1981-09-03-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELJÄPÄEVAL, 3. SEPTEMBRIL - THURSDAY,: SEPTEMBER 3 „Meie Elu" nr. 33 (1644) 1981
y^i.i:u.iii..
0 1^
: Tõnis Kini tähistas,17. augustii 85..
sünnipäbva. Ta sündis Viljandimaal,
Taevere vallas talnperemehe pojana.
Võttisa osa Vabadiissüjast aktiivse
võitlejana alusest lõpuni .soomusrongid
olles lõpupoolel soomusrongi ülema
kohusetäitjaks. J .
.• Pärast Vabadussõda .jätkas, ta.
õpinguid Tartu üHkoohs;ja ^ lõpetas
polluhiäiandüs-teaduskonnlt 1924. Pärast
seda ta täiendas end rkäitisma-jandusealal
Taanis Põllumajanduse,
ülikoolis. Juba üliõpilasena- astus ta
Põllumeeste Keskseltsi teenistusse,
olles seal: raamatupidamise osakon-
Fõhja-Ameerika Balti kergejõustiku
võistlused, mis sel aastal korraldatakse
leedulaste poolt, peetakse
Torontos Broektoni Hijgh Schooll
staadionil laupäeval 12. ja puhapäe°
väi 13. septembril.. Võistlejate registreerimine
toimub ainult laupäeva^ algusega
kell 12 kuni 1.45 p.l. Võistlused
algavad laupäeval kell 2 p.l. ^ ja
pühapäeval kell 10 hommikul. Broektoni
High School asub Bloori ja D^f-ferini
lõuna lääne nurgal, kuid sissepääs
staadionile ja parkimisplatsile
on nr. 90 Awde tänavalt. Võistlustele
on kutsutud ka Soome, Poola ja Uk-s:
äina
renaise pi
MIDA SOID EESTLASED
„Äusta leiba, leib on vanem kui
meie!" nii ütlesid meie esivanemad.
Kuigi tänapäeva pidulaudadel on
palju toite, ei puudu sealt rukkileib.
Leivaviil asendas vanasti taldrikut,
kuhu peale pandi liha, silku ja
teisi toite. Suppe ja pudrusid võtsid
perekonnaliikmed lusikaga laua kes-asuvast
kausist.
Et valgel jahul kaob palju toiteväärtust
ümbertöötamisel, sus miks
mitte teha pirukaid esiemade eeskujul
rukkileiva taignast, mis oHd nii
suured, et ühest,pirukast piisas 2—3
lapsele.
RUKKILEIVA TAIGMAST \
Puhastalud, pestud kuivaks nõruta-tud
kalad ja kuubikuteks lõigatud
pej^k laduda kihiti taignale. Kihtide
valiele puistata vajaduse korral soola.
LIHA-KANEPITÄIPIS. 200 g kanepi-sei?
mneid, 300 g rasvast sealiha, 1—2
sibulat, soola. Kanepiseemned pruu-nislada,
uhmerdada peeneks. Kuubikuteks
lõigatud liha ja hakitud sibul
praadida, maitsestada kui kanepi-seemnelcsa
segatud. Rukkileiva tai-gen
rijilHda l sm paksuseks neljakandiliseks
lükiks, katla õhukese läidise-kihiga
ja Tullida kokku. Pealt määrida
vee või piimaga.
. Võistlused toimuvad noorte-,, võistlus-
ja esmakordselt ka masteriter
klassides, nii on seal võistlustules
sportlased alates 7 aastast kuni 75 a.
ja vanemateni.
nauie
\01i aktiivseid Põllu a orsani-seerijaid.
ning. selle direktoriks kuni
venelaste tulekuni.. Siin. andis juubilar
palju meie põllumajandusele.; Kui-talumullast
võrsunud ta tundis põhjalikult'
maaolusid ja vajadusi. Ta.:
rakendas mitmesuguseid \ nõuandeid
põllumajanduse alal, mis aitas mo-.
derniseerida eesti; põllumajandust.
Ta võttis osa mitmel rindel poliitilisel
ja ühiskondliku:tegevU|Se: alal. Oli;
Tallinna Eesli Majandusühisuse •esimeheks,
müügiühing „Muna" esimeheks
ja Põllumeeste. keskpanga juhtivaks
: tegelaseks: Poliitiliselt kuulus
ta põl-umeeste leeri juba 1918., kuuludes
Maaliilu ja- hiljem Põllumeeste
Kogudusse. Kuulus Rahvuskogusse
ning \^6,ttis osa uue põhiseaduse väljatöötamisest.
;Ta valiti ka Rngivöli-
AOgusse. -.'
Kui 1940 ä. hakkasid kommunistid
korraldama.; „parlamehdivalimisi",,
organiseeris •'Klntvastukandidaate;
kommunistidele ja ka.ise kandideeris
vastaskandidaadina., kuigi kõik vastaskandidaadid
kustutati. Kindil.jätkus
julgust ja- rahvuslikku kohuse-.
tunnet^ seda siiski teha.
; Ta oli ERN organiseerijaid Rootsis;
ja ka selle esimees. .On alati oi-,
nud veendel, et meie rirkliku, kontinuiteedi
hoidmine oh( vajalik .ning y
oluline rneie võitluses, millepärast ;ei
tohi lasta: sellel kunagi katkeda.
Kavas: 60, 100, 200, 400, 800, 150Ö,
5000 ja 10 000 m jooksud, 80 ja 110
m tõkkejooksud, kuulitõuge, kettaheide,
odavise, kõrgus, kaugus |a
kolmikhüppe. Noortel jä mästeritel
on vähem alasid, kuid noointele lisandub
veel pesäpalliheide.
Pealtvaatajad on teretulnud. Lähemat
informatsiooni noorte- ja võistlusklassi-
kohta on võimalik saada
Arvo Oiling'ult tel 255-0783 ja maste-rite
klassi kohta Ernio Kulmarllt
tel. 242-4314. Telefoneerida ainult õji-
EESTI SPORDISELTS KALEV
Lakewoodi eestlasteTUSlÄ-s on juba aastakümneid tihedad ja head sidemed
Jacksoni ja Lakeu^oodi (mõlemais üle 20-tuhande elaniku) omavalitsustega.
Nende linnavalitsuste liikmed on seda korduvalt kinnitanud oma
tervitavais sõnavõttudes eestlaste sealsete suurürituste puhul, kus kohalikud
prominentsed ameeriklased oii olnud külalisteks. Rida sealseid eestlast
on olnud ka ise aktiivsed ja juhtiva positsiooniga kaasalööjad kohalikus
ameerika ühiskonnas, ja ameerika organisatsioonid kasutavad sageli Lakewoodi
Eesti Ühingu seltsimaja omagi ürituste puhul.
