panekutega ette võtta, vaid isegi
Ameerika pairentad pead oli valel ar­vamisel
selle kone suhtes; Nii tun­tud
poliitilise ajakirja „Comnienta-ry"
toimetaja, uuskonservatiivid^
juht Norman IN^dhoret^^^^ kohe
peale kõnet kirjutanud New York
Timesl Magasinis ikritiseeriva artikli
selle kõne suhtes, kiis iPodhoreti ja
tema mõttekaaslased olid näinud
Reaigani kõnes tunnuseid, millede
üle tulevat väljendada ahastust —^,
Reagani uue välispoliitika pämst,
mis ei olevat mitte kiüllalt Venemaa
vastane.-'
Reagan võttis telefoni jä helistas
toimetaja •N.Podiioretz'ile. ;„Ta kat­sus
mulle kinnitada, et see ei ols^t
mitte nii (nagu toimetaja oli Mw,
York Times Magasinis Miyutami<^
ütles Podhöretz presidendi kõne koai-tä.,,
Tema (president) ütles, et see ei
ole mitte detente". ... ;,aga see Eu-reka
kõne oli detente. Mä vaidlesin
talle ses asjas ^astu." j .
y,Presid^m oli viisakas", ütles Pod­höretz.
,)Ma tundsin ennast öleyat
austatud, ^ äga ma ei ölnüd mitte
veendunud presidendi kinnitustes."
Isegi endine välismiiiister H. Kis-singer
tüli avalikult ettea^anekuga
välja, et nüüd olevat õige aeg tema
poolt varem venelastega labiräägi-tud,
aga Senati poolt kinnitamata
jäetud SAiT IMepiiigu ratifitseeri­miseks.
Sama Kissinger/ kes haudus
detente välja ja kes tull välja harul­dase
ideega: Ameerii andku (ja an­dis
ka) miljardeid j ^ miljardeid dol­lareid
Venemaafe, ^rvates, et silis
venelased muutuvad
2. Juunil aktsia hind $11.04
We&t> Sulte Kd®,
Toronto M3H I M l — tel. milSI
öhtid te!. 92W812
ilmus sealse ajalehie
Sele Kodu" osana llgl kaks aastat
iiNoorteleht" Ja oleks edasigi ilmu­nud,
kui poleks Pinud tsensuuri. Nii
väheriidlt ihrineb kokkuvõttest, nsil-^
le Tiia Raiudma teinucT 17. maü 1981
peetud ^ „Noort®lehe" toimkonna
koosolekust kus c©da problmn!
.^ruticti.-; • '^y-:4/-:^-/::'./{^:"'::
kokkuvõte on tpodüd I x ^ ^
muvas triikišes
selgub m i ^ oli ptelia ,^eie Kodu"
ymetusel|,>N(»rteMie'' «su kohta.
Kõigepealt j ei olevat^to^ trlMi-dä
üht artiklit mis oli Malcolm Fra-sen
suhtes lüüriline. Ka ingliskeel­sed
artiklid piid keelatud. Edasi:
..Juhatus taihtis lehele uut elu sisse
puäiiida ja soovis .iNportelehe" nhne
muuta ~„Meie Joruks''^ ,>Meie Joru"
lehcv pealkirjana ei äratanud Ä i e
Kfodu" kolleegiumis mrigisugust
huumorimeelset vastukaja — ja sni-mi
jäi endiseks.
Viimases numbris oli väike lugu,
kus esines^ küllaltki süütu nn. ^>ropp.
sõna". Lehed olid juiba trütkiköjast
läbi käinud, nii et juhatus pidi mus­ta
tindiga selle patujuurikä igast le­he
eksemplarist maha tõmbama.
