Meie Elu = Our life, September 29, 1983

              „Meie Elu" nr. 39 (1752) . 99 ,Meie Efiu" Bijr, 3S [1?S2| 1983
Foto — 0. Haamer
te Memusi
Pihl, Lisa Novek, Särina Wester-
,;, Erik Jalakas, Peter McConnon,
res Pühvel, LainöRebässoo, II-Kütt,
Lydia van der Veen, Tho-
Plvet, Martin Juuse, PeterRoo-
Monika Roose.
õbeda: Raivo Ling, Märt Mafsoo,
ia va|n der Veen, Thoma^ Olvet,
ri Koop, Edda Leppik, Marcus
berg. /.
uid: Erik Linask, Indrek Lusik,
ia vari der Veen.
J.S-gi,
lliltllllllllllllljlIIIIIIIIiillllllllJIIIIIIIIIIIIIIIIIIillllilillll
2estl Sihtkapital Kanadas
etusted, testamendl-pärandused Jia
estusfondld on tulumaksuvabad,
ake oma annetused noortele J©
eesti organlsatsloonldclG
'esti Sihtkapital Kanadas
u tulumaksuvaba kviitungi saa-^
kš. — Eesti Maja, 958 Broad-
Ave. Toronto, Ont. M4K IM
iiii.iiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
STI KEELE KURSUS
;KANADLASTELE
imene õppetund toimub esmas-
^al, 3. oktoobril kell 7.30. Registr
ida samal päeval juhatajaleEnd-omile.
STIAPTEEI
id ja koju toom šri®.
2310
J i
nte § Maalimis- jm. ehitus­id
© Põrandavaibad
töö kiire ja korralikf
NISSE 883-4337
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ontv M4K IN8
Tel. (416) 466-1951
J)» . 466-1502
KKALIKUS VALIKUS
ks ja tähtpäevadeks,
eesemeid —-
ERAAMIKA-, NAHA ja
SEalal.
& inglise keelt.
wm
1: A. Loorits ja L. Joselin, teisel;
aual: V. Puna ja 0 . Randoja.
Foto - b . Haamer
•NELJAPÄEVAL,2S,SEPTEMBRJ^ ~- THURSDAY, SEPTEMBER 29
Vaimulik-isamaalike
kogu ilmumas
Mõttevahetus
Kuigi ma ei ole keeleteadlane,
mõtlesin juba pikemat aega sekku­da
meie emakeele ümber käivasse
. vaidlusse (mõtt^evahetusse). Otse­selt
mõjutas mind alljärgnevat kir­ja
panema |C. M. Qorshkowi artik­kel
„Keel ja keele solkimine", mil°
les leidsin nii küsitavusi kui otse­seid
^nöödalaskmisi. Maailma kõik
elavad keeled on arenenud pikki
sajandeid. Selle on tinginud ees­kätt
teaduse ja tehnika edusam­mud,
millised meie sajandil on olv
nud eriti tormilised, Nii on tulnud
- meiegi emakeelde juurel hulgal
rahvusvaheliselt kasutusel olevaid
sõnu ja ,mõisteid, samas on aga
neid asendatud eesti keelele (ja
kogu soome-ugri keelerühmale)
omasematega. Kusjuures keele-uuendused
on levinud ja kinnitu­nud
alati raiivasisu kaudu.
Ja minule on teretulnud kõik suu-pärased
uudissõnad, millised meie.
rahva enamus kasutusele võtab. Sest
uus sõna saab kinnituda keelde vaid
. vajaduse kaudu! Olen piisavalt tead­lik
meie kodumaal valitsevast plu-korrast
ning seetõttu ka veendunud,
et iga (meie keelerühmast) tulenev
uuendus hoiab meie emakeelt värs­kena
ja rikastab selle algupärast osa.
Alates Aaviku-a^gsetest keeleuuen­dustest
ja tõenäoliselt veelgi varase­mast
ajajärgust on meie keelde lisan­dunud
uudissõnu'ja tehtud ebaõnnes­tunud,
lahva poolt hüljatud pakku­misi.