Lakewoodi linnapea H. G.Bückwald andis XXVII EestiJ/Sängude USA-s
valgusepidu aktusel Eesti Spordiliidu presidendile Edda Treumuthile ja
Lakewoodi Eesti ühingu juhatuse esinaisele Vaike Kiinile ^elle hea ja vii-'
jaka koostöö tänutähenä koos suudlusega üle sümboolse kingi. Pildil Lake-
H. G. Buckwald ja Lakewoodi Eesti Ühingili esinaine Vaike;
Foto—-Salme Parming
USA idarannikul rhitme eesti kogu°
duse pastor ja kauaaegne I praostkonna
abipraost Max E. Saar suri
ööl vastu 23. augustit Baltimores,
kuhu ta oli sõitnud kirikuteenistuseks.
Surm, arvatavalt šüdainehai-gusest
tabas teda unelt voodis. Ta oH
üheks kandidaadiks New Yorgi Pauluse
koguduse hingekarjase kohale,
kes tuleb valimisele septembris.
liir Ameeriklane EdwinMošes on võitnud
67, 'korda järjest tõkkejooksu.
Juuli alul Lausanne'is saavutas 47,14
šek., mis oli 1/100-dik aeglasem tema
maailmarekordist, jookstud aasta
eest Milan'is. :
iV Masters vanuses fenomenaalne
ameeriklane Al Oerter (43 a.) heitis
ketast möödunud aastal 227 jalga 11
tolli, tema parim tulemus pärast nelja
kuldmedalit Olümpiaadidelt: Melbourne
1956 (184-11), Rooma 1960
(194-2), Tokio 1964 (2Õ0-1), Mexico City
1968 (212-6). Aastatevahemikus
1968—1976 ei võistelnud, aga siis tekkis
tal jälle vajadus kehalisele vor-
;misolekule ja spordi naudingule. Olevat
nüüd ületanud vaimse umrnistu-se
et üle minna tervisespordile ja
. ühineda Masters atleetidega. Kavatseb
olla 47-aastaselt valmis ka 1984
a. olümpiaks Los Angeles'is!
Augustis tehti rida kergejõustiku ;
maailmarekordeid: ^
—. Bulgaarlannä Todorova viskas Jugoslaavias
Euroopa karikavõistlusel
oda 235 jalga 10 tolli mis on umbes
6\jalga rohkem venelase Birgulina
rekordist.
— 24-aastane inglane Goe jooksis
Shveitsis miili 3..48,i5i3, purustades
•kaasmaalase Ovetfi (25 a.) juuli 1980
rekordi 0,3 sek. võrra. ; - '
— Ameeriklane Nehemias parandas
enda 110 meetri tõkkejooksu rekordit
0,07 sekundi võrra olles esimeseks
meheks-,ajaga alla'13.sekundit,
millise rekordi tegi" mais 1979. ,
IFOFSAG — (endiste skautide-gai-dide
rahvoisvaheline sõpruskond),
seekordne maailmakonverents teostus
Prantsusmaal, Dijoni linna kui-iuuritsentn^
mi suures hoones 20.—25,
juulini, arenedes ebvas, vaheldiis-i
rikkas töökäigus. Ei puudunud ka
ekskursioonid ja- - meelelahutuslikud
Läinud aastal Julius Mägiste .pärandustombu
v-csindajate ja\ Soõme-ugri
Se 11si'hei toimunud ,kokküleppe
alus-] anti: Julius Mäsiste keele-teadusliku
pärandi valdamine Helsingis
•: asetseva Soome-usri * Seltsile,
millise au]iikmeks\kadunu oh. •
Arhiivis leiduv materjal oli' senini
Lundi ülikooli SQome-^ugri Instituu-
,di' hooldusel. .Mainitud kokkuleppe
alusel toimetati nüüd arhiivimaterjalid
Soome • ; ;
Julius 'Mägiste; i^eeleteaduslik pä-
: rand osutus' suuremaks- kui oli võidud
arvata. Suurimaiks nende'hulgas
.on nüücliseesti kirjakeele kartoteek,
milles leidub umbes 200 000 sõ-nasedelil,
mis on põimilud ilukirjandusest...^
.. : . •
5., 6. ja 7. septemtlril
dr. T.., Sauks
12. :|{ 5. S
r. Al Mae '72311:
19.Ja 20.;septembrii:..;:;;.'J'/^
. dr.. R.: ;Vahaf5elJa. .v;.^921-7777
26. ja 27. septeriibnl
ff\ mmmm
G.EISLINGEN („Meie; Elu"' kaastööliselt)
— Praost emer. Max Wa-heri
.matusetahtus; GeisJingeni kalmistul
-kujunes väärikaks austuse-avälduseks
teenistuses kõige vanemale
eesti vaimulikule eksiilis. .Õli hulgana
s|ni-must-valgete lintidega pärgi
organisatsioonidelt ja isikutelt.
Matus^lisi oli kogu Saksamaalt. Ma-tusetaljituse,
mida kaunistas pasunä-
,koor,:pidas praost toomas P^
lefeldist.. Hauäi ütlesid, lahkunud
usumehele järelehüüdeid Luterliku
Maailmaiiidu poolt kiriku üjemnõU"
nik dr. Eberhard, kohahku saksa koguduse
pastor Spreer, Läti: EELK
praost; Rozitis, Eestlaste Keskkomitee
ja Geislihgehi Eesti Rahvuskoondise
esimees J. Västrik, EELK Ba-den-
Württembergi koguduse ja E.
Sõjainvaliidide Koondise esindaja Ä.
Kokk, Skautide^Gaidide Maleva - nimel
;Ü. Semmel Ja E. Põgenike Koon-dise
esimees; V. Nurmissaan. teina-telegrammid
Leedu EELK ja Baltisaksa
kiriku poolt luges ette A.
Kokk. Hiljem korraldatud ühises
lõunalauas tõstis kadunu suuri teeneid
meie eksiilkiriku heaks esile
.praosM; Põld:; ' • : ;
Kultuurihoone avarasse, saali kogunes
20.. juuli hommikul 96.delegaati
28 maalt, kits IFOFSAG organisatsioon
tegutseb. Nende kaaslaste,: ka
Keskösakonnc( (Central Branchj liikmetega
ühtekokku 550 osavõtjat.
Igaks maailmakonverentsiks juHa-tu9
(councii) töötab; välja üksikasjsi-
Use tööplaani, millist sõelutakse konverentsil
ja kinnitatakse,, muidugi ka
sellel konverentsil. Selle eriosa haarab,
liikumise senist rajamist mitte-liikmes-
mail.
