Meie Elu = Our life, September 3, 1981

              „|^eie Elu" nr. 33 (1644) 1981 „Meie Elu'
\
„K!llaniängud 81'V„koonnakasi
J Vihma, pro^aihmitoimkosina
lavastuse juht Harri Mürk;
: juhatuse esimees
Äime-^Liis Tüll ja õhtuse
„Killamängud 81" juhatuse kutsel
kogunesid neljapäeval, 20. augustil
Eesti Maja väiksesse saali > maakon­dade
esindajad ja toimkondade juha°
tajad, et Vaadata iKillamänge T.
teisi poolt Eesti Pärandi Klubi üles­andel
tehtud yideo-lindilt;
„Killamängud 81" juiiatuse esir
mees J. Vihma tervitas koosviibijäid.
,>Puhka rahus kallis sõber" sõnade
saatel mälestati leinaseisakuga Hugo
ValterU, ' .•••;>;:•
Kuigi J. Vihma pidi võitlema ,yvih-maga",
võiks siiski ütelda, et ,,'fella-mängud
81" õnnestusid hästi. Tulu-de-
kulude osas pole veel täielikku
iilevaadet, kuid arvatavasti.pole puu­dujääki.
Majanduslik aruanne esita­takse
maakondade esindajate üldr
- koosolekule 24. sept^bril.' Eriti
Icriipsutas J. Vihma all^ sõlbralikku
koostööd kõikide poolt ja noorte
ning nende juhtide tööindu ja panusit
kogu pidustuse kavalise osä täitmi-
J. Vihma soovitas koosviibijatel
sõna võtta ja avaldada arvamist
„KiIlamangud 81" kordamineku koh­ta.
A. Kelder küsis, miks „Killamän-gud
81" ei saanud ,,Wintärio'lt"toe^
tust ning E. Silm nurises toitlustami­sel
jagatud külma toidu üle. Mõlema­le
vastas majandusjuht L. Puurits.
Wintario poolt kohale sõitnud kont-;,
rollid arvasid, et käesolevad Killia-mängud
ei erinenud palju eelmistest
oma iseloomult, sellepärast ei leid­nud
alust toetuse andmiseks, kuid ei
nõudnud kä tagasi eelmiste killa-mängüde
ülejääki. Toitude soojaks-tegemise
ärajätmine päästis majan­duse
ca 700.^ dollarilisest puudujää-
' Väiga positiivse pilguga vaatles pi­dupäeva
E. Runge, märkides, et kõik
oli ilus ja hästi tehtud!
A. Haljaste avaldas eriti kiitust
noortele. Sõnavõttu saatis koosviibi-jate
tugev aplaus, niis paisus veelgi
tugevamaks, kui nimetati eriti suure-vaevanägijat
J. Vihmat.
Kohvilaua eest hoolitsesid L. Mar-lev
ja S. Vesi. •
.J^ohvi joodud ilmusid kahele
ekraanile tuttavad vaated Moonsto-ne'i
peoplatsilt, millele järgnesid võt­ted
aktuselt ja sellele järgnevast te­gevusest
ja ettekannetest. T. Leis'i
poolt värvilisele videolindile võetud
tegevus püüdis anda ülevaadet peo­päevast.
Kahju, et OÜ kasutada ainult
üks kaamera, mis ei võimaldanud
sisse põimida rohkem lähivõtteid/ et
vältida monotoonsust. Pooletunnili-ne
ettekanne sai lõpul tugeva tunnus­tava
aplausi.
laupäeval, 29. augustil toimus Ontario MasteriteAssodation'! poolt kor«
raldatudMasterite klubide vahelised kergejõustiku võistlused Yorki Üli»
kooli staadionil, vlaatamata,'^t kõ|k ilmaennustajad lubasid selleks päevaks
vihmasadu, jäi see siiski tulemata ja ilm oU võistluseks suurepärane. ICuB
eelmisel Masterite võistlusel Öshawas oli võistlustules neli eestlast, süs
seekord oli võistlejas juba üheksa, nende hulgas meie kuulsaim jooksjsb
Ergas Leps, kes nüüd juba Masterite ikka on jõudnud, osavõtjaid oli roh­kesti
ja võistlused kohati väga pinevad ja tasavägised. Kahjuks oli kor­raldajaid
vähe, mille tõttu tagajärgi ei suudetud välja arvestada ega auhin­du
välja anda. (Tagajärjed järgmises lehes.) Pildil vasakult — ees Emm
Kulmar, Jaan Lents, taga Karl Trei, Ülo Vastopä, Theo Vellend, Uno l i -
mit, Valden Sadul, Mihkel Türk ja Ei^as Leps. Foto — Ermo Kulmar
gevusrohke —
vai, 22. augusti
Juba varahommikul algas lastev
ruumites asjade pakkimine. Oli kal­listusi
ja pisaraid, oli ka õnnelikke,
kes pikisilmi ootasid kojuminekuti'
Varakult hakkas saabuma lastevane­maid
ja Jõekääru sõpru, kes leidsid
aega ametlikust lõputamistseremoo-niast
osa võtmiseks.