Pean ilmingut täiesti loomu­päraseks.
Tänaste kodumaiste võimukandja­te
eesmärgiks ei ole mitte keeleuuen­duste
soosimine või pidurdamine,
vaid meie rahvuskaaslaste maailma-
• vaateline sundsuunamine. Sest
Kremlile ei ole tähtis mitte eesti keele
üksiksõna, vaid sõnade kaudu aval­datav
mõte, tõekspidamijne, seisu-^
koht! • : •
, VÖÕRSÕRAD •
Ilmselt esineb laei)sõnu kõikides
maailma keeltes, ka eesti keeles. On
see positiivne? Vaevalt! On see väldi­tav
(ka meie emakeeles)? Mitte alati!
Eelkõige on meie emakeelde püsi­valt
ja ilma olulise vas useisuta juur­dunud
sellised kunagised laenud,
millised on olnud oma kõlalt eesti
keelele lähedased |(mais, rand, saal,
säng, vaas jne.).
Teisalt leidub meie keeles sõnu,
millised vaatamata igapäevasele ja
sageli pikaajalisele tarvitamisele on
säilitanud (vähemalt minu jaoks)
oma võõrapärasuse kas rõhult või
meile mitteomaselt häälikute järjes­tuselt
(traktor, kitarr, telefon, apteek,
vorst jiie.) ja näeksin ausalt öeldes ka
nende asemel suupärasemaid vas­teid.
Tõenäoliselt on keelemehed
neid otsinudki, kijiid leiud on jäänud
rahvale võõraks . . . - ,
Kolmandaks kerkivad kõrvu võõr­sõnad,
millised |tänaseks on teinud
läbi suured muudatused ja seda põ­hiliselt
lühenemise kaudu (autobuss,
oranibuss — huss; televiisor — teler;
transformaator — trafo; akumulaa­tor
— aku; raadiolokaator — radar
jne.). Viimased muudatused iseloo­mustavad
teisigi keeli. Näiteks on
..autotnobil" muutunud meil ..au­toks",
rootslastel aga„biliks''.
Neljandaks tooksin välja laehsõ-
; nad ja laene sisaldavad liitsõnad, mil­lised
lausa„karjuvad" uudissõnade
puudumisest. Kuid aeg-ajalt kuuldub
kodumaalt ses ošaski rõõmustavaid
sõnumeid. Näitelcs on senine ..elekt-mhabemeajamipaparaat"
asendumas
sõnaga ,,pardel", rääkimata sõna
„sekundaarne" asendumisest sõna­ga
,,teisene" jne. Lqomulikult esineb
• kä tänastel keelemeestel pakkumisi,
milliste elujõudu kuidagi kõrgelt ei
tahaks hinnatavaga kes seda teab!),
leiutised, ka keeleteaduslikud, on
alati erinevat käekäiku omanud . . ,
EESTIPÄRASTATUD
KOHANIMED
Liitun täielikultl seisukohaga, et
eestipärastunud kohanimed annavad
meie emakeelele palju omapära. Ja
põhiliselt väljendab teatud geograa­filise
punkti või paikkonna kirjuta­mine
erinevalt selle algkeelest vii­maste
tuntust meieiahva hulgas. Ka
neid võib tahtmise Mõrral jaotada.
Ainult meie (või siis ka soome)
keelele omased nimetused nagu
Saksamaa, Rootsi, Vene jne.
„Suupärastunud nimetused" nagu
Prantsusmaa (algkeeles France),
Leedu (Lietuva), Ungari (Hungaria),
Varssavi (Warszawa) jne.
Tähepikendused, ^-asendused ja
"kaod nagu Pariis (Paris), Madriid
(Madrid), Riia (Riga), Helsingi (He!"
sinki), Stokholm (Stockholm) jne.
