1983-09-29-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 NELJAPÄEVAL,: 29. - THURSDAY, SEPTEMBER 29 „Mele Elu" nr. 39 (1752) 1983 11 r " ' Iil lil liu iwffp II Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,95öBroadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 . Tel. 466-0951 ^ Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New YoJgis B. Pärming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.j:,USA. Tel. (201) 262-0773. • ,,Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A.Weileri algatusel 1950, "„Meie Elu" toimetus.ja.talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 C a n a d a - T e l . 466-0951 Tellimiste ja kuulütusjte vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.— 5 p . l , esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 5., laup. k l . 9-hm.r-i p.l. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. S522.00, 3 k.^l5.5ö. USA-šse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-; meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00. 3 k. $19.00., Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: 1 .,a. $58\00, 6 k. $29.00. LUGEJA KIRJUTAB oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuBe korral jätta avaldamata. ;sto Valley Joonas • üksiknumber — 75i Kuulutushinnad: 1 toll ühet veerul — esi tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. 55.50, iiSillllillllllilllllilliUllllllllllliltllllllllilllll^ ülemaailmsed Eesti Päevad tuleva aasta suvel lähenevad kiiresti. Ainult korraldav peatoimkond oma allüksustega tunneb ülesande suurust ja tähtpäeva kiiret lähene-mist. • kaaluda, et leida ruumiline ligipääs kõigile, kes meie sini-must-valge 100. aastapäeva ajaloolisest sündmusest tahavad osa võtta. Küsimus on seda kiirema iseloomuga, et tuleval suvel toimub ka Toronto saab sel puhul nägema Toronto linna 150. aastapäeva tä-tuhahdeid kaasmaalasi, kes saabu- histamine ja see võib ürituste maju-vad üle Kanada, USA-st, Rootsist ja tärnist, ka kirikuid veelgi rohkem mujalt, et osa võtta ühistest üritus- koormata. MeiiB rahvuslipule on test. Ajalooliselt üheks keskseks mujal juba rohkem tähelepanu ürituseks tohiks kujuneda meie si- pühendatud; kui Torontos seoses ini-must-valge lipu 100. aastapäeva Eesti Päevadega. Näiteks on „Tea-ihine austamine ning pühitsemine, iaja" viimane number Stokholmis Sest see oli 4. Juunil 1884. aastal, pühendanud sellele kaks lehekul-kui pühitseti Otepää kiriklas esi- ge seoses Artur Taska koostatud menesini-must-valge,valmistatuna raamatu ilmumisega: „Sini-must- Eesti Üliõpilaste Seltsi daamide valge 100 aastat". Raamat on 484 poolt ja Otepääle pühitsemiseks lehekülge ja on välja antud Eesti toodud. Üliõpilaste" Seltsi Vanematekogu Revolutsiooni^päevail Peterburis Kanadas kirjastusel. Raamatut on marssis 40.000 eestlast ja sõjaväe- trukitud kahjuks ainult 750 ek-last sini-must-valge lipu all. Meie semplari ja on karta, et Eesti Päeva-sõjavägi võitles Vabadussõjas nen- deks ei ole seda soovijail enam de värvide ning embleemide all. saada. Alles 27. juunil lp22. a. võeti Riigi- Raamat on üks monumentaalse-kogus vastu riigilipu seadus ja si- maid, mis sini-must-valge kohta on sii-niust-valgest sai riigilipp ja see kunagi ijmunud. Et raamat on kät-kuulub siit peale eesti rahvale. tesaadav juba varakult enne 1984. Sini-must-valge lipu 100. aasta- ä. Eesti Päevi ja meie rahvusvärvi-päeva pidulikuks jumalateenistuse de sajandat aastapäeva, siis on ta asukohaks on mõeldud tänulikult ka väärtuslikuks allikmaterjaliks Vana-Andrese kirik. Kuid arvesta- kõigile neile, kes selle küsimusega des Eesti Päevadest rohkearvulist tegelevad. Raamat sisaldab ka roh- ' osavõttu, on juba nüüd kartus, Bt ket pildimaterjali, kirik ei suuda kõiki osa võtta soovi- Köide sisaldab ka rohkesti värvi-jaid vastu võtta ja oleks kahju, kui trükis tabeleid ja näidiseid sini-keegi tarvitseks ruumipuudusel -must-valge kasutamisest sõjaväes, eemale jääda. Seda küsimust tu- organisatsioonides, kaubamärki-leks asjaomastes ringides tõsiselt dena jne. y iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiin Berliini olümpiaadil 1936 tegi ajalugu Kristjan Palusalu,vptses maadluse raskekaalus kaks kuldmedalit. Aasta:hiljem tulid jneie laskurid Helsingi maailmameistrivõistlustelt tagasi üle 400 auhinnaga, kaasaarvatud* kuulus Argentiina karikas. Maailmakuulsad olid ka meie jää-purjetajad ja malemeister Keres. A i nult 'meeskonnaspördis ei jõudnud meie kuigi kaugele. Jalgpallis õiendati küll lätlastega arveid Valga linna poolitamise pärast ja võideti Balti turniir, kuid maailma ulatuses meid ei tuntud, j a kuigi Kalevi liuväljal tõmmati mõriusa muusika saatel oh-tutipoognaid ja kauneid kaari sätendavale jääle, polnud meil ainsatki jäähoki)iieeskonda. See kõik oli ammu. Nüüd hoiavad Eesti nime aus ja kuulsuses meie laulukoorid ja rahvuslik välisvõitlus, L^mbitu.malev ja teised skaudid, eestlaste juhitud mitmest rahvusest naisvõirnlejad, kultuurilised visioonid ja pensionäride kohviõhtud. Kallite kaasmaalaste juttu tähelepanelikult kuulates sel- 0 gub, et lisaks eelmainitule on meil ka veel elukutselised jäähokimängijad, kes maailma areenidel võidukalt litrit vastaste võrku taovad.. Ja mitte üksnes seda. Ka toosama PierreEl-liot Trudeau, kes Kanada riigilaeva vastu hästinähtavaid kaljurahne on mitut kanti mõlki sõitrfud.on äkki meie peaministriks saanud. Et eesti asju viimasel ajal aina maakondade kaupa aetakse, siis on jäänud ebaselgeks, kas see„meie peaminister'' kuulub mulkidele, võrükestele, jar-valastele või kõikidele eestlastele. Aga meie on ta kindlasti nagu palju muudki, mida meil varem'ei olnud. Kõik suured sõnad eestluse vaimujõust kipuvad võtma õõnsavõitu kõla kuuldes kui palju kanada asju on meie asjadeks»šaanud. KAS VÕIKS nõuda, et vähemalt n6ed, kes eesti asju avalillult ajavad,meid kanadlas-tega ühte patta ei paneks? Eestluse püsimine võõrsil ei saa kesta kaua ega jõuliselt kui „meieV all enam eestlast ei mõelda. HARRI KIVILO Eestlaste rahvatarkus, et ütle^ kes on sinu sõber — ja ma ütlen, kes oled sina ise, on^ teadlikult või ebateadlikult võitmas pinda lihtsa ameeriklase juures. Kuid kas ainult l i h t sa ameeriklase juures. Peaasjalikult seoses Washingtoniga, Valge Majaga ja igatliiki rahvasaadikutega senaatoritest alatest. Iseendast ei ole ju selles midagi halba, kui ametisse värvatakse sõbrad äraproovitud võimetega. See pole eo ipso suur patt, loogilise mõttekäigu alusel koguni suur garantii — ma pean näitama, et väärin minule osutatud ; usaldust. Kuid küsimus seisabki selles, et kaugelt enamik k õ r g e t e s i meestest ei evi oma positsiooni jaoks eetilisi põhinõudeid ega au- ja vastutustunnet. Ikka rohkem ja rphkem äratab see 1 i h t s a mehe tähelepanu ja jahutab ta hääletustahet.