Kell 12 päeval marssisid-noored
tarede kaupa lipuväljakule, kus toi­mus
ka auhindade, diplomite, tun-iustuskirjade
ja mälestusemete väl­jaandmine.
Tunnustuskirju anti pa­rematele
Kalevipoja tundjatele,
püüdlikumatele ees.tikeele rääkijate-le
ning eeskujulikumale kasvandiku-
Sõnavõtuga pöördus lastevanema­te,
suvekodu personaH ja laste poole
t.E. Naisseltsi esinaine Hei j o Növek.
Ta tänas vanemaid kes oma lapsed
suvekodusse on toonud ja palus, et
vanemad oma lastega räägiks oma
esivanemate ilusat ja puhast eesti
keelt ning^ palus kõigil kaasa aidata
suve^kodu püsimisele ja korraldami­sele.-,/
Suvekodu juhataja Jaan Veenipef
tänas kõiki kes teda seltes töös on ai­danud,
eriti Jõekäärii,;hald!jaid''. Sõ­navõtu
lõpul kutsus ta välja spordi,
uj umise j a eriala j uhte kohtadele
tulnuile auhindu välja jagama. Au­hindu
olid annetanud: E. Tüvel
(Montrealist), kindlustusfirmad I.
Heinsoo ja H. Later, Eesti Abista­miskomitee,
Heino Altosaar (Mont­realist),
E. Ruberg ja rikkalikult au-
'hindu H. Jaaguste. Mõned auhinnad
oli saadud Kalju Jõgi kaasaaitamisel.
Laste
õhtusöök ja lõput;
oli te-laupäe-
Novek (6 a.), 3) Thomas.McConnon
:(6:a:);.-' ^ • v ; ;
Kalevipoja eksamineerimise ko­misjoni
kuulusid: Peeter Pirn (esi­mees).
Anu Pirn, Kersti Linask ja
korraldaja E. Ruberg.
Laskmisel saavutasid Erika Rand-mere,
Kersti Linaski Robert Lada ja
Anu Randmaa„prõnksi" ja Tenno
Andra „hõbe". (Tulemused teistel
aladel toome hiljem),
Lõpuks kutsus H. Havek kõiki kes
"suvekodu tööga seotud olid ja oma
abi andsid, rahva ette kus neid veel
tänati ja igaüks sai nägusa E. Ru-bergi
ja abiliste poolt teha aidatud
ning Helmut Jaaguste poolt kavan­datud
naha ehistöö millel oli tekst:
„Hoia Jumal Eestit
1981". :
. Esimesena hakkas auhindu välja
jagama E. Ruberg. Auhindu said:
Parim: ,J^levipoja" todja, suured
•poisid: 1) Penno Andra, 2) Alar
Randmere ja Andres iMell ja 3) Pee­ter
Roose. ~ Suured tüfirukud: 1)
Maimo Palumäe, 2) Ellen Palumäe,
3) Silvi Matsoo..Küna Pia Metsala oli
seotud tennisemängu võistlusega siis
sai tat osa võtta ainult poolest eksa­mist
mida ta täitis hiilgavalt. ~
Keskmised poisid: 1) Tõnis Veenpe­re,
2) Andre Kütis, 3) Erik' Küttis ja
Peeter McConnon. — keskmised
tüdrukud: 1) Monika Roose, 2) Kai
Rannik, 3) Leili Lukas. '—Väiksed
poisid: 1) Thomas McConnon ja Hei­ki
Novek (võrdsed)* — Väiksed tüd-ruliud;
1) Älissa ^uhm. (Auhinnad
Altosaar.- ; ' - •'•:],,;
Laskmises, suured ipoisid: 1) Tenno
Andra 99 (5 süd.)> iRobert Lada 99
(1 süd.), 3) Paul Pede 98. — Suured
tüdriikud: 1) Maimo Palomäe 98, 2)
Erika Raiidmere, 3) Elle Palumäe
(laksid käelt), — Keskmised poisid
toeltia) Björn Viir AQQ-m (7 süd.,
millest olid kõik sise 'kümned), 2)
Erik Siimberg 100-100 (7 süd.), 3)
Kalev Wallner 100—100 ( 5 süd.) —
Keskmised tüdr. toelt: 1) Laine Re-bassoo
98 (4 süd.)., 2). Liisa Soots 98
(2 süd.), 3) Maia Linask ja Kristina
Nõu 97. — Keskmised poisid käelt:
1) Kalev Wallner 94 (laskis pronksi),
2) Erik Linask 90.