Kõige põnevamad selles eestipä-rastumises
on muidugi tõlkelised vä-
Hsmaised nimetused, millised eksis­teerivad
koos mittetõlgitutega, nagu
oleks Aafrika riikidest Elevandiluu­rannik
meile tuttavam kui Sierra
Leone (Lõvimäed) — sama eksootili­sed
ju mõlemad!
' ' • • . •
KODUMAAL VALITSEVAST
OHUST
On „avalik saladus", et N . L i i d i !
juhtkonna eesmärgiks on olnud,ala-tes
selle riigi rajamisest, ühekeelse
(loe — venekeelse) ja põhiliselt vene
kultuuri edasiarendamist teostava
nõukogude rahva loomine. Sellest
lähtudes võib oletada, et varem või
hiljem hakkab üksikutele rahvuskul­tuuridele
eraldatud pisku avalduma
üha selgemate tunnustega. Eestlased
on oma ajaloo jooksul pidanud sageli
vähesega läbi ajama. See ei ole neid
aga kunagi viinud oma- keele solki­misele
või selle solkida laskmisele.
Mis kõrvus võõras, see keelele ei
tule! Viimane kehtib muidugi kõne­keele
sõnavara kohta!
Seetõttu näen kodumaal valitsevat
ohtu selles, et üha enam hakkab
ametlikus asjaajamises, õppetöös ja
muudes igapäevase elu valdkonda­des
domineerima vene keele kasu­tamise
nõue või paratamatus. Vene
keele tunde lisatakse koolides, neid
on viidud sisse lasteaedadesse, sageli
emakeele ja teiste võõrkeelte õpeta­mise
arvel
Sellises olukorras tuleb eestlastel
minu meelest veelgi enam hoolitse­da
selle eest, et keel areneks, rikas--
tuks uute originaalsõnadega. Vasta­sel
juhul kubiseks see juba mõne aja
möödudes rahvusvaheliselt laenatud
termineist, millised lisaks oma.võõ­rale
kõlale ja rõhuasetusele sageli ka
ei käändu ega pöördu, millised ikka
enam Ja enam hakkaksid rikkuma
meie kõlakauni keele väljakujune­nud
omapära.
OLEMATUTEST TONTIDEST
Minu poolt "eelnevalt viidatud kir­jutises
märgib Kenneth M. Gorsh-kow,
et Moskva okupatsioonivõi­mud
loovat eesti keelde uudissõnu ja
pealegi selleks, et takistada keele
arenemist ja suurendada selle isolee­ritust.
Minu jaoks on see täiesti aru­saamatu,
eriti aga toodud näidete
valguses.
Kõigepealt oleks Kremli kultuuri­poliitikale
kasulik suruda Eestile
peale laene vene keeles't, et selle
kaudu toetada vene keele (ja kultuu­ri)
mõju „ulatuslikkust ja viljastavust
meie emakeele kodumaisele arengu­le.
Kõige lihtsam ja võib-olla ka mär­kamatum
oleks sellise' eesmärgini
jõudmine sotsialistliku majandus­süsteemi
ning teaduse ja tehnika ter­minite
vägivaldse juurutamise kau­du.
Näiteks liikus aastaid Eestis sõna
„sputnik", milline aga just keele­uuenduslikult,
uue sõna ..tehiskaas-lane"
abil|välja tõrjuti; aastaküm­neteks
oli tnääratüd maainimese su­hu
puhtad |enekeelsed lühendtermi-nid,,
kolhoos" (nimetusest „kollek-tivnoje
hozjaistvo") ja „sovhoos (ni­metusest
,,s.ovetskoje hozjaistvo");
kuid võta näpust, eestlane tahab jää­da
eesti keele juurde ja nii tarvita­takse
ikka enam väljendeid „ühisma-jand"
ja V.riigimajand".
Aga^et Venemaal lausa tegeldaks
eesti keele uudissõnade loomisega,
on minu arust absurdne. Vastupidi,
meeleldi keelaksid nad sellise prot­sessi
ära ka Eestis. Seoses piiratud
kontaktidega Läänemaailmaga suu­buks
eesti keelde ikka enam ja enam
laene vene keelest!
