Meie Elu = Our life, December 13, 1984

              m
'NELJAPÄEVAL, 13..DETSEMBRIL ^ THÜRSDAY, DEGEMBER 13
XOEE
u
sa
§1
Publishedby Estonian Publishihg Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R@
\- tel.466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr^ New Milf^^^
Tel. (201) 262-0771
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.^^^ / /
...Mele Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview „
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esijiasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 ö., laup. kl. 9 h m t - l p .l
'..MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. 1^22.00,
3k.$15.50. USA-sse- la.^44.00,6k.$25.00,3k.$17.00.Üle-meremaädesse
- l a . $48.00, 6/k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhupostilisa
üiemeremaadesse: l,,a. $58.00,.6 k. $
^^^^^^^^^^ Ü
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul — esikül^^
lekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
lilllllllllllllllliiiSlillillillllllliiltilllllllillllllllllülillllitl»^
Asetudes geojgraafiliselt kõrvuti
on Kanada ja USA majanduslikud
fänomeenid, nlilliste arengukäik
võiks suhteliselt sarnane olla. Mõ-lemil
maal on rikkalikud loodus­varad
ja inimlikul;! ressursid, mis
on saanud tehnilise ettevalmistuse
toodangus ja juhtimises tohiksid
maailma tippude hulka kuuluda.
Kuid paistab, et kahe maa vahel on
silmnähtav vahe. Juba seegi, et
USA jõudis, võib-olla ajutiselt, oma
majanduskriisist üle. Kanada ma­jandus
on endises ummikus koos
kaasuva tööpiiudusega.
See oi| ka mõistetav, kui tähele­paneliku
vaatlbse tulemusel kons­tateerida
kahte olulist vahet. Esi­teks
on ÜSA-s 240 miljonit elanik­ku.
Kanadas on ainult 24 miljonit ela­nikku.
US^ oma 240 miljoniga suudab
toota vähemalt kümme korda nii­palju
kui Kanada. Vastavalt sellele
on USA vaba kapitali hulk palju­kordselt
suurem kui Kanada vaba-kapitali
hulk. Siellest tulenevalt on
nn. riisikökapitali kogus USA-s pea­gu
piiramata. USA riisikokapital on
kergemini kättesaadav ja see haa­rab
kinni uutest rakenduslikest
ideedest ja teeb end kättesaada­vaks.
1 .
Kuid tuntub ka,^et USAärimehe-lik
geenius on silmapaistvam kui
Kanadas. Näiteid võiks tuua palju­delt
aladelt, kus julgelt kerkib uusi
majandusmehi, kes algavad piskult
ja paisuvad aastatega suureks. Akt­siakapital
tundub olevat USA-s kät­tesaadavam
kui Kanadas. Kuid ka
oma siseturg on suurem. Kõik ei ole
USA-s ainult kokkuhoid, mis kapi­tali
juurde ei meelita. Dünaamiline
ekspansioon omab kapitalile hoo­pis
suurema mõju.
Alles see oli, kur Ontario tervis-boiuminister
ringsõidu Ontarios
legL Selle tulemuseks oli 1000-nde
voodikoha likvideerimine haiglate
juures. Mis on vahepeal juhtunud
haiglatega USA-s? Tervelt 20 prot­senti
USA haiglatest on praegu era­kapitali
käes ja need töötavad pu­haskasuga.
See tähendab seda, et
heategevate organisatsioonide
haiglad on järjekindlalt taganemas
tervishoiu areenilt, sest need ei
jaksa puudujääkideta töötada, rää­kimata
puhaskasudest.
Ka Kanadas on vähemal määral
erahaiglaid, miš asutatud arstide
poolt. Kuid eralcapitaliga töötavad
erahaiglad USA-s ei piirdu anult
otsese haiglaraviga, vaid kanduvad
üle ka tervishoiu teistele aladele ja
isegi arstiriistade toodangusse.
Nad paisutavad end ka ravilavõr°
guks samuti nagu toitainete aheli­kud
ja saavutavad sellega kokku­hoidu
üldadministratsiobni ja haig-lamaterjalide
sisseostu alal.
