Meie Elu = Our life, March 25, 1977

              nr. 12 (1415) 1WT „Meie EIu"žhr. 12 (1415) 1971. KEEDEL, 25. 3
OHUK!
| Kanadas töötute-
£u Kanada toolis-i
on praeguse libe-
(kontrollimise po-
Irgi pooldab libe-
] kavatseb Ottawa
[.' Majandusneius-jmiseks
ja töömi-
'eaminister P, E<,
|elavad üle jõu.
itädä odavamaid •
läid autosid. Siis
ikem ja töölised
[kse, et uute mä­eks,
elustada sel-antakse
odavama. -
|ja majade hüpo-
; alandada. Ren-'
tkeegi kõrvalda­ks
see partei üür-bs;
tahavad elada •
ides. Kuid enne
'kaotatud ei: ole
ehitamisele asu-
[i tasu üürimaja- /
itamine.
föderaalvalitsus .
suuri häda-abi
Jde, sildade, jõu-
Ine.- ehitamist va- .
võimaldada töö-'
Iks .on ka veel. as-iparaat
on üks
Kanadas on koi-.
isapäräat, Föde.-
iokaalne linnava-bneb
see veel ka-iikuks
linnavaiit-
\vad suuri amet- •
[rgete palkadega.,
õigus ja nael on
luses. Kõige ine- .
jkkude, kooliõpe-
|e,. prahivedajate
lis toodi konser-
'i poolt ette,, et
Kanadas võtab
lõimed ja vajab
lalisi: abinõusid.
|jaga aga paljud
id. Tööminister
|et ei ole põhjust
Peaminister! P,
i tööpuudus on :
et kanadlased
(skavad liiga pal-küsis
P. E. Tru-lõtleb
raiskami-.
kanadlased ehita-isseine,"
nagu P,:'
iskis ühe sellise
ida. Sellele R.
l.e ei antud vas-
, vastati, et tema
sel aastal 13,5%
II aastal ja elab \
luurendab inflat-la
muud ütelda
Indus on raskus-;V
silmapiiril abi-
I Kanada majan- 0
jsest nähtavasti
Ikartuses on Ka­las
oma praegu-ja
tema kont-
Koetamiseks.
- AJK '
ik-tak!
[i veel kuulda
I •
Iški kõnnib '
selles.
:JSA-d?
|gus
'aste pelgulinn.
kaevuvinn.
[stuste viidad—
}Q. valge särgi,
piidal;
;sõrm'e .märei,.
fcesed* . -
;te-veel
na siis —
küsi. savisel.
sse Nvns.
äike Ae:'
Mitu ka
-ega pesed? V
.— ära kae!" .
päevatöö.'
Iie kukkus,
[väed .:..,
vakas tukkus.
käed. Y
:
•
lt pilli timmis,
• ti
1>J
— Võru mur­ra-
P
\]
ifiriekultüuh-
(Älgus esiküljel)
tööd ja vastastikust kultuüri-vahe-tUSt.
• •. - .•• .:-• .'.
ETNILINE PRESS'-JA. :
MASSIMEEDIA, '
Lootustandvalt' palju uusi ideeka­vandeid
on rakendamisel. Esialgu on
valitsuse kavas kuulutuste kuluposti
tunduv kõrgendamine ning tulevikus
suunavad kõik föderaalvalitsuse osa­konnad•"'
osa oma .kuulutuste^elar-vest
etnilisele pressile;
Samaaegselt peaks etniline ajakir­jandus
kasutama kõiki olemasole­vaid
Department of the Secretary of
State ja teisi programme. Üks sellis­test
on näiteks Student Community
Services Program; mis võimaldab
summasid üliõpilastele töötamiseks
ühiskondlikes suveprogrammides.
EtriihVe ajakirjanduse probleemi­de
lahendamiseks ja tulevikueesmär-kide
formuleerimiseks-peeti 11., 12.
ja 13. märtsil Torontos Kanada Et­nilise
Pressiliidu konverents, millest
osa võtsid ka CCCM Meedia-Komi-tee
liikmed.
