1981-09-03-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Mele Elu".nr. 33 (1644)
Vancouver on alles beebi teiste lino
made seas, ega ole sadat aastat vana-gi,
kuid koosneb mitmest uhfcest
osast nagu §uur-Vancouver, Buma-byNew
Westminister, West ,¥aniou«.
¥er, Port Moody, Richmond, Coquit-lam,
Port Coquitlam, Surrey, White
Rock ja Delta. See kõik teeb ta koli
mändaks suurlinnaks Kanadas peale
.Toronto ja 'Montreali, JEläni'kke'
' 1.
Palju eestlasi on leidnud Britisb
CoKimbias omale kodud ja töökohad.
Calgary deklareeris hiljuti, et neil on
viisteist muitinriljonäri ja asutasid
kohe miljonäride klubi. Ega B..G.: ka
miljonäridest puudu pole ja isegi 'on
neid Vancpüveri; eestlaste seaS'. Raha
pole seal mingi probleem. Kui eestlased
tahavad midagi teha, siis tehakse.
Oli tarvidus näiteks kiriku järele.
Üks ainuke mees oma firmaga tegi
kauni jurnalakoja ja Evald Unie-las
nikerdas altari ja kantsli mis kci-neleb
selle suuremeelse mehe.k^ns-,
tiandest. Energiline õpetaja Thomas'
Vaga hoiab koos Peetri koguduse ja ^
jutlustab selles: ilusas uues kirikus. \-
Hubane on- viibida pärast jutlust 'all
selislSiondlikus saalis tassi kohvi juure?,,
kus koguduse, hikmed ja külMi-sediüksteisega
tutvunevad ja päeva- •
probleeme arutavad. Kohvi on igal
pühäpäe\-al ja koguduse liikmed teevad
seda korda mööda! Kohvikõn^a-le.
palad on koduküpsetised. {'
Keskus teles selgus, et mitmed on
pettunud^ miks neil läks viltu järgmi-se
ESTO korraldamine. Nad oleksid
tahtnud ka oma võimeid näidata ja :
ülikooiiniaaala.oma uute suurte hoo-
. netega oleks selleks nagu loodud olnud,
kus väljast tulnud'eestlased
oleks saanud kõik odavalt ööbida,
-ülikooli kohvikus oleks hea istuda,
' sööklas süüa jne. Meie noored olid
kõik väga pettunud, aga ehk oleks.
ESTO-84 siiski Vaneöuveri eestlastele
raskeks läinud. ' :
.VÄÄRT'VAADATA . : ^ •
Canadian Pacific pidi omale Hiinast
ddavat tööjõudu raudtee ehitamiseks
tooma ja paljud ei pöördunud
enam kodumaale tagasi. Umbes
15 000 nendest jäid Vancouveri elama
oma kauge ida kultuuriga, mis
praegu hõlmab ka pealinna Victoriat.
Depressiooni ajal tõusis British
Columbias drastiliselt tööpuudus,
võimutses alkoholism ja samal ajal;
tekkis palju odavaid hotelle, mis hiljem
tuli lammutada. Hiinlased oma^
vad nüüd pangad, ärid, reisibürood,
kinnitusseltsid, koolid ja täinavate
viisi lugematuid eksootilisi ärisid.
Nende pühad ja muud pidupäevad
kestavad tavaliselt 3^7 päeva, siis
ori ärid suletud. Hiinlased armastavad
ööelu lõbustusi ja tänapäeva hiina
naised kurdavad meeste üleliigse
alkoholi tarvitamise ül'e. Nad elavad
nagu linn linnas. Südapäeval on hiina
mehed avalikult platsil trobikon-dade
viisi ninad koos ja .mängivad
mingisuguseid mänge klõbinal laudade
peal ega lase endid turistide
vaatlemisest |iäirida. Südapäevaks
on ka tänavatüdrukud väljamaganüd
ja hakkamas, istuvad maalitud nägudega
auto peal või auto läheduses.
Need tüdrukud on küll kollanahksed,
aga mitte hiinlased.
The Standing Conunitee on Administration tuleb kokku teisjpäeväl, 22. septembril 1981 komitee ruumis nr.
1, Legislative Building, Queen's Parkis, Torontos, Ontarios, et arutada Biü 68-at, mis kujutab endast seadust
Metropoliton Torontos projekti irioodustamiseks ja rakendamiseks, mis parandaks seniseid moodu»
seid kaebuste esitamiseks inimeste poolt Metro Toronto politseijõudude koosseisu kuuluvate politseinike
vastu. • . . ' •
Koiiiitee soovib kirjalikke ettepanekuid ülalnimetatud seaduse kohta üksikisikutelt, gruppidelt ja organisatsioonidelt.
