Meie Elu = Our life, September 29, 1983

              2 NELJAPÄEVAL,: 29. - THURSDAY, SEPTEMBER 29 „Mele Elu" nr. 39 (1752) 1983
11 r " ' Iil lil liu iwffp
II
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,95öBroadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
. Tel. 466-0951 ^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YoJgis B. Pärming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.j:,USA.
Tel. (201) 262-0773. •
,,Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950,
"„Meie Elu" toimetus.ja.talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 C a n a d a - T e l . 466-0951
Tellimiste ja kuulütusjte vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p . l , esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 5., laup. k l . 9-hm.r-i p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. S522.00,
3 k.^l5.5ö. USA-šse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-;
meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00. 3 k. $19.00.,
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: 1 .,a. $58\00, 6 k. $29.00.
LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuBe
korral jätta avaldamata.
;sto Valley
Joonas
• üksiknumber — 75i
Kuulutushinnad: 1 toll ühet veerul — esi
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
55.50,
iiSillllillllllilllllilliUllllllllllliltllllllllilllll^
ülemaailmsed Eesti Päevad tule­va
aasta suvel lähenevad kiiresti.
Ainult korraldav peatoimkond oma
allüksustega tunneb ülesande suu­rust
ja tähtpäeva kiiret lähene-mist.
•
kaaluda, et leida ruumiline ligipääs
kõigile, kes meie sini-must-valge
100. aastapäeva ajaloolisest sünd­musest
tahavad osa võtta.
Küsimus on seda kiirema iseloo­muga,
et tuleval suvel toimub ka
Toronto saab sel puhul nägema Toronto linna 150. aastapäeva tä-tuhahdeid
kaasmaalasi, kes saabu- histamine ja see võib ürituste maju-vad
üle Kanada, USA-st, Rootsist ja tärnist, ka kirikuid veelgi rohkem
mujalt, et osa võtta ühistest üritus- koormata. MeiiB rahvuslipule on
test. Ajalooliselt üheks keskseks mujal juba rohkem tähelepanu
ürituseks tohiks kujuneda meie si- pühendatud; kui Torontos seoses
ini-must-valge lipu 100. aastapäeva Eesti Päevadega. Näiteks on „Tea-ihine
austamine ning pühitsemine, iaja" viimane number Stokholmis
Sest see oli 4. Juunil 1884. aastal, pühendanud sellele kaks lehekul-kui
pühitseti Otepää kiriklas esi- ge seoses Artur Taska koostatud
menesini-must-valge,valmistatuna raamatu ilmumisega: „Sini-must-
Eesti Üliõpilaste Seltsi daamide valge 100 aastat". Raamat on 484
poolt ja Otepääle pühitsemiseks lehekülge ja on välja antud Eesti
toodud. Üliõpilaste" Seltsi Vanematekogu
Revolutsiooni^päevail Peterburis Kanadas kirjastusel. Raamatut on
marssis 40.000 eestlast ja sõjaväe- trukitud kahjuks ainult 750 ek-last
sini-must-valge lipu all. Meie semplari ja on karta, et Eesti Päeva-sõjavägi
võitles Vabadussõjas nen- deks ei ole seda soovijail enam
de värvide ning embleemide all. saada.
Alles 27. juunil lp22. a. võeti Riigi- Raamat on üks monumentaalse-kogus
vastu riigilipu seadus ja si- maid, mis sini-must-valge kohta on
sii-niust-valgest sai riigilipp ja see kunagi ijmunud. Et raamat on kät-kuulub
siit peale eesti rahvale. tesaadav juba varakult enne 1984.
