Meie Elu = Our life, September 29, 1983

              leie Elu" m. 39 (1752) 1983
„MeieElul' nr. 39 (1752J1983 NELJAPÄEVAL, 29.S .SEPTEMBER 29 3
Dgiline unistus?
Ma on mõni neist Esto V a l l ey
lisaja" tegelastest n i i lahke j a .
[b mitte arusaajaile ja kainelt
/aile kaasmaalastele mõnin-lüsimusi.
Kuna meie järjest va­i
a l ja^vähenevat (või pole nad
kuulnud?) ühiskonda üliatati,.
I.t üle miljon dollarilise ette-
[plaaniga, siis on meil selleks
)e õigus.
•lina nad pi'opageerivad selle
lailinalist tähtsust siis:_ kas en- '
Je m o t t e l ä i d e v i i m i s t voeti kon-
I meie vastavate orgaiiitega
Rootsis; Austraalias ja siin
las? Eriti E L K ja Eesti Etno-
|lise Ringiga, kes hoolitsevad
kultuurilise töÖ eel? Kuidas loo-ystobd^
kiii faktid on juba meile
lataeifte visatud? Millega põh-
Ida selle äkilist vajadust?
[iks ei kõlba ükski praegusest
tst 'maa-alast [Seedrioru, Jõe-
[; Kotkajärve),kus- on võimalus
ju urdeehitusi? M i k s killustada
jdseid kohti? Pealegi kus neid
[atakse ajistas ainuh paar kuud.
jamuti 011 neile vist teadmala,et
iaštäid on need eelpoolnimeta-cphad
võidelnud majanduslike
|ste ja töökate puudumisega,
seedrioru} poleks neid ennast-
Ivalt töötavaid 'kohalikke ela-
Lkcs hoolitsevad paranduste ja
^ h ö i u eest aasia ringi(ilma tasu-
V k i i i ebaõnnestuks ainult ü ks
Ihari", oleksid sel' kohal uksed .
[.Kuidas nad mõtlevad majanda-la
Ešto V a l l e y ' l , k u i juba n ä i -
leedrioru ülalpidamine rna-ksab
loo dollaril.aastas? On neil min- .
[une, ammutamatu allikas löö-
[leidmisel? Kes teeb kõik vajati- •
^.hilused? Ffui loota, et suurem
lüleb. sisse selle kogu aeg Kana-lliiskpnnale
väljarentimises, siis
sellest kohast ainult Eesti sur-
^Jnmeli loota hirmsat kunstnike,
iaste pealekasvu? N i i et neil
l e n ä m tulevikus võimalusi h ä r -
|;.i,konlsertR anda jne,? M i s "kasu
ju idab saa vad hii vi t u si S(;] lesI k o - . '
(teistes rriaailmajagudes elavad.
Id?/;:.: ^ .\:,,v- - V -
I Kuna seal on kava korraldada
|(!-ja.kultuuri-pidiislusi, mis iea-
Isu.uremaltosall toimuvad suvel,
|rrende arvamine, et see ei sega
ni a a - a 1 a d e 1 korra l d ii t u d ü ri I u si,
iieline udujutt; Ön neil samuti
^eks:järjest vähem*V osavõtt? '
|iüd pn .meie ühiskond asetatud
l l e e m i o l l i ^ leida lOO.OOÜ dollaril
laa.'^ta jõnksul. Mis õigusega?
jjataj^a tehtud p i s u k e põhjal?
li; On alles algus. K a l l i d mõtte-
[aiadv Olele sellega vähemalt 25
Ijf^ks jäänud. Võibolla siis oleks
|uuremapoolehoiu osaliseks saa-
,Meie Hdu oh \'aja ü h e n d a d a ja
idada. On vaja raha Tahviisli-. •
ks, olemasolevale omandile
h)iuks. edasiarendamiseks jne.,
uuteks (;hi!ustfik'; uuel/m;;'i-
In 1 fi h t;s s i i a 1 u (1 k 11 j 111 1 A) nd oi i i
[! .Sell.s .secl;) })rojekfi (..'i'loela. •
•K, 1J)0N1': '
Ivsinuie^
H><ll»:(>«mM0»4><KI>0«tIK>«SM>«l»^
E r .