Kõige saatuslikum tsensuur^yrob-leem„
Noortelehele" oli artikkel, mis
oli Kanada Aja Kirjas" ilmunud,
Ja mida juhatus soovis ,'NL'š ära
tuua. See oli Eva Eichenbaumi „Old
Guard Image". Selte artikli taha jäi-gi,;
Noorteleht" pidama. „NL" jur
hatus oli vastuolus ,JMeie Kodu"
kolleegiumiga. ,;Meie Kodu" vastav
toimetaja, Tiiu kroll-Simmul, kar­tis
vanema generatsiooni negätüv-set
reaktsiopm selle kontroversdaal-se
artikli suhtes. Toodi vabanduseks,
et artikkel oli in^lisikeetes, j a selle
tõttu mitte sobiv. Kasutati &a teisi
takistavaid manöövreid, nõuti et tu--
leks selle artikliga teoos avaldada
mõni tasakaalustav artikkel. Ja im
see olukord venis. Oodates ,^de
%xiu" kolleegiumi nõusolelcut, jäi.
,,'Noortelehe" toimetus aina kannata^
m a t u m a k s j a l ö i^
„Nbprtelehe" toimetus pidas „
Guard Image" artiklit niivõrd: talit-saiks,
et nad i)ohiud valmis ilma sel­leta
edasi tegutsema. See oli põhi­mõtte
küsimus — trükivabaduse kü-
.^simus/' i: -
' ,,Noortelehel'' blid ka teised prob­leemid,
Meh kokkuvõtte tegija:
„„Ni" täijateks oU lõpuks aimilt
paar inimest, | sellega oli neil suur
koorem kandai i
Kaastöö saafniiie oli probleemiks,
küna in^i&keeled artikleid trükkida
ei tohtinud, ^iiuifem osa meie noori
ei oska aga eesjtikeelt lugeda; rää-kimiata
kirjutamisest.'
Hüvitavaks lõpumärkuseks: meie
Pugejad polnud ainult Austraalias»
väid ka mujal./„NL" esimeses numb­ris
tegime naija ühe j<x>nistatud pil­diseerias.
Üsna varsti toodi meie na­li
ära f,;Kodumaa" veergudel > - kuid
meid oli Võetud hoops tõsiselt!"
likult asi kujunes välja teistpidi ja
venelaied hakkasid saadud tohutu
raha abil niaailma vallutama... Kis-singer'i
ettepanekule vastas nüüd
uus Välisminister A. Haig, kes iitles
liii detente kui ka SALT II olevat,
surnud. Samuti SALT II kinnitamine
andvat venelastele suure edu ja üüe-kaalu
tuiunrelvade äial, mida Amee­rika
ei või lasita sündida. Peab juur­de
lisama, et A.Haig1 täht pn nüüd
täies hiilguses; Ta on saanud kõigist
oma yäenlastest Reagani ümber lahti
ja ta pearivaali, kaitseminister Wein-berger'i
täht olevat langemas ja se­da
Pent^goni mõjutusel, sest ta rais­kavat
palju aega mööda maailma
ringi sõites ja ei tabavat kiiresti
tähtsaid^ asju oma anietis.
Riigisekretär A. Haigi käsi olevat
olnud mängus president R. Reagani
Eureka kõne teksti lõplikul valmi»
misel. Kõnel pii hoopis teine stiil ja
välja oli jäetud teravused venelaste
;yastu.---
Viis astat tagasi, kui president Gar-teri
mehed läksid Moskvasse, viies
kaasa umbes samasuguseid relvastu­se
vähendamise ettepanekuid, siis -
venelased^ajasid Carteri mehed lin­nast
lihtsalt välja. Üllatatud ja tusa­sed
ameeriklased pidid alandlikult
tagasi minema 'SALT II läbirääki­mistele.
Praegu äga võib Brezhnevil
üles 'kerkida küsimus, miiks peaks ta
niiüd läbirääkimised vastu võtma,
mida ta Catrter'iga põlastavalt kfeel-
.duS.v':--:;
Äga esiteks — Reagan ootas terve
aasta üles ehitades Ameerika sõja­jõud,
selle asemel et jooksta vene­lastega
läbirääkimistele i nõrkade
OSA kaitsejõüdudega, nagii seda te­gi
Garter.^
Teiseks; ^ v^elased
ameeriklastega tipp-konverentsi, pä­rast
edukat kallaletungi Afganistaä-niie
ja Poola solidaristide purusta­mist.