MVUTI,,OSALEMA, RAAL
Oma kirjutises võtab Gorshkow
terava kriitika alla igapäevased sõ­nad
meie tänasel kodumaad, konk­reetselt
„arvuti", ,,raal" ja „osale-i
ma". - ' • /|l
Sõna „arvuti" asemel tuleks täaS
tarvitusele võtta rahvusvahelisel le-;.
vinud „kalkulaator" (vene keeles
„kalkuljator"). Kuna vene keeles on
seda tehtud, oleks see Kremlile mit­meti
meelepärane (ka rõhuasetuselt
eesti keelt rikkuv). Seda ei saa aga
ilmselt läbi viia, sest eesti keeles on
tekkinud samale tüvele veidi erinev
tähendus. Nimeh tähendab (minu
teada) näiteks ..kalkuleerima" hoo­pis
..majanduslikult, rahanduslikult
kaalutlema (kasvõi eelarvet tege­ma]",
Osaks ei tunneta ma sõnal
Dr. Endel Tulvingule
teaduslik auhind
American Psychological Assicia-tion
andis oma aastakonverentsil
Kalifornias Toronto ülikooli psüh­holoogia
professorile dr. Endel
Tulving'ule silmapaistva teadusli­ku
auhinna „Distinguished Scien-tific
Contribution Award".
Toronto Ülikooli „BuIletin" tõi
selle teate märkides, et ta sai au­hinna
vaatluse eest inimese mälu
iseloomu ;„penetrating insight into
the nature ofhuman memory". Mo­tivatsioonis
, üteldakse, et ta oii
enam kui teised osutanud tähele­panu
mälu analüüsi kõige tähtsar
male probleemile. On kaasahaarav
õpetaja, kes tunneb rõõmu mõista­tustest
ja paradoksidest. Ta on mõ­justanud
paljusid teadlasi Põhja-
Ameerikas ja väljaspool.
Dr. Tulvingule dn antud Society
of Experimental Psychologists
Warren Medal ja Izaak Walton Kil-lam'i
mälestusstipendium. Ta oli
Center for Advanced Study in the
Eesti Ap.-Õigeusu Kirik annab
vslja vaimulik-isamaalike kõnede
kogu, mis on peamiselt saadetud raa­dio
kaudu Eestisse. Nendele lisan-diib
veel terve rida vaimulik-rahvus-likke.
sõnavõtte noorte-skautlike,
soomepoiste ja üldrahvuslikelt kok-liutulekutelt.
j
Teosega tähistatakse praost' Mar-lia
Iuhkam'i 60. a. sünnipäeva, mis
oa juubilarile tagasihoidlikuks tä­nuks
tehtud töö eest.
Ettetellimiste kogumislehed saa-dsti
üiemaailmseh välja möödunud
levadel. Kõiki, kes pole veel pole
tagastanud ettetellimis-kogumisleh-ti,
palutakse seda teha hiljemalt sep­tembrikuu
lõpuks.
Raamatut võib tellida, mille hin-.
naks on Rkr. 60:— -!-10:— saatekulu
teistes maades vastavalt kursile).
Rootsis: Estniska ortodoxa kyrkans
iulturfond. c/o Suursööt, Fridemsg.
2,V, 112 40 Stockholm, postgiro
^9 81 70 - 0.
Kanadas: Very Rev. Emanuel' Le­pik,
RR5 Orangeville, Ontario, Cana-da
L9W.2Z2.
USA-s: Ada Sepp, 196-47 50th
Avenue, Flushing, NY, USA 11365.
Inglismaal:' Mrs. Tamara Mari­puu,
90 Fordhook Avenue^ London,
lfK,W.5. ,
Austraalia: Mag. Silvia Salasoo,
3/13 St. Lüke Street, Randwick,
Austraalia 2031.