MINGIT ...
KOMPROMISSI
KOMMUNISTibEGÄ
K. P ä t s " - 1918^
soo
j etnilisest muuseumist,
diks, et oleme.eksisteerinud. •
üi kavatsetav oleks lõhestav ja
i l e v s e n i t o i m ü v a g a , ei v õ t a k s a l -
rjutanu sellest mitte osa, M i n u le
ee puuduva lünga täitmine, uus
iulevikuga. .
is puutub n i m e s t , , E s t o V a l l e y ",
[ tõesti jõekääru, Kotkajärve,
d.rioru on 4õelised e6sti niiped,
1 Esto on Eestf n i m i - v ä l i s m a a l jä
isepa annab identideedi päris-daste
hülgas. • .;
•obleemid,millest M . E . nr.36]uh,t-kõneleb,
ei mõjuta k u i g i suurel
iral asjade käiku. Kui l ä r m a k as
saküurort, e t t e n ä h t u d tuhandete-
;)li naabritele aktsepteeritav, ei to-s
eesti rahva projekt olla mitte;
lein hoopi|S vähema rahvaga,
ähäpäeval ei ole ühtegi rahva-iekti.
millele keegi vastu ei oleks,
i 3 inimesi ö n projekti vastu, võl­ad
nad kindlasti ajakirjanduse .
eiepänu, kuid parandatud tee-d
on kõikidele meelt mööda, ning
halikud ärimehed, bensiinijaa-d,
restoranid jne. tunnevad suurt
mu., ' / \ \
llakirjutanu on 10 aastat selle
ugele ette vaatava idee organisat-onis
kaasa t ö ö t a n u d ning usub, et
ik meie kultuuri aktiivsed inime-d
peaks hoolikalt tutvunema Esto
Iley projektiga jä seda toetama,
st idee on tõsine ja selle taga on
sišed inimesed, eesotsas meie lugu-etud
konsuli hr. Heinsooga. M a e i
(u ka, et keegi meie rahvast tahaks
lita, et tulevikule mõtlemine ei ole
eie mure.
• ABEL L EE
LAKEWOOÖ („Meie Elu " kaastööliselt) - VIII Põhja-Ameerlka
Sõjameesie Päbvad, kus pühitseti ka E.V. Liidu 3f. aastapäeva, olid
kokku toonud üle 400 osavõtja. Külalisi saabus kohale juba reedel, 16.
sept.; kuid korraldajatel algas eriti kibe tegevus, kui laupäeva hom­mikul
vara saabus kohale bussitäis sõjamehi abikaasadesõpradega
Kanadast. See alustas sõitu Torontost, kuid võttis teel peale rohkesti
*' nii Hamütonist ja selle ümbrusest kui ka Detroitist ja St.
Toronto VÜ esimees Ülo Tamre,.an­des
ka üle kingituse LVÜ esimehe F.
Tamniänile 30. a. tegevusjuubeli pu­hul,
samuti andis koos tervitustega
üle kingi Michigani VÜ esimees Vik­tor
Raag.
' Kirjalikud tervitused luges ette EV
Liidu asutajaliige Johannes Pedak,
ka luges ka ette Eesti VIII Sõjamees­te
Päevade puhul väljaantud 17. sept.
aa. kokkutulnud USA ja. Kanada
Võitlejate Liitude ettepanekul vastu­võetud
resolutsioonid: 1) Mõistame
hukka USA kohtuministeeriumis
ametikandjate süüdistused, mis tu­ginevad
Nõukogud Liidust hangitud
valeandmetele eesti vabadusvõitleja­te
vastu. Nõuame sellise tegevuse
viivitamatut lõpetamist, kuna see on
vastuolus igasuguste rahvusvaheliste •
õigusprintsiipidega. 2) Peame tarvili­kuks,
et USA-s Keskvalitsuse hari­dusministeerium
muudaks kõik geo­graafia
ajaloo õppekavad, raamatud
ning maakaartid õiguslikeks^ et
Balti riigid oleksid märgitud õigete
nimedega ja 1939. aasta piiridega,
kuna USA pole veel tunnustanud
neid Nõukogude Liidu poolt valluta­tud
osadena.