Meedia-Komiteel seisab ees laial­dane
tööpõld ka inglise- ja prantsus­keelse
ajakirjanduse ning elektroo­nilise
-meedia-töö ja meetodite kohta
Kanada ühtsuse ja mitmekultuurili-suse
edutamise osas. Ettekanded te­hakse
otseselt ministrile. . . '
Minister Munrö poolt leidis- tihe­dat
käsitlemist ka
, jKUNSTID • MITME- V :\-.
: KULTUÜRIpSES; ÜHISKONNAS"
Nimetamist leidsid muuhulgas
Muiticultural Theatre Association jä
Canadian Folk Arts. Council. Folk
Arts Councifi osavõtt. kultuuri-olümpiaadist
Montrealis ja National
Muiticultural Theatije Festival said
mõlemad erilise majandusliku toe­tuse
ning Mult.iculturalism Directo-rate
kavatseb ka edaspidi konsultee­rida
ning ^abistada taoliste keskorga-nisatsiooriide
tegevust regulaarsel
alusel. ' •'
* Edasi peatus minister veel mitme-kultuuri
toetuste, immigrantide
probleemide ja noorte osä ja hoiaku
juures. Kõiki neid küsimusi on va­rem
sõnas ja kirjas põhjalikult käsi­tatud,
kuid ministril oli seegi kord
lisada palju uut ja täiendavat.
MITMEKÜLTUURI-TOETUSED .' '•';••'
Suur osa neist toetustest on seni
läinud n.n. rahvakunsti või folkloo­ri
aktiviteetidele. Lähem vaatlus ent
näitab, et suurem protsent nendest
. summadest on kasutatud pigem
folkloori esitamise kui. folkloorilise
,: pärandi identifitseerimise või õpeta­mise
peale. Siin peab tungivalt soo­vitama
paremat tasakaalu kogu te­gevuse
eriaspektide vahel.
^•Edaspidised folkloori toetused
toimuvad ainult -siis, kui projektid
selgelt vihjavad etniliste traditsioo­nide
jagamisele või tõlgendamisele
suuremalle ühiskonnale.
Nimetamist ja käsitelu leidsid veel
Canada Council, National Library,
National Museum of Man, Canadian
Centre for Folk Cultüre Studies ja
Public Archives of Canada.
Rääkides teemal:
„Immigrant • mitmekultuurillises
SUKAS I. ¥. MSTAPAE
TÄHISTAMINE DETROIDIS
isekõne pidas JohVKo^
DETROIT (M. E), —- Vabariigi 59-da aastapäeva pidulik tähistamine
algas laupäeval, 26. veebruaril kell 17.00 Läti kirikus Kontsert-Jumalatee­nistusega,
kus esines külalisena Soome Meeskoor „Finlandia" eesti ja soo­me
lauludega, keda orelil saatis Carol Jouppi. Vabadussõda meenutavä(
sügavtõsise jutluse pidas koguduse õp. dr. M. Soovik ja organistina -töimišl
Emilie Kalkun. .-.':,
Õpetaja mälestas kõiki vabaduse net. Kõneleja ei esitanud uusi poör-eest
langenuid, eriti aga neid, kes j delisi mõtteid, vaid viis kuulajate
oma elud ohvehrdasid Vabadussõjas mõtted tagasi vabale kodumaale. Pä-
Eesti Riigi ja rahva eest. Kõikide
lahkunute mälestuseks laulis bass-bariton
Rairhond Tralla K. Türnpu
„Muru kasvab mulla peale...!" ja
hiljem veel eraldi EVÜ Michiganis
hiljuti surma läbi lahkunud esimeest
Rutar Mägi mälestuseks J. Tam-verk'i
,,Õhtu rahuM. Lahkunute mä­lestuseks
olid lilled altaril ja erilise
pühaliku tunde valmistas kirikulisile
see, kui mälestamise ajal kirikus tu­led
kustusid ja eriline valgus paistis
ainult meie Rahvuslipule! Kirikus oli
ka Läti Seltsi esimees Sigurds Rud-zitis.
Jumalateenistuse lõpul laulis
Soome Meeskoor Soome ja meie EV
hümne.
Pärast kiriklikku teenistust siirdu-ti
Bonnie-BrookT golfiklubisse, kus
enne ametlikku osa pakuti õhtuei­net.
Kontsert-aktuse alul laulis USA
hümni,R., Trallaja avasõna ning Sõ­rast
kõnet laulis, ja juhatas üldlaulu
„Saa vabaks Eesti meri" R; Tralla,
mida akkordeonil saatis endine Viet­nami
sõja veteran Heikki Reinmann,
kes on omale südameasjaks võtnud
koos oma abikaasaga Rahvatantsu-rühmale
kaasa aitamise.
Kuberner W. G. Millikenl tervitu­se
luges ette Ülle Ruben ja esimese
tervituse tõi Leedu Organisatsiooni­de
Keskuse abiesimees ins. B. Briž
gys, kellele järgnes Läti Seltsi ja
Ikestatud Rahvuste Komitee esime
he S. Rudzitis'e sütitav tervituskõne.
Viimase tervitajana kõneles Soome
Meeskoor „Finlandiä" ja 'endiste
Soome Sõjaveteranide esindaja ltn
U. Ä. Lehikoinen, kes esmalt kõneles
soome keeles ja siis andissellest •.lü­hikokkuvõtte
inglise keeles.
Eeskava erinevas osas kuuldi
noorte Raivo Balciunase ja Andres
OA
javeteranide austamise toimetas kor- Ploompuu luulepõimikut, mille oli
raldava toimkonna esimees Toivo koostanud Tiia Sõmer, kes ka toi-
Sõmer ja noored nätisikud kinnita-'mis õhtu nauditava teadustajana,
sid endiste sõdalaste rinda valge nel- j Lõppsõna ütles Raimond Suürna.
giõie. Kontsert-osas esitas R. Tralla
dr. Johannes Tall'i „Rändaja õhtu­laulu"
ja Raimund KüH'i patrioöti-
Kontsert-aktüs lõppes hümniga.
Tantsumpusika eest hoolitses H.
Reinmann oma akkordeonil, mis va­heldus
rahvatantsijate esinemistega.
Peosaali oli seekord rahvuslippu­dega
kaunistanud R. Suuraa ja. aga­ra
pääsmete müüjana tegutses Pee­ter
Einpaülv Ootamatu halb ilma­muutus
vihma ja lumesajuga peletas
ERKU laekuri ja tuntud seltskonna-•! mitmeid kaugemalt tulejaid . koju
tegelase, Johannes Koorfi aktusekõ- jääma.
lise „Kalevi laulu", mida on siin vä­he
kuuldud ja. sai sooja aplausi osa­lises.
Klaveril saatis oskuslikult E.
•Kalkun.
Kuna aktusel viibis hulk endisi
tartlasi, siis oodati erilise põnevuse­ga
New; Yorgist kohale sõitnud
VIIS imm-
ROett®
Presidenti. Carter pidas Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni ees tähtsa
kõne, kus ta selgitas tema ja USA
välispoliitikat, mille põhiprintsiibiks
on inimõiguste eest võitlemine. Pre­sident
rõhutas, et USA tahab eelole­val
neljal aastal kasutada nii oma
majanduslikku, kui ka sõjalist jõudu
ainult selleks, et austada üldiseid põ^
hilist õigusreegleid ja eriti inimõigu­si.
See saab olema USA välispoliiti­ka
selgrooks.
Ta märkis, et N. Liit ja USA on
•viimasel 9-sal aastal oma aatomra-kettide
tagavarasid suurendanud 5
korda, mis suurendab aatomsõjä või­malusi.
Kuid USA austab ainult kest­vat
rahu ja sõprust, rahvaste vahel,
mis on rajatud põhiliste õigusreeg-lite
ja inimõiguste tunnustamisele ja
rakendamisele. USA ei suuda üksi
lahendada tänapäeva maailma prpb
leeme. Kuid USA toetab kõigiti kõi­ki
neid maid ja rahvaid, kes austa
vad inimõigusi ja demokraatlikke
põhiprintsiipe. Meie toetame derno'
kraatlikke printsiipe Euroopas, His
paanias ja Portugalis. Meie • taotlu
seks on, et. kõik Helsingi leppe .alla­kirjutajad
selle deklaratsiooni põhi­mõtteid
oma siseriigis rakendaks. Ta
nimetas .veel Lähis-Ida tülikollet,
Aafrika lõunapoolset osa ja Panama
kanalit, kus 'ÜSA tahab saavutada
kokkuleppeid rahulikul teel. . USA
taotleb Hiinaga koostööd ja N. L i i
duga seisab ees SALT, relvastuse
kontrolli kokkulepete pikendamine
ja uuendamine. Lõpuks ; kutsus - ta
üles kõiki UNO; liikmeid võitlema
inimõiguste eest.
I H . m i l l l i K lil . I I U U H H I . H M I
Alumiinium uste jä akende ja välisseina katete tööd (siding).
® 5-tolIised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikku­ses)/
neljas värvis. Võtan tellimisi vastu iüi linna kui suvema­jade
osas. Tasuta hindamine.
Helistada H. OSSO, iel. 884-4558, 832-2238
Eesti Alumiinium Kompanii. Met. 11c. B888
mm i
UMALÄTEENiSTUŠ HAMILTONI
sSaste Kogu esšrne
Aksel Salumets
Möödunud pühapäeval toimus Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas pea-koosolek>
kus pöörduti eesti avalikkuse poole järgmiste resolutsioonidega:
1) Eesti rahva püsimine oma põlisel kodumaal ei seisne "ainult inimõiguste
taotlemises, vaid veel olulisemana Vene vägivalla okupatsioonist vabane­mises.
2) Suhtlemist Vene okupatsiooni käsilastega tuleb tingimusteta väl­tida,
sest see kahjustab Eesti vabädusvõitluslikku tegevust. 3) Eesti vaba­dusvõitlus
paguluses peab tuginema kindlatele rahvusideoloogilistele põhi­mõtetele.
Ainult siis püsib eestlus võõrsil ja saab olla kasuks'-pma kodud
maale. Eesti Rahvuslaste Kogu tegevuse aluseks on eestluse juhtlaused ja
eesti rahva kustumatu nõue vabadusele.
Liibanoni moslemid sooritasid jär
jekordse massmõrva Liibanoni kris
laste juures tappes mitme küla ra­hulikke
külaelanikke, naisi, lapsi ja
vanakesi üle 200-ja. Mõrva põhjuse­na
nad tõid-» ette, et Liibanonis sur-mati
üks moslemi terroristide juhte
Kamal Jumblat. Liibanoni president
Elias Sarkis saatis sündmuste koha­le
Süüria rahuvalvureid Liibanonis,
kuid arvatakse, et moslemite mass-mõrvu
ei saa peatada, kuid neid võib
lendadä,
Neljapäeval, 24. veebruaril, toi­mus
Hamiltonis, pidulik Vabariigi
aastapäeva jumalateenistus, kus
teenis koguduse õpetaja Tõnis Nõm­mik,
orelil Eva Rammo.
Jumalateenistus algas lippude de-ileega
Hamiltoni skautide-gaidide
poolt, neile järgnes koguduse1 õpeta­ja
ja uus valitud nõukogu, kogune­des
altari ette, et anda-tõotus ja saa­da
õnnistatud, õpetaja oma õnnis-tamiskõnes
võrdles kogudust laevu­kesega
ja nõukogu kui selle laeva
juhtkonnaga. Laevu on mitmesugu­seid,
ühed, mis veavad igasugu kau­na,
mõned Jällegi ainult lõbusõiduks.
Kristlik kogudus pole siiski nagu lõ­bureisi
laevuke, vaid kiriku laevas
peab igaüks oma peale võetud ko­hustused
täitma. Kui kõik käed kül­ge
panevad, lähevad asjad korda; nii
nägu see on kirja •pandud pühakir­jas.
;. .'.
Jutlus oli ipühendatiid. Vabariigi
aastapäevale ja selles tõi õpetaja
esile, et oleme nüüd pühitsemas oma
Vabariigi; aastapäeva juba rohkem'
kordi väljaspool kodumaad, kui te­gime
seda kodumaal. Paljud meist
on hakanud väsima ja lootust' kaota­ma,
: lüües kaega,. et- mis saame meie
:teha. Pühakiri näeb aga asju hoopis
teisiti. Taaveti Laulu 121 salmist loe­me,
et enne tuleb külvata jä siis ai
les tuleb lõiku,s. Siin on heaks' võrel
lüseks Eesti rahva ärkamisaja suur­kujud,
sest nende kasvatustöö oli na­gu
seeme külvajalt ja sellest võrsus
vabaduse taim, mis hiljem küpse
viljana lõigati Eesti Vabariigiks.
Kuigi kõik seeme ei länge alati hea­le
ipirinale ega kanna vilja, siis see
seeme, mis langeb heale pinnale an­nab
aga 100 kordse lõikuse. Vahel on
küll seeme ja pind külviks, kuid puu­dub
külvaja ja seda võib öelda ka
meie rahva kohta. Kui poleks olnud
neid kes külvasid vabaduse seemet,
poleks olnud meil 1918 aastat ega ka
iseseisvat riiki. Kuigi oleme jällegi
ajutiselt kaotanud vabaduse ja meie
maad valitseb meie higivaenlane, ei
taha meie lootust kaotada, sest j u ­mala
abiga saabub meie rahvale jäl­le
vabadus, sest Jumal on hea ja te­ma
heldus kestab igavesti.
Eestpalves tuletati meelde meie
kannatavat kodumaad ja kõiki, kes
on. ohverdanud*oma elud Isamaa al­tarile
ja kogudus laulis,püsti seistes
„Õnnista Looia vaim ...'' r
Jumalal eenisiust kaunistas kahe
lauluga ühendatult H.E.S. Segakoor
ja „Helletaiad",; lauldes Juhan Aa-vik'u
,-iPüha põline ja üllas", ning
Enn Võrgu „Lillesjde" juhatas Olaf
Kopvillem; v •
Jumalateenistuse käigu aial seisid
lipuvalves Hamiltoni gaidid-skäudid,
alates kõige väiksemates hellakes-test-
hundudest. Jumalateenistus lõp­pes
meie hümni laulmisega..
~ H.T. ;'
Peokoosolekut juhatas Aksel Salu­mets
ja protokollis Ülo Jürimä.
Koosolekul esines A. Salumets lühi­kese
poliitilise ülevaatega eestlaste
osas ja samuti puudutas olukordi
ülemaailmses ulatuses. Ta tõi esile
neid tegureid,, mis mõjustavad maa­ühiskonnas"
väitis minister John I ilma ja sellega ühenduses olevalt ka
Munrö kokkuvõtlikult:: I meie rahvast. Viimasel ajal räägitäk-
„Valitsus pühendab erilist tähele-|se ja kirjutatakse palju nn. teisiti-panu^
„kultuuride konfliktile". Mit- (mõtlejatest. Kas nad on palgatud,
mekuituurilises ühiskonnas on kui-.'ostetud või spionaazhi ülesannetes
tuuride konfliktid ; vältimatud. On
asjatu püüda neid olematuks teha.
Mida me peame taotlema, on püüda
vähendada, kui mitte elimineerida
negatiivset pinget, mis resulteerub
neist konfliktidest."
NOORTE OSA MITME-- .
KULTUURILISES ÜHISKONNAS
„Ma.usUn, me kõik nõustume, et
noorte täielik osavõtt mitmekultüu-rilisuse
arengust on vajalik selle po­liitika
eduks. Mitte vähem tähtis on
,,mitmekultuurilisuse dimensiooni"
sisenemine meie haridussüsteemi" —
oli minister Munro kokkuvõtlik sei­sukohavõtt
selle tulevpKu-perspcktii-videlt
ülimalt tähtsa. kultuuri-sektori
. osas. • •',
Kanada koolinooruse huvides soo­vib
minister, et produtseeritakse,
kirjastatakse ja jaeatakse välja.uut
lõendmaterjali etniliste gruppide pa­nuse
kohta Kanada ühiskonnale.
Minister pöördus Nõuandva Kogu j
poole noorte üleriikliku mitmekul-tuurilistise
konverentsi läbiviimi-
.' seks. .:'.- • '•' . • : '.•••'••
• N i i oma ülevaatlikus ja sisukas
ettekandes Mitmekultuurilisuse
Nõuandvale Kogule kui. ka sellele
järgnenud teistes inspireeritud sõna-
• A'õttudes ^hutas. minister John- Mun­ro
korduvalk peä-eesmärgina Kanada
lihtsust, kõigi rahvus- ja keelegrup-pide
koostööd, kokkukuuluvust ja
ühist ideaali — terviklikku Kanadat.
ve>i istwgu
::hult vi
,MEIE ELU" asutas eesti ühi&
kõnd ja seisab eesti ühiskonna lm
rakendunud vabadus või tl usliku tege
vuse vastu? Osa neist püüavad „tei-sitimõtlejatena"
omale nime teha ja
ei märkagi seda, et oma tegevusega
on nad asunud nii vasakule, et rieid
nimetatakse juba kommunistideks.
Samal, ajal meie nõuame oma' oku­peeritud
kodumaale vabadust ja see
võitlus peab edasi kestma. See on
kahtlematult kõigi vabadust armas­tavate
eestlaste sooviks.
Kommunismi edasitungi plaanit­setakse
ja finantseeritakse ülemaa­ilmses
ulatuses, millesse oh sisse ar­vatud
ka väikesed pagulašrahvaste
liikmed oma asukoha maadel. Selle­le
...edasitungile vastuseisvaks või­muks
saab olla ainult Ameerika
Ühendriigid, kuid maailm ei tea veel,
kus asub president Jimmy Carter.
Aafrikas, Aasias ' ja Lähis-Idas .või­vad
olukorrad kergesti muutuda,
sest Vene maailma vallutamishuvid
on neis piirkondades tugevasti seo­tud.
Ka Euroopas võivad toimuda
suured poliitilised sündmused/sest
Itaalias ja Prantsusmaal on.saavuta
nud kommunistid paljudes omavalit­sustes'
juhtimise/ Inglismaa töölis­partei
juhid samal ajal tunnistavad
endid avalikult marksistideks, so.
kommunistideks. Võib kergesti kuju-1
nedä olukorrad, kus kommunistid
nimetatud maadel võivad saa\aitada
riigi valitsemise positsiooni või näi­teks
Jugoslaaviasse, tungivad Ungari
eeskujus sisse vene tankid. Samal
ajal Kanada ja Ühendriigid ei res­pekteeri
hädaohus olevate rahvaste
vabaduspüüdlusi nende kaitsevõime
•tugevdamisel.- Püütakse neis küsi­mustes
i agu eemale hoida, ollakse
nagu allamäge minnes nii, nagu see
toimus Rooma riigis. Inimesed, kes
lähevad oma poliitilises mõttes vasa­kule
— sotsialismile, kus nende ees­märgiks
on eraomanduse j ä eraälga
tuse kaotamine — natsionaliseerimi
ne — siis on see kommunismile va­ba.
Selle tulemusel hävitatakse ma
j andus. Tekivad rahutused ja valit­semisele
asuvad äärmised sotsialis
tid ja lõpptulemusel ollakse kommu­nismi
raudses haardes, kust nuudub
väljapääs.- Juhtnöörid selleks saabu­vad
sealt, kust tuleb raha j ä relvad
Tegevuse, aruanded kinnitati, kus
konstateeriti kaasmaalaste heldekäe­list
suhtumist organisatsiooni vastu
nii, et möödunud tegevusaasta lõp­pes
tõhusa ülejäägiga! Käesoleva
aasta eelarve esitati 6.000 dollariga.'
Järgnenud, valimistel valiti kaheks
aastaks esimeheks Aksel Salumets
ia juhatusse:. J. Aus,. E. Hallas, V.
Isotam, Ü. Jürima, R. Lenk ja R.
Moks. Revisjonikomisjoni valiti V
Siimon, A. Tooming ja A. Vaher.
Eelpool avaldatud resolutsioonide­le
lisaks, .peakoosolek avaldas tänu
oma toetajatele, ^Rahvuslase" luge­jatele
ja eesti, sõjameeste-metsaven-dade
mälestusalbumi; „Tuli tuha all"
omandajatele, kes nii soojalt on suh­tunud
Eesti Rahvuslaste Kogu. tege­vusse,
mis annab juurde uut ener
giat edaspidiseks rahvuslikuks
tööks,- Ühtlasi peakoosolek-, konsta­teeris,
et Kanada Eestlaste Ajaloo
raamatus toodud.väide, kus nimeta­takse
Rahvuslaste Kogu .ideoloogiks
Edgar V. Saksa, ei vasta tõele ja see
viga tuleb parandada. Koosolek lõp­pes;
„Su üle Jumal valvaku..." laul­misega.
•••
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, RiEXDALE,
. M9V 3Y7 — Tel. 745
' Kanada: sõjavägede staabiülemaks
kes. on tegelik I^anada sõjaväe juit
määrati äseadmiral / Bob Falls, kes
ülendatakse admiraliks. Senine staa
biülem kindral Jacques Dextraze la
ieb 15. sept. reservi. Admiral Falls
ön 'esimeseks mereväelaseks, kes
saab Kanada .sõjavägede juhiks. Ta
on 52-he. aastane ja teda peetakse
dünaamiliseks juhiks, kes pn koos­tanud
kavad Kanada rannavete pät-rulleerimiseks
ja Kanada sõjaväele
,Leppard" tankide ostmiseks. -
Peaminister P. E; Trudeau kriti­seeris
teravalt Quebec provintsi, kes \
oii. võtnud osa kahest rahvusvaheli­sest
konverentsist Kanada delesätsi-oonikoosseisus.-
Quebeci delegaadid
on aga käitunud väga .kummaliselt;
Mad on kasutanud neid konverentse
oma .separatismi .propageerimiseks.
On. seletanud, et nad ei kuulu enam
Canada föderatsiooni, vaid esitavat
iseseisvat Quebeci' sotsialistlikku
riiki. Peaminister P. E. Trudeau üt-s,
et Quebec'i esindajad käitugu
korralikult, või; istugu kodus. Kuid,
Quebeci provintsi majandusminister
, Parizeau pidas Torontos Impee­riumi
klubis kõne, kus. ta ähvardas
Ontäriot ja hoiatas Quebeci iseseis­vuse
vastu võitlemast. Ta ütles, et
Quebec saab iseseisvaks ja Ontario
vajab iseseisvat Quebecit samapal­ju,,
kui Quebec Ontäriot. Quebeci
peaminister R. Levesque nimetas P.
E. Trudeaud avalikult provokaato­riks-..
r-V--. :.•',.". • "'••..-•' •; •"
EI ;"
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s ' - 1918:
Pentagoni ohtlikud
•.kqišefused pisikutegö
USA Senati uurimiskomisjonide
ees on .selgunud, et president R. N.i-xoni
presidendiks olles sooritas USA
armee salajasi.katseid pisikute sõja
ettevalmistamise alal. Õn selgunud,
et pisikutega katsetamiseks kasutati
mitmeid USA linnu, lennuyälju, mis
nõudsid inimohvreid nende keskelt,-
kes sõjaväelaboratooriumites tööta­sid,
kuid tõenäoliselt ka nende linna­de
kodanike hulgast, kus pisikuid
katsetati.. Katsetused lõpetati 19C3;
a.jpaigu. •
USA sojcimiKister ei.de
@ma ülesannete kõrgusel
USA uue sõjaministri Harold
Browni vahekorrad Pentagoni ohvit­seridega
muutuvad ikka teravamaks,.
Ta püüab veenda, kuid senini ilma
tulemusteta president J. Carterit, et
relvastuse kontrolli lepped on palju
suurema tähtsusega, kui inimõiguste
eestvõitlejate toetamine N. Liidus.