Korraldatakse treening-kursus maade
liikmesorganisatsioonide osavõtjaile
.1 .--7! aug. 1982 , a. Kavas on
põhjapoolse regionaalse komitee asutamine
eriti Taani,^ Soome, Islandi,
Norra jä Rootsi kaastööl
;. Kavas oh ka keskse Eurcopa regio-
, naalse komitee rajamine, esijoones
Saksa ja Shveitsi osavõtul.
y IFOFSAG 30. aastapäevaks 1983.: a.
ilmub eriväljaanne, käsitledes liikumise
ajalugu ja praegus! seisundit,
levitatav • kõikjcll, ka Keskosakpnna
ja skaudi-gaidi ametlike organisat-
:sioonide kaudu erimladel maailmas.
See kõik kinnital^jvet liikumist ta-
; hetakse arendada >laiaulatuslikult,
võimalikult kõiki sk|udimaid haara-
'.ta. ^ V
Endistel Eesti' skjku.didel ja gaididel
,on võimalik koonduda Eesti Gil-
. di (USA), juurde või registreeruda individuaalselt.
' •
IFOFSAG on iseseisev organisatsioon,
tegutsedes oma põhikirja alusel,
sõltumatult .ametUkest ma'ade
skaudi-gaidi organisatsioonidest / ja
maailmabüroodest. Küll aga • taotletakse
nendega ^tihedat koostööd.
Kongressi 4-dal päeval teostusid ekskursioonid.-
Hilisõhtul esinesid konverentsi
ruumis skaudi- ja gaidi
maailmabüroode esindajad pikemais
sõnavõttudes-, selgitades organisatsioonide
tööd erimaades, ka keskset
koordineerimist.
Ulatuslik IFOFSAG töökava kin-
;nitati kõigi osavõtjate maade delegaatide
poolt.
Järgmine IFOFSAG maailmakonverents
leiab aset Hollandis 1983
aastal, milline on ühtlasi maailma
skautluse 75 a.juubeU.aasta.
Konverentsi eelviimase päeva hommikupoolel
teüst.usid ipaljud erikoos-olekud.
gemustega skaudi ja gaiditegelasi,'
ülesandeks' peaks olema praeguse
skautlusele väärika suuna andmine
just praktilistel ja metoodilistel
ülesandeil.
Võtsin osa ka skautluse,arhiivi ala
erikoosolekust, ka. sõnavõtuga. Märkisin,
et kui skautliku keskarhiivi ra-'
jamised Euroopas teostuksid, on oluline
majanduslik kandejõud. Tõin
näite Soomest, kus on skäutide-gai-dide
keskarhiiv koondatud Turus.
(Turku) ülikooli juurde, kus; selle "
vastu huvi tuntakse ja; seda majanduslikult
toetata;kse.
Meeldiv üllatus oli-mulle kohtumine
kaäsjaegse elupõlise TsHehhi pea-skäud-
i ja omaaegse skautide maail-makcmitee
liikme Vellen Fanderliku-ga.
Sa%amaa päevil oli meil temaga
tihe. koostöö. Ta juhib praegugi oma
skaudiliksusi, kes asuvad peamiselt
Saksamaal. '
; Tahan kindlasti loota, et IFOFSAG
mõjul ka Eesti skautlujse suhted
Maailmabüröoga taastuvad, mis pärast
1957 a. j,uubeli jamboreed Inglismaal
(kus Eesti lipp lehvis) on lakanud,
kuigi isiklikud sidemed on
püsinud. Oli ju Eesti Skautide Malev
üks Skautide Maairmabüroo asutajaid
liikmeid 1922 a. konverentsil
Pariisis. .
EEsSTLASTE
-Central Branch ; (Keskosakond)
; koosolekul oli 35 osavõtjat erimaa-delt.
Peasekretär Ines Lewis esitas
pikemaid aruarideid senisest töpst ja^
tuleviku kavatsusist. Võtsin sõna,kp-
. nelesin Eesti Gildist Ühendriikides,
märkides, et on kavatsus edaspidi
mõningaid projekte ette võtta; Lisasin,
et Keskbsakonnas ^on paljujd j ^ .
Aastaid on räägitud eestlastele
oma korterimaja ostmisest Floridas.
Alati on olnud midagi, mis pole lasknud
seda mõl;et algusest kaugemale. .
Nüüd on leitud sobiv maja Ft. Lau-derdalis
heas rajoonis. Sobiv eriti
üksikjUks jäänud vanematele inimestele.
Asukoht 1,2 miih rannast, äride
ja bussiliini lähedal,' Maja on 10 aastat
vana, heas korras, 4 kordne, 35
korteriga, 28 ühe magamistoaga ja
7 kahe magamistoaga. Köetav bassein,
elevaator, 40 parkimiskohta.
Ehitatud ilusas stiilis. Kuu ülalpidamise
kulud $45.0,0 koos kindlustusega.
Praegune küsitav hind 11,680,000
ehk $48,000 korterilt, mis on selles rajoonis
odav. Kui keegi soovib otse
omanikult ühte korterit, on hind
156,500-66,500.
Kõik kes oh huvitatud, ka need kes
on siin käinud ja küsinud, või kirju
saatnud, palutakse kiirelt registreerida
Lõuna Florida Eestlaste Koondise
posti aadressil, Box 4714 Fort!
Lauderdale Fla. 33338 U;S.A. ' / \
Kellelgi ei maksa enne ekstra sõitu
siia teha, kui küllaldaselt inimesi on
registreerinud, et on võimalik osta.
Telefoni teel antakse andmeid 1-305-
587-6390, Torontos 226-5335 kuni 12.
septembrini.
H.H.
Taigen valmistada järgmiselt: 800
gr— 1 kg- rukkijahu ja 1/21. vett, millele
lisada 100 gr leivajuuretist või 50
gr pärmi, soola, köömneid.
' Kerkinud rukkileiva taigen rullida
1—1,5 sm paksuseks ümmarguseks
või neijakandiliseks tükiks, panna
sellele täidis ning selle järele katta
1 ;sm paksuse taignaga..Ääred vajutada
kinni. Pealt määrida vee või piimaga.
Küpsetada kuumas'ahjus.
TÄIDISED .•
Pirukaid võib valmistada mitmel
vüsil ja mitmesuguste täidistega.
SEALIHATÄIDIS. 500 g soolatud
sealiha, sibulat. Liha lõigata väikesteks,
kuubikuteks ja praadida koos
hakitud sibulaga. (Selle täidisega pirukad
olid meeste poolt eelistatud
killavoorides.)
SINGITÄIDIS. 300 g sinki, 1-2;
keedetud muna, 1/2 kl odratangudest
ja 2 k) veest keedetud puder (soola).