Hooaja jooksul oli laskjaid kaugelt
üle viiekümne ja lasti ligemale 4000
lasku. .
, Õhupüssist laskmist korraldas ja
Õpetas Peeter Pirn. Lasti toelt. 1)
Sambla (6 a. vana), 2) i|
Lõpunädala kõrgpunktiks kujunes
traditsiooniline suvekodu lõpuball
kus valiti žhürii poolt suvekodu
printsiks Robert Lada ja printses­siks
Maimo Palumäe.
Saal oli maitsekalt ja huvitavalt
dekoreeritud suureks koopaks kus
„ämblik" varitseb saaki omal võrgul,
lendavad ,4iiired" lendasid lae all
.jne..; , '~: • -
Oma ette romantikat lisas asjale
juurde poölhämar sõal.
Suvekodu printsi ja printsessi va­limisel,
oli kolm peanõuet: käitumi­ne,
vaba esinemine ja ka välinius..
,,Peölised" ilmusid saali peorõivas-tuses,
ülikonnas ja lipsuga. Tütarlap­sed
olid saihuti balli nõuetele dn-nast
ehtinud' ja nooruslikule palgele
vähe „jume"J juurde lisanud.
Võitlejate Ühingu perekonnaõhtul 22. augustil Seedriorul anti Üle-maailmse
Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse poolt teeneteristid kol­mele
Võitlejate Ühingu liikmele/Vasakult — Ülo Anson (üleand­ja),
teenetemärkide saajad Aadu Tooming, Riaimond Tralla, Adar
Woode ja August Jurss (üleandja).
MEENUTASID
VANU VÕITLUSI
Reede Õhtul toimus pdulik õhtu­söök,
kus lauad olid päevakohaselt
kaunistatud. Esimest korda Jõekää­ru
ajaloos võttis õhtusöögist osa te­gevusele
kaasaaitajaid ja kasvandi­kud.
Söögipalve pidas E. Ruberg.
Naisseltsi esinaine H. Novek ja su­vekodu
juhataja Jaan Veenpere tä­nasid
jä jagasid kiitust kõigile kes
seda olid ara teeninud. J . Veenpere
tõstis esile eriti teenekaid, ja andis
üle tänutäheks kingitusi: Helju No­vek,
Endel Ruberg, Martin Tanim,
samuti suvekodu pereemadele eesot­sas
peaperenaise Meeri Alaverega.
Neid austasid veel erilise tänu tunde-ga
suvekodu kasvatajad ja kasvan­dikud
ulatades igale kimbu suvelilli.
Lõpuks suvekodu juhataja jagas väl^
ja mitmesuguste alade võitjaile dip°
lomido
Kanada eesti sõjameeste kokkutu­lek
toimus laupäeval, 22. augustil
Seedriorul, millest võttis osa Hamil­toni
ja Toronto võitlejad koos pere­kondadega.
Asetati pärg möödunud
aastal püstitatud Teise maailmasõja
Tüütüiristikandjäte koL A Rebase,
koLltn. H. Riipalu, major P. Maitla
ja allohv. H. Nugiseks'! mälestus­sambale,
kuhu olid vahepeal Hamil­toni
Kotka skaudirühma poolt anne­tusena
valmistatud ka vastavad ni­meplaadid.
Pärja sambale, millega
mälestatakse kõiki viimases võitluses
kodupinna eest langenuid, asetasid
sõjameeste abiliaasad, kuna vastava
sõnavõtuga esines Hamiltoni ühingu
esimees Ä. Jurs.
Seedrioru peamajas toimus tradit-siooniline
aktus, kus A. Jurs Üle­maailmse
Vabadusvõitlejate Keskuse
otsuse kohaselt ja nimel andis üle
keskuse teeneteristid Raimond Tral-lale
Michiganist, A. Woodfele Hamil-tonist
ja A. Toomingale Torontost.
Tervituseks võttis sõna USA Vaba­dus
võitlejate Liidu esimees' kolonel
Ülo Anson, kes oma sõnavõtus käsi-
Toronto Eesti Segakoori korrapä­rased
lauluproovid algavad neljapäe­val,
10, septembril kell 7.30 õhtm!