Ü.V.L. Keskuste poolt andsid tee­neteristid
üle konsul A. Roos, koi. Y.
Anson ja F. Tamman järgmistele ksv.
-tele: A. Jurs, Ojando,]. Pedak, F.
Tamman, E.Koppel, V. Raiend. Sa­muti
andsid nad üle tervele reale
endistele II Maailmasõja võitlejaile
kuldmärgid.
Laskevõistluste auhinnad andsid
üle laskevõistluste korraldaja dr. R.
Sillärd ja võistluste peakohtunik
Anton Männik: I koht ja meister— R.
Sillard, II koht Raimond Tralla. La­mades,
kuni 65. a. I — R. Sillard, II —
Arvo Tinits, III — Tammiste,- üle 65.,
a. I — August Pärna, II — laan
Vapra.
Järgnes tenor, H . Riivaldi ettekan­del
kaks laulu, ,,Puust palitu" —
BettlAlverja August Ruutja Herman
lane" . — Kalju Ahven ja • Herman
Känd., Lõppsõna ütles köLltn.-' Jüri
Raus. Kogu aktuse kesteL tegutses
teadustajana L.E.Ühingu esinaine
Vaike Kiin.
KOOSVIIBIMINE ^ •
Peagi järgnes seltskondlik koosvii-bimine-
pidu, kus teadustajaks ja
ühislaulude juhiks koos R. Trallaga
oli kõigiletuntud meeleolulaulja
Harry Verder. Eeskava alustas: Lydia
Tori Torontost, iseenda luuletuse
„ Solidaarsus" deklameerimisegä.
Sopran Aino Tera Seedriorult laulis
Jüri Mandre ,,Kodunõmm" ja Kosma
Ivar Rammo sõnadega „Sügislehed".
Bass Raimond Tralla Detroidist esi­tas
kolm laulu,.Krulli„Tulge kokku
Eesti pojad", P. Trosti,,Viimne laul"
ja Blanquette „Valsilaul". Mõlemaid
lauljaid saatis Lakewoodi oma noor
pianist Linda Männik-Richters.
Külalisesinejad said llõik publiku
pooh väga sooja vastuvõtu osalisteks.
Kui lavalt,hakkasid kostma veetle­vad
tantsumuusika helid ühemehe
orkestrilt Martin Sädelt, täitus tant­supõrand
kiiiiesti ja nii kulges lõbus
õhtu tantsides ja ühislaule lauldes
mõnusalt hubaselt.
Osavõtjate hulgas võis näha väga
mitmeid vaprus- ja lahingristidega
dekoreeritud endisi Korea ja Viet­nami
sõjaveterane näit. m.sgt. Jisak
m.c., kes kandis esindusvormi ja kel­lel
on olemas kõik võimalikud teene­teristid
kaasaarvatud „Purple Heart"
Major Henno Uus endisest taktilisest
lennuväest kandis kõrgeid lennuväe
vahvusaumärke ja kõige rohkem de­koreeritud-
eesti ohvitser Ameerika
sõjaväes,major Sildam. kandis tradit-
Juba kell 8 hommikul algasid Lake­woodi
Eesti Maja laskerajal dr. Rag-nar
Sillardi korraldusel' laskevõist-*
iused. Tund hiljem.avati P . A m . Sõ­jameeste
Päevad ametlikult lippude
heiskamisega Eesti Maja esisel. Siir-duti
edasi kalmistule, kus asetati
pärg Langenute Mälestussambale ja
kus palvuse pidas praost Rudolf Rei-naru.
Eesti Arhiliv, mida külastati
kohe peale selle,, jättis kõigile väga
impressiivse mulje. Seal ÜEVK esi­mees
August Jurs, kelle hoole all olid.
senini olnud koi Alfons Rebase au­märgid,
andis need üle arhiivi juha-'
taja Itn. Saarele talletamiseks. Huvi-tavo.