- Alles see oli, kui Nixoni viis troonilt Watergate. Juba on laval Reagani „Debategate", mitte vähema tähendusega eelmisest„gate'ist", kuigi kõik rattad on löödud veerema asja . suigutamiseks. Omavahelised arveteõiendamised valitsuse ringkondades on kiskunud maha USA mainet liitlaste juures, Ja nüüd ilmus ajakirjanduse veergudele küsimus, kuidas tuli, et Pentagon tegi Sperry korpc-^ ratsiooniga näit. 80.204- dollarilise tehingu, mis kaitseministeeriumi varustussüsteemi kaudu sooritades nõudnuks ainult 3.658 dollarit? Esi-takse ülihuvitavaid andmeid Penla-goni,, ärivaimust": lambi pirn -17 cendi asemel 44 dollarit, masina kruvi — 1.08 asemel 36.77, elektri iüliti — 7.99 asemel 726.86,4-sendinediood — 110 dollarit jne. Seda koikesamal ajal, kui areneb edasi piikidemurdmi-nePentagoni hiigeleelarve kärpimiseks ja jätkub nutulaul, et kärpimine nõrgestaks riigikaitset. ..Rahvasaadikute" seksuaalskan-daalid on esinenud aastast teise, pole aga suutnud kedagi parandada, nii et jälle on mitu juhtu päevakorral. Kas sellist moraali jagab ka „mees tänavalt", s.o. kõrgetele „esindajatele-seadusetegijatele" oma häälega volituse andja, on raske ütelda. Vähemalt pooldajate arvu seoses. Igal juhul märkis ühe „kõrguse" sekretär Washingtonis, et kui kõiki noorte tüdrukutega magavaid rahvasaadikuid hakatakse diskvalifitseerima, siis jääme varsti ilma rahvaesindajateta. Sic! ' Iseendale kümnete tuhandete dollarite ulatuses palgalisa otsustamine Washingtonis on juba vana tuntud lugu. Aga nüüd hakkab see ohtliku kärnatõvena levima ka mujale. Värskeimana tuleb sellest teade niigi pankrotis New Yorgist, kus alles läinud aastal toimusid tuhanded vallandamised ja töökohtade kaotamised kokkuhoiu eesmärgil. Nüüd näitas linnapea, et ta oskab olla helde nii iseenda kui ka teiste oma lähemate suhtes. Niisiis uued „ajakohastatud" palgad (sulgudes kõnealuste senine palk): linnapea — 110.000 (80.000), abilinnapead - 88.500 (76.000), linnanõunikud — 47.500 (35.000), linnaosade nn. presidendid - 80.000 (61.000), umbes 5100 kõrgemale linnaametnikule 15% palgalisa. New York ei ole sel joonel kindlasti mitte ainuke, kuidhea näide põhjusel, et linhapea Koch mitte kaua tagasi teatas, et ta ei vaja palga tõs-tamist. Seega nüüd — kas mitte otsene usalduse murdmine ja ahvatlev eeskuju teistele? Korruptsioon New Yorgis on viinud viimasel ajal kohtu alla isegi majade.süütärtiises süüdistata vaid advokaate, et saada suuri summasid kindlustusseltsidelt. Raha — ikka raha, olgu sissetulek niigi juba küllah suur! • • ' • • • Küsimus, mis tõuseb kõigest Washingtonis, New Yorgis ja mujal kõrgete ameti-ja aukjandjate poolt tehtavast või ka tegemata jäetavast, on lihtne: kuhu, kui madalale juhitakse seesuguste eeskujudega rahvas ja milline on selle taga maad. ja riiki ootav saatus? Seksuaalsolgis, kõlvatuses, ahnuses, kelmustes, vastutus-, tundetuses ja valedes ei peitu tuleviku ega parema päeva võtmeid. Ka sellised nähted, nagu ülartoodud,^ei ole kaugemate ja sügavamate mõjudeta kogu rahva ja võib-olla veel kaugemas ulatuses. H. Riga SARKASTIKAT Kes on deemon? ; Hakkame küsima. Kes kasutas esimesena aatompommi? — USA Kes ehitas esimese vesinikpommi? - USA Milline riik on ümberpiiratud 365 vaenuliku sõjaväebaasiga? — USSR Milline riik hoiab oma sõjaväe riigi sees? - USSR Milline riik saadab oma relvad ja sõjaväe kahetuhandesse baasi, laiali kogu maailma? — USA Deemonite väljaajamise esimene nõue on nende nimetamine. Ja täna meie peame neid nimetama. Needon — Imperialism ja Kapitalisni. Ent nende aeg on läbi! Sellepärast ütleme: Las venelased tulla,, las mehikla-sed tulla, las salvadoorlased tulla — ja meie elame kõik koos — rahus! Tõusku uus võitlushüüd, et meie tuleme, et muudatus on teel! : Unitarian World, 15/9/83 • Kas küsijaks on Vene keiser Jurji Androopov või keisrikoja suuvooder / Georgi Arbaatov? Ei — ei! See oleks eksitusi Doktor Zverling kirikus , Los Angelesis, Ameerikas sedaviisi jutlustas. Mis on küll selle papi roll, kas mees on sihilik või.... ? 0 UuQd ja parandamine ® ÕLI- ja GAÄSIAHJUDE vahetamine. 6 Kprstnavoodrid (chimney linings) © Veetorude parandamine. © Ahjude puhastamine EOUWD KÜLUK-Tel. (416) 275-12^^^^ OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE ChevOIds Limited Müük ja i-ehtMne Äris 291-5054 • Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9' - •^^ '• ^ ffl niiiinTi0 Fli I ' iiiiilipi"fi"ll*iWillHjiiilW KOMPANII asendamine thermoakendega. -^5 tollised veerennid kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine. Keldri akendele dsssinurdmlse vastu metallkaitsed. hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-2238 Kodus 769-0932 S0335 Keele Str.Maple/Chitari^ Teie lugupeetud lehes on-ilmunud mitmed kriitilised kommentaarid nn. Esto Valley projekti kohta, muude hulgas Silver Kask'i ja Harry Kivilo sulest, kellede panused on suured meie nooruse eesti rahvale säilita- . fnisel ja kellede seisukohad on olulised. Suurima respektiga hr. Kase ja Kivilo isikutesse ning töösse suhtu-des, usub allakirjutanu, et nende seisukohad tulenevad informatsiooni puudusest