Ta püüab väita, et USA vajab uusi
relvastuse kontrolli kokkulenpeid
rohkem, kui N. Liit. H. Brown on
üks vähestest, kes usub, et N. Liit
ausalt täidab sõlmitud leppeid.
"mus.t
s SS.l
Rodeesia peaminister lan Smifh
teatas,- et kõik mustade geriljade. ju-
USA erukindral Georg. Keenan; hid, keda soovitatakse Inglismaa
hoiatas NATO't ja märkis, et N. Liit
koos Warssavi pakti riikidega omab
sõjajõud ja rünnakuplaanid 24—36
tunni jooksul ilma. aatompommideta
Euroopa vallutamiseks. Samal arva-poolt
uue Rodeesia mustade enamus­valitsuse'
juhtideks "on N. Liidu agen­did
ja viibivad Rodeesia naabermaa­des,
kust- nad sooritavad terrori lõo­ke
Rodeesiasse Moskva relvastuse ja
treeninguga. Ta tegi teatavaks terve
Üks Kongo armee leitnant mõrvas
presidendipalees moskvameel.se Kon­go
president Marien Ngouabi. Võim
1 äks 11 mehelise .'nõukogu kätte ja
Kongos kuulutati välja erakorraline
seisukord, Presidendi mõrvamine on,
ilmselt, seoses naabruses asuvas Zai-as
toimuvate võitlustega Angoolast
sissetungivate kommunistlikkude
jõukude' vastu. USA saatis 2-he mil­joni
eest sõjavarustust- Zairesse, et
sissetungi, mis ähvardab suuri yase-kaevandusi,
peatada. . : .
misel pn ka G. Fordi sõjaminister
D. Rumsfeld. Just erruläinud lennu- j rea soodustusi, millega Rodeesia
väe vastuluure ülem G. -,/Keeha.n,! mustadele antakse valgetega võrdsed
märkis, et punaarmee • hävitab äkk- j õigused.. Nad võivad kasutada val.-ie- .
rünnakuga 75°/o oma vastaste laevas-! te hotelle ja sada sõjaväes ohvitseri-;
tikust ja USA rakettidest. ,• i de aukraade. .''.'•• .•[
EESTI RINmiŠVARiÜÄE
VAHENDUS ".V\
Toronto Real Estate Board'i liige
kolinud UUS AADRESS
•V 2670 A. YONGE ST. \
Sissekäik Lytton Blvd-ilt
t e l 4874477.
. . . ; v y K ^ ^ t^-':HI.74017..-;-
Sõbralik ja õiglane teenimine.
Quebeci separatistlik peaminister
R. Levesque avas oma provintsi par­lamendi
istungi, kus ta esitas juba
üksikasjaliku plaani Quebeci iseseis­vaks
muutmiseks. Plaan oii koosta­tud
väga osavasti ja, et rahvast mit­te,
hirmutada ta ei räägi enam ise­seisvusest
vaid räägib uuest koos­tööst,
kus Quebeci provints on küll
oma asjade otsustamisel sõltumatu,
kuid töötab tihedalt Kanadaga koos.
See uus moodus on vajalik, et rah­vahääletusel
saada enamust.
Eestlaste ajaleht. ,.MEIE ELU" levib üle' kogu -maailma/ kus asub
eestiasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke. ;,METE ELU"
proövinumreid. ^-y^MEJE ELU".' tellimishinnad:' '..
Kanadas: l a i |20.00/6 kiVSll.OÖ, 3. k. S^OO. USA-sse: l a . S21.00, 6 k.
$11.50,.. 3 k. $7.50. tJlemeremaaclcsse: l a . .^24,00-, 6 k. S13.00, 3 k.SS.OO
Kiri- ja lennuposti: lisa: Kanadas ja USA-s:, l a . $10.50, 6 k, §5.25.
Ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIEELÜ" TALITUS, .;: v->: /• ; •
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Teliimiskupong: : ••'
Palun, saatke minule „Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga,, posti rahakaardiga),
Nimi: ..........^....i.....,.....,......,........;.^
Postiaadress:
Kuupäev
(Allkiri)
aisa