Ii ka külastus P'ühavaimu. kiri­kusse.
Õhtupoolikul toimusid Eesti Ma­jas
initmed koosolekud: E.V. Liidu
juhatuse koosolek ja Keskuse-Liitu-de
juhatuste ühine töökoosolek, mil­lega
hi^ljem ühinesid Ühingute esime­hed
koos juhatuste liikmetega ühi­seks
koosolekuks, samuti pildista-mised
ja ühine pidulik lõunasöök
koos külalistega. .
Õhtul kell seitse algas Ferdinand
Rikka poolt maitsekalt dekoreeritud:
saalis aktus, mille avas LEVÜ esi­mees
ja Sõjameeste päeyade peakor­raldaja
Ferdinand Tamman tervitu­sega
kõigile osavõtjaile,, tutvustades
neid mehf,keš S. Päevade korralda­misel
kaasa' aitasid: ÜEV Keskuse
esimees Aug. Jui^s, EVÜ Liidu esi-,
mees Kalju Tori, Toronto VÜ esi­mees
ja ÜhissÕidu korraldaja Ülo
Tamre, Liidu esimeles ja Connec­ticuti
VÜ esimees koi. Ylo Ason,N.Y.
Vabadussõjalaste Ühingu esimees
Emiljüriväli, Marylandi VÜ esimees
August Koklane ja Washingtoni VÜ
esimees Ikol, Itn. Jüri Raus.
USA hümnile, mille laulis tenor
Heinz Riivald, järgnes palvus praost
R. Reinarult, kes võttis oma jutluse
aluseks armastuse kodumaa vastu.
E.V. konsul dr. Aarand Roos toi tervi­tuse
peakonsul Ernst Jaaksonilt ja.
avaldas võitlejatele tänu nende panu­se
eest." ;
Tenor H. Riivald laulis Asta Rii-valdi
klaverisaatel Lydia Tori,,Võit­lus",
millele muusika on loonud Leo
Virkhaus ja mille peale kohalviibiva­le
L . T o riie avaldati tänu tugeva ap-
Roostekohti
Kanada majanduses
Igasuguse riigi majandusmeha-nismis
võib stagneeruda mõni ved­ru,
kui seda mehanismi kasutatak°
se ühekülgselt) osaliselt või jäetak­se
vajalikud kohad õlitamata.
Ajakirjanduse andmeil esines Ka­nada
lennutööstuse Ühingu- (AIR)
koosolekul ettekandega Töösturite
Ühingu (CMA) president Roy Phil­lips.
Ta väitis muuhulgjas, et vasta­valt
Euroopa jt. teadlaste uurimus­tele
olla Kanadal kõigemadalam
koht tööstustoodangus 22 eesrindli­ku
tööstusriigi seas. 1. on Jaapan, 2.
Shveits, 3. USA, 4. L.-Saksamaa, 5.
Hollandi jne.
Seega Kanada sammub teiste töös-,
tusriikide seas kaugel taga oma või­metest:
toota võistlusvõimelist kau­pa
välisturgudele,.vaatamata selle­le,
et Kanada on rikas loodusvarade
poolest, rõhutas Roy Phillips oma
ettekandes.
VAJALIKUD SAMMUD
Olukorra parandamiseksTöösturi-te
Ühingu president soovitas:
a) Turustamisel peaks ettevõtted
püüdma intensiivsemalt müüa kaupa
välisturgudele, sest Kanada siseturg
kasutab ainult osa kogutoodangust.
b) Tehniliselt peaks ettevõtete
juhtkond tootmisel kasutama ja ra­kendama
rohkem moodsat tehnikat.
c) Rahanduslikult peaks leitama
viise ja võtteid, et investeerimisel
riskida uute kaupade produtseeri­mist
ja
d) Inimjõult meie tööliskond ei an­na
tuntavat edu kaupade võistlus-võimele.
Seepärast ettevõtete juhtkonnal
tuleks leida'uusi teid ja loovaid viise,
kuidas^ tööliskonda rakendada võit-lusvõimeliste
kaupade tootmiseks
välisturgudele.