Eesti Majas, z '
Kõik laulumätkalised Lääneranni­kule
Ja uued Isiultjhuvilised — tere
IIÜHATUS
Laske isoleerida oma
Insulation Frograml"
a 130.00 eest ,;
- C.H.I.P.
AND coaapAWY Ltmra
Maasvilla puhumisega.
Fööniiigu ventilaatorid.
tENN LIGE, M 4254)839^
Esmaspäeval, 7. septembril 1981 ei ole jäätmete äraviimist.
Regulaarne esmaspäevane äraviimine
Regulaarne teisipäevane äraviimine
AJALEHTEDE ja suurte esemete (külmutuskapid, sofad,
madratsid, puuprahtjpe.)äFaviimist^^^E
9. se
Kö
esemete äraviimine.
Meeldetuletus: Torontos on 19
bertöötamise
367-7741 .
2851 LamenceAve. E . , 261-
tOErdldJa
.konservid,
va kringlid tel-
Juustud, suitsusin-tellimise
peale.
r,ja meta e um-aaaimiBBiBJanBi
.iR...M. BREMNER, P. Eng., FJ.C.E.
Cömmissioner of Public Works
jCity of Toronto
BURLINGTON, ONT. OL; 3X2 TORONTO LINE 766-9478
tas muuseas ka USA kohtuministee-riumi
poolt sõjasüüdlaste otsimise
ja Karl Linnaselt kodakondsuse ära­võtmise
küsimust. Ta märkis, et vaa­tamata
pingutustele on raske olukor­da
muuta. Praegu teotsetakse USA
välisministeeriumi kohtuministeeriu-mi
ja isegi OSI direktori A. A. Ryani
juures, esitades vastavaid selgitusi ja
märgukirju.. K. Linnas kaebab edasi
ja läheb vähemak 2 aastat kuni apel-latsioonikohus
otsuse teeb. Tervitu­seks
võttis ka sõna R. Tralla, kes
andis Hamiltoni ühingule erilise va­pi.
• ^•
Toronto Võitlejate Ühingu abiesi­mees
R.| Moks teatas, et 19. septemb­ril
toimub Toronto Eesti Majas 40
aastat tagasi esimeste idapataljonide
asutamise tähistamine ja palus kõiki
sõjamehi ja nende külalisi sellest osa
võtta.
Järgnes muusikaline osa, kus laul­sid
R. Tralla ja Hilda Sepp G. Iltali
klaverisaatel. Tantsuks mängis G. Il­tali
orkester. Paljud sõjamehed jäid
Seedriorule ööseks ja nautisid seal
värsket õhku ja üusat ümbrust.
õppetöö algus Eesti keskkoolis
algab õppetöö
Algkooli õppetöö T.EÄ Täiendus-koolis
algab Eesti Majas, 958 Broad-view
Ave. Toronto, esmaspäeyal, 14.
septembril s.a. kell 19.00. Esimene
koolipäev ja avaaktus on ühine kõiki­dele
Õpilastele. Edaspidi toimub õp­petöö
esmaspäeva ja teisipäeva õh­tuti
;
, Eesti algkooli õppetöö toimub
koostöös Toronto linna haridusosa­konnaga,
kooliealised on kõik To­rontos
ja iimbruskonnas eluneva^^
lapsed, kes on vähemalt seitsmeaas­tased.
Võetakse vastu ka vanemaid
õpilasi, kes veel senini ei ole käinud
eesti algkoolis. Samuti on ka tänavu
kavas vastu võtta uusi ja jätkata
tööd seniste eesti keelt mittevaldava­te
õpilastega.
Kooliaasta sujuva alguse huvides
on vajalik, et esimesel koolipäeval
oleksid kohal nii uued kui ka senised
õpilased. Lühikesest avaaktusest või­vad
lastevtanemad soovikorral osa
võtta. Aktusele järgneb uute õpilas­te
registreerimhie ja esimesed kooli­tunnid
teistes klassides.
Palume kõiki selle teadaande luge­jaid
omapoolselt kaasa aidata, et
käesolev teadaanne levineks igasse
kodusse kus leidub kooliealisi noori,
kuna senised kogemused näitavad, et
lastevanemail on tahet, aega ja või­malusi
oma lastele eestikeelse hari­duse
pakkumiseks.
Kohaliku omavalitsuse haridusosa­konna
ja provintsi ning föderaalva­litsuse
toetuste abil püütakse õpilase
eesti kooli saatmise kulud hoida nii
madalad kui võhnalik. õppevahendid
ja õpikud on ka sel aastal kooli poolt
Eesti keskkooli õppetöö T.E.S.