Oleneb kui soolane on suitsusink. S-sink
hakkida, kergelt läbi praadida,
jahutada, segada hakitud muna ja
odratangupuder. •
LIHA^KÄPSATÄIDIS. 300 g hapukapsaid,
2—3 spl prae rasva, 100 g
keedetud , soolatud sealiha. Kapsad
hautada 'keedunõus rasvaga pehmeks,
segada juurde kuubikuteks lõigatud
sealiha. • '
LIHA-KARTULITÄIDIS. 300 g sealiha,
4—5 toorest kartulit, 1 sibul,
soola, pipart. Kuubikuteks lõigatud
liha ja kartulid praadida pannil poolküpseks,
lisada hakitud sibul, maitsestada.
LIHA-KAALIKATÄIDIS. 300 g keedetud
liha. Vi keedetud kaalikat1-sibul,
3 spl võid, 14 kl lihaleent, M kl
odrakruupidest. ja 1 kl veest keedetud
puder, soola. Liha ja kaalikad
peenendada, lisada sulatatud või, od-rakruubi
puder, segada ja maitsestada.
LIHA-SEENETÄIDIS, 300" g keede-,
tud sealiha, 1 klkeedetud seeni, 2—3
spl võid, 1 sibul, 1 kl lihaleent, kl
odratangudest (võib olla ka riis tänapäeval)
jä ,1 kl veest valmistatud puder.'
Hakitud lihale ja seentele lisada
võis läbikuumutatud hakitud sibul,
vähehaaval lihaleem ja odratangu
puder.
PORGANDITÄIS. 800 g hautatud
porgandit, 2—3 spl rasvainet, sibulat,
soola. Porgandid hakkida peeneks,
segada rasvaines kuumutatud sibulatega,
ja maitsestada. .
KALATÄIDIS. 500. g kala — ahven,
luts, rääbis (Silveti sõnaraamatus
-on antud rääbis, whitefish),
100 ig suitsetatud rasvast sealiha või
soolaliha.
Leivast tehti ka suppi. 300 g kuiva
leiba, 1^2—2 kl vett, '4 kl mett või
suhkrut, 250 g kuivatatud õunu või 5
keskmise suurusega haput,õuna, vahukoort
(hilisemal ajal). Toored õunad
tükeldada, kuivatatud õunad ja
leib enne , leotada. Leotatud leib, ja
õunad vees keeta kuni lagunemiseni.
Sissejäänud tükid suruda läbi sõela
katki. Maitsestada suhkruga. Lauale
anda vahukoorega.
PRAETUD LEIB MUNAGA
Oli sooja söögi eest. Leivaviilud lõigata
3 või 4 tükiks ja praadida võis
mõlemalt poolt. Peale valada muna—
piima segu ja kuumutada kuni see
hüübub. T muna kohta võtta IV2 spl
piima. Praetud leib . munaga sobis
suurepäraselt ka kördi kõrvale.
itUKKIJAHU KÖRT
2^21/2 1 vett, IV2 klaasi rukkijahu,
soola. Keeva vette, mis soolaga
maitsestatud sõristada jahu ja pidevalt
segades keeta tund aega. Serveerida
piimaga.„Kört on loiva küüdimees.
;
ODRAJÄHU KARASK
V2 r peti- või hapupiima, 5—7 kl-odrajahu,
1/2 tl soodat, 2—3 spl sula-
. võid, 1 tl soola. Sooda lisada jahule.
Kõik ained segada ja kloppida puulusikaga
kõvasti läbi. Taisen valada'
•õhukese kihina rasvaga määritud
pannile ja!küpsetada keskmise kuu-,
musega ahjus. Süüakse soojalt või
ja phmaga.
Odrajahu karaskit, võib teha ka
rõõsa piimaga ja sooda asemele päi^-:
miga. Sel juhql on maitseaineks
köömned ja suhkur.
SEPIK' • |i ' ', •
y2 l rõõska piima, 25 g pärmi, 1 tl
soola, 4 spl sulavõid, 800—900 g sepi-kujahu.
Leigele piimale lisada vedeldatud
pärm, sool, jahu ja sulavõi.
Sõtkuda sitke taigen, mis käte ja
kausi küljest lahti lööb. Taigen katta
puhta rätikuga, panna sooja kohta
umbes tunniks kerkima. Kerkinud
Taigen veel kord sõtkuda ja jälle lasta
kerkida. Taignast vormida keskmise
suurusega pätsid, lasta panml
10—20 minutit kerkida, määrida piimaga
ja küpsetada keskmise kuumusega
ahjus, 200—220 C.
„Lihata võib inimene elada, ei mitte
-leivata." ,
„Leib on vaese mehe sai."
„Aganane leib ei seisa kaua kõhus",
nii' arvasid esiemad.
(Järgneb)
'S AUTO BODY LTD.
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5
AUTODE PÄRANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JÄ TEIStE
MEHAANIKA TÖÖDE PÄRANDUS ^VÄRVIMINE * TUNE-UPS
^ ÄRAVEDU Llc. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos* Brothers & Ässociate
„lSroh, kuidas lõppes su.abielutü-ii?"
küsib isand Matvull sõbralt.
„ M u naine põlvitas mu ees!"
„Mida ta ütles?"
„Tule yoodi alt välja, igavene arg-s!'
Tõusik külastab kujuriateljeed ja
ira
1^ Pühap., 13. septembril T.E.
düsklubi väljasõit Whitbysse
Toronto näituselresineb suur N.^
Liidu artistide trupp, mille vastu ukrainlased
Andrei Bändera eestvõttel
protesteerivad. Ta märkis ajakirjanikele,
et Kanada näituse juhatus liiga
ruttu pärast Afganistani okupeeri-inist
on kutsu-hud kommunistlikud
arsti^tid esinema. Ta märgib, et Kanada
liiduvalitsuse kultuurilise vahenduse
\ keelavad reeglid on veel
jõus ja näitusel rikutakse neid ees-
,k!rju.. •; V . ^
,,Kust olete saanud - need ilusad
.raidkujud?" v
„Kõik marmorist välja raiutud."
„Aga kust teie: teate, missuguses
marmorblokis see kuju on?" ,
Kaks ametnikku kunstinäitusel.
Üks küsib:
„Kas see maal kujutab päikesetõusu
või loojangut?"
, „Päikeseloojangut loomulikult."
„ K u s t sa seda tead?"
„Tunnen juhushkult seda kunstnikku.
Ta ei tõuse hommikul kunagi
- enne kella kümnel." -
i( Tuntud seltskonnategelane Jüri
Nurmberg, kes blas ligi viis aastat
Venetsueela ^ i^ealinnas CaracasISj
pöördus koos' perekonna, abikaasa
Rita ja poja Juhaniga, tagasi Kanadasse.