Sini-must-valge lipu 100. aasta- ä. Eesti Päevi ja meie rahvusvärvi-päeva
pidulikuks jumalateenistuse de sajandat aastapäeva, siis on ta
asukohaks on mõeldud tänulikult ka väärtuslikuks allikmaterjaliks
Vana-Andrese kirik. Kuid arvesta- kõigile neile, kes selle küsimusega
des Eesti Päevadest rohkearvulist tegelevad. Raamat sisaldab ka roh-
' osavõttu, on juba nüüd kartus, Bt ket pildimaterjali,
kirik ei suuda kõiki osa võtta soovi- Köide sisaldab ka rohkesti värvi-jaid
vastu võtta ja oleks kahju, kui trükis tabeleid ja näidiseid sini-keegi
tarvitseks ruumipuudusel -must-valge kasutamisest sõjaväes,
eemale jääda. Seda küsimust tu- organisatsioonides, kaubamärki-leks
asjaomastes ringides tõsiselt dena jne. y
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Berliini olümpiaadil 1936 tegi ajalu­gu
Kristjan Palusalu,vptses maadlu­se
raskekaalus kaks kuldmedalit.
Aasta:hiljem tulid jneie laskurid Hel­singi
maailmameistrivõistlustelt ta­gasi
üle 400 auhinnaga, kaasaarva­tud*
kuulus Argentiina karikas.
Maailmakuulsad olid ka meie jää-purjetajad
ja malemeister Keres. A i ­nult
'meeskonnaspördis ei jõudnud
meie kuigi kaugele. Jalgpallis õien­dati
küll lätlastega arveid Valga linna
poolitamise pärast ja võideti Balti
turniir, kuid maailma ulatuses meid
ei tuntud, j a kuigi Kalevi liuväljal
tõmmati mõriusa muusika saatel oh-tutipoognaid
ja kauneid kaari säten­davale
jääle, polnud meil ainsatki
jäähoki)iieeskonda. See kõik oli am­mu.
Nüüd hoiavad Eesti nime aus ja
kuulsuses meie laulukoorid ja rah­vuslik
välisvõitlus, L^mbitu.malev ja
teised skaudid, eestlaste juhitud mit­mest
rahvusest naisvõirnlejad, kul­tuurilised
visioonid ja pensionäride
kohviõhtud. Kallite kaasmaalaste
juttu tähelepanelikult kuulates sel-
0
gub, et lisaks eelmainitule on meil ka
veel elukutselised jäähokimängijad,
kes maailma areenidel võidukalt lit­rit
vastaste võrku taovad.. Ja mitte
üksnes seda. Ka toosama PierreEl-liot
Trudeau, kes Kanada riigilaeva
vastu hästinähtavaid kaljurahne on
mitut kanti mõlki sõitrfud.on äkki
meie peaministriks saanud. Et eesti
asju viimasel ajal aina maakondade
kaupa aetakse, siis on jäänud eba­selgeks,
kas see„meie peaminister''
kuulub mulkidele, võrükestele, jar-valastele
või kõikidele eestlastele.
Aga meie on ta kindlasti nagu palju
muudki, mida meil varem'ei olnud.
Kõik suured sõnad eestluse vaimu­jõust
kipuvad võtma õõnsavõitu kõ­la
kuuldes kui palju kanada asju on
meie asjadeks»šaanud. KAS VÕIKS
nõuda, et vähemalt n6ed, kes eesti
asju avalillult ajavad,meid kanadlas-tega
ühte patta ei paneks? Eestluse
püsimine võõrsil ei saa kesta kaua
ega jõuliselt kui „meieV all enam
eestlast ei mõelda.
HARRI KIVILO
Eestlaste rahvatarkus, et ütle^ kes
on sinu sõber — ja ma ütlen, kes oled
sina ise, on^ teadlikult või ebatead­likult
võitmas pinda lihtsa ameerik­lase
juures. Kuid kas ainult l i h t sa
ameeriklase juures. Peaasjalikult
seoses Washingtoniga, Valge Maja­ga
ja igatliiki rahvasaadikutega se­naatoritest
alatest. Iseendast ei ole ju
selles midagi halba, kui ametisse
värvatakse sõbrad äraproovitud või­metega.
See pole eo ipso suur patt,
loogilise mõttekäigu alusel koguni
suur garantii — ma pean näitama, et
väärin minule osutatud ; usaldust.