E.V. projekti olemusest ning eesmärkidest. Selle on põhjustanud olukordade kiired muutumised, mis alles nüüd ha^kkavad kindlat vormi võtma, mille tagajärjel varsti saab ilmuma informatsioonivoldik, Kui 35 aastat tagasi Kanadasse saabus töötahteline ja, loomisvõimeline eesti rahvusgrupp, ehitas see siin oma ühiskonna, jätkas kultuuri loomingut eesti rahva nimel selle saa-tusn üle muret tundes ning uuele ise- • snisvusele lootes. Nend inimesed,arendasid jõekääru, Seedrioru ja Kotkajärve ning ehitasid Eesli Maja. Tartu College jne. Kõik need institutsioonid on võimalik uksteinud, et suur hulk meie noor-tpsl nn säilunud oma rahyusele. Nüüd aga' seisame momendi ees, kus meie, veel kodumaalt pärinevad eestlased, kes tegelikult tundsid meie riigi iseseisvuse uhkust ja selle eest võitlesid, hakkavad langema. Mis saab siis kõigest sellest,mis meie rahva loov jõud on kujundn-nud?. Ksial^ul kannab seda järgmine generalsioon edasi, kuid vaadelgem 2ü, 30.40 aastat tulevikku. Kui ajaloo traagilise õnnetuse läbi eesti rahvas peaks hävitatamä, siis saavad need, kes tema hävitavad, hävitama aja-jook. sul ka kõik tõendid, et oleme eksistenrinud. Siin on meie, kodumaalt pärinevale eestlaste viimane kohustiis. ellu kutsuda ja luua püsiv dokument, et oleme ajaloos eksisteerinud kultuurrahvana. Selle idee alusel sai 10 aastal tagasi.koostöös rootsi kuHiiu-riinimestega loodud E. Kultuurikogu Kanadasp mis ' legevusn laienedes muutus E. Kunstide Keskuseks ning nüüd üritab ideede reaalset vormi anda Esto Valley projekti näol. Sääl kavandatud tegevused ei. ole mõeldud võistlevana meil seni eksisteerivatega,' vaid ennem püüab mahutada seda,mis praegustesse ei •mahu füüsiliste aktiivsuste alal ning . vaimse kultuuri alal. olles arendav, säilitav ja salvestav. Hoolsal vaatlusel on ilmne, et praegusel momendil ei saa ükski meie vabaõhu organisatsioon, ei E. Maja ega ka Tartu College kavatsetud projektile peavarju anda. See tuleb aga nüüd täie jõuga käima panna, et kui" mitmelgi juhul need,kes on arendanud mitmesuguseid kogusid, arhiive ja kultuuriobjekte, reast välja langevad, et siis oleks valmis organ, kes . selle kõik tervikuna säilitab. Näiteks on juba mitmed aastad kogutud kuns-. tileoseid siis kui nad olid saadaval, kuid siinkohal peab rõhutama/et ka- . vatsetav ei ole mitte kunstimuuseumina mõeldud, sest kunst on ainult, üks väike osa rahva kultuuriloomingust, julgen väita,et meie kultuuriloos väljaspool kodumaad saavad E. Rubergi poolt välja treenitud Montreali noorte meisterlaskurite märklauad omama sama tähtsuse kui õnnestunud maalid. Muuseumiline (ärgu keegi kartku seda sõna] on ainult osa E.V.'projektist, mis on mõeldud kultuuri koguvana ja arendavana ikkagi ainult koostööspraegu eksisteerivaga,. sellele lisanduvad füüsilised treeningud, harjutused, esinemised, milledeks on pidanud rentima võimalusi väljaspoolt meie ühiskonda, ikkagi ainult juhtudel^kui neid ei saa mahutada jõekääru. Kotkajärve või- Seedrioru struktuuri. Esto Valley on Torontole ligidaJl, selle ostuhind oli nii soodus, et kindlasti paljud eestlased võiks seda individuaalselt omandada ning eesti . rahvale kinkida. Samuti on praep veel võimalik saada valitsuse toetust niisuguseks projektiks multikultuur-suse raamides. See võimalus võib peagi lõppeda. See projekt tuleb vii-vitamatuh käima panna, algatatuna juba sentimentaalsetel põhjustel nende-poolt,kes veel kodumaalt pärinevad, et seda üle anda noortele hooldamiseks ja edasi arendamiseks, — mõnedele noortele just tõukejõuks eestluse poole hoidmiseks. Kui meie kodumaa saab vabaks, võib kogutud kultuurimonument viia kodumaale tõenduseks, et me säilu? sime siin eestlastena. Kui aga ajaloo ülekohtu läbi meie rahvas hävineb, saab see osaks Ka- Loogiline unistus? Võibolla on mõni neist Esto Valley ^ärkamisaja" tegelastesf.nii lahke ja selgitab mitte arusaajaile ja kainelt mõtleyaile kaasmaalastele mõningaid küsimusi. Kuna meie järjest va; näneval ja vähenevat (või pole nad sellest kuulnud?) ühiskonda üllatati a i n u l t üle miljon dollarilise ettevõtte plaaniga, siis on meil selleks täieline õigus. 1) Kuna nad propageerivad selle ülamaailmalist tähtsust siis: kas enne selle mõtte täideviimist võeti kontakti meie vastavate organitega USA-s, Rootsis, Austraalias ja siin Kanadas? Eriti ELK ja Eesti Etnograafilise Ringiga, kes hoolitsevad meie kultuurilise töö eet? Kuidas loota kooslööd,kui faktid on juba meile teadmata ette visatud? Millega põhjendada selle äkilist vajadust? 2J Miks ei kõlba ükski praegusest kolmest maa-alast (Seedrioru, jõekääru, Kotkajärve],kus on võimalus lisada juurdeehitusi? Miks killustada praeguseid kohti? Pealegi kus neid kasutatakse aastas ainult paar kuud. 3] Saniuti on neile vist teadmata,et ' juba aastaid on need eelpoolnimetatud kohad võidelnud majanduslike raskuste ja tööktlte puudumisega. Kui Seedrioru! poleks neid ennastsalgavalt töötavaid 'kohalikke- elanikke, kes hoolitsevad paranduste ja korrashoiu eest aasta ringi (ilma tasuta], ja kui ebaõnnestuks! ainult üks ..suvihari", oleksid sel kohal uksed kinni. Kuidas nad mõtlevad majandada oma Esto Valley'l,'kui juba näi- ,tnks Seedrioru ülalpidamine maksab ca 9800 dollarit aastas? On neil min-' gisugune ammutamatu allikas töökäte leidmisel? Kes teeb kõik'vajalikud ehitused? Kui loota, et suurem tulu tuleb sisse selle kogu aeg Kanada ühiskonnale väljarentimises, siis saab sellest kohast ainult Eesli surma org. 4] On meil lootahirmsat kunstnike, sportlaste pealekasvu? Nii et neil pole enam tulevikus võimalusi har-juiada, kontserte anda jne.? Mi.s kasu V 0 i k u iil a b sa a vad h ii \' i t u s i s(; 1 les l k 0 - hast teistes maailmajagudes ehivad isikud? Kuna seal on kava korraldada rahva^ja kultuuri''pidiistusi, mis lisadagi suuremalt osalt toimuvad suvel, siis nendp arvamine, et sen ei .-^ega teistel maa-aiadel korraldatud üritufji, ^ un läinline udujutt. On neil samuti uudisf;ks järjest vähenev osavõtt? .\'tuid on meie ühiskond asetatud pruhieemi utte leida 100.000 dollaril üh(! aast.i jõnksul. Mis õigusega? Moif.sBljataf^a tehtud õisuste põhjal? [a see on alles algus. Kallid mõttn-algatajad; Olete sellega vähemalt 2.') a. hiljaks jäänud. Võibolla siis oleks sne suurema poolehoiu osaliseks saanud. Meie ridu on vaja ühendada ja koondada, On vaja raha rahvuslikuks tööks, ülnmasolevate bmanditn alalhoiuks. edasiarcmdamiseks jne., ir.iitt! uuteks f^hilusl^'k'; uuf^l m;;'i-al; il ."""^T" • IgaiahnS' nsiiaUid knjul Londoiii l'.(!sii Srlis snda projekti ci toeia ' K. \AK)NV. ESÜIHKI^. •Jjai •a.i.iii-wi wiw lill nii i iiiai mn uimiamtmmmmm^m»mm^mmmammmimammamm»itimi^^m:i^3M!ininiiM EI MINGIT KOMPROMISSI KOIVfMÜNISTIDEGÄ 'i K. Päts - 1918. • nada etnilisest muuseumist, jällegi tõendiks, et oleme eksisteerinud. Kui kavatsetav oleks lõhestav ja • võistlev senitoimuvaga, ei võtaks allakirjutanu sellest mitte'osa. Minule on see puuduva lünga täitmine,, uus lüli tulevikuga. , Mis puutub nimesse ,,Esto Valley",, siis tõesti Jõekääru, Kotkajärve, .Seedrioru on tõelised eesti nimed, kuid Esto on Eesti nimi välismaal ja sellisena annab identideedi päris-, maalaste hulgas.' Probleemid,millest M.E. nr. 3G juhtkiri kõneleb, ei mõjuta kuigi suurel määral asjade käiku. Kui lärmakas suusakuurort, ettenähtud tuhandetele, oli naabritele aktsepteeritav, ei tohiks eesti rahva projekt olla mitte hullem hoopis vähema rahvaga. Tänapäeval ei ole ühtegi rahva-projekli, millele keegi vastu ei oleks. Kui 3 inimest on projekti vastu, võidavad nad kindlasti ajakirjanduse tähelepanu, kuid parandatud teeolud on kõikidele meelt mööda, ning kohalikud ärimehed; bensiinijaamad, restoranid jne. tunnevad suurt rõõmu. Allakirjutanu on 10 aastat selle kaugele ette vaatava idee organisatsioonis kaasa töötanud ning usub, et kõik meie kultuuri aktiivsed inimesed peaks hoolikalt tutvunema Esto Valley projektiga ja seda toetama, sest idee on tõsine ja selle taga on tõsised inimesed, eesotsas meie lugupeetud konsuli hr. Heinsooga^ Ma ei usu ka, et keegi meie ral|vast tahaks väita, et tulevikule mõtlemine ei ole meie mure. ABEL LEE „Meie Elu" rir. 39 (1752) 1983 f P a — — — • 400 Põhja-A| Sõjameeste UKEWOOD („Meie Elu kaastööli Sõjameeste Päevady kus pühitseti ka kokku toonud üle 400 osavõtja. KülaHsi|H sept., kuid korraldajatel algas eriti k i l f l | mikul vara saabus kohale bussitäis Kanadast. See alustas sõitu Torontost, kaasasõitjaid nii Hamiltonist ia selle üi CatharinesMst. Juba kell «hommikul algusid Lake- Toi woodi Eesti Maja laskerajal dr. Rag- desl nar Sillardi korraldusel laskevõist- TaiJ lused. Tund hiljem avati P. Am. Sõ- hui jameeste Päevad ametlikult lippude üle| heiskamisega Eesti Maja esisel Siir- tor duti edasi kalmistule, kus asetati pärg Langenute Mälestussambale ja U\\ , kus palvuse pidas praost Rudolf Rei- ka naru. Eesti Arhiiv, mida külastati teil kohe peale selle, jättis kõigile väga impressiivse mulje. Seal ÜEVK esimees August jurs, kelle hoole all olid senini olnud koi. Alfons Rebase aumärgid, andis need üle arhiivi juhataja Itn. Saarele talletamiseks. Huvi-tayoli ka külastus Pühavaimu kirikusse. Õhtupoolikul toimusid kesti Majas mitmed koosolekud; ]'^.V. Liidu juhatuse koo.solek ja Kesluse-Liilu-de juhatuste ühine löökoo ?olek, millega hiljem ühinesid Ühingute esimehed koos juhatuste liikmetega ühiseks koosolekuks, samuti plldista-mised ja ühine jiidulik lõunasöök koos külalistega. Õhtul kell seitse algas Eerdiiumd Rikka poolt maitsekalt dekoreeritud saalis aktus, mille avas LEVÜ esimees ja Sõjameeste päevade peakorraldaja Ferdinand Tamman tervitu- nil sega kõigile osavõtjaile, tutvustades Al neid mehi,kes S. Päevade korralda- -t misel kaasa aitasid: ÜEV Keskuse V esimees Aug; Jurs, EVÜ Liidu osi- nil mees Kalju Tori, Toronto VÜ esi- oj mees ja Ühissõidu korraldaja Ülo k Tamre, EV Liidu esimees ja Connecticuti VÜ esimees koi. YloAson.N.Y. ü| Vabadussõjalaste Ühingu esimees sl Emil Jüriväli, Marylandi VÜ esimees August Koklane jn Washingtoni VÜ S| esimees koi. lln. Jüri Raus. ni USA hümnile, mille laulis tenor Heinz Riivald, järgnes palvus praost uj R. Reinarult, k(»s võttis oma jutluse aluseks armastuse kodumaa vastu. E.V. konsul dr. Aarand Roos tõi tervi- d tuse peakonsul Ernst Jaaksonilt ja H avaldas võitlejatele tänu nende panu- li| se eest. Tenor H. Riivald laulis Asta Kii-' R väldi klavorisHnlol Lydi« Tori ,,Võit- t(| lus", millele muusika on loonud Leo Virkhaus ja mille peale kohalviibivale L. Torile avaldati tänu tugeva ap- l | lausiga. Aktusekõne avas EV.Liidu esimees )| koi. Y. Anson sõnadega: Ärgem Uinugem petliku kindlusetunde uimas. Hoidkem kokku ja ärgem laskem end killustada ja olgem valmis sõjava-rustusega. Sõja varustus sõja ära-hoidmk^ eks o n odavam, kui sõjapidamine. Küsimus on,.kas on siinne riik, y,õi kas on ükski riik valmi.š meie' põhivaenlase, venelase, rünnaku puhul." Ta jutustas väikese anekdoodi poolakast, kes soovis, et hiinlane vallutaks Poola kolm korda ja teeks selle igakord maatasa. Kui imestusega kü-siti, miks siis nii, oli vastuseks, ei kui ta vallutab Poola kolm korda, siis peab ta Venemaalt läbi minema kuus korda. Järgnes pikem selgitus sõjajõudude põhijoontest ja võrdlus USA 'ja Nõukogude Liidu mere-, maa- ja' 1 ennujõududest. Lõp(itades: ,, Mei(3 siht olgu muutmatu raskustele vaatamata. Edaspidiseks tööks ja tegevuseks jäägu meie jiditmõtteks, tegutseda ja töötada kavalalt ja targalt, mitte aga kõvasti ja väsitavalt. Meie edukus töös ja meie tugevus oleiK^- vad otseselt omavahelisest koosiöcjst. RESOLyTSIOONDlÖ Tervitusi lõid: Ülemaailmse Kesk> nõukogu esimees Lembit Savi, ERKU esimees inag. Juhan Simonson, ÜEVK esimees Aug. Jurs, Endiste Lennu-väepoiste Klubi poolt dr.'Ants Pallop, Organisatsiooiiidü juhatused VIII
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 29, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-09-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830929 |
Description
Title | 1983-09-29-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 2 NELJAPÄEVAL,: 29. - THURSDAY, SEPTEMBER 29 „Mele Elu" nr. 39 (1752) 1983 11 r " ' Iil lil liu iwffp II Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,95öBroadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 . Tel. 466-0951 ^ Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New YoJgis B. Pärming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.j:,USA. Tel. (201) 262-0773. • ,,Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A.Weileri algatusel 1950, "„Meie Elu" toimetus.ja.talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 C a n a d a - T e l . 466-0951 Tellimiste ja kuulütusjte vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.— 5 p . l , esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 5., laup. k l . 9-hm.r-i p.l. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. S522.00, 3 k.^l5.5ö. USA-šse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-; meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00. 3 k. $19.00., Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: 1 .,a. $58\00, 6 k. $29.00. LUGEJA KIRJUTAB oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuBe korral jätta avaldamata. ;sto Valley Joonas • üksiknumber — 75i Kuulutushinnad: 1 toll ühet veerul — esi tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. 55.50, iiSillllillllllilllllilliUllllllllllliltllllllllilllll^ ülemaailmsed Eesti Päevad tuleva aasta suvel lähenevad kiiresti. Ainult korraldav peatoimkond oma allüksustega tunneb ülesande suurust ja tähtpäeva kiiret lähene-mist. • kaaluda, et leida ruumiline ligipääs kõigile, kes meie sini-must-valge 100. aastapäeva ajaloolisest sündmusest tahavad osa võtta. Küsimus on seda kiirema iseloomuga, et tuleval suvel toimub ka Toronto saab sel puhul nägema Toronto linna 150. aastapäeva tä-tuhahdeid kaasmaalasi, kes saabu- histamine ja see võib ürituste maju-vad üle Kanada, USA-st, Rootsist ja tärnist, ka kirikuid veelgi rohkem mujalt, et osa võtta ühistest üritus- koormata. MeiiB rahvuslipule on test. Ajalooliselt üheks keskseks mujal juba rohkem tähelepanu ürituseks tohiks kujuneda meie si- pühendatud; kui Torontos seoses ini-must-valge lipu 100. aastapäeva Eesti Päevadega. Näiteks on „Tea-ihine austamine ning pühitsemine, iaja" viimane number Stokholmis Sest see oli 4. Juunil 1884. aastal, pühendanud sellele kaks lehekul-kui pühitseti Otepää kiriklas esi- ge seoses Artur Taska koostatud menesini-must-valge,valmistatuna raamatu ilmumisega: „Sini-must- Eesti Üliõpilaste Seltsi daamide valge 100 aastat". Raamat on 484 poolt ja Otepääle pühitsemiseks lehekülge ja on välja antud Eesti toodud. Üliõpilaste" Seltsi Vanematekogu Revolutsiooni^päevail Peterburis Kanadas kirjastusel. Raamatut on marssis 40.000 eestlast ja sõjaväe- trukitud kahjuks ainult 750 ek-last sini-must-valge lipu all. Meie semplari ja on karta, et Eesti Päeva-sõjavägi võitles Vabadussõjas nen- deks ei ole seda soovijail enam de värvide ning embleemide all. saada. Alles 27. juunil lp22. a. võeti Riigi- Raamat on üks monumentaalse-kogus vastu riigilipu seadus ja si- maid, mis sini-must-valge kohta on sii-niust-valgest sai riigilipp ja see kunagi ijmunud. Et raamat on kät-kuulub siit peale eesti rahvale. tesaadav juba varakult enne 1984. Sini-must-valge lipu 100. aasta- ä. Eesti Päevi ja meie rahvusvärvi-päeva pidulikuks jumalateenistuse de sajandat aastapäeva, siis on ta asukohaks on mõeldud tänulikult ka väärtuslikuks allikmaterjaliks Vana-Andrese kirik. Kuid arvesta- kõigile neile, kes selle küsimusega des Eesti Päevadest rohkearvulist tegelevad. Raamat sisaldab ka roh- ' osavõttu, on juba nüüd kartus, Bt ket pildimaterjali, kirik ei suuda kõiki osa võtta soovi- Köide sisaldab ka rohkesti värvi-jaid vastu võtta ja oleks kahju, kui trükis tabeleid ja näidiseid sini-keegi tarvitseks ruumipuudusel -must-valge kasutamisest sõjaväes, eemale jääda. Seda küsimust tu- organisatsioonides, kaubamärki-leks asjaomastes ringides tõsiselt dena jne. y iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiin Berliini olümpiaadil 1936 tegi ajalugu Kristjan Palusalu,vptses maadluse raskekaalus kaks kuldmedalit. Aasta:hiljem tulid jneie laskurid Helsingi maailmameistrivõistlustelt tagasi üle 400 auhinnaga, kaasaarvatud* kuulus Argentiina karikas. Maailmakuulsad olid ka meie jää-purjetajad ja malemeister Keres. A i nult 'meeskonnaspördis ei jõudnud meie kuigi kaugele. Jalgpallis õiendati küll lätlastega arveid Valga linna poolitamise pärast ja võideti Balti turniir, kuid maailma ulatuses meid ei tuntud, j a kuigi Kalevi liuväljal tõmmati mõriusa muusika saatel oh-tutipoognaid ja kauneid kaari sätendavale jääle, polnud meil ainsatki jäähoki)iieeskonda. See kõik oli ammu. Nüüd hoiavad Eesti nime aus ja kuulsuses meie laulukoorid ja rahvuslik välisvõitlus, L^mbitu.malev ja teised skaudid, eestlaste juhitud mitmest rahvusest naisvõirnlejad, kultuurilised visioonid ja pensionäride kohviõhtud. Kallite kaasmaalaste juttu tähelepanelikult kuulates sel- 0 gub, et lisaks eelmainitule on meil ka veel elukutselised jäähokimängijad, kes maailma areenidel võidukalt litrit vastaste võrku taovad.. Ja mitte üksnes seda. Ka toosama PierreEl-liot Trudeau, kes Kanada riigilaeva vastu hästinähtavaid kaljurahne on mitut kanti mõlki sõitrfud.on äkki meie peaministriks saanud. Et eesti asju viimasel ajal aina maakondade kaupa aetakse, siis on jäänud ebaselgeks, kas see„meie peaminister'' kuulub mulkidele, võrükestele, jar-valastele või kõikidele eestlastele. Aga meie on ta kindlasti nagu palju muudki, mida meil varem'ei olnud. Kõik suured sõnad eestluse vaimujõust kipuvad võtma õõnsavõitu kõla kuuldes kui palju kanada asju on meie asjadeks»šaanud. KAS VÕIKS nõuda, et vähemalt n6ed, kes eesti asju avalillult ajavad,meid kanadlas-tega ühte patta ei paneks? Eestluse püsimine võõrsil ei saa kesta kaua ega jõuliselt kui „meieV all enam eestlast ei mõelda. HARRI KIVILO Eestlaste rahvatarkus, et ütle^ kes on sinu sõber — ja ma ütlen, kes oled sina ise, on^ teadlikult või ebateadlikult võitmas pinda lihtsa ameeriklase juures. Kuid kas ainult l i h t sa ameeriklase juures. Peaasjalikult seoses Washingtoniga, Valge Majaga ja igatliiki rahvasaadikutega senaatoritest alatest. Iseendast ei ole ju selles midagi halba, kui ametisse värvatakse sõbrad äraproovitud võimetega. See pole eo ipso suur patt, loogilise mõttekäigu alusel koguni suur garantii — ma pean näitama, et väärin minule osutatud ; usaldust. Kuid küsimus seisabki selles, et kaugelt enamik k õ r g e t e s i meestest ei evi oma positsiooni jaoks eetilisi põhinõudeid ega au- ja vastutustunnet. Ikka rohkem ja rphkem äratab see 1 i h t s a mehe tähelepanu ja jahutab ta hääletustahet.- Alles see oli, kui Nixoni viis troonilt Watergate. Juba on laval Reagani „Debategate", mitte vähema tähendusega eelmisest„gate'ist", kuigi kõik rattad on löödud veerema asja . suigutamiseks. Omavahelised arveteõiendamised valitsuse ringkondades on kiskunud maha USA mainet liitlaste juures, Ja nüüd ilmus ajakirjanduse veergudele küsimus, kuidas tuli, et Pentagon tegi Sperry korpc-^ ratsiooniga näit. 80.204- dollarilise tehingu, mis kaitseministeeriumi varustussüsteemi kaudu sooritades nõudnuks ainult 3.658 dollarit? Esi-takse ülihuvitavaid andmeid Penla-goni,, ärivaimust": lambi pirn -17 cendi asemel 44 dollarit, masina kruvi — 1.08 asemel 36.77, elektri iüliti — 7.99 asemel 726.86,4-sendinediood — 110 dollarit jne. Seda koikesamal ajal, kui areneb edasi piikidemurdmi-nePentagoni hiigeleelarve kärpimiseks ja jätkub nutulaul, et kärpimine nõrgestaks riigikaitset. ..Rahvasaadikute" seksuaalskan-daalid on esinenud aastast teise, pole aga suutnud kedagi parandada, nii et jälle on mitu juhtu päevakorral. Kas sellist moraali jagab ka „mees tänavalt", s.o. kõrgetele „esindajatele-seadusetegijatele" oma häälega volituse andja, on raske ütelda. Vähemalt pooldajate arvu seoses. Igal juhul märkis ühe „kõrguse" sekretär Washingtonis, et kui kõiki noorte tüdrukutega magavaid rahvasaadikuid hakatakse diskvalifitseerima, siis jääme varsti ilma rahvaesindajateta. Sic! ' Iseendale kümnete tuhandete dollarite ulatuses palgalisa otsustamine Washingtonis on juba vana tuntud lugu. Aga nüüd hakkab see ohtliku kärnatõvena levima ka mujale. Värskeimana tuleb sellest teade niigi pankrotis New Yorgist, kus alles läinud aastal toimusid tuhanded vallandamised ja töökohtade kaotamised kokkuhoiu eesmärgil. Nüüd näitas linnapea, et ta oskab olla helde nii iseenda kui ka teiste oma lähemate suhtes. Niisiis uued „ajakohastatud" palgad (sulgudes kõnealuste senine palk): linnapea — 110.000 (80.000), abilinnapead - 88.500 (76.000), linnanõunikud — 47.500 (35.000), linnaosade nn. presidendid - 80.000 (61.000), umbes 5100 kõrgemale linnaametnikule 15% palgalisa. New York ei ole sel joonel kindlasti mitte ainuke, kuidhea näide põhjusel, et linhapea Koch mitte kaua tagasi teatas, et ta ei vaja palga tõs-tamist. Seega nüüd — kas mitte otsene usalduse murdmine ja ahvatlev eeskuju teistele? Korruptsioon New Yorgis on viinud viimasel ajal kohtu alla isegi majade.süütärtiises süüdistata vaid advokaate, et saada suuri summasid kindlustusseltsidelt. Raha — ikka raha, olgu sissetulek niigi juba küllah suur! • • ' • • • Küsimus, mis tõuseb kõigest Washingtonis, New Yorgis ja mujal kõrgete ameti-ja aukjandjate poolt tehtavast või ka tegemata jäetavast, on lihtne: kuhu, kui madalale juhitakse seesuguste eeskujudega rahvas ja milline on selle taga maad. ja riiki ootav saatus? Seksuaalsolgis, kõlvatuses, ahnuses, kelmustes, vastutus-, tundetuses ja valedes ei peitu tuleviku ega parema päeva võtmeid. Ka sellised nähted, nagu ülartoodud,^ei ole kaugemate ja sügavamate mõjudeta kogu rahva ja võib-olla veel kaugemas ulatuses. H. Riga SARKASTIKAT Kes on deemon? ; Hakkame küsima. Kes kasutas esimesena aatompommi? — USA Kes ehitas esimese vesinikpommi? - USA Milline riik on ümberpiiratud 365 vaenuliku sõjaväebaasiga? — USSR Milline riik hoiab oma sõjaväe riigi sees? - USSR Milline riik saadab oma relvad ja sõjaväe kahetuhandesse baasi, laiali kogu maailma? — USA Deemonite väljaajamise esimene nõue on nende nimetamine. Ja täna meie peame neid nimetama. Needon — Imperialism ja Kapitalisni. Ent nende aeg on läbi! Sellepärast ütleme: Las venelased tulla,, las mehikla-sed tulla, las salvadoorlased tulla — ja meie elame kõik koos — rahus! Tõusku uus võitlushüüd, et meie tuleme, et muudatus on teel! : Unitarian World, 15/9/83 • Kas küsijaks on Vene keiser Jurji Androopov või keisrikoja suuvooder / Georgi Arbaatov? Ei — ei! See oleks eksitusi Doktor Zverling kirikus , Los Angelesis, Ameerikas sedaviisi jutlustas. Mis on küll selle papi roll, kas mees on sihilik või.... ? 0 UuQd ja parandamine ® ÕLI- ja GAÄSIAHJUDE vahetamine. 6 Kprstnavoodrid (chimney linings) © Veetorude parandamine. © Ahjude puhastamine EOUWD KÜLUK-Tel. (416) 275-12^^^^ OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE ChevOIds Limited Müük ja i-ehtMne Äris 291-5054 • Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9' - •^^ '• ^ ffl niiiinTi0 Fli I ' iiiiilipi"fi"ll*iWillHjiiilW KOMPANII asendamine thermoakendega. -^5 tollised veerennid kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine. Keldri akendele dsssinurdmlse vastu metallkaitsed. hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-2238 Kodus 769-0932 S0335 Keele Str.Maple/Chitari^ Teie lugupeetud lehes on-ilmunud mitmed kriitilised kommentaarid nn. Esto Valley projekti kohta, muude hulgas Silver Kask'i ja Harry Kivilo sulest, kellede panused on suured meie nooruse eesti rahvale säilita- . fnisel ja kellede seisukohad on olulised. Suurima respektiga hr. Kase ja Kivilo isikutesse ning töösse suhtu-des, usub allakirjutanu, et nende seisukohad tulenevad informatsiooni puudusest E.V. projekti olemusest ning eesmärkidest. Selle on põhjustanud olukordade kiired muutumised, mis alles nüüd ha^kkavad kindlat vormi võtma, mille tagajärjel varsti saab ilmuma informatsioonivoldik, Kui 35 aastat tagasi Kanadasse saabus töötahteline ja, loomisvõimeline eesti rahvusgrupp, ehitas see siin oma ühiskonna, jätkas kultuuri loomingut eesti rahva nimel selle saa-tusn üle muret tundes ning uuele ise- • snisvusele lootes. Nend inimesed,arendasid jõekääru, Seedrioru ja Kotkajärve ning ehitasid Eesli Maja. Tartu College jne. Kõik need institutsioonid on võimalik uksteinud, et suur hulk meie noor-tpsl nn säilunud oma rahyusele. Nüüd aga' seisame momendi ees, kus meie, veel kodumaalt pärinevad eestlased, kes tegelikult tundsid meie riigi iseseisvuse uhkust ja selle eest võitlesid, hakkavad langema. Mis saab siis kõigest sellest,mis meie rahva loov jõud on kujundn-nud?. Ksial^ul kannab seda järgmine generalsioon edasi, kuid vaadelgem 2ü, 30.40 aastat tulevikku. Kui ajaloo traagilise õnnetuse läbi eesti rahvas peaks hävitatamä, siis saavad need, kes tema hävitavad, hävitama aja-jook. sul ka kõik tõendid, et oleme eksistenrinud. Siin on meie, kodumaalt pärinevale eestlaste viimane kohustiis. ellu kutsuda ja luua püsiv dokument, et oleme ajaloos eksisteerinud kultuurrahvana. Selle idee alusel sai 10 aastal tagasi.koostöös rootsi kuHiiu-riinimestega loodud E. Kultuurikogu Kanadasp mis ' legevusn laienedes muutus E. Kunstide Keskuseks ning nüüd üritab ideede reaalset vormi anda Esto Valley projekti näol. Sääl kavandatud tegevused ei. ole mõeldud võistlevana meil seni eksisteerivatega,' vaid ennem püüab mahutada seda,mis praegustesse ei •mahu füüsiliste aktiivsuste alal ning . vaimse kultuuri alal. olles arendav, säilitav ja salvestav. Hoolsal vaatlusel on ilmne, et praegusel momendil ei saa ükski meie vabaõhu organisatsioon, ei E. Maja ega ka Tartu College kavatsetud projektile peavarju anda. See tuleb aga nüüd täie jõuga käima panna, et kui" mitmelgi juhul need,kes on arendanud mitmesuguseid kogusid, arhiive ja kultuuriobjekte, reast välja langevad, et siis oleks valmis organ, kes . selle kõik tervikuna säilitab. Näiteks on juba mitmed aastad kogutud kuns-. tileoseid siis kui nad olid saadaval, kuid siinkohal peab rõhutama/et ka- . vatsetav ei ole mitte kunstimuuseumina mõeldud, sest kunst on ainult, üks väike osa rahva kultuuriloomingust, julgen väita,et meie kultuuriloos väljaspool kodumaad saavad E. Rubergi poolt välja treenitud Montreali noorte meisterlaskurite märklauad omama sama tähtsuse kui õnnestunud maalid. Muuseumiline (ärgu keegi kartku seda sõna] on ainult osa E.V.'projektist, mis on mõeldud kultuuri koguvana ja arendavana ikkagi ainult koostööspraegu eksisteerivaga,. sellele lisanduvad füüsilised treeningud, harjutused, esinemised, milledeks on pidanud rentima võimalusi väljaspoolt meie ühiskonda, ikkagi ainult juhtudel^kui neid ei saa mahutada jõekääru. Kotkajärve või- Seedrioru struktuuri. Esto Valley on Torontole ligidaJl, selle ostuhind oli nii soodus, et kindlasti paljud eestlased võiks seda individuaalselt omandada ning eesti . rahvale kinkida. Samuti on praep veel võimalik saada valitsuse toetust niisuguseks projektiks multikultuur-suse raamides. See võimalus võib peagi lõppeda. See projekt tuleb vii-vitamatuh käima panna, algatatuna juba sentimentaalsetel põhjustel nende-poolt,kes veel kodumaalt pärinevad, et seda üle anda noortele hooldamiseks ja edasi arendamiseks, — mõnedele noortele just tõukejõuks eestluse poole hoidmiseks. Kui meie kodumaa saab vabaks, võib kogutud kultuurimonument viia kodumaale tõenduseks, et me säilu? sime siin eestlastena. Kui aga ajaloo ülekohtu läbi meie rahvas hävineb, saab see osaks Ka- Loogiline unistus? Võibolla on mõni neist Esto Valley ^ärkamisaja" tegelastesf.nii lahke ja selgitab mitte arusaajaile ja kainelt mõtleyaile kaasmaalastele mõningaid küsimusi. Kuna meie järjest va; näneval ja vähenevat (või pole nad sellest kuulnud?) ühiskonda üllatati a i n u l t üle miljon dollarilise ettevõtte plaaniga, siis on meil selleks täieline õigus. 1) Kuna nad propageerivad selle ülamaailmalist tähtsust siis: kas enne selle mõtte täideviimist võeti kontakti meie vastavate organitega USA-s, Rootsis, Austraalias ja siin Kanadas? Eriti ELK ja Eesti Etnograafilise Ringiga, kes hoolitsevad meie kultuurilise töö eet? Kuidas loota kooslööd,kui faktid on juba meile teadmata ette visatud? Millega põhjendada selle äkilist vajadust? 2J Miks ei kõlba ükski praegusest kolmest maa-alast (Seedrioru, jõekääru, Kotkajärve],kus on võimalus lisada juurdeehitusi? Miks killustada praeguseid kohti? Pealegi kus neid kasutatakse aastas ainult paar kuud. 3] Saniuti on neile vist teadmata,et ' juba aastaid on need eelpoolnimetatud kohad võidelnud majanduslike raskuste ja tööktlte puudumisega. Kui Seedrioru! poleks neid ennastsalgavalt töötavaid 'kohalikke- elanikke, kes hoolitsevad paranduste ja korrashoiu eest aasta ringi (ilma tasuta], ja kui ebaõnnestuks! ainult üks ..suvihari", oleksid sel kohal uksed kinni. Kuidas nad mõtlevad majandada oma Esto Valley'l,'kui juba näi- ,tnks Seedrioru ülalpidamine maksab ca 9800 dollarit aastas? On neil min-' gisugune ammutamatu allikas töökäte leidmisel? Kes teeb kõik'vajalikud ehitused? Kui loota, et suurem tulu tuleb sisse selle kogu aeg Kanada ühiskonnale väljarentimises, siis saab sellest kohast ainult Eesli surma org. 4] On meil lootahirmsat kunstnike, sportlaste pealekasvu? Nii et neil pole enam tulevikus võimalusi har-juiada, kontserte anda jne.? Mi.s kasu V 0 i k u iil a b sa a vad h ii \' i t u s i s(; 1 les l k 0 - hast teistes maailmajagudes ehivad isikud? Kuna seal on kava korraldada rahva^ja kultuuri''pidiistusi, mis lisadagi suuremalt osalt toimuvad suvel, siis nendp arvamine, et sen ei .-^ega teistel maa-aiadel korraldatud üritufji, ^ un läinline udujutt. On neil samuti uudisf;ks järjest vähenev osavõtt? .\'tuid on meie ühiskond asetatud pruhieemi utte leida 100.000 dollaril üh(! aast.i jõnksul. Mis õigusega? Moif.sBljataf^a tehtud õisuste põhjal? [a see on alles algus. Kallid mõttn-algatajad; Olete sellega vähemalt 2.') a. hiljaks jäänud. Võibolla siis oleks sne suurema poolehoiu osaliseks saanud. Meie ridu on vaja ühendada ja koondada, On vaja raha rahvuslikuks tööks, ülnmasolevate bmanditn alalhoiuks. edasiarcmdamiseks jne., ir.iitt! uuteks f^hilusl^'k'; uuf^l m;;'i-al; il ."""^T" • IgaiahnS' nsiiaUid knjul Londoiii l'.(!sii Srlis snda projekti ci toeia ' K. \AK)NV. ESÜIHKI^. •Jjai •a.i.iii-wi wiw lill nii i iiiai mn uimiamtmmmmm^m»mm^mmmammmimammamm»itimi^^m:i^3M!ininiiM EI MINGIT KOMPROMISSI KOIVfMÜNISTIDEGÄ 'i K. Päts - 1918. • nada etnilisest muuseumist, jällegi tõendiks, et oleme eksisteerinud. Kui kavatsetav oleks lõhestav ja • võistlev senitoimuvaga, ei võtaks allakirjutanu sellest mitte'osa. Minule on see puuduva lünga täitmine,, uus lüli tulevikuga. , Mis puutub nimesse ,,Esto Valley",, siis tõesti Jõekääru, Kotkajärve, .Seedrioru on tõelised eesti nimed, kuid Esto on Eesti nimi välismaal ja sellisena annab identideedi päris-, maalaste hulgas.' Probleemid,millest M.E. nr. 3G juhtkiri kõneleb, ei mõjuta kuigi suurel määral asjade käiku. Kui lärmakas suusakuurort, ettenähtud tuhandetele, oli naabritele aktsepteeritav, ei tohiks eesti rahva projekt olla mitte hullem hoopis vähema rahvaga. Tänapäeval ei ole ühtegi rahva-projekli, millele keegi vastu ei oleks. Kui 3 inimest on projekti vastu, võidavad nad kindlasti ajakirjanduse tähelepanu, kuid parandatud teeolud on kõikidele meelt mööda, ning kohalikud ärimehed; bensiinijaamad, restoranid jne. tunnevad suurt rõõmu. Allakirjutanu on 10 aastat selle kaugele ette vaatava idee organisatsioonis kaasa töötanud ning usub, et kõik meie kultuuri aktiivsed inimesed peaks hoolikalt tutvunema Esto Valley projektiga ja seda toetama, sest idee on tõsine ja selle taga on tõsised inimesed, eesotsas meie lugupeetud konsuli hr. Heinsooga^ Ma ei usu ka, et keegi meie ral|vast tahaks väita, et tulevikule mõtlemine ei ole meie mure. ABEL LEE „Meie Elu" rir. 39 (1752) 1983 f P a — — — • 400 Põhja-A| Sõjameeste UKEWOOD („Meie Elu kaastööli Sõjameeste Päevady kus pühitseti ka kokku toonud üle 400 osavõtja. KülaHsi|H sept., kuid korraldajatel algas eriti k i l f l | mikul vara saabus kohale bussitäis Kanadast. See alustas sõitu Torontost, kaasasõitjaid nii Hamiltonist ia selle üi CatharinesMst. Juba kell «hommikul algusid Lake- Toi woodi Eesti Maja laskerajal dr. Rag- desl nar Sillardi korraldusel laskevõist- TaiJ lused. Tund hiljem avati P. Am. Sõ- hui jameeste Päevad ametlikult lippude üle| heiskamisega Eesti Maja esisel Siir- tor duti edasi kalmistule, kus asetati pärg Langenute Mälestussambale ja U\\ , kus palvuse pidas praost Rudolf Rei- ka naru. Eesti Arhiiv, mida külastati teil kohe peale selle, jättis kõigile väga impressiivse mulje. Seal ÜEVK esimees August jurs, kelle hoole all olid senini olnud koi. Alfons Rebase aumärgid, andis need üle arhiivi juhataja Itn. Saarele talletamiseks. Huvi-tayoli ka külastus Pühavaimu kirikusse. Õhtupoolikul toimusid kesti Majas mitmed koosolekud; ]'^.V. Liidu juhatuse koo.solek ja Kesluse-Liilu-de juhatuste ühine löökoo ?olek, millega hiljem ühinesid Ühingute esimehed koos juhatuste liikmetega ühiseks koosolekuks, samuti plldista-mised ja ühine jiidulik lõunasöök koos külalistega. Õhtul kell seitse algas Eerdiiumd Rikka poolt maitsekalt dekoreeritud saalis aktus, mille avas LEVÜ esimees ja Sõjameeste päevade peakorraldaja Ferdinand Tamman tervitu- nil sega kõigile osavõtjaile, tutvustades Al neid mehi,kes S. Päevade korralda- -t misel kaasa aitasid: ÜEV Keskuse V esimees Aug; Jurs, EVÜ Liidu osi- nil mees Kalju Tori, Toronto VÜ esi- oj mees ja Ühissõidu korraldaja Ülo k Tamre, EV Liidu esimees ja Connecticuti VÜ esimees koi. YloAson.N.Y. ü| Vabadussõjalaste Ühingu esimees sl Emil Jüriväli, Marylandi VÜ esimees August Koklane jn Washingtoni VÜ S| esimees koi. lln. Jüri Raus. ni USA hümnile, mille laulis tenor Heinz Riivald, järgnes palvus praost uj R. Reinarult, k(»s võttis oma jutluse aluseks armastuse kodumaa vastu. E.V. konsul dr. Aarand Roos tõi tervi- d tuse peakonsul Ernst Jaaksonilt ja H avaldas võitlejatele tänu nende panu- li| se eest. Tenor H. Riivald laulis Asta Kii-' R väldi klavorisHnlol Lydi« Tori ,,Võit- t(| lus", millele muusika on loonud Leo Virkhaus ja mille peale kohalviibivale L. Torile avaldati tänu tugeva ap- l | lausiga. Aktusekõne avas EV.Liidu esimees )| koi. Y. Anson sõnadega: Ärgem Uinugem petliku kindlusetunde uimas. Hoidkem kokku ja ärgem laskem end killustada ja olgem valmis sõjava-rustusega. Sõja varustus sõja ära-hoidmk^ eks o n odavam, kui sõjapidamine. Küsimus on,.kas on siinne riik, y,õi kas on ükski riik valmi.š meie' põhivaenlase, venelase, rünnaku puhul." Ta jutustas väikese anekdoodi poolakast, kes soovis, et hiinlane vallutaks Poola kolm korda ja teeks selle igakord maatasa. Kui imestusega kü-siti, miks siis nii, oli vastuseks, ei kui ta vallutab Poola kolm korda, siis peab ta Venemaalt läbi minema kuus korda. Järgnes pikem selgitus sõjajõudude põhijoontest ja võrdlus USA 'ja Nõukogude Liidu mere-, maa- ja' 1 ennujõududest. Lõp(itades: ,, Mei(3 siht olgu muutmatu raskustele vaatamata. Edaspidiseks tööks ja tegevuseks jäägu meie jiditmõtteks, tegutseda ja töötada kavalalt ja targalt, mitte aga kõvasti ja väsitavalt. Meie edukus töös ja meie tugevus oleiK^- vad otseselt omavahelisest koosiöcjst. RESOLyTSIOONDlÖ Tervitusi lõid: Ülemaailmse Kesk> nõukogu esimees Lembit Savi, ERKU esimees inag. Juhan Simonson, ÜEVK esimees Aug. Jurs, Endiste Lennu-väepoiste Klubi poolt dr.'Ants Pallop, Organisatsiooiiidü juhatused VIII |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-29-02