POLIITIKA MÕJU
Mitmed tuntud Kanada majandus­teadlased
on pannud tähele juba aas­takümneid,
et Kanada valitsus ei ka-
. šuta oma territooriumi rikkalikke loo­dusvaru
ratsionaalselt ja rahvama­janduse
huvides. Puuduvad mitmed
tööstusalad, kus oleks võimalik ra­kendada
töötatöölisi suuremal mää­ral,
eriti nüüd majaiidusliku surutise
perioodil.
Peale kogutud maksude on valitsu­sed
püüdnud riigi eelarvelisi välja­minekuid
tasakaalustada rohigem
toormaterjali müügiga välisturgude­le,
jättes seega vähe ruumi oma töös­tuse
väljaarendamiseks. Sarnaselt
valitsemine on muidugi lihts^am ja ka
mugavam, kuid selline olukord võib-kesta
vaid niikaua, kui toormaterjale
jätkub.
Viimasel ajal ongi tekkinud sel alal
mõningaid tagasilööke, eriti metsade
laastamisel, millele kaasub parata­matult
peale muu ka maapinna muu­tumine
kõrbeks.
. A . M ..
Eestis nuhtlus metssigadega
Eesti Vafciariigi konsul dr. Aarand Roos tervitamas VIII Põhja-Ameeri-ka
Sõjameeste Päevadel Lakewoodis. All — EVL esimees koi. Ylo An­son
kõnelemas. Foto — Aino Tera
Eesti ÜMs.
(Algijs esiküjelj
.0 «
. Aktusekõne avas EV .Liidu esimees
Jcol. Y. Anson sõnadega:,,Ärgem ui­nugem
petliku kindlusetunde uimas.:
Hoidkem kokku ja ärgem laskem end
killustada.ja olgem valmis sõjava-rüstusega.
Sõjavarustus sõja ära­hoidmiseks
on odavam, kui sõjapida­mine.
Küsimus on, kas on siinne riik,
või kas on ükski riik valmis meie
põhivaenlase, venelase, rünnaku pu­hul."
Ta jutustas väikese anekdoodi
poolakast, kes soovis, et hiinlane val­lutaks
Poola kolm korda ja teeks selle
igakord maatasa. Kui imestusega kü­siti,
miks siis nii, oli vastuseks, et kui
fa vallutab Poola kolm korda, siis
peab ta Venemaalt läbi minema kuus
korda. Järgnes pikem selgitus sõja­jõudude
põhijoontest ja võrdlus USA
ja Nõukogude Liidu mere-, maa- ja
lennujõududest. Lõpetades; „Meie
siht olgu muutmatu raskustele vaata­mata.
Edaspidijleks tööks ja tegevu­seks
jäägu^tneie juhtmõtteks, tegut­seda'ja
töötada kavalalt ja targalt,
mitte aga kõvasti ja väsitavah. Meie
edukus töös ja meie tugevus olene­vad
otseselt omavahelisest koostööst.
lESOLUTSIOONID
Tervitusi tõid: Ülemaailmse Kesk-nõukogu
esimees Lembit Savi, ERKU
esimees inag. Juhan SimQnson, ÜEVK
esimees Aug. Jurp, Endiste Lennu-väepoiste
Klubi poolt dr. Ants Pallop,
juhtima. Kuna OSDIC nüüd peami­selt
jääb kindlustus-äsutuseks, siis
kaob ära temale senini nõutud põhi-maks^
mis asendatakse kindlustatud
summa pealt maksetava preemiaga.
Sellega peaks meie Ühispank saama
tagasi teatud summa.
9) Ühispankade direktori võimu­piire
suurendatakse tunduvalt. Näi­teks,
võib ta kasutada tarviduse kor­ral
kohtu abi, et kindlustada finant­silist
abi nii keskpangale kui ka üksi­kule
ühispangale.
Eeloleval sügisel toimuvad pike­mad
nõupidamised ühispankade,
keskpanga ja Ontario vastava minis­teeriumi
vahel muudaduste rakenda­mise
kohta, mis avaldatakse Ühis­pankade
direktori määrustes.