Siis vene propaganda näitaks,
et USA ei pea neid kajlal^tunge ku­ritegudeks.
Aga enam t^b muret
asjaolu, et nüiid on kindlad and­med
venelaste ,poolt keenuliste ai­nete
kasutamisest Aasias niässuliste
vastu. Kuidas saab siis vwielasi üld­se
usaldada, kui nad kirjutasid alla
rahvusvahelisele dokumendile mitte
kasutada mürke aga seda nad
ometi teevad!
Kõige olulisem on; valitsuse täht­jamad
liikriied ön öelnud, et niaaiK
ma reaalne olukord ja maailmapo­liitika
on õpetanud Reaganit selle
16 kuu jooksul, mil ta on obud pre­sident.
Samuti ta öri teraselt jälgi­nud
Ameerikas arenevat tüumrelva-de^
rastast suurt liikumist. Toime­taja
N. Podhöretz kaebab edasi, et
Reagan viib oma uue välispoliitika
Mxoni, Fordi ja Carteri vanale joo­nele.
Ka just pärast BrezhnevlMosk-vas
peetud viimast kõnet, Reagani
valitsus leppis ja oli, nõus Atlandi
Liidu komniunikeega, [ milles nõuti
„enärii'konstruktiivs€atiat Ida ja Lää­ne
suhtlemist, kus eemärgiks on
ehtne võltsimata detente."
„Presidendi instmktid on veel v#
mis kokkupõrkeks vaenlasega ja tk
näeb maailma ainult valges ja mus­tas
värvis", ütles üks Valge Maja
kõrge funktsionäär. ^jSeda võib na­ha
kui ta kõneleb vabalt, ilma teksr
tita, sest käsikirjas ta väljendused
on tasandatud."
On selgunud, et Reagan on palju
enam huvitatud välispöliiti|kast, kui
seda teatakse. Peale 'Reagani viima­se
pressikonverentsi lõppij, kui ta
pii teel ruumist välja, ikiüsis üks aja­kirjanik,
kas ta ori märganud vene­laste
poolt Falklandi saarte konflikti
kasutamist endi huvides. Reagan
vastas: vXus iial on rahutuid mere­sid,
seal venelased on neid köhe va­hule
löömas."
„Ära tee väljagi Moskvast tuleva­test
lööklausetest ja ettepanekuist,
seisis neil päevil New York Timesi
juhtkirjas, pärast seda kui Brezhnev
oli lugenud Moskvas nooricommu-riistide
kongressil vene vastuseid
Reagani Eureka kõnele. „Niikäua
kui ameeriklased ja eurooplased
peavad tänavatel paraade tuumrel-vade
külmutamiseks, venelased pa­nevad
puhast jääd pakkidesse, niida
nad kutsuvad jäätise pakkideks. On
vähe sisu Brezhnevi vastustes. Rea­gan
tahab "kiiresti valmistada relvi ja
Brezhnev tahab talkistadä ameerika
tuumrelvade valmistamist nende kin-
T s I s s . i U väitel k^tis pi*.
dev nJL ,|aöniJa^iBdi f ' - * ^ " * » -^
^end-lm^), mUIkse sõja assn-das
kogu tdmilise
N. tlit^oli kaotanud sõjategevuse ta-gajerjei.
Aga sellest v^ägl tähtsaifi
oli, et ieeläbi a v a i ^ Veistele fuüf
dainentaalselt uus tehnoloogiline sil­mapiir.
Aastaks 1946 nad olid s u ^
telised; mõningaid a^
ma, nagu uute tööstu^hooi&ete könst-rueeriniine.
Nad olid võimelised kp-peerima
lihtsamaid masbiaid,
pinke Ja selletaolist, aga nad ikkagi
vajasid Ja ka tänajmeval vajavad
väliš^aiset t^uiobM>giat vedgi uiie-male
tdmiUs-teadudikule horisondi-
IsJõudmJseks. Mis tükib liitset e l ­lest,
et ettepIaanitseiUid sotsialistlik
ühiskond ei õle võiriidine tehndoo»^^
gUiseks arenguks Ja pii^pgress võtSü
simia Jõuda ainult väljastpoolt. .
Ja jällegi, läänemaised ärimehed
olid üüagarad kommunistlikule N.
Liidule appi
gi i95(Mäil,
nittaniisel Siima niindi-agä
veelgi enam 1960-
dailaastaU.HaripunMeT jõuti selles
viimasel aastakümnel, eriti aga Kis-šingeri
ajajärgul. Kaevaiidusmasi-naist
õlipuurimis-se^dmeteiii ja
kompuuteriteni, kõike liigub meilt
pidevalt N.Lütü.Keen^liste produk­tide
eest on alati hoo^ ikannud Ar­mand
Hanimer. Kõigi ihootorveokite
tehaste sisseseade pärineb läänest
Aatomienergia osas ori hästi teada,
et vajalikud plaanid varastati ja toi­metati
N. Liitu mitmete spioonide
poolt. Aga palju olulisem on küsi-mus,
kuidas toimetati sinna vajali­kult
juurdekuuluv tehnoloogia, eriti
veel kõrgelt spetsialiseerunud iseloo,
muga ja küllaltki huigaljj^
ilma milleta plaanidest üksi poleks
olnud midagi kasu. See kõik vpis olla
sinna viidud ainult UiSA-st, Sfeveitsist
või Inglismaalt.
saa olla vähematki kahtlust,
Liidu sõjaline võimsus tugineb
tseH lääne tehnoloogiale. Välja­arvatud
ainult selles osas, et ainu­üksi
kõjalise otstarbega produktsioo­niks
ei,ole eraettevõtlus siiski vaja-liLff^
utseeritakse vastavalt kind­laksmääratud
spetsifikatsioonidele
ja kulud ei tähenda seejuures mida­gi.
M(;ie tööstustes ori aga kulutus­tel
Väga suur tähtsus, kuna alati tu­leb
arvestada võistlejatega. Igata­hes^
scvetid on öhuid tagajärjekad
militaarsete spetsifikatsioonide väl­ja
kujundamisel ja siis läänest saa-davat
tehnologiat ära kasutades ka
ettevõetud projekti lõpule viiriiisel.
Selle tulemusega, et nende sõjalen-nukid,
sõjalaevad ja kahurid <m lää­nest
antud abistamise arvel täiesti
efektiivsed. -
Vietnami sõjast tagasipöördunud
ameerika piloodid vandusid, et viet-kongide
tränspordi-kolomiii olid
koosnenud Fordi veoautodest. Neil
oli õigus. Veoautod olid sinna saa-buriüd
(jorki/autovabrikust,! millise
oli venelastele konstru©sriri«id For(^
I^tor Co. l i S A ^
SOTSIALISTUK
LÄÄNE;
Lokomotiividiest, General Electric
on N. Ludus standard Rolls-Royce
mootorid öUd kasutusel Mig võitjus-lennükeis
Korea sõja ajal. Ka Boe­ing
ja mitmeid teisi. Nõukogude
kaubalaevastikust, 67% laevakere­dest
on ehitatud läänes. Tervelt 80%
mariin-diiselmootoreist on samuti
ehitatud läänes. Ülejäänud' 20% olid
küll ehitatud 'N, Liidus, aga ainult
tehnilise abistamise lepingute kaudu.