Ta asus Montreali, kus töötab
ühe konsultantfirma projekteerimis-mänedzherina.
„Miks seisavad talvel ehitustööd?"
„Küria külm võib müürseppade õllepudelid
lõhki lüüa."
• i^' • • •
„Mu mees kohtleb mind hullemini
kui koera", kaebab proua Pimik.
!„Kuidas nii?",
„Ta ei osta niulle kaelaketti, koerale
ostis kohe."
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 3, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810903 |
Description
| Title | 1981-09-03-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MELJÄPÄEVAL, 3. SEPTEMBRIL - THURSDAY,: SEPTEMBER 3 „Meie Elu" nr. 33 (1644) 1981 y^i.i:u.iii.. 0 1^ : Tõnis Kini tähistas,17. augustii 85.. sünnipäbva. Ta sündis Viljandimaal, Taevere vallas talnperemehe pojana. Võttisa osa Vabadiissüjast aktiivse võitlejana alusest lõpuni .soomusrongid olles lõpupoolel soomusrongi ülema kohusetäitjaks. J . .• Pärast Vabadussõda .jätkas, ta. õpinguid Tartu üHkoohs;ja ^ lõpetas polluhiäiandüs-teaduskonnlt 1924. Pärast seda ta täiendas end rkäitisma-jandusealal Taanis Põllumajanduse, ülikoolis. Juba üliõpilasena- astus ta Põllumeeste Keskseltsi teenistusse, olles seal: raamatupidamise osakon- Fõhja-Ameerika Balti kergejõustiku võistlused, mis sel aastal korraldatakse leedulaste poolt, peetakse Torontos Broektoni Hijgh Schooll staadionil laupäeval 12. ja puhapäe° väi 13. septembril.. Võistlejate registreerimine toimub ainult laupäeva^ algusega kell 12 kuni 1.45 p.l. Võistlused algavad laupäeval kell 2 p.l. ^ ja pühapäeval kell 10 hommikul. Broektoni High School asub Bloori ja D^f-ferini lõuna lääne nurgal, kuid sissepääs staadionile ja parkimisplatsile on nr. 90 Awde tänavalt. Võistlustele on kutsutud ka Soome, Poola ja Uk-s: äina renaise pi MIDA SOID EESTLASED „Äusta leiba, leib on vanem kui meie!" nii ütlesid meie esivanemad. Kuigi tänapäeva pidulaudadel on palju toite, ei puudu sealt rukkileib. Leivaviil asendas vanasti taldrikut, kuhu peale pandi liha, silku ja teisi toite. Suppe ja pudrusid võtsid perekonnaliikmed lusikaga laua kes-asuvast kausist. Et valgel jahul kaob palju toiteväärtust ümbertöötamisel, sus miks mitte teha pirukaid esiemade eeskujul rukkileiva taignast, mis oHd nii suured, et ühest,pirukast piisas 2—3 lapsele. RUKKILEIVA TAIGMAST \ Puhastalud, pestud kuivaks nõruta-tud kalad ja kuubikuteks lõigatud pej^k laduda kihiti taignale. Kihtide valiele puistata vajaduse korral soola. LIHA-KANEPITÄIPIS. 200 g kanepi-sei? mneid, 300 g rasvast sealiha, 1—2 sibulat, soola. Kanepiseemned pruu-nislada, uhmerdada peeneks. Kuubikuteks lõigatud liha ja hakitud sibul praadida, maitsestada kui kanepi-seemnelcsa segatud. Rukkileiva tai-gen rijilHda l sm paksuseks neljakandiliseks lükiks, katla õhukese läidise-kihiga ja Tullida kokku. Pealt määrida vee või piimaga. . Võistlused toimuvad noorte-,, võistlus- ja esmakordselt ka masteriter klassides, nii on seal võistlustules sportlased alates 7 aastast kuni 75 a. ja vanemateni. nauie \01i aktiivseid Põllu a orsani-seerijaid. ning. selle direktoriks kuni venelaste tulekuni.. Siin. andis juubilar palju meie põllumajandusele.; Kui-talumullast võrsunud ta tundis põhjalikult' maaolusid ja vajadusi. Ta.: rakendas mitmesuguseid \ nõuandeid põllumajanduse alal, mis aitas mo-. derniseerida eesti; põllumajandust. Ta võttis osa mitmel rindel poliitilisel ja ühiskondliku:tegevU|Se: alal. Oli; Tallinna Eesli Majandusühisuse •esimeheks, müügiühing „Muna" esimeheks ja Põllumeeste. keskpanga juhtivaks : tegelaseks: Poliitiliselt kuulus ta põl-umeeste leeri juba 1918., kuuludes Maaliilu ja- hiljem Põllumeeste Kogudusse. Kuulus Rahvuskogusse ning \^6,ttis osa uue põhiseaduse väljatöötamisest. ;Ta valiti ka Rngivöli- AOgusse. -.' Kui 1940 ä. hakkasid kommunistid korraldama.; „parlamehdivalimisi",, organiseeris •'Klntvastukandidaate; kommunistidele ja ka.ise kandideeris vastaskandidaadina., kuigi kõik vastaskandidaadid kustutati. Kindil.jätkus julgust ja- rahvuslikku kohuse-. tunnet^ seda siiski teha. ; Ta oli ERN organiseerijaid Rootsis; ja ka selle esimees. .On alati oi-, nud veendel, et meie rirkliku, kontinuiteedi hoidmine oh( vajalik .ning y oluline rneie võitluses, millepärast ;ei tohi lasta: sellel kunagi katkeda. Kavas: 60, 100, 200, 400, 800, 150Ö, 5000 ja 10 000 m jooksud, 80 ja 110 m tõkkejooksud, kuulitõuge, kettaheide, odavise, kõrgus, kaugus |a kolmikhüppe. Noortel jä mästeritel on vähem alasid, kuid noointele lisandub veel pesäpalliheide. Pealtvaatajad on teretulnud. Lähemat informatsiooni noorte- ja võistlusklassi- kohta on võimalik saada Arvo Oiling'ult tel 255-0783 ja maste-rite klassi kohta Ernio Kulmarllt tel. 242-4314. Telefoneerida ainult õji- EESTI SPORDISELTS KALEV Lakewoodi eestlasteTUSlÄ-s on juba aastakümneid tihedad ja head sidemed Jacksoni ja Lakeu^oodi (mõlemais üle 20-tuhande elaniku) omavalitsustega. Nende linnavalitsuste liikmed on seda korduvalt kinnitanud oma tervitavais sõnavõttudes eestlaste sealsete suurürituste puhul, kus kohalikud prominentsed ameeriklased oii olnud külalisteks. Rida sealseid eestlast on olnud ka ise aktiivsed ja juhtiva positsiooniga kaasalööjad kohalikus ameerika ühiskonnas, ja ameerika organisatsioonid kasutavad sageli Lakewoodi Eesti Ühingu seltsimaja omagi ürituste puhul. Lakewoodi linnapea H. G.Bückwald andis XXVII EestiJ/Sängude USA-s valgusepidu aktusel Eesti Spordiliidu presidendile Edda Treumuthile ja Lakewoodi Eesti ühingu juhatuse esinaisele Vaike Kiinile ^elle hea ja vii-' jaka koostöö tänutähenä koos suudlusega üle sümboolse kingi. Pildil Lake- H. G. Buckwald ja Lakewoodi Eesti Ühingili esinaine Vaike; Foto—-Salme Parming USA idarannikul rhitme eesti kogu° duse pastor ja kauaaegne I praostkonna abipraost Max E. Saar suri ööl vastu 23. augustit Baltimores, kuhu ta oli sõitnud kirikuteenistuseks. Surm, arvatavalt šüdainehai-gusest tabas teda unelt voodis. Ta oH üheks kandidaadiks New Yorgi Pauluse koguduse hingekarjase kohale, kes tuleb valimisele septembris. liir Ameeriklane EdwinMošes on võitnud 67, 'korda järjest tõkkejooksu. Juuli alul Lausanne'is saavutas 47,14 šek., mis oli 1/100-dik aeglasem tema maailmarekordist, jookstud aasta eest Milan'is. : iV Masters vanuses fenomenaalne ameeriklane Al Oerter (43 a.) heitis ketast möödunud aastal 227 jalga 11 tolli, tema parim tulemus pärast nelja kuldmedalit Olümpiaadidelt: Melbourne 1956 (184-11), Rooma 1960 (194-2), Tokio 1964 (2Õ0-1), Mexico City 1968 (212-6). Aastatevahemikus 1968—1976 ei võistelnud, aga siis tekkis tal jälle vajadus kehalisele vor- ;misolekule ja spordi naudingule. Olevat nüüd ületanud vaimse umrnistu-se et üle minna tervisespordile ja . ühineda Masters atleetidega. Kavatseb olla 47-aastaselt valmis ka 1984 a. olümpiaks Los Angeles'is! Augustis tehti rida kergejõustiku ; maailmarekordeid: ^ —. Bulgaarlannä Todorova viskas Jugoslaavias Euroopa karikavõistlusel oda 235 jalga 10 tolli mis on umbes 6\jalga rohkem venelase Birgulina rekordist. — 24-aastane inglane Goe jooksis Shveitsis miili 3..48,i5i3, purustades •kaasmaalase Ovetfi (25 a.) juuli 1980 rekordi 0,3 sek. võrra. ; - ' — Ameeriklane Nehemias parandas enda 110 meetri tõkkejooksu rekordit 0,07 sekundi võrra olles esimeseks meheks-,ajaga alla'13.sekundit, millise rekordi tegi" mais 1979. , IFOFSAG — (endiste skautide-gai-dide rahvoisvaheline sõpruskond), seekordne maailmakonverents teostus Prantsusmaal, Dijoni linna kui-iuuritsentn^ mi suures hoones 20.—25, juulini, arenedes ebvas, vaheldiis-i rikkas töökäigus. Ei puudunud ka ekskursioonid ja- - meelelahutuslikud Läinud aastal Julius Mägiste .pärandustombu v-csindajate ja\ Soõme-ugri Se 11si'hei toimunud ,kokküleppe alus-] anti: Julius Mäsiste keele-teadusliku pärandi valdamine Helsingis •: asetseva Soome-usri * Seltsile, millise au]iikmeks\kadunu oh. • Arhiivis leiduv materjal oli' senini Lundi ülikooli SQome-^ugri Instituu- ,di' hooldusel. .Mainitud kokkuleppe alusel toimetati nüüd arhiivimaterjalid Soome • ; ; Julius 'Mägiste; i^eeleteaduslik pä- : rand osutus' suuremaks- kui oli võidud arvata. Suurimaiks nende'hulgas .on nüücliseesti kirjakeele kartoteek, milles leidub umbes 200 000 sõ-nasedelil, mis on põimilud ilukirjandusest...^ .. : . • 5., 6. ja 7. septemtlril dr. T.., Sauks 12. :|{ 5. S r. Al Mae '72311: 19.Ja 20.;septembrii:..;:;;.'J'/^ . dr.. R.: ;Vahaf5elJa. .v;.^921-7777 26. ja 27. septeriibnl ff\ mmmm G.EISLINGEN („Meie; Elu"' kaastööliselt) — Praost emer. Max Wa-heri .matusetahtus; GeisJingeni kalmistul -kujunes väärikaks austuse-avälduseks teenistuses kõige vanemale eesti vaimulikule eksiilis. .Õli hulgana s|ni-must-valgete lintidega pärgi organisatsioonidelt ja isikutelt. Matus^lisi oli kogu Saksamaalt. Ma-tusetaljituse, mida kaunistas pasunä- ,koor,:pidas praost toomas P^ lefeldist.. Hauäi ütlesid, lahkunud usumehele järelehüüdeid Luterliku Maailmaiiidu poolt kiriku üjemnõU" nik dr. Eberhard, kohahku saksa koguduse pastor Spreer, Läti: EELK praost; Rozitis, Eestlaste Keskkomitee ja Geislihgehi Eesti Rahvuskoondise esimees J. Västrik, EELK Ba-den- Württembergi koguduse ja E. Sõjainvaliidide Koondise esindaja Ä. Kokk, Skautide^Gaidide Maleva - nimel ;Ü. Semmel Ja E. Põgenike Koon-dise esimees; V. Nurmissaan. teina-telegrammid Leedu EELK ja Baltisaksa kiriku poolt luges ette A. Kokk. Hiljem korraldatud ühises lõunalauas tõstis kadunu suuri teeneid meie eksiilkiriku heaks esile .praosM; Põld:; ' • : ; Kultuurihoone avarasse, saali kogunes 20.. juuli hommikul 96.delegaati 28 maalt, kits IFOFSAG organisatsioon tegutseb. Nende kaaslaste,: ka Keskösakonnc( (Central Branchj liikmetega ühtekokku 550 osavõtjat. Igaks maailmakonverentsiks juHa-tu9 (councii) töötab; välja üksikasjsi- Use tööplaani, millist sõelutakse konverentsil ja kinnitatakse,, muidugi ka sellel konverentsil. Selle eriosa haarab, liikumise senist rajamist mitte-liikmes- mail. Korraldatakse treening-kursus maade liikmesorganisatsioonide osavõtjaile .1 .