Võib Öelda, et nende muudatuste­ga
on .ühispangad rahul. Need kind­lustavad
riigi tagatisega ühispanka­de
liikmete hoiuseid ja soodustavad
sioonilist kodusõja vormi. Üks leedu
päritoluga külaline leidis, et meil
olevat rünnaku jaoks juba sõjavägi
olemas. Lõbus pidu rikkaliku loterii­ga
ja mugavas miljöös kestis vara­hommikuni.
Paljud kohtasid üle pika
aja endisi lahingukaaslasi, vahetati
mälestusi ja tugevndati relvaga käes
kokkukasvanud sõprussidemeid.
Samuti avaldati tänu peakorraldajale
F. Tammanile.
Pühapäeva ennelõunal asus buss;
Kanadast jälle pikale koduteele. Ees-
,ti Majas oli neid saatmas arvukas
lakewoodlaste pere eesotsas F.
Tammaniga ja perenaistega, kes tee-leminejaile
pakkusid maitsvat keha­kinnitust.
ihispankade segamatut tegevust. On
väga tervitatav, et OSDICu ja Ühis­pankade
direktori vahekord ön nii
ci\iudetud, et täielik kontroll on jälle
;mitsuse käes.
ettäiehk kontroll on jälle valitsuse
käes. , ^ '
Ühispanga esimees lisas . ajakir­jandusele
antud jutuajamisel, et pan­ga
bilanss augusti lõpul oli $24.634.
000. Tegevus on pinud edukas ja kui
see saab jätkuda häireteta, on või-maliktaas
soodustada liikmeid ja ha­kata
andma toetusi meie'ühiskonna­le.-
' •
Vastates küsimustele ta ütles, et
päevakorral on ühispankade hoius-teomaniku
elukindlustuse suurenda­mine,
mis inflatsiooni tõttu on prae­gu
üsna tagasihoidlik. Pärast nõuta­va
reservkapitali kogumist tuleval
aastal, avaneb võimalus muuta liik­metele
soodsamaks laenu ja hoiuste
intresse. - . .
Tegevuse puudujäägi juures ei ol­nud
võimalik Ühispangal anda toe­tusi
meie ühiskonnale. Ülejäägi ko­gunemisel
olukord muidugi muutub.
•
jaanuaris 1984 möödub 30 aastat
Toronto Eesti Ühispanga asutami­sest.
Selle sündmuse tähistamiseks
on juhatus reserveerinud Eesti Maja
saalid 20. jaanuariks. Aastapäeva tä­histamisest
osavõtu võimalustest
teatab juhatus ajakirjanduses jaa­nuari
algul. •
Kodumaad külastanute andmete
järgi on toitlustamisprobleemid
kujunenud eriti raskeks külades,
kus nooremate inimeste lahkumise
järel linnadesse ja kolhoosikeskus­tesse
on jäänud järele ainult vane­maid
inimesi. Toidupoodi koha­peal
ei ole. Selleks ajaks, kui jõu­takse
linna või muusse keskusse,
on toit sealsetes ärides otsa lõp­penud.
.
Suuri raskusi on koha peal kartuli-ja
aiaviljakasvatämisega. Nuhtlu­seks
on eriti kõrvalisemates külades
metssead. Maha pandud kartuleid
tuleb ööd-päevad valvata, et mets­sead
neid üles ei songiks ja ära ei
sööks. Sama lugu valminud kartuli­tega
ja aiaviljaga. Tarad on viletsad
või olematud, ei valmista metssiga­dele
mingeid takistusi. Isegi, talveks
keldrite puudumisel kuhja pandud
kartulid langevad metssigade ohv­riks,
kes kuhja lahti tuhnivad ja
jätavad söömata jäänud kartulid kül­ma
kätte.
Ei ole jahimehi ega püsse, et sigade
nuhtlust vähendada ja saada kartuli
kõrvale liha.
A. 1974 ilmunud teoses ,,Eesti
metsad" seisab, et Eestis olevat u.