Igal juhul, sovettide eaieste ehitatud
mariin-diiselmoQtor on absoluutselt
olematu! ^
KompiiUterntehnolocgia N. Liidus
pärineb IBM^ ja ROA firmadelt. Üks
inglise firma, International Compu-ters,
on toimetanud oma kõige kau­gemale
arenenud kompuuter-tehno-loogia
N. Lütu. Üteldakse, kui amee-ijiklased
seda teevad, miks ei võiks
4is meiegi? Dunilop autokummide
suurfirma on armud venelastele oma
tjehnoloogia. Küsimusele mispärast
vastatakse: seepärast, et see on bis­nessi
•
' Lühidalt, kõik nõukogude tehno­loogia
aastast 1917 kuni tänaseni ori
ohiud sipna viidud läänest. See hin­nang
põhineb väga täpsusliküle ja
kõrgelt tehnilisele analüüsile. Tööd
on kritiseeritud, äga ühtki esitatud
fakti pole suudetud iimber lükata.
1917. aastast alat^ kuni praeguse­ni
on kestnud siinpoolsed püüdlused
N. Liidu sõjalise võinisuse tõstmi-sdks,
eesmärgil mopdiistada sellest
mitmekordse ülekaaluga vaenlane.
Ei taheta midagi vähemat, kui etsiis
lõpuks suhteliselt nõrk USA loovu^
taks oma iseseisvuse ja laiseks end
rakendada majandusilike ja finantsi­liste
relatsioonide võrku ühe totaal­se
diktatuuri alluvuses. Säärased
püüdlused on senini jäänud ameeri­ka
avalikkuse eest suuremalt osalt
varjatuiks. Plaanide tegijail on süski
olnud raskusi. Ajakirja „Foreign Af-fairs"
1974. a. aprillikuu numbris
ilmus artikkel pealkirjaga „The Hard
Road^to a New World Order", milli­ses
toodi esile mõriingaid probleeme
ühenduses -IJRO kui tsentrumi ümber
kavandatud sotsialistliku maaiilma-valitsuse
loomisega. Need problee­mid
näivad olevat suurenemas. Või­malik,
et sellest kavast esialgu loo­butakse
ja püütakse luua esmalt
väiksemaid regionaalseid üksikosi,
mida hiljem üheainsaks tervikuks
kokku keevitatakse. Selle saavutami.
sek^ kasutatakse mitmieid V a h ^ ^
nagu suurenev niure loodusliku kesk-korina
iUe,maaiinia varud, maailnia
elanike toitlustjpine j.m.s. Selleks
oli ka üleminekiifculla aluselt paber­rahale
hädayajalik, et anda; vaba voli
inflatsioonile. Kõva kuldraha ei või­malda
maailmavalitsuse loonust.
Kullale ei saa tÄkida arvusid, küll
aga igasuguseid nümbrei^ paberira­ha
lipakaile. Viimasest oleneb inflat­sioon,
mis on maailmavalitsuse taot
lejale üheks. tahsamak|S relvaks.
i Ollakse teadlikud, €|t inimesed ja
rahvad ei soovi vabatahtlikul ühine­da
mingeisse suurtesse gruppidesse,
ainut väiksemaisse ühikuisse. Ja kui
neile hakkab selguma mis neid oo­taks,
siis vastupanu Ipomulikult suu­reneks
veelgi. I ;
Kissingeri ajajärgul avati sovelü-dele
fundamentaalselt uus tehnoloo­giline
horisont. Sinnäjuurde kuulu­sid
veel majanduslikud eelišed. Neile
antud laenudelt sooviti vaid 6 prot­senti
intressi, samal ajal kui oma
rahvas omal m a a l oli sunnitud maks­ma
10—12 protsenti.
Üheks suuremaks probleemiks pro­fessor
Suttonile 1970-dail aastail oli
see, et meie olime agarasti ametis
N. Liidu sõjaväelise tugevuse üles
ehitamisega. Veelgi enam, et ÜSA te-.
gi seda teadlikult ja tahtlikult!
Prof. Sutton oli teinud TviimaSe Öb-servatsiponi
juba 196(Wate aastate
lõpupoolel ja ta nimetab seda „X-faktoriks*'.
Nimelt, et kusagil on
pereerimas mingi võim, milline on
lasknud neil massiivseil kommunis­mi
abistamis-aiktsicoinidiel jätkuda
mitmete aastakürtmete kestel. Igale
katsele selle nähtude esile kergitami­seks
oli otsekohe järgnenud mingi,
vastüaktsioon. Kusagilt kulisside ta­gant
avaldati pidevat survet sääraste
N. Liidu toetamisi-aijtsiöonidie jät­kumiseks.
Kõige olulisem osa iselles
oli muidugi sõjalise tähtsusega nia-tcrjalide
neile loovutamisel.
^ Aastal 1972 professor Sutton tapt-lies
esitada neidsamu asjaolusid Mia­mi
Beach'is toimunud vabariiklaste
parteikomitee koosolekule, esitades
lühida ja ainult absokititseist tõsias­jades
koosneva ettekande. Vastuvõtt
sellele oli vaenulik. Anti niõista, et
sääraseist asjust meil ei räägita,
punkt. Ka vaikis selle ettekande
täielikult maha ajakirjandus ja ko-gu
meedia. Kommenteeris seda hil­jem
professor Sutton ise: ,AVall
Street Journali" andmeil annetas Ar-mand
Hanuner republikaanidele
1(K) 000 dollarit. Mina neile sellist
summat ei võinud loovutada, sellest
aga on suur vahel
ABISTAIAID [
Kõige tähsamad; kujud neis'plaa­nides
on isikud, kes alati peituvad
kusagil kulisside taha varjatult.
Need, kes pidevalt abistavad vaen­last,
pakuvad talle tehnologiat ja sel­le
finantseerimist, püüavad alati suu­rendada
ta sõjalist ja polütüist või­mu
maailma ülevõtmiseks. Pole
mirigit täheridust Gus Hairil ja kom­munistlikul
parteil Ameerikas, sest
neid naguriii keegi ei poolda. Aga jäl­gigem
hoolikalt sääraseid suurärime­hi,
kes pidevalt varustanud vaenlast;
seesuguseid, kes toetasid ja varusta­sid
N. Liitu ja Hitlerit samal ajal ja
kes olid ühtlasi ka Rooseveldi suu­rimaid
toetajaid. Jälgigem ka rieid
akadeemikuid, kes pn rohkem huvi­tatud
maailmavalitsuse propageeri­misest
kui isikuvabaduste eestkost­mises
— mida nad õiguse järgi peak­sid
tegema. Jäfl^m tähefepaneü-kult
ka neid organisatsioone, milli­sed
küll esinevad antikommunistlike­na,
aga mitte kunagi ei identifitsee­ri
egä nimeta neid, kes toetavad sot­sialistliku
maailmavalitsuse ideed.
Ja pidagem meeles^ et plaahijad ei
jõuaks kunagi oma plaanidest kau­gemale,
kui nende selja taga ei sei­saks
terve rida rahalisi toetajaid ja
varustajaid, 'Arinand llammereid ja
Rockefellereid.
Niipalju professor Antony C. Sut-toni-
loengust. Lõpuks veel mõte või
paar ühest ta teosest. •
Professor Sutton esitab huvitava
vaatkise, etriiihästi vasakpoolsed kui
ka parempoolsed äärmuslased on
meelsuselt ühedsamad, nimelt kol­lektivistid;
kellede ühiseks püüdlus '
sek^ on absoluutne poliitiline võim
ühiskonna ja indiviidi iile, ehk teis­te
sõnadega — täiuslik monopol! —
, » i e Elu"nr. 23 (1684) 1982
sm
Eesti Abištämis 0 Q . «
(Algus esiküljd) :
toetus ,;Ehatarele" $35.000, mjujale :
$5.000, suuremad palgad '$15.000 ja
muud, kokku $65.300.