--7! aug. 1982 , a. Kavas on põhjapoolse regionaalse komitee asutamine eriti Taani,^ Soome, Islandi, Norra jä Rootsi kaastööl ;. Kavas oh ka keskse Eurcopa regio- , naalse komitee rajamine, esijoones Saksa ja Shveitsi osavõtul. y IFOFSAG 30. aastapäevaks 1983.: a. ilmub eriväljaanne, käsitledes liikumise ajalugu ja praegus! seisundit, levitatav • kõikjcll, ka Keskosakpnna ja skaudi-gaidi ametlike organisat- :sioonide kaudu erimladel maailmas. See kõik kinnital^jvet liikumist ta- ; hetakse arendada >laiaulatuslikult, võimalikult kõiki sk|udimaid haara- '.ta. ^ V Endistel Eesti' skjku.didel ja gaididel ,on võimalik koonduda Eesti Gil- . di (USA), juurde või registreeruda individuaalselt. ' • IFOFSAG on iseseisev organisatsioon, tegutsedes oma põhikirja alusel, sõltumatult .ametUkest ma'ade skaudi-gaidi organisatsioonidest / ja maailmabüroodest. Küll aga • taotletakse nendega ^tihedat koostööd. Kongressi 4-dal päeval teostusid ekskursioonid.- Hilisõhtul esinesid konverentsi ruumis skaudi- ja gaidi maailmabüroode esindajad pikemais sõnavõttudes-, selgitades organisatsioonide tööd erimaades, ka keskset koordineerimist. Ulatuslik IFOFSAG töökava kin- ;nitati kõigi osavõtjate maade delegaatide poolt. Järgmine IFOFSAG maailmakonverents leiab aset Hollandis 1983 aastal, milline on ühtlasi maailma skautluse 75 a.juubeU.aasta. Konverentsi eelviimase päeva hommikupoolel teüst.usid ipaljud erikoos-olekud. gemustega skaudi ja gaiditegelasi,' ülesandeks' peaks olema praeguse skautlusele väärika suuna andmine just praktilistel ja metoodilistel ülesandeil. Võtsin osa ka skautluse,arhiivi ala erikoosolekust, ka. sõnavõtuga. Märkisin, et kui skautliku keskarhiivi ra-' jamised Euroopas teostuksid, on oluline majanduslik kandejõud. Tõin näite Soomest, kus on skäutide-gai-dide keskarhiiv koondatud Turus. (Turku) ülikooli juurde, kus; selle " vastu huvi tuntakse ja; seda majanduslikult toetata;kse. Meeldiv üllatus oli-mulle kohtumine kaäsjaegse elupõlise TsHehhi pea-skäud- i ja omaaegse skautide maail-makcmitee liikme Vellen Fanderliku-ga. Sa%amaa päevil oli meil temaga tihe. koostöö. Ta juhib praegugi oma skaudiliksusi, kes asuvad peamiselt Saksamaal. ' ; Tahan kindlasti loota, et IFOFSAG mõjul ka Eesti skautlujse suhted Maailmabüröoga taastuvad, mis pärast 1957 a. j,uubeli jamboreed Inglismaal (kus Eesti lipp lehvis) on lakanud, kuigi isiklikud sidemed on püsinud. Oli ju Eesti Skautide Malev üks Skautide Maairmabüroo asutajaid liikmeid 1922 a. konverentsil Pariisis. . EEsSTLASTE -Central Branch ; (Keskosakond) ; koosolekul oli 35 osavõtjat erimaa-delt. Peasekretär Ines Lewis esitas pikemaid aruarideid senisest töpst ja^ tuleviku kavatsusist. Võtsin sõna,kp- . nelesin Eesti Gildist Ühendriikides, märkides, et on kavatsus edaspidi mõningaid projekte ette võtta; Lisasin, et Keskbsakonnas ^on paljujd j ^ . Aastaid on räägitud eestlastele oma korterimaja ostmisest Floridas. Alati on olnud midagi, mis pole lasknud seda mõl;et algusest kaugemale. . Nüüd on leitud sobiv maja Ft. Lau-derdalis heas rajoonis. Sobiv eriti üksikjUks jäänud vanematele inimestele. Asukoht 1,2 miih rannast, äride ja bussiliini lähedal,' Maja on 10 aastat vana, heas korras, 4 kordne, 35 korteriga, 28 ühe magamistoaga ja 7 kahe magamistoaga. Köetav bassein, elevaator, 40 parkimiskohta. Ehitatud ilusas stiilis. Kuu ülalpidamise kulud $45.0,0 koos kindlustusega. Praegune küsitav hind 11,680,000 ehk $48,000 korterilt, mis on selles rajoonis odav. Kui keegi soovib otse omanikult ühte korterit, on hind 156,500-66,500. Kõik kes oh huvitatud, ka need kes on siin käinud ja küsinud, või kirju saatnud, palutakse kiirelt registreerida Lõuna Florida Eestlaste Koondise posti aadressil, Box 4714 Fort! Lauderdale Fla. 33338 U;S.A. ' / \ Kellelgi ei maksa enne ekstra sõitu siia teha, kui küllaldaselt inimesi on registreerinud, et on võimalik osta. Telefoni teel antakse andmeid 1-305- 587-6390, Torontos 226-5335 kuni 12. septembrini. H.H. Taigen valmistada järgmiselt: 800 gr— 1 kg- rukkijahu ja 1/21. vett, millele lisada 100 gr leivajuuretist või 50 gr pärmi, soola, köömneid. ' Kerkinud rukkileiva taigen rullida 1—1,5 sm paksuseks ümmarguseks või neijakandiliseks tükiks, panna sellele täidis ning selle järele katta 1 ;sm paksuse taignaga..Ääred vajutada kinni. Pealt määrida vee või piimaga. Küpsetada kuumas'ahjus. TÄIDISED .• Pirukaid võib valmistada mitmel vüsil ja mitmesuguste täidistega. SEALIHATÄIDIS. 500 g soolatud sealiha, sibulat. Liha lõigata väikesteks, kuubikuteks ja praadida koos hakitud sibulaga. (Selle täidisega pirukad olid meeste poolt eelistatud killavoorides.) SINGITÄIDIS. 300 g sinki, 1-2; keedetud muna, 1/2 kl odratangudest ja 2 k) veest keedetud puder (soola). Oleneb kui soolane on suitsusink. S-sink hakkida, kergelt läbi praadida, jahutada, segada hakitud muna ja odratangupuder. • LIHA^KÄPSATÄIDIS. 300 g hapukapsaid, 2—3 spl prae rasva, 100 g keedetud , soolatud sealiha. Kapsad hautada 'keedunõus rasvaga pehmeks, segada juurde kuubikuteks lõigatud sealiha. • ' LIHA-KARTULITÄIDIS. 