Kuid küsimus seisabki selles, et kau­gelt
enamik k õ r g e t e s i meestest
ei evi oma positsiooni jaoks eetilisi
põhinõudeid ega au- ja vastutustun­net.
Ikka rohkem ja rphkem äratab
see 1 i h t s a mehe tähelepanu ja ja­hutab
ta hääletustahet.-
Alles see oli, kui Nixoni viis troo­nilt
Watergate. Juba on laval Reaga­ni
„Debategate", mitte vähema tä­hendusega
eelmisest„gate'ist", kuigi
kõik rattad on löödud veerema asja
. suigutamiseks. Omavahelised arve­teõiendamised
valitsuse ringkonda­des
on kiskunud maha USA mainet
liitlaste juures, Ja nüüd ilmus ajakir­janduse
veergudele küsimus, kuidas
tuli, et Pentagon tegi Sperry korpc-^
ratsiooniga näit. 80.204- dollarilise
tehingu, mis kaitseministeeriumi va­rustussüsteemi
kaudu sooritades
nõudnuks ainult 3.658 dollarit? Esi-takse
ülihuvitavaid andmeid Penla-goni,,
ärivaimust": lambi pirn -17
cendi asemel 44 dollarit, masina kru­vi
— 1.08 asemel 36.77, elektri iüliti
— 7.99 asemel 726.86,4-sendinediood
— 110 dollarit jne. Seda koikesamal
ajal, kui areneb edasi piikidemurdmi-nePentagoni
hiigeleelarve kärpimi­seks
ja jätkub nutulaul, et kärpimine
nõrgestaks riigikaitset.
..Rahvasaadikute" seksuaalskan-daalid
on esinenud aastast teise, pole
aga suutnud kedagi parandada, nii et
jälle on mitu juhtu päevakorral. Kas
sellist moraali jagab ka „mees täna­valt",
s.o. kõrgetele „esindajatele-seadusetegijatele"
oma häälega voli­tuse
andja, on raske ütelda. Vähemalt
pooldajate arvu seoses. Igal juhul
märkis ühe „kõrguse" sekretär Was­hingtonis,
et kui kõiki noorte tüdru­kutega
magavaid rahvasaadikuid ha­katakse
diskvalifitseerima, siis jää­me
varsti ilma rahvaesindajateta.
Sic! '
Iseendale kümnete tuhandete dol­larite
ulatuses palgalisa otsustamine
Washingtonis on juba vana tuntud
lugu. Aga nüüd hakkab see ohtliku
kärnatõvena levima ka mujale. Värs­keimana
tuleb sellest teade niigi
pankrotis New Yorgist, kus alles läi­nud
aastal toimusid tuhanded vallan­damised
ja töökohtade kaotamised
kokkuhoiu eesmärgil. Nüüd näitas
linnapea, et ta oskab olla helde nii
iseenda kui ka teiste oma lähemate
suhtes. Niisiis uued „ajakohastatud"
palgad (sulgudes kõnealuste senine
palk): linnapea — 110.000 (80.000),
abilinnapead - 88.500 (76.000), lin­nanõunikud
— 47.500 (35.000), lin­naosade
nn. presidendid - 80.000
(61.000), umbes 5100 kõrgemale lin­naametnikule
15% palgalisa.
New York ei ole sel joonel kindlasti
mitte ainuke, kuidhea näide põhju­sel,
et linhapea Koch mitte kaua
tagasi teatas, et ta ei vaja palga tõs-tamist.
Seega nüüd — kas mitte otse­ne
usalduse murdmine ja ahvatlev
eeskuju teistele? Korruptsioon New
Yorgis on viinud viimasel ajal kohtu
alla isegi majade.süütärtiises süüdis­tata
vaid advokaate, et saada suuri
summasid kindlustusseltsidelt. Raha
— ikka raha, olgu sissetulek niigi
juba küllah suur!