„Ehatare" omaette eelarves on
Suurim kulupöst palgad 4 - $250.400,
elanike toitlustamine $223.200, hüpo­teegi
intressid $86.000 ja kinnisvara- '
maks $43.723 — kokku $688.823. Tu­ludeks
on arvestatud' 95 elaniku kuu­maks
$649.908 Ja muud tulud $5000 .
— kokku $654.908, !mis jätab puudu­jäägi
$33.915.
,,EHATARE" EESKUJULIK
„Ehatare" juhataja 0. Tralla an­dis
tunnustava hinnangu elanikele
ja personalile. Eesti Pensionäride
Khibi sotsiaaltoimkonna juhataja E.
Loosberg lisas, et kuna „Ehatares"
elab 20 liiget, külastab ta puhkeko­du
võimalikult iga nädal. Hiljuti oli
ta käinud seal oma külalisega Stok-homist
kes töötab sotsiaalalal, ja kes
kiitis väga „Ehataret" ja üttes, et :
kahjuks Rootsis ei leidu neid, kes
taolise asutuse loomise ette võtaks, j
Arhitekt,G. Laikve andis ajatabeli
puhkekodu ehitamisest ja märkis, et
see läks maksma $20.000 vähem kui
arvestatud. See summa jj äi EAK ka­sutusse.
Ta tõstis EAiK 'liikmena üles
ka küsimuse maksta peale sõiduku­lude
tasu palju vaeva näinud EAK
juhatusele.
EI OLE HOOLDUSKODU
Dr. J. Roos rõhutas, et ..Ehatare"
on elamu vanadele, mitte hoplduska
du. Selleks ei ole vastavat personali.
Elanikel on omad perekonnaarstid
jä peaaegu kõik eesti doktorid käi­vad
„Ehatarcs". j
Peaõeks on Linda Tanim,; abilis­teks
eestlased ja soomlased. Vaja
oleks veel üht kutselist eesti õde.
Teatud probleeme on olnud mõnede
elanikega, kel mälukaotus. Nüüd on
ustele pandud kellad, et paremini lii-kurnist.
kontrollida.
A. .Koppel kõneles vabaaja veet­misest
„Ehatares" märkides, et kõi­ge.
enam huvi on elanikel võimlemise
Sergei Soldatovi pressikonven
S. Soldatov, moderaator S. Ru(
E V L - u juhatuse liige.
SERGEI SOLDAl
DETROIT (M.E.) - Eesti vab
dusvõitleja S. Soldatovi tulek I>
roiti ei ohiud varem kavandati!
kuld Emadepäeva tõttu tekkis m
nepäevane peatus USA ja Kana
vahelisse tegevuskavasse, mida sl
sed EVü-gu juhtkonna Uikmed ko
ERKU liikme R. Tralla'ga suutj
mitmekülgselt rakendada.
S. Soldatoyil käisid Metro lenr
väljal vastas EVÜM esimees V. Ra
ja R. Tralla.
„Ikestatud Rahvaste Komit(
poolt korraldatud pressikonvere]
pühapäeval Ukraina uues majas I
junes elavaks poliitiliseks disk
siooniks ja tõi esile palju uusi n
teteadvaid olulisi fakte^ kuna s
ei ole kunagi varem elavaid tunni*
jäid kommunistlikust orjatö
kuuldud! ' ;
Emadepäeva jumalateenisti
õpetaja dr. M. Soovik tõi-oma lil
gilises eestpalves kõikide ette su
vabadusvõitleja kannatusi.
Kohvilauas kuuldi noorte ettek
deid ja siis koguduse nõukogu
mees A. Lõoke palus külalist esi
da sõnavõtuga. S. Soldatov nime
eriti Mart Nikluse ema, kellele pe
vaba maailma eestlaskond oma i
raalset ja ainelist toetust saatma