Kõik ettepanekud tulevad esitada komitee sekretärile mitte hiljem ikui reedel, 11. sep-lembril
198'1. Soovid suusõ^naliste ettepanekute esitamiseks tulevad samuti esitada sekretärile, kes annab
need esitamiseks
1 ,•-
Eksemplare seaduse irigliskjeelse tekstiga on saadaval Ontario Government Bookstore, 880 Bay Street, Toronto,
Ontario M5SlY8,v^i postiteel tellides Publicaiion Centre, 880 Bay Street, Toronto, Ontario M5S
W8V416y965.6015; ' . ; . •
RICHARD TRELEmNM:C., M,
Chairmän
A SMIRLEFORSyTH
Clerkof the Gommittee
Room 1502, Whitney Block
Queen'sPark
Toronto, Ontario M7A1A2
416/965-6834
• Inimesed kes armastavad
kliimat, looduse ilu, mägesid, merd,
kalu ja sõbralikke inimesi tänaval,
need tunnevad end kodusena. Siin ei
kanta kasukat aga vihmavari on igal :
inimese], sest vahest tuleb sapr vihma
selgest taevast.
K-auge minevik ja ajaloolised sünd- '
mused määravad linnade ajaloo. Iga
tee aäres^-on paiku, objekte, mis jutustavad
möödunud aegadest, Seepärast
on ^ soovitav veidi vastavat kirjandust
vaadata kuhu plaanid minna^
Seega tutvustame lugejat natuke
ka Vancouveri huvitava ajalooga, et[
kuldas sinna nii palju hiinlasi on sat-.
tunud, et terve hiinlaste linnaosa on
, südalinnas. ;. ' :. ' : \ • ; .1
Kuulus meresõitja kapten >Cook•
kelle büstid ja muud mälestusmärgid
on pai j udel Kariibi mere saartel, kel-le
terve elu kulus uute nlaade leiuta^^
misele, sattus 1778 aastal lääneranniku
saarele' Nootka Soundi. Tema
üks meeskonna hige kapten Georg
Vancouver 1792 a. täpsustas ja kaar-distas
koha,' küs asub nüüd süda
Vancouver, kus selajal mühises pal-
- gjmetsnin^g lokkas võsa. Selle vapra
kapteni mälestuseks on Kanadal
nüüd ilus suurlinn Vancouver.i Kuusteist
aastal hiljem otsis Simon Fra-scr
Golumbia jõge ja sattus silm sil- ž
raa vastu Marpoles indiaanlastega,
ehmus, pettus ja sõitis veelslamal
päeval tagasi,, Siis järgnes Hpdson
Bay kompanii, tuli suur kullapalavik,
arenes -karusnaha kaubandus, valge
mees kinnitas oma kanna-British Columbias
ja igaüks omas 18.60 aastate.
' ringis omaJc; sadarideid jä sadarideid
aakreid maad ning metsa. Paarkünji-mend
aastat hiljem möllas hävitav "
tulekahi ja kui 1887 a. lõpetati raudtee
ehitamine Vancouverisse,! mis
avas suure merekaubanduse,siis^ äigas
linna õitseng kuni tänaseni. Tulekahi
oli kohutavusest tänavad olid
puust või siis mudased. Pärast seda
algas ehitamine uuesti otsast peale.,
i-Linn sai kalju- või tellistänavad ja;
nüüd on j i a pürine Icmp ilusaks tehti::!..-.;
"
Hiina naine töötab või hoiab kodus
lapsi. Lähme hiina vaesesse rajooni,
kus on palju tööstusi poollagunenud '
hoonetes. Seal nad istuvad õmblusmasinate
taga ja vuristävad esemeid
kokku odavama hinnaga kui mujal.
Samas on tänavate viisi hiinlaste kodusid,
millistes eestlane mitte ; ei
elaks. Linnas liigub trupp trupi järgi
hiina turiste, kes tulevad siia kas
omakseid vaatama või muidu Van-_
couveri ilu nautima, sest suuruselt
teine hiina Hnn asub siin (suuruselt
esimene San Franciscos). Nende
uueaasta pühitsemise paraad on
märkimisväärselt buvitav ja värviline/
Hiinälinnast jalutame Gastowni,
küs Cambie tänaval on suurel pedes-talil
neljakandiline torniga kell mis
ajab- auru välja, tossab nagu suitsu
korsten .turistidele imestamiseks.