Täienduskoolis algab Eesti Majas,
958 Broadview Ave., reedel, 18. sep­tembril
s.a. kell 19.30.
Keskkooli võetakse vastu noori,
kes on lõpetanud T.E.S. Täiendus­kooli
kursuse või mõne teise täien­duskooli
kuus klassi. Registreerimine
ja vastu võtmine toimub esimesel
koolipäeval kohapeal. . \
Toronto Eesti Keskkool töötab
reede õhtuti Eesti Majas täiendus­koolile
kohandatud keskkooli õppe­kavade
alusel ja ulatusel, mida või­maldab
kasutadaolev aeg. Kursuse
pikkuseks on kolm aastat.
KOOLIKOMITEE
i New Yorgi
tänaval
Cantate Domino koori 1981--1
hooaja tegevus algab kohnapäeval,
9. septembril 1981 keU 7.30 õhtul
Peetri kiriku all suures saalis. Koori
juhatab endiselt Charles Kipper. Esi­mees
Nelly Lind, tel. 4854734. Uued
lauljad teretulnud.
Varemalt Kanadas elanud ja seal
inglise päritoluga kanadlasega abiel­lunud
Erich Sielingu 21-aastane üli­õpilasest
poeg Eduard mõrvati süda­öö
paiku New Yorgis Queensi linna­osa
tänava], arvatavasti röövimisega
ühenduses: Pohtsei leidis ta eluta ke­ha
tänavanurga kõnniteel, kus sal­gus,
et teda oli surmavalt vigastatud
noahaavadega. EJS; oli koos oma va­nema
vennaga eelnevalt läinud koha­liku
kinno, sealt aga peatselt lahku­nud
tagasi minekuks koju, kuna talle
kinos näidatud fiHm ei ole meeldi­nud.
Nähtavasti' teel koju tungiti tal­le
kallale. Temalt oli ära võetud vai­ke
helilindistamise aparaat ja raha­kott.
Queensi, linnaosa rahvastiku koos­tis
on viimastel aegadel rängalt muu­tunud
ja igat liigi kuritegevus tõusu
teel. Noormehe vanemad ja vend oo­tasid
teda peale viimase tagasi saa­bumist
koju, kuna poMtsei, kellel õn­nestus
isikut kindlaks vteha, teatas,
neile mõrvast, müle juurdlemine
ametivõimudelt jätkub. Esialgsed
andmed, mida saadud sellel ajal
ümbruskonnas olnuilt, on puuduli­kud.
Märgitud ajal on nähtud kaht­laste
isikutega autot, mis mõrva
piirkonnas lähenenud 1 õnniteele kus
noormees oli koduteel.
Kadunu isa on pärit Tartust ja en­dine
tuntud lennu- ja veesportlane.
30-ndaü aastail ta olii kord Eesti
meister vettehüpete alal. /
l i •
Vancomj
nade seas,|
gi, kuid
osast naj
by, New
ver, Port
, lam, Port
Rock ja
mandaks
Torontp
1.110.000.
Palju a
Golumbiat
Calgary. tV
viisteist if
, ^kohc' milj(
, ' railjönaidi.^
, ; niiid Vanc(
. pole. Seal i]
scd tahavi
•sc. 011 tail
le. Üks aii
gi kauni
las nikcrdi
neleb selK
tiandcst;
Va aa hoi ai
jutlustab
Hubane oi
seltskondil
res, kus k
scd üks (ei
, probleeme
^ pühapäeva
vad seda 1
le palad oi
Keskuste
pettunud,
• se E S t O 1
tahtnud k
ülikooli m;
neleea ole
nud, kus
oleks saai
ülikooli' k
sööklas SL
kõik väga
ESTO-84^
ie raskeks
VÄÄRT V^
• Inimcscc
kliimat, k.
kalu ja S(
need tunn
kanta, kas
inimesel
ma selges
Kauge n
mu scd mä
tee ääres
• lustavad n
rast on s(
'jandust vj
na. Seega
. ka Vancoi
. kuidas sin
tunud, et
.südalinna;
Kuulus
kelle büst
on paljud(
, le terve e
misele, sa
niku saar
üks mees
. Vancouvf
distas kü,
Vancouvc
gimcls ni
kapteni
nüüd ilus
teist aasl
ser Cülum
ma "vastL
ehmus, pc
päeval la
Bav komp;
arenes k:
mees kin
lumbias
ringis om
aakreid ni
mend aa^
tulekahi
tee ehita
avas suu
gas linna
lekahi oli
puust või
algas ehiti
Linn sai 1^
rüüd {yA ih
ti:;i: