1983-09-29-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
j •
i
MELJAPÄEVÄL,„29.! - THURSDAY, SEPTEMBER 29 „Meie E l u " nr. 39 (17S2) 1983
Septembris avab Toronto Eesti Täienduskool tavaliselt oma uksed
Ja koolikell kutsub õpilasi taas klassidesse. Nii sündis see ka tänavu.
Teisipäeval, 20. sept. oli Eesti Maja täis päivitsiifflud jumega ja elurõõmsaid
eesti noori.
Suures saalis tervitas koolijuhata- lausiga reageeris publik sellele tea-/
ja Henn Ründva lastevanemaid ja tele.
koolinoori ning andis, sõna pastor ' Edasi mainis esimees, et linnava-
Albert Roostile. Georg Iltali klaveri litsuse kooliosakonnaga on täiendus-saatel
lauldi ühislaul: „0h võtkem ikoolil koostöö hea ja korrektne. Sa-
Jumalat..." Pasjtor võttis oma kõne imuti loodab ta jällegi föderaalvalit-aluseks
õpetussõnad: õnnelik on ini- suse toetusele ka sel aastal,
niene, kes leiab tarkuse, sest sellest ; Sellega arvab ta, et õppemaks jääb
on rohkem kasu kui hõbedast ja kui- endiseks,-$40 aastas,
last. lisreali kuningas Saalomon, kes Veel tuletas esimees kuulajaskon-neid
sõnu ütles, oli tark mees, kel nale meelde, et 3. oktoobril algab
tihti tuli keerulisi küsimusi lähen- Northern Secondary keskkoolis eesti
dada, mida ta arukalt ka tegi. Eesti
noored on_ tarkuse otsimise teel.
Emakeele oskus on sampti tarkus.
Kasutage seda |keelt, kus iganes võimalik:
kodus, noorte keskel ja kasa-lakeelena,
millest võõradei saa aru.
Teie ei kahetse kunagi, et olete õppinud
eesti keelt! Mu oma poeg, kes
praegu 38-aastane, on tänulik meilei
et saatsime teda eesti k(K)li, kuigi j^^h^lpoi^sr^ntsustj^^
keelt mittevaldajaile täiskasvanuile
eesti keele kursus. See kool asub
Peetri kiriku kõrval. Kõneleja soovis
veelkord, . kõne lõppedes, kõigile
noortele edurikast õppeaastat, nii
kanada kui ka eesti koolis.
OPETLIKLIJGU
Koolijuhataja Henn Ründva kõneles
huvitava ja õpetliku jutu. Lugu oli
„Meie Elu" nr. 39 (1752) 1983
Toronto Eesti Seltsi Täien
EKN kutsub
õppetöö 20. septembril avaaktusega Eesti Maja suures saalis. Foto ~ 0. Haamer
99
6 (
koolis olles ta ei mõistnud, miks ta
pidi käima kahes koolis.
Mitme keele õppimine on ka Saalomoni
tarkus. Pastor palus Taevaisa
õnnistust noortele, et nad õpiksid
hoolega emakeelt ja tundma isade-
Vanem vend Ants oli piripill — viri-pill.
Talle ei olnud ükski olukord, töö
või ese kunagi küllalt hea. Kuueaastane
Ants virises söögilaua juures,
mängides ja pisiülesandeid täites.
Talle vastand oli.noorem vend.
maad kodumaa Peale Meie Isa pai- nelja-aastane Toomas, kes oli alati
•vetkola?iihi8laul:Ä^^
• EMAKEEL - ÜLLAS SIHT . "'"8 ei jonninud iial. Kord pidi juh-
^juiui^^u ULM:, ^^^^ Toomale suur õnnetus ta oma
Koolikomite6 esimees Hans Lüpp ettevaatamatuse tõttu. Poiss jooksis
tervitas kooliperet ja lastevanemaid tänavale palli järele ja vaevu pääses
uue õppeaasta alguse puhul, mil uue raskest autoõnnetusest,
innu ja energiaga astume uude kooli- Teda noomiti selle lohakuse eest.
aastasse. Ta tänas pastorit südamlik- Ka jõuluvana teadis asjast ja Tooma
kude sõnade eest ja mainis, et Albert jõulupakis oli vaid peotäis kuiva hei-
Roost on meie kooli vana sõber, kes na, kuna: Antsu pakis leidus palju
aastaid oli koolikomitee liige. ilusaid mänguasju.
Edasi kõneles koolikomitee esi- Antsule ei meeldinud need toredad
mees, et õppeaasta 1983/84 on eriti aUtod ja pildiraamatud. Virisedes
huvitav Esto '84,etteMalmistuste tõt- läks ta jõulupuu juurest oma tuppa
tu, sest seal esinevad noored riiitmes ning jonnis seal edasi. Toomas aga
sektoris. Samuti kuju'neb meie noo- rõõmustaskiheinatuüsta üle ja ütles:
rem põlvkond Eesti lipu 100. aasta „Kui tore, kuinüüd hobune tuleb, siis
juubeli kandjaks. Eesti noored ongi võin talle kohe ulatada maitsva suu-aktiivseh
osalemas meie ühiskon- täie!"
nas. Eesti kooli endine õpilane Priit. Lastele soovitas koolijuhataja võt-
Aruvald on me suurimal organisät- ta endale eeskujuks Toomas, kel mi-
: siooni, EKN-u büroojuhatajä. Hea dagi ei olnud raske ega ülearune,
keeleoskusega eesti noori töötab me Informatsioonis teatas juhataja, et
majanduslikes, ärilistes|ettevõtetes. I klassi juhataja on sel aastal Anne
Mii muutub korralik eesti keele oskus Saks, II kl. Ludvig Luide, III kl. Ene
otse pralttiliseks vajaduseks. Muidu- Lüdig, IV kl. Endla Komi, V kl. Hella
gi on meie rahvuse säilitamisel ema- Leivat, V i a . Ene Lüdig ja VI b. Henn
keele kõnelemine ja tundmine suu- . Ründva. Eriklassis Helgi Nippak.
rim ja üllaim eesmärk. Hümni laulmisega kinnitati aktu-lärgnevalt
jagas Hans Lupp oma selkõnel^ate mõtteid ja ideid ning
perekonna rõõmu kõigi koõsviibija- lapsed siirdusid klassidesse esimesi
tega.-Nimelt viidi ta pere neljanda juhtnööre oma õpetajailt vastu võt-põlvkonna
noor, nelja-aastane Mark ma, Noortel lõppes esimene kooli-
Altosaar esmakordseU. eesti kooli- päev veidi varemalt, kuid õpetajad'
teele, Toronto E.S. Lasteaeda, sel arutasid õppe- ja koolitöö probleeme
sügisel. See sündmus liigutas kooli- veel hilisõhtuni,
toimkonna esimeest eriti. Suure ap- H.L.
EKN juhatuse järjekordne koosolek
toimus 21. septembril Eesti Majas,
Koosolekul teatati, et Aarne Vahth
külaskäik Kanadasse õnnestus hästi
igatpidi. Eestlaskond näitas suiirt
huvi kõnekoosolekust rohkearvulise
osavõtuga.
Oktoobrikuu esimesel nädalalõpiil
toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
täiskogu koosolek New Yorgis!
Delegaatidena sõidavad Torontostj
Laas Leivat, Hans Lupp, Harald Te-,
der ja Priit Aruvald. |
Balti Liidu täiskogu koosolek toimub
5. oktoobril, kus antakse ülel
presideerimine eestlastele. Üheteistkümnes
Balti Õhtu Ottawas toimub
22. veebruaril 1984.
Otsustati saata postiteel kõigile parlamendi
liikmetele ja senaatoreile
USA president Ronald Reagan'i läkitus
Ühendatud Rahvaste organisatsioonile',
kus ta kinnitab USA. seisukohta
Balti riikide suhtes. Saadetakse
ka eraldi äratõmme Euroopa-parlamendi
resolutsioonist Balti riikide
küsimuse tõstatamise kohta.
28. oktoobril toimub Eesti Majas
..Viinakuu Pidu" E K N korraldusel.
Peakoosolek toimub 29. oktoobril.
Peost oodetakse suurearvulist osavõttu.
Rõhuti, et peole on kõik teretulnud
ja eriti soovitaicse noortel osp
võtta. Mängib Mehis Vahtra orkei
ter, pakutakse suupisteid ja korraldätf"
takse rohkete võitudega loterii. Õh-tui
on eeskava. Tululäheb EKN toetamiseks.
lesti arsf valvekorrss
1. ja 2. oktoobril
Dr. J. Marley . . . . . . 921-7777
8., 9. ja 10. oktoobril
Dr. T. Sauks . . . . . . 461-0912
15. ja 16. oktoobril
Dr.M.Leesment . . 0 481-68341
22. ja 23. oktoebril
Dr. Reichard . . . . . o 981-6390
29. ja 30. oktoobri!
Dr. R. Vanaselja . . . 921-7777
lõekääru võistluste tulemusi
Eesti Etnograafiline
T . E . S . Täienduskoolis algas uus õppeaasta. HamsWesterblom täidab
tütre Krista ja poja Taavo registreerimise lehte. Foto — 0 . Haamer
FILATELISTIDE SELTS
alustab pärast suvist vaheaega jälle
endist tegevust vahetusõhtute näoj.
Esimene kokkutulek toimub nelja-päeval,
6. oktoobril Eesti Majas, klassiruumis
nr. 9. Aeg.nagu eelmistel
aastatel,kell 7.30 õhtul.
Peale seltsi liikmete on ka kõik
teised margisõbrad ning huviHsed
teretulnud. Järgnevad kokkutulekud
toimuvad vana tava kohaselt iga kuu
esimesel neljapäeval samas kohas.
Tuleva aasta Esto ürituste kavas
on ette nähtud ka filatelistlik näitus,
mis seekord kestaks terve nädala.
Eelmisel korral, 1972. aastal,oli sama
ilmega näitus ainult ühepäevane.
Näituse korraldamine on antud fil.
seltsi kätte. Eelseisev tegevusaasta
tõotab Seega saada töö- ja pingerikkamaks.
Näftuse läbiviimiseks tuleb
seltsi liikmetest moodustamisele eriline
komitee.
alustab 12. tegevusaastat Eesti Majas
13. okt. kell 6.30 õhtul, klassiruum
nr.l2.
Suvi on kiirsti kadunud ja aeg on
alustada sisetegevust. Esto '84 läheneb
pikkade sammudega. Etnograafilisel
ringil on koos maakondi esindavate
daamidega ette nähtud Esto
'84 ajal 2 näitust. Üks maakondade
päeval Royal York'is, kus esitamisele
tulevad rahvusornamentikaga kaunistatud
seljariided igaks sündmuseks.
Teine toimub Eesti Maja keskmises
saalis, kus maakonnad esitavad
ja demonstreerivad oma maakonna
etnograafilist j rahvakunsti.
Kolmanda näituse korraldab Etno^
. graafiline, Ring Royal Ontario Mu-seumis,
kuhu on kogutud meie vanemad,
kodust kaasatoodud tarbekuns-tilised
esemed. '
Toimkonna juhatajal on suve jooksul
olnud rohkesti kirjavahetust Kanadas
ja mujal elavate rahvakunsti
viljelejatega näit-uste küsimustes.
On viimane aeg alustada enesele,
perekonnale ja sõpradele rahvarõivaste
valmistamisega.
Etnograafilise Ringi tööõhtud toimuvad
iga neljapäeva õhtul ülalnimetatud
kohal ja ajal. Soovijad saavad
tasuta nõuannet ülikondade valmistamiseks
kas tööõhtutel või siis
ringi juhataja kodus. Ka uued liikmed
on teretulnud.
Mitmesugustes, küsimustes pöörduda
ringi juhataja Ene Runge poole,
tel. 438-65ÖD, või ringi sekretäri Eva
Prii poole, tel. 251-0737.
ETNOGR. RINGI JUHATUS
4.
Pärast kuuenädalalist treenimist
saavutati laskmisel CIL märklehte
tarede järele järgmisi tagajärgi, kõik
võimalikust sajast silmast.
Keskmised poisid toelt: 1. Märt
Matsoo 100 (nendest 7 südames], 2.
Kristjan Wallner 100 (4), 3. Markus
Pühvel 100 (2).
Keskmised poisid käeU: 1. Märt
Matsoo 99, 2. Erik Jalakas 98,: 3.
Andres Pühvel 95.
Suured poisid käelt: 1. Margus
Kask 100 (6], 2. Indrek Lusik 100 (5),
3. Marcus Silmberg 100 (4).
Suured poisid toelt: 1. Tarmo Roo-sild
100 (7), 2. Raivo Ling 100 (2), 3.
Marcus Tamm 99 (1).
Keskmised tüdrukud toelt: 1. Ingrid
Roosild 100 (7), 2. Laine Rebas-soo
99 (5), 3. Lembi Veskimets ja Liisi
Linask 99 (5).
Keskmised tüdrukud käeU: 1. Laine
Rebassoo 99,2) Kristina Nõu 96,3.
Ingrid Roosild 73.
Suured tüdrukud käelt: 1. Monika
Roose 99, 2. Tiina Piht98 (3), 3. Särina
Westerblom 94.
Suured tüdrukud toelt: 1. Särina
Westerblom 100 (7], 2. Liisa Novek
98 (3), 3. Anneli Ainsoo 97 (3).
Katsetel saavutasid ja lasid medaleid
välja järgmised:
Pronksmedal: Raivo Ling, Märt
Matsoo, Kadri Koop, Katrin Kutti,
Tiia Pihl, Lisa Novek, Särina Westerblom,
Erik Jalakas, Peter McConnon,
Andres Pühvel, Laine Rebassoo, Ilmar
Kütt, Lydia van der Veen, Tho-'
masOlvet, Martin Juuse, Peter Roose,
Monika Roose.
Hõbeda: Raivo Ling, Märt Matsoo,
Lydia van der Veen, Thomas Olvet,
Kadri Koop, Edda Leppik, Marcus
Silmberg. ,
Kuld: Erik Linask, Indrek Lusik,
Lydia van der Veen.
f.S-gi
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused JE
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele l&
teistele eesti organisatsloonidelo
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont., M4K 2RO
EESTI KEELE KURSUS
KANADLASTELE
Esimene õppetund toimub esmaspäeval,
3. oktoobril kell 7.30. Regist;
reerida samal päeval juhatajale Endla
Komile.
ATI EPIMER - EESTI APTEEK
Pensionäridele tasuta ravimid ja kojutoomine.
Telefon: 791-2310
PAINTING &
RENOVATION
Tapetseerimine • Maalimis- jm. ehitustööd
© Köögid • Põrandavaibad
Soomlane — töö kiire ja korralik!
HELISTAGEr NISŠE 883-4337
• • aa
3 suurt magamistuba, 1 1/2 vannituba. Vaikne korterimaja
kõigi mugavustega, ligidal TTC. Hwy 427 & Bloor'i rajoonis.
HIND S59.500.-. ©Helistage 622-4359 või 622-3452.
lesti gaid- ja skautjuhtide
aastakoosolekud
toimuvad 1.—2. oktoobril Kotkajärvel..
Registreerimine laup. hommikul
kuni kella 10.00-ni. ;.
ESMK ja EGMK juhtkonnad
SUUSAHUVILISTELE
Laup., 1. okt. toimuvad E.T. Seton
pargis Don Mills'iš suuremad rull-suüsatamise
meistrivõistlused.
Võistlused toimuvad erinevates
vanuseklassides 5-10-15 km distantsidel.
Noored alustavad kl. 9.30 h.,
võistlusklass kl. 10.45. Start ja finish
on Eglintoni parkimisplatsi lähedal.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS i GIFTS
MEIE ÄRIS ON SMPAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —• I
KULLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. |
• X •
!HCI»<>CIXHI«;=Hl<II9(><Sn>IHIC><l<D>l(>:4
Chartered Accöuntant
Sutte I M , i81-University Ave.. Toronto, Ontario, MSHSM?
i. 864-0099
Puu« ja alumiiniumaknid ja seinakatted.
• • . ' • •
Ehitan kööke, ^esikuid, patioid, garaaže,
1 ja korstnaid. >-
Teen igasuguseid värvimistöid.
Helistage: 466-7366 kella 7-mest h. — S-ni 5.
„City News" on mitmekultuurili-ne
ajaleht.kus esitatakse ingliskeelseid
artikleid mitmete rahvusgruppide
kohta. Eestlastel on nüüd võimalus
sellesse lehte saada oma lehekülg.
Ajaleht on ühe eraisiku ettevõte,
kes on ka selle toimetajaks.
Kulud on ka tema poolt kaetud.
Palutakse kaastööd. Artiklid peavad
olema kirjutatud ingliskeeles,
kuid vajaduse korral aidatakse kaasa
tõlkimisega. Artiklite avaldamist otsustab
toimetaja. Ürituste ja organi-satsiooniäe
teated on teretulnud, eriti
need,mis huvitaks kanadlasi ja muulasi.
Fotod on ka teretulnud.
Artikleid saata koos nime ja te-
News","^/o"Ee^^ Toronto Eesti Maleklubi alustas tegevushooajaga. Vasakult, esimesel laual: A . Loorits ja L. Joselin, teisel;
Kanadas, 958 Broadview Ave., To^^ kqlmandsl: 0. Mankio ja E. Tani ning neljandal laual: V. Puna ja 0 . Randoja.
ronto, Ont. M4K 2R6. ' . - Foto — 0 . Haamer
KIRJA
Mõttevahetus
Ka meie e
peab are
Kuigi ma ei ole keeleteadlane, (1
mõtlesin juba pikemat aega sekku- si|
da meie emakeele ümber käivasse
vaidlusse (mõttevahetusse). Otse- rr
selt mõjutas mind alljärgnevat kir-; \\\
ja panema K. M. Gorshkowi artik- t(
kel „Keel ja keele solkimine", milles
leidsin nii küsitavusi kui otse-seid
möödalaskmisi. Maailma kõik
elavad keeled on arenenud pikki
sajandeid. Selle on tinginud eeskätt
teaduse ja tehnika edusam- K
mud, millised meie sajandil on olnud
eriti tormilised. Nii on tulnud
meiegi emakeelde suurel hulgal ji
rahvusvaheliselt kasutusel olevaid t(
sõnu ja «mõisteid, samas on aga (1
neid asendatud eesti keelele (ja k
kogu soome-ugri keelerühmale}
omasematega. Kusjuures keolc-uuendused
on levinud ja kinnitunud
alati rahvasuu kaudu.
n|
11
hj
tl
ü|
ja minule on teretulnud kõik suu- oi
pärased uudissõnad, millised meie
rahva enamus kasutusele võtab. Sest
uus sõna saab kinnituda keelde vaid
vajaduse kaudu! Olen piisavalt teadlik
meie kodumaal valitsevast olukorrast
ning seetõttu ka veendunud,
et iga (meie keelerühmast) tulenev
uuendus hoiab meie emakeelt viirs-kena
ja rikastab selle algupärast osa.
Alates Aaviku-aegsetest keeleuuendustest
ja tõenäoliselt veelgi varasemast
ajajärgust on meie keelde lisandunud
uudissõnu ja tehtud ebaõnnestunud,
rahva poolt hüljatud pakkumisi.
Pean ilmingut täiesti loomupäraseks.
Tänaste kodumaiste võimukandjate
eesmärgiks ei ole mitte keeleuuenduste
soosimine või pidurdamine,
vaid meie rahvuskaaslaste maaihna-vaateline
sundsuunamino. Sest
Kremlile ei ole tähtis mitte eesli keele
üksiksõna, vaid sõnade kaudu avaldatav
mõte, tõekspidamine, seisukoht!
VÕÕRSÕNAD
Ilmselt esineb laensõnu kõikides
maailma keeltes, ka eesti keeles. On
see positiivne? Vaevalt! On see välditav
(ka meie emakeeles)? Mitte alati!
Eelkõige on meie emakeelde püsivalt
ja ilma olulise vastuseisuta juurdunud
sellised kunagised laenud,
millised on olnud oma kõlalt eesti
keelele lähedased (mais, rand, snol,
säng, vaas jne.).
teisalt leidub meie keeles sõnu,
millised vaatamata igapäevasele ja
sageli pikaajalisele tarvitamisele on
säilitanud (vähemalt minu jaoks)
oma võõrapärasuse kas rõhult või
meile mitteomaselt häälikute järjes-,
tuselt (traktor, kitarr, telefon, apteek,
vorst jne.) ja näeksin ausalt öeldes ka
nende asemel suupärasemaid vasteid.
Tõenäoliselt on keelemehed
neid otsinudki, kuid leiud on jäänud
rahvale võõraks . ..
Kolmandaks kerkivad kõrvu võõrsõnad,
millised tänaseks on teinud
läbi suured muudatused ja seda põhiliselt
lühenemise kaudu (autobuss,
omnibuss — buss; telev isor—.teler;
transformaator - trafo; akumulaator
- aku; raadiolokaijtor - nular
jne.). Viimased muudatused iseloomustavad
teisigi keeli. Näiteks on
„automobir' muutunud meil ,,autoks",
rootslastel aga „l3iliks".
Neljandaks looksin välja laensõ-
[ nad ja laene sisaldavad liitsõnad, millised
lausa„karjuvad" uudissõnade
puudumisest. Kuid aeg-ajalt kuuldub
kodumaalt ses osaski rõõmustavaid
sõnumeid. Näiteks on senine „elekt-rihabemeajamisaparaal"
asendumas
sõnaga „pardel", rääkimata .sõna
„sekundaarne" asendumisest sõnaga
„teisene" jne. Loomulikult esineb
ka tänastel keelemeestel pakkumisi,
milliste elujõudu kuidagi kõrgelt ei
tahaks hinnata (aga kes seda teab!),,
leiutised, ka keeleteaduslikud, on
alati erinevat käekäiku omanud . ..
EESTIPÄRASTATUD
KOHANIMED
Liitun täielikult seisukohaga, et
eestipärastunud kohanimed annavad
meie emakeelele palju omaparai Ja
põhiliselt väljendab teatud geograafilise
punkti või paikkonna kirjutamine
erinevalt selle algkeelest viimaste
tuntust meie rahva hulgas. Kn
s neid võib tahtmise korral jaotada.
Ainult meie (või siis ka soome)
keelele omased nimetused nagu
Saksamaa, Rootsi, Vene jne.
..Suupärastunud nimetused" nagu
Prantsusmaa (algkeeles France),
Leedu (Lietuva), Ungari (Hungaria),
Varssavi (Warszawa) jne.
Tähepikendused, -asendused ja
-kaod nagu Pariis (Paris), Madriid
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 29, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-09-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830929 |
Description
| Title | 1983-09-29-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
j •
i
MELJAPÄEVÄL,„29.! - THURSDAY, SEPTEMBER 29 „Meie E l u " nr. 39 (17S2) 1983
Septembris avab Toronto Eesti Täienduskool tavaliselt oma uksed
Ja koolikell kutsub õpilasi taas klassidesse. Nii sündis see ka tänavu.
Teisipäeval, 20. sept. oli Eesti Maja täis päivitsiifflud jumega ja elurõõmsaid
eesti noori.
Suures saalis tervitas koolijuhata- lausiga reageeris publik sellele tea-/
ja Henn Ründva lastevanemaid ja tele.
koolinoori ning andis, sõna pastor ' Edasi mainis esimees, et linnava-
Albert Roostile. Georg Iltali klaveri litsuse kooliosakonnaga on täiendus-saatel
lauldi ühislaul: „0h võtkem ikoolil koostöö hea ja korrektne. Sa-
Jumalat..." Pasjtor võttis oma kõne imuti loodab ta jällegi föderaalvalit-aluseks
õpetussõnad: õnnelik on ini- suse toetusele ka sel aastal,
niene, kes leiab tarkuse, sest sellest ; Sellega arvab ta, et õppemaks jääb
on rohkem kasu kui hõbedast ja kui- endiseks,-$40 aastas,
last. lisreali kuningas Saalomon, kes Veel tuletas esimees kuulajaskon-neid
sõnu ütles, oli tark mees, kel nale meelde, et 3. oktoobril algab
tihti tuli keerulisi küsimusi lähen- Northern Secondary keskkoolis eesti
dada, mida ta arukalt ka tegi. Eesti
noored on_ tarkuse otsimise teel.
Emakeele oskus on sampti tarkus.
Kasutage seda |keelt, kus iganes võimalik:
kodus, noorte keskel ja kasa-lakeelena,
millest võõradei saa aru.
Teie ei kahetse kunagi, et olete õppinud
eesti keelt! Mu oma poeg, kes
praegu 38-aastane, on tänulik meilei
et saatsime teda eesti k(K)li, kuigi j^^h^lpoi^sr^ntsustj^^
keelt mittevaldajaile täiskasvanuile
eesti keele kursus. See kool asub
Peetri kiriku kõrval. Kõneleja soovis
veelkord, . kõne lõppedes, kõigile
noortele edurikast õppeaastat, nii
kanada kui ka eesti koolis.
OPETLIKLIJGU
Koolijuhataja Henn Ründva kõneles
huvitava ja õpetliku jutu. Lugu oli
„Meie Elu" nr. 39 (1752) 1983
Toronto Eesti Seltsi Täien
EKN kutsub
õppetöö 20. septembril avaaktusega Eesti Maja suures saalis. Foto ~ 0. Haamer
99
6 (
koolis olles ta ei mõistnud, miks ta
pidi käima kahes koolis.
Mitme keele õppimine on ka Saalomoni
tarkus. Pastor palus Taevaisa
õnnistust noortele, et nad õpiksid
hoolega emakeelt ja tundma isade-
Vanem vend Ants oli piripill — viri-pill.
Talle ei olnud ükski olukord, töö
või ese kunagi küllalt hea. Kuueaastane
Ants virises söögilaua juures,
mängides ja pisiülesandeid täites.
Talle vastand oli.noorem vend.
maad kodumaa Peale Meie Isa pai- nelja-aastane Toomas, kes oli alati
•vetkola?iihi8laul:Ä^^
• EMAKEEL - ÜLLAS SIHT . "'"8 ei jonninud iial. Kord pidi juh-
^juiui^^u ULM:, ^^^^ Toomale suur õnnetus ta oma
Koolikomite6 esimees Hans Lüpp ettevaatamatuse tõttu. Poiss jooksis
tervitas kooliperet ja lastevanemaid tänavale palli järele ja vaevu pääses
uue õppeaasta alguse puhul, mil uue raskest autoõnnetusest,
innu ja energiaga astume uude kooli- Teda noomiti selle lohakuse eest.
aastasse. Ta tänas pastorit südamlik- Ka jõuluvana teadis asjast ja Tooma
kude sõnade eest ja mainis, et Albert jõulupakis oli vaid peotäis kuiva hei-
Roost on meie kooli vana sõber, kes na, kuna: Antsu pakis leidus palju
aastaid oli koolikomitee liige. ilusaid mänguasju.
Edasi kõneles koolikomitee esi- Antsule ei meeldinud need toredad
mees, et õppeaasta 1983/84 on eriti aUtod ja pildiraamatud. Virisedes
huvitav Esto '84,etteMalmistuste tõt- läks ta jõulupuu juurest oma tuppa
tu, sest seal esinevad noored riiitmes ning jonnis seal edasi. Toomas aga
sektoris. Samuti kuju'neb meie noo- rõõmustaskiheinatuüsta üle ja ütles:
rem põlvkond Eesti lipu 100. aasta „Kui tore, kuinüüd hobune tuleb, siis
juubeli kandjaks. Eesti noored ongi võin talle kohe ulatada maitsva suu-aktiivseh
osalemas meie ühiskon- täie!"
nas. Eesti kooli endine õpilane Priit. Lastele soovitas koolijuhataja võt-
Aruvald on me suurimal organisät- ta endale eeskujuks Toomas, kel mi-
: siooni, EKN-u büroojuhatajä. Hea dagi ei olnud raske ega ülearune,
keeleoskusega eesti noori töötab me Informatsioonis teatas juhataja, et
majanduslikes, ärilistes|ettevõtetes. I klassi juhataja on sel aastal Anne
Mii muutub korralik eesti keele oskus Saks, II kl. Ludvig Luide, III kl. Ene
otse pralttiliseks vajaduseks. Muidu- Lüdig, IV kl. Endla Komi, V kl. Hella
gi on meie rahvuse säilitamisel ema- Leivat, V i a . Ene Lüdig ja VI b. Henn
keele kõnelemine ja tundmine suu- . Ründva. Eriklassis Helgi Nippak.
rim ja üllaim eesmärk. Hümni laulmisega kinnitati aktu-lärgnevalt
jagas Hans Lupp oma selkõnel^ate mõtteid ja ideid ning
perekonna rõõmu kõigi koõsviibija- lapsed siirdusid klassidesse esimesi
tega.-Nimelt viidi ta pere neljanda juhtnööre oma õpetajailt vastu võt-põlvkonna
noor, nelja-aastane Mark ma, Noortel lõppes esimene kooli-
Altosaar esmakordseU. eesti kooli- päev veidi varemalt, kuid õpetajad'
teele, Toronto E.S. Lasteaeda, sel arutasid õppe- ja koolitöö probleeme
sügisel. See sündmus liigutas kooli- veel hilisõhtuni,
toimkonna esimeest eriti. Suure ap- H.L.