Järgmisel päeval Sõidame mööda
Point Grey teed; mis lookleb ranna
äärt mööda nagu kõrgemale poolsaarele
kus asub ülikool oma 400 ehi-itusega
ja kus kampUses mõeldi korraldada
tulevased tllemaailmsed Eesti
Päevad. See on kõige ideaalsem ra^
hulik koht õppimiseks mida ma kunagi
näinud olen! Põhjapool kaunid
mäed oma lumiste tippudega ja võimas
Fraser jõesuu lõunas; läänes
voogav vesi ja idast on ta maaga
ühenduses ja seepärast kerge ühendus
Vancouverile.Turis.tid peatuvad
esimesena peahoones/ mille aknad
on 45 jalga kõrged, siis Anthröpoloo-
^ia muuseumis — inimese teaduslik
muuseum — mis on jälle klaasi ja
betooni ilusas kooskõlas ehitatud ja
sisaldab põhja-lääneranniku indiaanlaste
kultuuri, samuti kollektsioone
Ameerikast, Aasiast, Äfrikast j a mu^
jalt.;;-.. :V::
'ülikoolile on suureks omapäraks
botaanikaaed, kus on Rooside aed,:
Alpiaed, B.C. Natur Garden ja Nitobe
Garden, mis toob kokku tuhandeid
imetlejaid oma jaapani aiakunštiga
ja teemaja tseremooniaga. Suurest
maa-älast on veel 1700 aakrit asustamata
ja seal metsas on risti-rästi üu-
•sad teed. Simon Fraser ülikool võtab
Vastu 12 000 üliõpilast, mille kam-puses
on võimalik elada kas üksinda
toas, 2—3 üliõpilast koos või pere-konnaelamud
väga mõõdukate hindadega.
Hooned on paljude ehitusfirmade
töö. Kohalikud arhitektid/nagu
Arthur Erickson, Geofrey Massey
j . t. on saanud arhitek tuuril isi auhindu.
Ülikool avati 1965 aasta septembris
ja toitlustamise osakonnas töötab
ka kaks eestlast, mu õde Inge
jNeufeld ning ta sõber Ellen Pihlak,
Pean toonitama kõikide inimeste
sõbralikkust ja lahkust, keda seal
r-kohtäsinv • \
Veiie;' v/alttsuse haridusministri
Andrei Saburovi ettepanekul andis
tsaar nõusoleku 1. septembril (vana-kalender
20. aug.) 1881. a . P ^ t r i nimelise
keskkooli asutamiseks Tallin-iias.
Selle kauaoodatud sündmuse
puhul peeti vastav pidulik aktus.
Kool algas tevegust Laia tänava lõpus
üüritud majas. Kuid Tallinna
linnavalitsus oli juba varem otsustanud
ehitada pma reaalkoolile ajakohane
koolimaja. "Majanduslikult
osutus ettevõte kergeks, sest Tallinna
jõukamad kodanikud ja suure-'
niad ärimehed annetasid lahkesti ja
sama aasta lõpuks oh 1/3 ehituskuludest
laekunud. Ehitamine algas kohe
ja 1883. aastal kohs kool oma alalisse
asukohta. Sünnitusvaludest oldi
kergesti üle saadud, algas kavakohane
jõurikas õppetegevus.
Uue valgusallika direktorik:s, tai-melava
peaaednikuks, sai sakslane
Peter Osse, mitmekülgne ja palju reisinud
innukas pedagoog. Pärast
üheksaaastast edukat tööd lahkus ta
omalt kohalt, protestiks valitsuse
surve vastu Vene vahtsus nõudis, et
vene keel oleks kooli ainukene õppe-
•;keeL '" • . .
•Järgmine direlctor oli Wilhelm Peterson,
kes Saksa vaimu ja saksa õppekeele
säilumise eest kuni 1915. aastani
vapralt võitles.
Sakslastest õpetajas- ja õpilaskonnas
oh eestlasi ja neid tuli iga aastaga
juurde. Sajandivahetuse esimestel
aastatel hakkas juuri ajama
JR e aa l i v a im poisid nõudsid
eestikeele õppekavasse võtmist, millisele
ennekuulmatule nõudele saksa
soost ja muudest rahvustest õpilased .
ägedasti vastu seisida Vastuseisjaid
kokku oli kaaluvalt suurem arv kui
aktiivseid eestlasi. Kõik sakslased,
saksastunud muulased j a vene rahvu-sest
õpetajad muidugi püüdsidivältida
eestlaste mõju kasvamist. Eestikeele
õppeprogrammi võtmise kava
jooksis tühja, samuti õpetaja Mohr-feldti
(Mäevälja) julgustav jä vaimustav
algatus, kuigi Tallinna linnavalitsus
eesti keele edutamise püüet
ettevaathkult toetas;
Reaalkool alustas tööd läbmisti
.saksa koolina; kannatades ühelt
poolt tsaaririigi valitsuse venestamise
püüdeid ja teiselt poolt eestlaste
õigustatud rahvusliku osatähtsuse
samm-sammulist edu. Ja ammu enne
Vabadussõda oli Reaalkool üle-tJärgneb)
kaalika:i eesti-kc:)]. ku'^i seal cppis
palju saksasoQst noori ja kooli §pe»
tajaskonnas oli eestlasi vähe.
l aastal jaotati Reaalkool, eraldati
saksa reaalkool Saksa Reaalgümnaasiumi
nime all, mille direktoriks
sai senine inspektor A. Sprec-kelsen.
Eesti 'Reaalgümnaasiumi direktoriks
tuli Nikolai Kann, hilisem
Eesti Vabariigi haridusminister.