300 g sealiha, 4—5 toorest kartulit, 1 sibul, soola, pipart. Kuubikuteks lõigatud liha ja kartulid praadida pannil poolküpseks, lisada hakitud sibul, maitsestada. LIHA-KAALIKATÄIDIS. 300 g keedetud liha. Vi keedetud kaalikat1-sibul, 3 spl võid, 14 kl lihaleent, M kl odrakruupidest. ja 1 kl veest keedetud puder, soola. Liha ja kaalikad peenendada, lisada sulatatud või, od-rakruubi puder, segada ja maitsestada. LIHA-SEENETÄIDIS, 300" g keede-, tud sealiha, 1 klkeedetud seeni, 2—3 spl võid, 1 sibul, 1 kl lihaleent, kl odratangudest (võib olla ka riis tänapäeval) jä ,1 kl veest valmistatud puder.' Hakitud lihale ja seentele lisada võis läbikuumutatud hakitud sibul, vähehaaval lihaleem ja odratangu puder. PORGANDITÄIS. 800 g hautatud porgandit, 2—3 spl rasvainet, sibulat, soola. Porgandid hakkida peeneks, segada rasvaines kuumutatud sibulatega, ja maitsestada. . KALATÄIDIS. 500. g kala — ahven, luts, rääbis (Silveti sõnaraamatus -on antud rääbis, whitefish), 100 ig suitsetatud rasvast sealiha või soolaliha. Leivast tehti ka suppi. 300 g kuiva leiba, 1^2—2 kl vett, '4 kl mett või suhkrut, 250 g kuivatatud õunu või 5 keskmise suurusega haput,õuna, vahukoort (hilisemal ajal). Toored õunad tükeldada, kuivatatud õunad ja leib enne , leotada. Leotatud leib, ja õunad vees keeta kuni lagunemiseni. Sissejäänud tükid suruda läbi sõela katki. Maitsestada suhkruga. Lauale anda vahukoorega. PRAETUD LEIB MUNAGA Oli sooja söögi eest. Leivaviilud lõigata 3 või 4 tükiks ja praadida võis mõlemalt poolt. Peale valada muna— piima segu ja kuumutada kuni see hüübub. T muna kohta võtta IV2 spl piima. Praetud leib . munaga sobis suurepäraselt ka kördi kõrvale. itUKKIJAHU KÖRT 2^21/2 1 vett, IV2 klaasi rukkijahu, soola. Keeva vette, mis soolaga maitsestatud sõristada jahu ja pidevalt segades keeta tund aega. Serveerida piimaga.„Kört on loiva küüdimees. ; ODRAJÄHU KARASK V2 r peti- või hapupiima, 5—7 kl-odrajahu, 1/2 tl soodat, 2—3 spl sula- . võid, 1 tl soola. Sooda lisada jahule. Kõik ained segada ja kloppida puulusikaga kõvasti läbi. Taisen valada' •õhukese kihina rasvaga määritud pannile ja!küpsetada keskmise kuu-, musega ahjus. Süüakse soojalt või ja phmaga. Odrajahu karaskit, võib teha ka rõõsa piimaga ja sooda asemele päi^-: miga. Sel juhql on maitseaineks köömned ja suhkur. SEPIK' • |i ' ', • y2 l rõõska piima, 25 g pärmi, 1 tl soola, 4 spl sulavõid, 800—900 g sepi-kujahu. Leigele piimale lisada vedeldatud pärm, sool, jahu ja sulavõi. Sõtkuda sitke taigen, mis käte ja kausi küljest lahti lööb. Taigen katta puhta rätikuga, panna sooja kohta umbes tunniks kerkima. Kerkinud Taigen veel kord sõtkuda ja jälle lasta kerkida. Taignast vormida keskmise suurusega pätsid, lasta panml 10—20 minutit kerkida, määrida piimaga ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus, 200—220 C. „Lihata võib inimene elada, ei mitte -leivata." , „Leib on vaese mehe sai." „Aganane leib ei seisa kaua kõhus", nii' arvasid esiemad. (Järgneb) 'S AUTO BODY LTD. 24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5 AUTODE PÄRANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JÄ TEIStE MEHAANIKA TÖÖDE PÄRANDUS ^VÄRVIMINE * TUNE-UPS ^ ÄRAVEDU Llc. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne Filtsos* Brothers & Ässociate „lSroh, kuidas lõppes su.abielutü-ii?" küsib isand Matvull sõbralt. „ M u naine põlvitas mu ees!" „Mida ta ütles?" „Tule yoodi alt välja, igavene arg-s!' Tõusik külastab kujuriateljeed ja ira 1^ Pühap., 13. septembril T.E. düsklubi väljasõit Whitbysse Toronto näituselresineb suur N.^ Liidu artistide trupp, mille vastu ukrainlased Andrei Bändera eestvõttel protesteerivad. Ta märkis ajakirjanikele, et Kanada näituse juhatus liiga ruttu pärast Afganistani okupeeri-inist on kutsu-hud kommunistlikud arsti^tid esinema. Ta märgib, et Kanada liiduvalitsuse kultuurilise vahenduse \ keelavad reeglid on veel jõus ja näitusel rikutakse neid ees- ,k!rju.. •; V . ^ ,,Kust olete saanud - need ilusad .raidkujud?" v „Kõik marmorist välja raiutud." „Aga kust teie: teate, missuguses marmorblokis see kuju on?" , Kaks ametnikku kunstinäitusel. Üks küsib: „Kas see maal kujutab päikesetõusu või loojangut?" , „Päikeseloojangut loomulikult." „ K u s t sa seda tead?" „Tunnen juhushkult seda kunstnikku. Ta ei tõuse hommikul kunagi - enne kella kümnel." - i( Tuntud seltskonnategelane Jüri Nurmberg, kes blas ligi viis aastat Venetsueela ^ i^ealinnas CaracasISj pöördus koos' perekonna, abikaasa Rita ja poja Juhaniga, tagasi Kanadasse. Ta asus Montreali, kus töötab ühe konsultantfirma projekteerimis-mänedzherina. „Miks seisavad talvel ehitustööd?" „Küria külm võib müürseppade õllepudelid lõhki lüüa." • i^' • • • „Mu mees kohtleb mind hullemini kui koera", kaebab proua Pimik. !„Kuidas nii?", „Ta ei osta niulle kaelaketti, koerale ostis kohe." |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-03-08