• • ' • • •
Küsimus, mis tõuseb kõigest Was­hingtonis,
New Yorgis ja mujal kõr­gete
ameti-ja aukjandjate poolt tehta­vast
või ka tegemata jäetavast, on
lihtne: kuhu, kui madalale juhitakse
seesuguste eeskujudega rahvas ja
milline on selle taga maad. ja riiki
ootav saatus? Seksuaalsolgis, kõlva­tuses,
ahnuses, kelmustes, vastutus-,
tundetuses ja valedes ei peitu tulevi­ku
ega parema päeva võtmeid. Ka
sellised nähted, nagu ülartoodud,^ei
ole kaugemate ja sügavamate mõju­deta
kogu rahva ja võib-olla veel
kaugemas ulatuses.
H. Riga
SARKASTIKAT
Kes on deemon?
; Hakkame küsima.
Kes kasutas esimesena aatom­pommi?
— USA
Kes ehitas esimese vesinikpommi?
- USA
Milline riik on ümberpiiratud 365
vaenuliku sõjaväebaasiga? — USSR
Milline riik hoiab oma sõjaväe riigi
sees? - USSR
Milline riik saadab oma relvad ja
sõjaväe kahetuhandesse baasi, laiali
kogu maailma? — USA
Deemonite väljaajamise esimene
nõue on nende nimetamine. Ja täna
meie peame neid nimetama. Needon
— Imperialism ja Kapitalisni. Ent
nende aeg on läbi!
Sellepärast ütleme:
Las venelased tulla,, las mehikla-sed
tulla, las salvadoorlased tulla —
ja meie elame kõik koos — rahus!
Tõusku uus võitlushüüd, et meie tu­leme,
et muudatus on teel!
: Unitarian World, 15/9/83
•
Kas küsijaks on Vene keiser
Jurji Androopov
või keisrikoja suuvooder /
Georgi Arbaatov?
Ei — ei! See oleks eksitusi
Doktor Zverling kirikus ,
Los Angelesis, Ameerikas
sedaviisi jutlustas.
Mis on küll selle papi roll,
kas mees on sihilik või.... ?
0 UuQd ja parandamine ® ÕLI- ja GAÄSIAHJUDE vahetamine.
6 Kprstnavoodrid (chimney linings) © Veetorude parandamine.
© Ahjude puhastamine
EOUWD KÜLUK-Tel. (416) 275-12^^^^
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ChevOIds Limited
Müük ja i-ehtMne
Äris 291-5054 •
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9' -
•^^ '• ^ ffl niiiinTi0 Fli I ' iiiiilipi"fi"ll*iWillHjiiilW
KOMPANII
asendamine thermoakendega. -^5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine.
Keldri akendele dsssinurdmlse vastu metallkaitsed.
hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-2238
Kodus 769-0932
S0335 Keele Str.Maple/Chitari^
Teie lugupeetud lehes on-ilmunud
mitmed kriitilised kommentaarid
nn. Esto Valley projekti kohta, muu­de
hulgas Silver Kask'i ja Harry Kivilo
sulest, kellede panused on suured
meie nooruse eesti rahvale säilita-
. fnisel ja kellede seisukohad on olu­lised.
Suurima respektiga hr. Kase ja
Kivilo isikutesse ning töösse suhtu-des,
usub allakirjutanu, et nende sei­sukohad
tulenevad informatsiooni
puudusest E.V. projekti olemusest
ning eesmärkidest. Selle on põhjus­tanud
olukordade kiired muutumi­sed,
mis alles nüüd ha^kkavad kindlat
vormi võtma, mille tagajärjel varsti
saab ilmuma informatsioonivoldik,
Kui 35 aastat tagasi Kanadasse
saabus töötahteline ja, loomisvõime­line
eesti rahvusgrupp, ehitas see siin
oma ühiskonna, jätkas kultuuri loo­mingut
eesti rahva nimel selle saa-tusn
üle muret tundes ning uuele ise-
• snisvusele lootes.
Nend inimesed,arendasid jõekää­ru,
Seedrioru ja Kotkajärve ning ehi­tasid
Eesli Maja. Tartu College jne.