Nõukogude võimu all jätkab Reaalkool
eestlastele hariduse jagamist
Tallinna IL keskkooli nimel all, saates
ellu mõlemast soost kirjaoskajaid
noori. Meie siin teame, et need
hallid koolimaja kiviseinad, meie
rahva ja kooli ajalugu praegugi sosistavad
šealseile noortele tõtt „Ä1-
ma Materi" nooruse päevist ja selle-aegseist
sündmustest ning vanematest
ja varematest koolivendadest ja
nende tegudest — kellelt sai alguse
künimaline Reaah vaim.
Sada aastat on pikk aeg. Väga palju
koolivendi on mullaks muutunud.
Veel sada aastat ja Tallinna Reaalkooli
hoone kivised seinadki on murenenud.
. Aga midagi jääb,, midagi
mis on kestvam kui Mvi koolimaja
seinas.
Vabadussõjas langenud õpetajate
ja õpilaste mälestussammas Tallinnas
ei sattunud juhu&liliült Reaal-kooh
esisele platsile. Ajaloo marmortahvlitele
raiutud nimedega mehed
läksid Reaalkooli võimlemise õpetaja
Anton õunapuuga sõtta ja andsid
Eesti rahvale' Eesti ajaloo uhkeima
võidu — iseseisva vabariigi.
lestussamba" hävitajad pole
võitnud. Vaim on kestvam. Vaitm
võib olla igavei:ie, 'kui on jätkuvalt
nporpõlve, kes-1mälestusi ja tradit-järgnevatele
edasi kannavad.
h neid on. Sajaaasta vanuses koolimajas
hingab Reaali vaim. Seda on
tihedalt meie vaevatud kodumaal ja
seda leidub hõredalt maailma igal
'n^andril. ISIii uskumatu kui see näib-k^
v kuid Reaah vaim elab.
Mälestussammas Vabadussõjas lan^
genud õpetajatele ja õpilastele Tallinna
Eeaalkpöli hoone ees, mis lõ-hüti
kommunistide poolt.
järg. Neist köidetest, võib lugeda peenemaid
nüansse kooli elust ja meestest,
kes seal õpetanud, keda seal
õpetatud ja milleks see hea pn olnud.
Meestest, kes ohd kooli sünni juures,
Vabadussõjas ja hiljem süma-paistvad
valitsuses, teaduses, spordis
VÕI igal muul mõeldaval alal.
Reaalkool on 100 aastat vana. Meie,
selle kooli kasvandikud, oleme uhked
ja õimelikud, et kool on andnud meile
ajaloo ja traditsioonid, mis on
kestvam'ad kui kooli kiviseinad, purustatud
mälestussammas ja jämedalt
moonutatud riigi ja rahva ajalugu,
mida praegu seal koolis kuu-lutatakse.
.
" Meie siin teame, et nemad seal
mõistavad. Nemad on ju realistid.
HELISILD
FÄRNUST SOOME
HBLSINGr (M.E.) - Traditsioo-niline
Sävelsilta (Hell^ild) sai teoks
16. korda, sedapuhku Pärnust soomlastele,
Programm kestis, poolteist
tundi ning^ selle ,„spiikeriteks" olid
Lembit Lauri Eestist koos Šeija Wal-lius-
Kokkoneniga Soomest. Estraadiorkestri
dirigendina tegutsesid Peeter
Saul (Eesti) ja Esko, Lipnavalli
(Soome).
Täpsemalt öbldeš Helisild ei läinud
eetrisse just Pärmist, vaid Parivere
sovhoosist, mis asub umbes 18 kilomeetrit
Pärniist põhja poole.
Esinesid Estonia ooperitenor- Ivo.
Kuusk, Esko Linnavalli, lauljanna
Carola jä koos Eesti Raadio suure
estraadiorkestriga soome solist sak-sofooniga
T. Salminen.
Parivere esines esimest korda.paberil
juba 1601. ä. Intervjueeriti
Mihkel. Kallastet, kes elanud 29 aastat
sovhoosis, kus ^omendil töötab
üle 300 töölist. Seal olevat 3000 veist,
neist 1200 lüpsvat lehma ja 2500 siga.
Tooted viidavat Pärnusse, kus olevat
50 000 elanikku, suvel pool rohkem.
Eeskava jätkudes esitas„Sümfoo-nia
seitsmele instrumendile" eesti ansambel
,,In ipe" Erkki Sven Tüüri
juhatusel.
Järgnesid kaks laulu, mille esitasid
õekesed Hele ja Kaja Laar.
Kava lõpupool oh sõna jälle soome
arstistidel Linävallil ja Harri Saksa-
.'laL : ; ; • :,
Järgmine :„Soomesild". saadetakse
30. septembril Lahti linnast Soomest.
jiinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiin
H. RIGA
^iinpoolseil realistidel on koondised
_ Ühendriikides, Kanadas ja
^^tsis. Kooh 90-daks juubeliks i l mus^
48 leheküljeline raamat andme-:
te jä mälestustega kooli sünnist, kooli
,^§apäevasest elust, õpetajatest ja
õpilastest. Reaalkooli sajandaks sün-
.^'P^evaks ilmub selle raamatule
Realistide Koondis Kanadas pühitseb
Reaalkooli 100-ndat sünnipäeva
Torontos, Tartu CoUegel saalis laupäeval,
12. septembril 1981 a. algusega
kell 6.30 õhtd. KõÄ reailistld on
kutsutud.
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päti - 1918.
siiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Ilmunud
iaimond Kolk -
TOOMAS
Mind: J13J©
MÜÜGIL ;
Broadvlew Ave. Toronto. Ont.
M4K2R6
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 3, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810903 |
Description
| Title | 1981-09-03-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Mele Elu".nr. 33 (1644) Vancouver on alles beebi teiste lino made seas, ega ole sadat aastat vana-gi, kuid koosneb mitmest uhfcest osast nagu §uur-Vancouver, Buma-byNew Westminister, West ,¥aniou«. ¥er, Port Moody, Richmond, Coquit-lam, Port Coquitlam, Surrey, White Rock ja Delta. See kõik teeb ta koli mändaks suurlinnaks Kanadas peale .Toronto ja 'Montreali, JEläni'kke' ' 1. Palju eestlasi on leidnud Britisb CoKimbias omale kodud ja töökohad. Calgary deklareeris hiljuti, et neil on viisteist muitinriljonäri ja asutasid kohe miljonäride klubi. Ega B..G.: ka miljonäridest puudu pole ja isegi 'on neid Vancpüveri; eestlaste seaS'. Raha pole seal mingi probleem. Kui eestlased tahavad midagi teha, siis tehakse. Oli tarvidus näiteks kiriku järele. Üks ainuke mees oma firmaga tegi kauni jurnalakoja ja Evald Unie-las nikerdas altari ja kantsli mis kci-neleb selle suuremeelse mehe.k^ns-, tiandest. Energiline õpetaja Thomas' Vaga hoiab koos Peetri koguduse ja ^ jutlustab selles: ilusas uues kirikus. \- Hubane on- viibida pärast jutlust 'all selislSiondlikus saalis tassi kohvi juure?,, kus koguduse, hikmed ja külMi-sediüksteisega tutvunevad ja päeva- • probleeme arutavad. Kohvi on igal pühäpäe\-al ja koguduse liikmed teevad seda korda mööda! Kohvikõn^a-le. palad on koduküpsetised. {' Keskus teles selgus, et mitmed on pettunud^ miks neil läks viltu järgmi-se ESTO korraldamine. Nad oleksid tahtnud ka oma võimeid näidata ja : ülikooiiniaaala.oma uute suurte hoo- . netega oleks selleks nagu loodud olnud, kus väljast tulnud'eestlased oleks saanud kõik odavalt ööbida, -ülikooli kohvikus oleks hea istuda, ' sööklas süüa jne. Meie noored olid kõik väga pettunud, aga ehk oleks. ESTO-84 siiski Vaneöuveri eestlastele raskeks läinud. ' : .VÄÄRT'VAADATA . : ^ • Canadian Pacific pidi omale Hiinast ddavat tööjõudu raudtee ehitamiseks tooma ja paljud ei pöördunud enam kodumaale tagasi. Umbes 15 000 nendest jäid Vancouveri elama oma kauge ida kultuuriga, mis praegu hõlmab ka pealinna Victoriat. Depressiooni ajal tõusis British Columbias drastiliselt tööpuudus, võimutses alkoholism ja samal ajal; tekkis palju odavaid hotelle, mis hiljem tuli lammutada. Hiinlased oma^ vad nüüd pangad, ärid, reisibürood, kinnitusseltsid, koolid ja täinavate viisi lugematuid eksootilisi ärisid. Nende pühad ja muud pidupäevad kestavad tavaliselt 3^7 päeva, siis ori ärid suletud. Hiinlased armastavad ööelu lõbustusi ja tänapäeva hiina naised kurdavad meeste üleliigse alkoholi tarvitamise ül'e. Nad elavad nagu linn linnas. Südapäeval on hiina mehed avalikult platsil trobikon-dade viisi ninad koos ja .mängivad mingisuguseid mänge klõbinal laudade peal ega lase endid turistide vaatlemisest |iäirida. Südapäevaks on ka tänavatüdrukud väljamaganüd ja hakkamas, istuvad maalitud nägudega auto peal või auto läheduses. Need tüdrukud on küll kollanahksed, aga mitte hiinlased. The Standing Conunitee on Administration tuleb kokku teisjpäeväl, 22. septembril 1981 komitee ruumis nr. 1, Legislative Building, Queen's Parkis, Torontos, Ontarios, et arutada Biü 68-at, mis kujutab endast seadust Metropoliton Torontos projekti irioodustamiseks ja rakendamiseks, mis parandaks seniseid moodu» seid kaebuste esitamiseks inimeste poolt Metro Toronto politseijõudude koosseisu kuuluvate politseinike vastu. • . . ' • Koiiiitee soovib kirjalikke ettepanekuid ülalnimetatud seaduse kohta üksikisikutelt, gruppidelt ja