Tellimise + teose hinna võib ka
teistest maades saata otse Kuhuur-
(öndi aadressil Rootsi.
sl
E.S.S. „Kalevi" Võrkpalliklubil. meeskond. Ees, vasakult — Valdeko
Novek, Martin Toomes, Paul Kako, treener Raivo Remmel. Taga -r-
. Henno Piirsalu, Mart Põldmaa, Lembit Nielender, Toomas Vanaselja.
(Pildilt puuduvad Taimo Ilves, Hillar Heine ja Allan Luiker).
Foto - J. Sotnik
,.MEIEELU'V
lugejad, ärge unustage omn
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Behavior Sciences liige, külalis­professoriks
Oxfordis. Dr. Tulving
onRoyal Society of Canada, Ameri­can
Psychological Association ja
American Association for the Ad-vancement
of Science liige. Silma­paistva
teadusliku panuse auhinna
laureaadina dr. Tulving esitab mõ­ne
osa oma teaduslikust tööst Ame­rican
Psychological Associatioil
1984. a. konverentsil.
„Kalevi" 2. meeskond. Ees, vasakult — Martin Vahtra, Allan Luiker
ftreener). Taga — Peeter Pajos, Taimo Ilves, Mark Kann, Andres
Terts, Kalle Lüdig. (Pildilt puuduvad Feliks Veski, Lembit Jõgi ja
Kenneth Valvur). Foto - J. Sotnik
..arvuti" olevat mingisuguseid puu­dusi
ja see on täiesti arusaadav tä­henduses,
millises seda tarvitatakse
(kasutame me ju ka sõnu ,,summuti",
„segisti", ,,põleti" jne.?).
Sõna „ r a a l " asemel tuleks meil
taas kasutada sõna „komp.uuter"?
Ka see oleks just Kremlile meele­pärane,
kuna lisaks rahvusvahelisele
levikule on see kasutusel ka vene
keeles („kompjuter"). Mida annaks
see meie tänasele keelele? Tegemist
oleks vaid meie emakeele võimaluste
alahindamisega ja keele tahtliku ri­sustamisega!?
Ka on sõna meie-keelepildile ja
rõhuasetuslikult täiesti võõras. Mi­nule
isiklikult on tundmatu Gorsh-
<ov^i väide, nagu olnuks verb ,,kom-puteerima"
juba iseseivas Eestis ka­sutusel
(tuntud). Kui siiski nii," siis
kõlab „kompüteerima" võõramana
ja igerikumana kui „raalima"?
Uus sõna „osalema" on Gorshko-wi
arvates ebaõnnestunud ka seetõt­tu,
et see meenutab talle sõna „vede­lema"
ja toodud võrdluse kaudu „ei
näi väljendavat aktiivset tegevust"?
Kuid ,,-le" tüvelõpulisi verbe on ju
tunduvalt enam, kui too (täiesti
kunstlikult) esitatud ,,vedelema"-
näide (sädelema, võitlema', tõrelema,
vaatlema, sõnelema, kisklema jne.).
Seetõttu kaht/le/n jä avaldan aktiiv­selt
oma kaht/le/mist käesolevate ri­dadega!
Kas tõesti oleks varem sulgudes
toodud näidetest aktiivsemad ja tä­nasesse
eesti keelde paslikumad „sä-demeid
pilduma", „võitlust pida­ma",
„manilsevaid, noomivaid mär-.
kusi tegema", ,,vaatlust, vaatlusi
teostama", „sõnavahetust pidama",
„vastastikku või hulgakesi kisku­ma"?
Oletan, et liitverbi „psa võtma"
asendumine uudisverbiga,,osalema"
on sama loomulik ning keelepoliitili-selt
kahjutu, kui „paika panema"
asendumine „paigaldamisega", kui
,,terveks saama" asendumine,,terve­nemisega"
jne.
UUDISSÕNAIQ) .
Keeleteadlased on sageli ja põhjen­datult
väitnud, et meie emakeele ja
soome keele suurimaks vooruseks on
lausa piiramatud võimalused uudse­te
keeleomaste sõnade tuletamiseks.
Seda kasutatakse ka tänases Eestis.
Ja vaevah, et on see Kremlile eriti
meelepärane. Olen kindel, et meie
emakeelega tegelevatele keeletead­lastele
ei eraldata samaväärseid uu-rimissummasid,
kui vene keelega ja
selle Eestis populariseerimisega te­gelejatele.
(Rääkimata sellistest
Kremli röövvaldkondadest, nagu
Eesti põlevkivienergiast, turbast.mi-neraalainetest,
põllümajandussaa-dustest
ja muust halastamati^ riisu-mioe.
Miks kardame siis pärastsõjajärg­seid
uudissõnu, eriti, kui need on meie
keelerühmale omased ning kasuta-rävdl
mõistetavad ilma tähendust ,
eriliselt meelde jätmata? Rahvasuu
tuletab ju neid igal juhul! Igal juhul
on mul raske ette kujutada keele­teadlast,
kes asuks kodumaal võit­lusse
rahvusvaheliste sõnade, mõis­tete
ja väljendite üha laialdasema
kasutamise eest eesti keeles. Kui aga
sellise inimese avastada saaksin,
tembeldaksin ta kõhklematult Krem­li
nSabarakuks".
Umbes poole sajandi eest tuli meie
keelde „isetühjendava veokastiga
auto". 1940-ndateks aastateks oli see
asendunud „isekallutaja-autoga",
sellest omakorda sai lihtsalt „isekal-lutaja",-
üeejärel „kallurauto", milli-neon
tänaseks muutunud „kalluriks".
..Kallur" muutus üldrahvalikuks
peale Eesti 30-aastast okupeeritust ja
peaks (Gorshkowi arvates) olema eri­ti
ohtlik!? On see aga nii!
Uudissõnade kasutamise rohkus
on veelgi iseloomulikum soome kee­lele.
Näiteks sisenete trammi ja osta­te
pileti „rahastajah", mitte „kon-duktorilt"..
Seega sarnaneb Gorsh­kowi
kohaselt soome keel veelgi
enam (uuendustegevuse jätkumisel)
..loogilise lõppresultaadina... mõne
• isoleeritud ja ebapraktilise... al^ge-lise
suguharu keelega"? Mis'sunnib
siis soome keelemehi sellisele ..pht-likule
tegevusele"? Kas on sealgi
Kremli halvav käsi mängus?
Kokkuvõttes olen kindlal seisuko­hal,
et keeleline uuendustegevus
peab ka meie emakeeles jätkuma.
.Tänane ja homne, iiha hoogustuv
teadüslik-tehniline revolutsioon ei
tohi meie keelelt riisuda selle ajaloo­list
kõla ja seetõttu on teretulnud iga
omakeelne, väljend või sõna, mis
asendab meile kohmakat välismaist!
Ja olen kindel, et see jätkubki!
Kodumaine eestlaskond on^ena-minformeeritud
kui teised Kremli ää­realad.
Selle üheks põhjuseks on see,
et.isegi see eestlanei kellel ei ole
ühtegi sugulast või tuttavat välis­maal,
kes ei oska vajalikul tasemel
ühtki võõrkeeh, saab mõistetavat
informatsiooni (soovi korral) kas
Spome raadiost või TV-st. Soome­keelsest
uudisest on talle umbes 50%
mõistetav juba esmakordselt kuula­misel.
Ka seetõttu peaks meil jätku­ma
soome-eesti ühistraditsioon uu­dissõnade
loomisel.
üldse, milleks eemalduda oma
keelerühmas seni valitsenud tavast?
On ju eesti keele soome-ugri keele­rühmast
eemaldamine ja slaavi keel­tele
lähendamine hoopis Moskva
varjamatu eesmärk!
MARGUS REEMETS(EPL)
^1 ^ <i#fei
„Kalevi" 4. naiskond. Ees, vasakult — Christina Greenbaum, Allan
Luiker (abitreener), Andres Terts (treener), Tiina Sermat. Taga —
Vivian Holmberg, Nelli Sepp, Susi Holmberg, Sirje Järvel, Ann Aug,
Aimi Ilves. (Pildilt puuduvad Kristi Lüdig, Viveca Rasins).