EKN juhatuse järjekordne koosolek
toimus 21. septembril Eesti Majas,
Koosolekul teatati, et Aarne Vahth
külaskäik Kanadasse õnnestus hästi
igatpidi. Eestlaskond näitas suiirt
huvi kõnekoosolekust rohkearvulise
osavõtuga.
Oktoobrikuu esimesel nädalalõpiil
toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
täiskogu koosolek New Yorgis!
Delegaatidena sõidavad Torontostj
Laas Leivat, Hans Lupp, Harald Te-,
der ja Priit Aruvald. |
Balti Liidu täiskogu koosolek toimub
5. oktoobril, kus antakse ülel
presideerimine eestlastele. Üheteistkümnes
Balti Õhtu Ottawas toimub
22. veebruaril 1984.
Otsustati saata postiteel kõigile parlamendi
liikmetele ja senaatoreile
USA president Ronald Reagan'i läkitus
Ühendatud Rahvaste organisatsioonile',
kus ta kinnitab USA. seisukohta
Balti riikide suhtes. Saadetakse
ka eraldi äratõmme Euroopa-parlamendi
resolutsioonist Balti riikide
küsimuse tõstatamise kohta.
28. oktoobril toimub Eesti Majas
..Viinakuu Pidu" E K N korraldusel.
Peakoosolek toimub 29. oktoobril.
Peost oodetakse suurearvulist osavõttu.
Rõhuti, et peole on kõik teretulnud
ja eriti soovitaicse noortel osp
võtta. Mängib Mehis Vahtra orkei
ter, pakutakse suupisteid ja korraldätf"
takse rohkete võitudega loterii. Õh-tui
on eeskava. Tululäheb EKN toetamiseks.
lesti arsf valvekorrss
1. ja 2. oktoobril
Dr. J. Marley . . . . . . 921-7777
8., 9. ja 10. oktoobril
Dr. T. Sauks . . . . . . 461-0912
15. ja 16. oktoobril
Dr.M.Leesment . . 0 481-68341
22. ja 23. oktoebril
Dr. Reichard . . . . . o 981-6390
29. ja 30. oktoobri!
Dr. R. Vanaselja . . . 921-7777
lõekääru võistluste tulemusi
Eesti Etnograafiline
T . E . S . Täienduskoolis algas uus õppeaasta. HamsWesterblom täidab
tütre Krista ja poja Taavo registreerimise lehte. Foto — 0 . Haamer
FILATELISTIDE SELTS
alustab pärast suvist vaheaega jälle
endist tegevust vahetusõhtute näoj.
Esimene kokkutulek toimub nelja-päeval,
6. oktoobril Eesti Majas, klassiruumis
nr. 9. Aeg.nagu eelmistel
aastatel,kell 7.30 õhtul.
Peale seltsi liikmete on ka kõik
teised margisõbrad ning huviHsed
teretulnud. Järgnevad kokkutulekud
toimuvad vana tava kohaselt iga kuu
esimesel neljapäeval samas kohas.
Tuleva aasta Esto ürituste kavas
on ette nähtud ka filatelistlik näitus,
mis seekord kestaks terve nädala.
Eelmisel korral, 1972. aastal,oli sama
ilmega näitus ainult ühepäevane.
Näituse korraldamine on antud fil.
seltsi kätte. Eelseisev tegevusaasta
tõotab Seega saada töö- ja pingerikkamaks.
Näftuse läbiviimiseks tuleb
seltsi liikmetest moodustamisele eriline
komitee.
alustab 12. tegevusaastat Eesti Majas
13. okt. kell 6.30 õhtul, klassiruum
nr.l2.
Suvi on kiirsti kadunud ja aeg on
alustada sisetegevust. Esto '84 läheneb
pikkade sammudega. Etnograafilisel
ringil on koos maakondi esindavate
daamidega ette nähtud Esto
'84 ajal 2 näitust. Üks maakondade
päeval Royal York'is, kus esitamisele
tulevad rahvusornamentikaga kaunistatud
seljariided igaks sündmuseks.
Teine toimub Eesti Maja keskmises
saalis, kus maakonnad esitavad
ja demonstreerivad oma maakonna
etnograafilist j rahvakunsti.
Kolmanda näituse korraldab Etno^
. graafiline, Ring Royal Ontario Mu-seumis,
kuhu on kogutud meie vanemad,
kodust kaasatoodud tarbekuns-tilised
esemed. '
Toimkonna juhatajal on suve jooksul
olnud rohkesti kirjavahetust Kanadas
ja mujal elavate rahvakunsti
viljelejatega näit-uste küsimustes.
On viimane aeg alustada enesele,
perekonnale ja sõpradele rahvarõivaste
valmistamisega.
Etnograafilise Ringi tööõhtud toimuvad
iga neljapäeva õhtul ülalnimetatud
kohal ja ajal. Soovijad saavad
tasuta nõuannet ülikondade valmistamiseks
kas tööõhtutel või siis
ringi juhataja kodus. Ka uued liikmed
on teretulnud.
Mitmesugustes, küsimustes pöörduda
ringi juhataja Ene Runge poole,
tel. 438-65ÖD, või ringi sekretäri Eva
Prii poole, tel. 251-0737.
ETNOGR. RINGI JUHATUS
4.
Pärast kuuenädalalist treenimist
saavutati laskmisel CIL märklehte
tarede järele järgmisi tagajärgi, kõik
võimalikust sajast silmast.
Keskmised poisid toelt: 1. Märt
Matsoo 100 (nendest 7 südames], 2.
Kristjan Wallner 100 (4), 3. Markus
Pühvel 100 (2).
Keskmised poisid käeU: 1. Märt
Matsoo 99, 2. Erik Jalakas 98,: 3.
Andres Pühvel 95.
Suured poisid käelt: 1. Margus
Kask 100 (6], 2. Indrek Lusik 100 (5),
3. Marcus Silmberg 100 (4).
Suured poisid toelt: 1. Tarmo Roo-sild
100 (7), 2. Raivo Ling 100 (2), 3.
Marcus Tamm 99 (1).
Keskmised tüdrukud toelt: 1. Ingrid
Roosild 100 (7), 2. Laine Rebas-soo
99 (5), 3. Lembi Veskimets ja Liisi
Linask 99 (5).
Keskmised tüdrukud käeU: 1. Laine
Rebassoo 99,2) Kristina Nõu 96,3.
Ingrid Roosild 73.
Suured tüdrukud käelt: 1. Monika
Roose 99, 2. Tiina Piht98 (3), 3. Särina
Westerblom 94.
Suured tüdrukud toelt: 1. Särina
Westerblom 100 (7], 2. Liisa Novek
98 (3), 3. Anneli Ainsoo 97 (3).
Katsetel saavutasid ja lasid medaleid
välja järgmised:
Pronksmedal: Raivo Ling, Märt
Matsoo, Kadri Koop, Katrin Kutti,
Tiia Pihl, Lisa Novek, Särina Westerblom,
Erik Jalakas, Peter McConnon,
Andres Pühvel, Laine Rebassoo, Ilmar
Kütt, Lydia van der Veen, Tho-'
masOlvet, Martin Juuse, Peter Roose,
Monika Roose.
Hõbeda: Raivo Ling, Märt Matsoo,
Lydia van der Veen, Thomas Olvet,
Kadri Koop, Edda Leppik, Marcus
Silmberg. ,
Kuld: Erik Linask, Indrek Lusik,
Lydia van der Veen.
f.S-gi
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused JE
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele l&
teistele eesti organisatsloonidelo
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont., M4K 2RO
EESTI KEELE KURSUS
KANADLASTELE
Esimene õppetund toimub esmaspäeval,
3. oktoobril kell 7.30. Regist;
reerida samal päeval juhatajale Endla
Komile.
ATI EPIMER - EESTI APTEEK
Pensionäridele tasuta ravimid ja kojutoomine.
Telefon: 791-2310
PAINTING &
RENOVATION
Tapetseerimine • Maalimis- jm. ehitustööd
© Köögid • Põrandavaibad
Soomlane — töö kiire ja korralik!
HELISTAGEr NISŠE 883-4337
• • aa
3 suurt magamistuba, 1 1/2 vannituba. Vaikne korterimaja
kõigi mugavustega, ligidal TTC. Hwy 427 & Bloor'i rajoonis.
HIND S59.500.-. ©Helistage 622-4359 või 622-3452.
lesti gaid- ja skautjuhtide
aastakoosolekud
toimuvad 1.—2. oktoobril Kotkajärvel..
Registreerimine laup. hommikul
kuni kella 10.00-ni. ;.
ESMK ja EGMK juhtkonnad
SUUSAHUVILISTELE
Laup., 1. okt. toimuvad E.T. Seton
pargis Don Mills'iš suuremad rull-suüsatamise
meistrivõistlused.
Võistlused toimuvad erinevates
vanuseklassides 5-10-15 km distantsidel.
Noored alustavad kl. 9.30 h.,
võistlusklass kl. 10.45. Start ja finish
on Eglintoni parkimisplatsi lähedal.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS i GIFTS
MEIE ÄRIS ON SMPAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —• I
KULLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. |
• X •
!HCI»<>CIXHI«;=Hl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-29-04