organisatsioonidelt. Kõik ettepanekud tulevad esitada komitee sekretärile mitte hiljem ikui reedel, 11. sep-lembril 198'1. Soovid suusõ^naliste ettepanekute esitamiseks tulevad samuti esitada sekretärile, kes annab need esitamiseks 1 ,•- Eksemplare seaduse irigliskjeelse tekstiga on saadaval Ontario Government Bookstore, 880 Bay Street, Toronto, Ontario M5SlY8,v^i postiteel tellides Publicaiion Centre, 880 Bay Street, Toronto, Ontario M5S W8V416y965.6015; ' . ; . • RICHARD TRELEmNM:C., M, Chairmän A SMIRLEFORSyTH Clerkof the Gommittee Room 1502, Whitney Block Queen'sPark Toronto, Ontario M7A1A2 416/965-6834 • Inimesed kes armastavad kliimat, looduse ilu, mägesid, merd, kalu ja sõbralikke inimesi tänaval, need tunnevad end kodusena. Siin ei kanta kasukat aga vihmavari on igal : inimese], sest vahest tuleb sapr vihma selgest taevast. K-auge minevik ja ajaloolised sünd- ' mused määravad linnade ajaloo. Iga tee aäres^-on paiku, objekte, mis jutustavad möödunud aegadest, Seepärast on ^ soovitav veidi vastavat kirjandust vaadata kuhu plaanid minna^ Seega tutvustame lugejat natuke ka Vancouveri huvitava ajalooga, et[ kuldas sinna nii palju hiinlasi on sat-. tunud, et terve hiinlaste linnaosa on , südalinnas. ;. ' :. ' : \ • ; .1 Kuulus meresõitja kapten >Cook• kelle büstid ja muud mälestusmärgid on pai j udel Kariibi mere saartel, kel-le terve elu kulus uute nlaade leiuta^^ misele, sattus 1778 aastal lääneranniku saarele' Nootka Soundi. Tema üks meeskonna hige kapten Georg Vancouver 1792 a. täpsustas ja kaar-distas koha,' küs asub nüüd süda Vancouver, kus selajal mühises pal- - gjmetsnin^g lokkas võsa. Selle vapra kapteni mälestuseks on Kanadal nüüd ilus suurlinn Vancouver.i Kuusteist aastal hiljem otsis Simon Fra-scr Golumbia jõge ja sattus silm sil- ž raa vastu Marpoles indiaanlastega, ehmus, pettus ja sõitis veelslamal päeval tagasi,, Siis järgnes Hpdson Bay kompanii, tuli suur kullapalavik, arenes -karusnaha kaubandus, valge mees kinnitas oma kanna-British Columbias ja igaüks omas 18.60 aastate. ' ringis omaJc; sadarideid jä sadarideid aakreid maad ning metsa. Paarkünji-mend aastat hiljem möllas hävitav " tulekahi ja kui 1887 a. lõpetati raudtee ehitamine Vancouverisse,! mis avas suure merekaubanduse,siis^ äigas linna õitseng kuni tänaseni. Tulekahi oli kohutavusest tänavad olid puust või siis mudased. Pärast seda algas ehitamine uuesti otsast peale., i-Linn sai kalju- või tellistänavad ja; nüüd on j i a pürine Icmp ilusaks tehti::!..-.; " Hiina naine töötab või hoiab kodus lapsi. Lähme hiina vaesesse rajooni, kus on palju tööstusi poollagunenud ' hoonetes. Seal nad istuvad õmblusmasinate taga ja vuristävad esemeid kokku odavama hinnaga kui mujal. Samas on tänavate viisi hiinlaste kodusid, millistes eestlane mitte ; ei elaks. Linnas liigub trupp trupi järgi hiina turiste, kes tulevad siia kas omakseid vaatama või muidu Van-_ couveri ilu nautima, sest suuruselt teine hiina Hnn asub siin (suuruselt esimene San Franciscos). Nende uueaasta pühitsemise paraad on märkimisväärselt buvitav ja värviline/ Hiinälinnast jalutame Gastowni, küs Cambie tänaval on suurel pedes-talil neljakandiline torniga kell mis ajab- auru välja, tossab nagu suitsu korsten .turistidele imestamiseks. Järgmisel päeval Sõidame mööda Point Grey teed; mis lookleb ranna äärt mööda nagu kõrgemale poolsaarele kus asub ülikool oma 400 ehi-itusega ja kus kampUses mõeldi korraldada tulevased tllemaailmsed Eesti Päevad. See on kõige ideaalsem ra^ hulik koht õppimiseks mida ma kunagi näinud olen! Põhjapool kaunid mäed oma lumiste tippudega ja võimas Fraser jõesuu lõunas; läänes voogav vesi ja idast on ta maaga ühenduses ja seepärast kerge ühendus Vancouverile.Turis.tid peatuvad esimesena peahoones/ mille aknad on 45 jalga kõrged, siis Anthröpoloo- ^ia muuseumis — inimese teaduslik muuseum — mis on jälle klaasi ja betooni ilusas kooskõlas ehitatud ja sisaldab põhja-lääneranniku indiaanlaste kultuuri, samuti kollektsioone Ameerikast, Aasiast, Äfrikast j a mu^ jalt.;;-.. :V:: 'ülikoolile on suureks omapäraks botaanikaaed, kus on Rooside aed,: Alpiaed, B.C. Natur Garden ja Nitobe Garden, mis toob kokku tuhandeid imetlejaid oma jaapani aiakunštiga ja teemaja tseremooniaga. Suurest maa-älast on veel 1700 aakrit asustamata ja seal metsas on risti-rästi üu- •sad teed. Simon Fraser ülikool võtab Vastu 12 000 üliõpilast, mille kam-puses on võimalik elada kas üksinda toas, 2—3 üliõpilast koos või pere-konnaelamud väga mõõdukate hindadega. Hooned on paljude ehitusfirmade töö. Kohalikud arhitektid/nagu Arthur Erickson, Geofrey Massey j . t. on saanud arhitek tuuril isi auhindu. Ülikool avati 1965 aasta septembris ja toitlustamise osakonnas töötab ka kaks eestlast, mu õde Inge jNeufeld ning ta sõber Ellen Pihlak, Pean toonitama kõikide inimeste sõbralikkust ja lahkust, keda seal r-kohtäsinv • \ Veiie;' v/alttsuse haridusministri Andrei Saburovi ettepanekul andis tsaar nõusoleku 1. septembril (vana-kalender 20. aug.) 1881. a . P ^ t r i nimelise keskkooli asutamiseks Tallin-iias. Selle kauaoodatud sündmuse puhul peeti vastav pidulik aktus. Kool algas tevegust Laia tänava lõpus üüritud majas. Kuid Tallinna linnavalitsus oli juba varem otsustanud ehitada pma reaalkoolile ajakohane koolimaja. "Majanduslikult osutus ettevõte kergeks, sest Tallinna jõukamad kodanikud ja suure-' niad ärimehed annetasid lahkesti ja sama aasta lõpuks oh 1/3 ehituskuludest laekunud. Ehitamine algas kohe ja 1883. aastal kohs kool oma alalisse asukohta. Sünnitusvaludest oldi kergesti üle saadud, algas kavakohane jõurikas õppetegevus. Uue valgusallika direktorik:s, tai-melava peaaednikuks, sai sakslane Peter Osse, mitmekülgne ja palju reisinud innukas pedagoog. Pärast üheksaaastast edukat tööd lahkus ta omalt kohalt, protestiks valitsuse surve vastu Vene vahtsus nõudis, et vene keel oleks kooli ainukene õppe- •;keeL '" • . . •Järgmine direlctor oli Wilhelm Peterson, kes Saksa vaimu ja saksa õppekeele säilumise eest kuni 1915. aastani vapralt võitles. Sakslastest õpetajas- ja õpilaskonnas oh eestlasi ja neid tuli iga aastaga juurde. Sajandivahetuse esimestel aastatel hakkas juuri ajama JR e aa l i v a im poisid nõudsid eestikeele õppekavasse võtmist, millisele ennekuulmatule nõudele saksa soost ja muudest rahvustest õpilased . ägedasti vastu seisida Vastuseisjaid kokku oli kaaluvalt suurem arv kui aktiivseid eestlasi. Kõik sakslased, saksastunud muulased j a vene rahvu-sest õpetajad muidugi püüdsidivältida eestlaste mõju kasvamist. Eestikeele õppeprogrammi võtmise kava jooksis tühja, samuti õpetaja Mohr-feldti (Mäevälja) julgustav jä vaimustav algatus, kuigi Tallinna linnavalitsus eesti keele edutamise püüet ettevaathkult toetas; Reaalkool alustas tööd läbmisti .saksa koolina; kannatades ühelt poolt tsaaririigi valitsuse venestamise püüdeid ja teiselt poolt eestlaste õigustatud rahvusliku osatähtsuse samm-sammulist edu. Ja ammu enne Vabadussõda oli Reaalkool üle-tJärgneb) kaalika:i eesti-kc:)]. ku'^i seal cppis palju saksasoQst noori ja kooli §pe» tajaskonnas oli eestlasi vähe. l aastal jaotati Reaalkool, eraldati saksa reaalkool Saksa Reaalgümnaasiumi nime all, mille direktoriks sai senine inspektor A. Sprec-kelsen. Eesti 'Reaalgümnaasiumi direktoriks tuli Nikolai Kann, hilisem Eesti Vabariigi haridusminister. Nõukogude võimu all jätkab Reaalkool eestlastele hariduse jagamist Tallinna IL keskkooli nimel all, saates ellu mõlemast soost kirjaoskajaid noori. Meie siin teame, et need hallid koolimaja kiviseinad, meie rahva ja kooli ajalugu praegugi sosistavad šealseile noortele tõtt „Ä1- ma Materi" nooruse päevist ja selle-aegseist sündmustest ning vanematest ja varematest koolivendadest ja nende tegudest — kellelt sai alguse künimaline Reaah vaim. Sada aastat on pikk aeg. Väga palju koolivendi on mullaks muutunud. Veel sada aastat ja Tallinna Reaalkooli hoone kivised seinadki on murenenud. . Aga midagi jääb,, midagi mis on kestvam kui Mvi koolimaja seinas. Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussammas Tallinnas ei sattunud juhu&liliült Reaal-kooh esisele platsile. Ajaloo marmortahvlitele raiutud nimedega mehed läksid Reaalkooli võimlemise õpetaja Anton õunapuuga sõtta ja andsid Eesti rahvale' Eesti ajaloo uhkeima võidu — iseseisva vabariigi. lestussamba" hävitajad pole võitnud. Vaim on kestvam. Vaitm võib olla igavei:ie, 'kui on jätkuvalt nporpõlve, kes-1mälestusi ja tradit-järgnevatele edasi kannavad. h neid on. Sajaaasta vanuses koolimajas hingab Reaali vaim. Seda on tihedalt meie vaevatud kodumaal ja seda leidub hõredalt maailma igal 'n^andril. ISIii uskumatu kui see näib-k^ v kuid Reaah vaim elab. Mälestussammas Vabadussõjas lan^ genud õpetajatele ja õpilastele Tallinna Eeaalkpöli hoone ees, mis lõ-hüti kommunistide poolt. järg. Neist köidetest, võib lugeda peenemaid nüansse kooli elust ja meestest, kes seal õpetanud, keda seal õpetatud ja milleks see hea pn olnud. Meestest, kes ohd kooli sünni juures, Vabadussõjas ja hiljem süma-paistvad valitsuses, teaduses, spordis VÕI igal muul mõeldaval alal. Reaalkool on 100 aastat vana. Meie, selle kooli kasvandikud, oleme uhked ja õimelikud, et kool on andnud meile ajaloo ja traditsioonid, mis on kestvam'ad kui kooli kiviseinad, purustatud mälestussammas ja jämedalt moonutatud riigi ja rahva ajalugu, mida praegu seal koolis kuu-lutatakse. . " Meie siin teame, et nemad seal mõistavad. Nemad on ju realistid. HELISILD FÄRNUST SOOME HBLSINGr (M.E.) - Traditsioo-niline Sävelsilta (Hell^ild) sai teoks 16. korda, sedapuhku Pärnust soomlastele, Programm kestis, poolteist tundi ning^ selle ,„spiikeriteks" olid Lembit Lauri Eestist koos Šeija Wal-lius- Kokkoneniga Soomest. Estraadiorkestri dirigendina tegutsesid Peeter Saul (Eesti) ja Esko, Lipnavalli (Soome). Täpsemalt öbldeš Helisild ei läinud eetrisse just Pärmist, vaid Parivere sovhoosist, mis asub umbes 18 kilomeetrit Pärniist põhja poole. Esinesid Estonia ooperitenor- Ivo. Kuusk, Esko Linnavalli, lauljanna Carola jä koos Eesti Raadio suure estraadiorkestriga soome solist sak-sofooniga T. Salminen. Parivere esines esimest korda.paberil juba 1601. ä. Intervjueeriti Mihkel. Kallastet, kes elanud 29 aastat sovhoosis, kus ^omendil töötab üle 300 töölist. Seal olevat 3000 veist, neist 1200 lüpsvat lehma ja 2500 siga. Tooted viidavat Pärnusse, kus olevat 50 000 elanikku, suvel pool rohkem. Eeskava jätkudes esitas„Sümfoo-nia seitsmele instrumendile" eesti ansambel ,,In ipe" Erkki Sven Tüüri juhatusel. Järgnesid kaks laulu, mille esitasid õekesed Hele ja Kaja Laar. Kava lõpupool oh sõna jälle soome arstistidel Linävallil ja Harri Saksa- .'laL : ; ; • :, Järgmine :„Soomesild". saadetakse 30. septembril Lahti linnast Soomest. jiinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiin H. RIGA ^iinpoolseil realistidel on koondised _ Ühendriikides, Kanadas ja ^^tsis. Kooh 90-daks juubeliks i l mus^ 48 leheküljeline raamat andme-: te jä mälestustega kooli sünnist, kooli ,^§apäevasest elust, õpetajatest ja õpilastest. Reaalkooli sajandaks sün- .^'P^evaks ilmub selle raamatule Realistide Koondis Kanadas pühitseb Reaalkooli 100-ndat sünnipäeva Torontos, Tartu CoUegel saalis laupäeval, 12. septembril 1981 a. algusega kell 6.30 õhtd. KõÄ reailistld on kutsutud. MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päti - 1918. siiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Ilmunud iaimond Kolk - TOOMAS Mind: J13J© MÜÜGIL ; Broadvlew Ave. Toronto. Ont. M4K2R6 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-03-05