Foto - J. Sotnik
vi võrkpalliklubi
@dukas tegevusaasta
Eesti Spordiselts Kalev'i Võrk­palliklubi,
kes senini võistles Lõu-na-
Ontario võrkpalli A'liigas kolme
mees- ja ühe naiskonnaga, suure­neb
eeloleval hooajal ühe noorte
meeskonna (16 a. ja noorem) võrra.
See selgus Võrkpalliklubi aasta-peakoosolekul,
mis peeti kolma­päeval,
21. sept. Korp. Rotalia ruu­mes.
Koosolekut juhatas esimees Paul
Kako ja protokollis sekretär Vivian
Holmberg.
EDUKAS AASTA
Tegevusaruandest selgus, et möö­dunud
aasta on olnud väga edukas.
Kalevi I meeskond, võisteldes Liidu
A-Iiigas 48 korral, võitis 33 ja kaotas
15 võistlust, tuli neljandale kohale.
Naiskond, samuti võisteldes 48 kor­ral,
võitis 37 ja kaotas 11 võistlust,
tuli kolmandale kohale. Kalev III
meeskond (18 a. ja nooremad] tuli
Ontario esivõistlustel teiseks ja Ka­nada
esivõistlustel kolmandaks. A i ­nult
Kalev II meeskonnal ei õnnes­tunud
tulla A-liigas esikohtadele.
Peale liigavõistluste Kalevi mees­konnad
võisteldes Lakewood'is võit­sid
kõik kolm esikohta ja naised võis­teldes
kahe naiskonnaga saavutasid
esimese ja kolmanda koha. Teiseks
tuli Ühendriikide ja Kanada koon­dis.
Balti esivõistlustel 10. sept. Jõe­käärul
Kalevi II meeskond,ja nais­kond
saavutasid teise koha., Kõik
Kalevi meeskondade ja naiskonna
treeningud toimuvad Toronto võim­lates,
samuti ka enamuses kõik võist­lused.
Iga meeskond valib ise endale
treeneri, kes kõik töötavad tasuta.
Naised samal koosolekul valisid
oma peatreeneriks Taimo Ilves'e, kes
on ka Spordiselts Kalevi esimees.
Võrkpalliklubi raskemaks problee­miks
on nende majandus. Peamis­teks
väljaminekuteks on võistluste
osavõtumaksud ja uue varustuse os-tukulud.
Väljaminekuid oli klubil
möödunud aastal üle 3000 dollari.
Sissetulekuteks peamiselt on ainult
liikmemaksud.
VALIMISED
Senine juhatus valiti tagasi koos­seisus:
esimees Paul Kako, abiesi­mees
DerekPallandi, sekretär Vivian
Holmberg, laekur Ken Valvur, abi-laekur
Lembit jõgi ja ühenduspida-jaks
liikmeskonnaga Erik Konze.
Peale selle kuuluvad juhatuse koos­seisu
ka kõikide meeskondade va­nemad:
Kalev I — Valdeko Novek,
Kalev II - Kalle Lüdig, Kalev III (18
a. ja nooremad] — Erik Luiker ja
Kalev IV (naised] — Susi Holmberg.
Kalevi Võrkpalliklubi oh üks Eesti
Spordiselts Kalevi klubidest ja tegut­seb
selle põhikarja alusel. Kehtivas
põhikirjas (Pt. 7] on selgesõnaliselt
väljendatud, et Kalev ja tema klubid
võivad kuuludaiainult spordi iseloo­muga
keskorganisatsioonide liik­meskonda,
nagu Balti Spordiliit, ja'
vastavad Kadada sportlikud keskor­ganisatsioonid.
Eestlaste ühisüritus­test,
nagu seda on Esto '84, võtab
Kalev osa, kui see on otsustatud
Kalevi või vastavate klubide juhatus­te
poolt.
HARALD RAIGNA