Kõik need institutsioonid on võima­lik
uksteinud, et suur hulk meie noor-tpsl
nn säilunud oma rahyusele.
Nüüd aga' seisame momendi ees,
kus meie, veel kodumaalt pärinevad
eestlased, kes tegelikult tundsid meie
riigi iseseisvuse uhkust ja selle eest
võitlesid, hakkavad langema.
Mis saab siis kõigest sellest,mis
meie rahva loov jõud on kujundn-nud?.
Ksial^ul kannab seda järgmine
generalsioon edasi, kuid vaadelgem
2ü, 30.40 aastat tulevikku. Kui ajaloo
traagilise õnnetuse läbi eesti rahvas
peaks hävitatamä, siis saavad need,
kes tema hävitavad, hävitama aja-jook.
sul ka kõik tõendid, et oleme
eksistenrinud.
Siin on meie, kodumaalt pärineva­le
eestlaste viimane kohustiis. ellu
kutsuda ja luua püsiv dokument, et
oleme ajaloos eksisteerinud kul­tuurrahvana.
Selle idee alusel sai 10
aastal tagasi.koostöös rootsi kuHiiu-riinimestega
loodud E. Kultuurikogu
Kanadasp mis ' legevusn laienedes
muutus E. Kunstide Keskuseks ning
nüüd üritab ideede reaalset vormi
anda Esto Valley projekti näol.
Sääl kavandatud tegevused ei. ole
mõeldud võistlevana meil seni ek­sisteerivatega,'
vaid ennem püüab
mahutada seda,mis praegustesse ei
•mahu füüsiliste aktiivsuste alal ning .
vaimse kultuuri alal. olles arendav,
säilitav ja salvestav.
Hoolsal vaatlusel on ilmne, et prae­gusel
momendil ei saa ükski meie
vabaõhu organisatsioon, ei E. Maja
ega ka Tartu College kavatsetud pro­jektile
peavarju anda. See tuleb aga
nüüd täie jõuga käima panna, et kui"
mitmelgi juhul need,kes on arenda­nud
mitmesuguseid kogusid, arhiive
ja kultuuriobjekte, reast välja lange­vad,
et siis oleks valmis organ, kes
. selle kõik tervikuna säilitab. Näiteks
on juba mitmed aastad kogutud kuns-.
tileoseid siis kui nad olid saadaval,
kuid siinkohal peab rõhutama/et ka-
. vatsetav ei ole mitte kunstimuuseu­mina
mõeldud, sest kunst on ainult,
üks väike osa rahva kultuuriloomin­gust,
julgen väita,et meie kultuuri­loos
väljaspool kodumaad saavad E.
Rubergi poolt välja treenitud Mont­reali
noorte meisterlaskurite märk­lauad
omama sama tähtsuse kui õn­nestunud
maalid. Muuseumiline (är­gu
keegi kartku seda sõna] on ainult
osa E.V.'projektist, mis on mõeldud
kultuuri koguvana ja arendavana ik­kagi
ainult koostööspraegu eksistee­rivaga,.
sellele lisanduvad füüsilised
treeningud, harjutused, esinemised,
milledeks on pidanud rentima või­malusi
väljaspoolt meie ühiskonda,
ikkagi ainult juhtudel^kui neid ei saa
mahutada jõekääru. Kotkajärve või-
Seedrioru struktuuri.
Esto Valley on Torontole ligidaJl,
selle ostuhind oli nii soodus, et kind­lasti
paljud eestlased võiks seda in­dividuaalselt
omandada ning eesti
. rahvale kinkida. Samuti on praep
veel võimalik saada valitsuse toetust
niisuguseks projektiks multikultuur-suse
raamides. See võimalus võib
peagi lõppeda. See projekt tuleb vii-vitamatuh
käima panna, algatatuna
juba sentimentaalsetel põhjustel
nende-poolt,kes veel kodumaalt päri­nevad,
et seda üle anda noortele hool­damiseks
ja edasi arendamiseks, —
mõnedele noortele just tõukejõuks
eestluse poole hoidmiseks.