5000 metssiga ja see olevat 5—6 kor­da
rohkem kui „mi|joö talub". Tõe­näoliselt
ori nende arv Uimase 10
aastaga veelgi kaSVanud ja miljöö
kannatab endisest rohkem. Mets­sead,
kährikkoerad ja hundid moor
dustavad nõukogude korra zooloogi­lise
..õnnistuse" kodumaale.
Metssea pffrsapere tuhnimisretkel
UURTE KOGEMUSTEGA
EUPOOPA RÄTSEP
önnbleb
K V A L I T E E T - M A T E R J Ä L I S T
naistele jä meestele
KOSTÜÜMID ® MANTLID
® ÜLIKONNAD
g
7 Mverview Gardens (Bloor-Jane
Subw^y Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
. Rudi H. Schneider
24.-25, sept. toimusid Kotkajär­vel
esimesed sügistalgud. Talgulised
kutsus kokku Maailmalaager „Eesti
Lipp" tehniline juht Silver Kask. Tal­gulisi
kogunes 25 skaudide ja gai­dide
malevatest, lipkondadest ja las­tevanemaid.
Gaidjuhid Maie Kask ja
Tiia Kütt olid tublideks perenaisteks.
Kaks kanget tüdrukut,Ingrid Kütt ja
Helen Sadul, värvisid Rajatare välis­seinad
ilusaks. Mehed tegid korda
lõkkeoru istmed, astmed ja värvisid
ettekannete lava põranda. Osa mehi
ehitasid uue ..Sääse silla", s.o. silla,
mis viib sauna juurde. Saunale pan­di
uus lagi ja sauna taha metsa ehi­tati
uus väljakäik. Peamaja põrand
. puhastati ja lakiti üle. Juhtide laag-riväljakut
laiendati ja puhastati võ­sast.
Lõigati maha kuivanud ja häda­ohtlikud
puud mitmelt poolt.
^irikuväljaku kändudest puhasta-niiseks
ja silendamiseks oli fellitud
bulldoser. Mullale visati rohuseeme,
et tulevase aasta laagris oleks sile ja
korraliku rohuga kaetud väljak. Kor­rastati
altarit ja altariesist.
laupäeva õhtul köeU tublidele
KUULUTUSED
palume talitusele anda KUNS
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
töömeestele kuum saun. kust jahe­dasse
järve hüppamine paistis olevat
suureks lõbuks. o'
Tehti palju kasulikku ja maailma-laagriks
vajalikke töid. l.—2.okt. toi­mub
Kotkajärvel gaid- ja skautjuhti-de
korraline aastakoosolek. Järgmi­sed
sügistalgud toimuvad 15—lOjokt.,
mil Kotkajärve saetakse talvekorda.
Tänu kõikidele talgulistele.
E.R.
President Reagan
kõneles
Ameerika Hääles
Möödunud nädalal viibis press»
dent Reagan Ameerika Hääle saa-tejaamas
ja rääkis otseselt N. Liidu
rahvale Ühendriikide rahukavast,
inimeste vabaduse vajadusest ja
demokraatlikust korrast. See oli et°
te teatamata sõnavõtt, et anda N .
Liidu rahvastele võimalus kuulata
USA presidenti kõnelemas N. Liidu
rahvastele. Loomulikult korrati kõ­net
hiljem 40-nes keeles mitmel
korral, ka eesti keeles.
Majandusklubi avab
sügishooaja balliga
Eesti Majandusklubi Kanadas
avab sügishooaja balliga laupäeval
15. oktoobril Ontario PlaceMs, Ball
toimub Trillium ruumis.kust on suu- .
repärane vaade Ontario • järvele.
Tantsu- ja meeleolumuusika eest
hoolitseb Royal Alexandra teatri
muusikadirektor Bill Berle oma or­kestriga.
Trillium ruumi majandab Winston
retoran, mida peetakse parimaks
Torontos. Ball algab k l . 19.00 kok­teilidega,
õhtusöök kl. 20.00.
Registreerimine hiljemalt 7. ok­toobriks:
E. Hopp - tel. 489-2655,
I. Martens - tel. 862-0070, H. Later
- tel. 653-7815.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-