Kui meie kodumaa saab vabaks,
võib kogutud kultuurimonument viia
kodumaale tõenduseks, et me säilu?
sime siin eestlastena.
Kui aga ajaloo ülekohtu läbi meie
rahvas hävineb, saab see osaks Ka-
Loogiline unistus?
Võibolla on mõni neist Esto Valley
^ärkamisaja" tegelastesf.nii lahke ja
selgitab mitte arusaajaile ja kainelt
mõtleyaile kaasmaalastele mõnin­gaid
küsimusi. Kuna meie järjest va;
näneval ja vähenevat (või pole nad
sellest kuulnud?) ühiskonda üllatati
a i n u l t üle miljon dollarilise ette­võtte
plaaniga, siis on meil selleks
täieline õigus.
1) Kuna nad propageerivad selle
ülamaailmalist tähtsust siis: kas en­ne
selle mõtte täideviimist võeti kon­takti
meie vastavate organitega
USA-s, Rootsis, Austraalias ja siin
Kanadas? Eriti ELK ja Eesti Etno­graafilise
Ringiga, kes hoolitsevad
meie kultuurilise töö eet? Kuidas loo­ta
kooslööd,kui faktid on juba meile
teadmata ette visatud? Millega põh­jendada
selle äkilist vajadust?
2J Miks ei kõlba ükski praegusest
kolmest maa-alast (Seedrioru, jõe­kääru,
Kotkajärve],kus on võimalus
lisada juurdeehitusi? Miks killustada
praeguseid kohti? Pealegi kus neid
kasutatakse aastas ainult paar kuud.
3] Saniuti on neile vist teadmata,et '
juba aastaid on need eelpoolnimeta­tud
kohad võidelnud majanduslike
raskuste ja tööktlte puudumisega.
Kui Seedrioru! poleks neid ennast­salgavalt
töötavaid 'kohalikke- ela­nikke,
kes hoolitsevad paranduste ja
korrashoiu eest aasta ringi (ilma tasu­ta],
ja kui ebaõnnestuks! ainult üks
..suvihari", oleksid sel kohal uksed
kinni. Kuidas nad mõtlevad majanda­da
oma Esto Valley'l,'kui juba näi-
,tnks Seedrioru ülalpidamine maksab
ca 9800 dollarit aastas? On neil min-'
gisugune ammutamatu allikas töö­käte
leidmisel? Kes teeb kõik'vajali­kud
ehitused? Kui loota, et suurem
tulu tuleb sisse selle kogu aeg Kana­da
ühiskonnale väljarentimises, siis
saab sellest kohast ainult Eesli sur­ma
org.
4] On meil lootahirmsat kunstnike,
sportlaste pealekasvu? Nii et neil
pole enam tulevikus võimalusi har-juiada,
kontserte anda jne.? Mi.s kasu
V 0 i k u iil a b sa a vad h ii \' i t u s i s(; 1 les l k 0 -
hast teistes maailmajagudes ehivad
isikud?
Kuna seal on kava korraldada
rahva^ja kultuuri''pidiistusi, mis lisa­dagi
suuremalt osalt toimuvad suvel,
siis nendp arvamine, et sen ei .-^ega
teistel maa-aiadel korraldatud üritufji, ^
un läinline udujutt. On neil samuti
uudisf;ks järjest vähenev osavõtt?
.\'tuid on meie ühiskond asetatud
pruhieemi utte leida 100.000 dollaril
üh(! aast.i jõnksul. Mis õigusega?
Moif.sBljataf^a tehtud õisuste põhjal?
[a see on alles algus. Kallid mõttn-algatajad;
Olete sellega vähemalt 2.')
a. hiljaks jäänud. Võibolla siis oleks
sne suurema poolehoiu osaliseks saa­nud.
Meie ridu on vaja ühendada ja
koondada, On vaja raha rahvusli­kuks
tööks, ülnmasolevate bmanditn
alalhoiuks. edasiarcmdamiseks jne.,
ir.iitt! uuteks f^hilusl^'k'; uuf^l m;;'i-al;
il ."""^T"
• IgaiahnS' nsiiaUid knjul Londoiii
l'.(!sii Srlis snda projekti ci toeia '
K. \AK)NV.
ESÜIHKI^.
•Jjai •a.i.iii-wi wiw lill nii i iiiai mn uimiamtmmmmm^m»mm^mmmammmimammamm»itimi^^m:i^3M!ininiiM
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOIVfMÜNISTIDEGÄ
'i K. Päts - 1918. •
nada etnilisest muuseumist, jällegi
tõendiks, et oleme eksisteerinud.
Kui kavatsetav oleks lõhestav ja
• võistlev senitoimuvaga, ei võtaks al­lakirjutanu
sellest mitte'osa. Minule
on see puuduva lünga täitmine,, uus
lüli tulevikuga. ,
Mis puutub nimesse ,,Esto Valley",,
siis tõesti Jõekääru, Kotkajärve,
.Seedrioru on tõelised eesti nimed,
kuid Esto on Eesti nimi välismaal ja
sellisena annab identideedi päris-,
maalaste hulgas.'
Probleemid,millest M.E. nr. 3G juht­kiri
kõneleb, ei mõjuta kuigi suurel
määral asjade käiku. Kui lärmakas
suusakuurort, ettenähtud tuhandete­le,
oli naabritele aktsepteeritav, ei to­hiks
eesti rahva projekt olla mitte
hullem hoopis vähema rahvaga.
Tänapäeval ei ole ühtegi rahva-projekli,
millele keegi vastu ei oleks.
Kui 3 inimest on projekti vastu, või­davad
nad kindlasti ajakirjanduse
tähelepanu, kuid parandatud tee­olud
on kõikidele meelt mööda, ning
kohalikud ärimehed; bensiinijaa­mad,
restoranid jne. tunnevad suurt
rõõmu.
Allakirjutanu on 10 aastat selle
kaugele ette vaatava idee organisat­sioonis
kaasa töötanud ning usub, et
kõik meie kultuuri aktiivsed inime­sed
peaks hoolikalt tutvunema Esto
Valley projektiga ja seda toetama,
sest idee on tõsine ja selle taga on
tõsised inimesed, eesotsas meie lugu­peetud
konsuli hr. Heinsooga^ Ma ei
usu ka, et keegi meie ral|vast tahaks
väita, et tulevikule mõtlemine ei ole
meie mure.
ABEL LEE
„Meie Elu" rir. 39 (1752) 1983
f P a — — — •
400 Põhja-A|
Sõjameeste
UKEWOOD („Meie Elu kaastööli
Sõjameeste Päevady kus pühitseti ka
kokku toonud üle 400 osavõtja. KülaHsi|H
sept., kuid korraldajatel algas eriti k i l f l |
mikul vara saabus kohale bussitäis
Kanadast. See alustas sõitu Torontost,
kaasasõitjaid nii Hamiltonist ia selle üi
CatharinesMst.
Juba kell «hommikul algusid Lake- Toi
woodi Eesti Maja laskerajal dr. Rag- desl
nar Sillardi korraldusel laskevõist- TaiJ
lused. Tund hiljem avati P. Am. Sõ- hui
jameeste Päevad ametlikult lippude üle|
heiskamisega Eesti Maja esisel Siir- tor
duti edasi kalmistule, kus asetati
pärg Langenute Mälestussambale ja U\\
, kus palvuse pidas praost Rudolf Rei- ka
naru. Eesti Arhiiv, mida külastati teil
kohe peale selle, jättis kõigile väga
impressiivse mulje. Seal ÜEVK esi­mees
August jurs, kelle hoole all olid
senini olnud koi. Alfons Rebase au­märgid,
andis need üle arhiivi juha­taja
Itn. Saarele talletamiseks. Huvi-tayoli
ka külastus Pühavaimu kiri­kusse.
Õhtupoolikul toimusid kesti Ma­jas
mitmed koosolekud; ]'^.V. Liidu
juhatuse koo.solek ja Kesluse-Liilu-de
juhatuste ühine löökoo ?olek, mil­lega
hiljem ühinesid Ühingute esime­hed
koos juhatuste liikmetega ühi­seks
koosolekuks, samuti plldista-mised
ja ühine jiidulik lõunasöök
koos külalistega.
Õhtul kell seitse algas Eerdiiumd
Rikka poolt maitsekalt dekoreeritud
saalis aktus, mille avas LEVÜ esi­mees
ja Sõjameeste päevade peakor­raldaja
Ferdinand Tamman tervitu- nil
sega kõigile osavõtjaile, tutvustades Al
neid mehi,kes S. Päevade korralda- -t
misel kaasa aitasid: ÜEV Keskuse V
esimees Aug; Jurs, EVÜ Liidu osi- nil
mees Kalju Tori, Toronto VÜ esi- oj
mees ja Ühissõidu korraldaja Ülo k
Tamre, EV Liidu esimees ja Connec­ticuti
VÜ esimees koi. YloAson.N.Y. ü|
Vabadussõjalaste Ühingu esimees sl
Emil Jüriväli, Marylandi VÜ esimees
August Koklane jn Washingtoni VÜ S|
esimees koi. lln. Jüri Raus. ni
USA hümnile, mille laulis tenor
Heinz Riivald, järgnes palvus praost uj
R. Reinarult, k(»s võttis oma jutluse
aluseks armastuse kodumaa vastu.
E.V. konsul dr. Aarand Roos tõi tervi- d
tuse peakonsul Ernst Jaaksonilt ja H
avaldas võitlejatele tänu nende panu- li|
se eest.
Tenor H. Riivald laulis Asta Kii-' R
väldi klavorisHnlol Lydi« Tori ,,Võit- t(|
lus", millele muusika on loonud Leo
Virkhaus ja mille peale kohalviibiva­le
L. Torile avaldati tänu tugeva ap- l |
lausiga.
Aktusekõne avas EV.Liidu esimees )|
koi. Y. Anson sõnadega: Ärgem Ui­nugem
petliku kindlusetunde uimas.
Hoidkem kokku ja ärgem laskem end
killustada ja olgem valmis sõjava-rustusega.
Sõja varustus sõja ära-hoidmk^
eks o n odavam, kui sõjapida­mine.
Küsimus on,.kas on siinne riik,
y,õi kas on ükski riik valmi.š meie'
põhivaenlase, venelase, rünnaku pu­hul."
Ta jutustas väikese anekdoodi
poolakast, kes soovis, et hiinlane val­lutaks
Poola kolm korda ja teeks selle
igakord maatasa. Kui imestusega kü-siti,
miks siis nii, oli vastuseks, ei kui
ta vallutab Poola kolm korda, siis
peab ta Venemaalt läbi minema kuus
korda. Järgnes pikem selgitus sõja­jõudude
põhijoontest ja võrdlus USA
'ja Nõukogude Liidu mere-, maa- ja'
1 ennujõududest. Lõp(itades: ,, Mei(3
siht olgu muutmatu raskustele vaata­mata.
Edaspidiseks tööks ja tegevu­seks
jäägu meie jiditmõtteks, tegut­seda
ja töötada kavalalt ja targalt,
mitte aga kõvasti ja väsitavalt. Meie
edukus töös ja meie tugevus oleiK^-
vad otseselt omavahelisest koosiöcjst.
RESOLyTSIOONDlÖ
Tervitusi lõid: Ülemaailmse Kesk>
nõukogu esimees Lembit Savi, ERKU
esimees inag. Juhan Simonson, ÜEVK
esimees Aug. Jurs, Endiste Lennu-väepoiste
Klubi poolt dr.'Ants Pallop,
Organisatsiooiiidü juhatused VIII