Üks agressiivsemal^ sarnastest
organisatsioonidest on nn. ««Hu­mana"
mille 1984.a. läbikäigud olid
2,6 miljardit dollarit. „Humana"
omab 91 haiglat 22-es osariigis.
Veelgi suurem on Hospital Corp. o
Ameerika 4,2 miljardi dollari suu
ruse läbikäiguga. „Humana" suutis
teha 193 miljonit dollarit profiiti ja
need tulemused tõmbavad üha
juurde uut aktsiakapitali. „Huma-na"
töö printsiibid on: püsivus,
kvaliteet ja suured läbikäigud ja
majanduslikult kättesaadav hoolit­sus.
•
Siin ongi see vahe ärimehelikus
geeniuses USA-s ja Kanadas. Onta­rio
tervishoiuminister kustutas
provintsi piirides 1000 voodikohta,
et omadega välja tulla. USA haig-laahelikud
taotlevad võimalikult
suuri läbikäike, mis tähendab ka
võimalikult suurearvulist voodite
kohti. Alles neil päevil demonst­reeris
Scaborough haigla Toronto
TV-s oma ruumikitsikust, kus hai­ged
peavad leppima voodipaika-dega
koridorides ja pidevalt tuleb
harrastada hadaolukorra haigete
tagasisBatmist, sest ruum lihtsalt
Ka on erahaiglad piiranud labo­ratooriumide
analüüse senise kol­me
pealt ainult ühele. Teoreetili­selt
võiks karta, et ühe analüüsi
juures kasvab eksitusriisiko. Ome­ti
on USA arstid olukorrast rahul­datud.
Kas on USA-s paisuv era­haiglate
võrk igas aspektis alati
rahuldav, peab näitama tulevik.
Paistab siiski, et haiglaravi ja ars­tiabi
on toodud suurematele hulka­dele
kättesaadavasse ulatusse ja
see on parem, kui ainult osaliselt
avatud haiglate uksed, sest keegi
on kusagil teinud kokkuhoidu.
See ongi Kanada ja USA ärigee-imiuse
vahe ja on iseloomustav, eriti
niisugusel tundlikul alal nagu seda
on arstiabi |a haiglaravi.
Vo
iiiiiiiiiiiiiiiiiAiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
j C9v@f y d IBTf UHAMm
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2,R 2S9r -
Omamk UWk SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
eo
DCodus 223-0201
0 Ülelinna kohaleviimine LTD
MMeie Elu" nr. 50 (1815) 1984
NUD OLEKUS
LUCEJA KIRJUTAB
mi Weliccdessen
2851 Lawrence Ave. E,, 261-2228:
illside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja deSikatessid, gbome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-
Ilsed pagarlsaadused. © Spetšiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel-
Hmise peale.:® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. 0 Suitsukalkunid tellimise peale.
.........^roaoiJy^OMBI^
„Meie Elu" avaldab -meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei üh<tu ajale/ie seisuJcoli-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi-'
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Saduserid ja
variserid
Päris huvitav oli lugeda õp. Hein­soo
maailma lõpu kuulutust ja Vally
Johanson'! Piibli ajaloo selgitust. '
Mõlemad näivad olevat eriteadlased
omal alal.
Kooliajast on ju väheke meelde
jäänud Saalomoni tarkusest, noore
isamaaliku lese Juuditi kangelasli­kust
kahe mõõga hoobiga Holofer-nese
pea otsast äralöömist, ning voo­rusliku
naise Susanna vastupanus!
kahele lihahimulisele vanamehele.
Küll seal oli teisigi põnevaid lugesid,
mis värskendamist nõuaksid. Kuul­sate
kunstnikkude VeronesG, Cara-yaggio
ja Tintoretto maalid teeVad
"need lood elavaks.
Vaatasin vähe entsüklopeediat ja
Joan Comey .,Who' is who in oid
Testament" ja minu pellumuseks.
nad ei pea üldse lugu Apokriiva raa­matutest.
Nende raamatute Piiblisse
sissesattumise kolifa võivad pike­malt
eriteadlased sõna võtta.
Sorisin Will Duranfi ..Caesar and
C h r i s l " ning hoopis teistsugune ello-kujutus
jäi mulle variseridest ja sadu^
seridesl. Nagu ma aru sain. oli tolle­aegses
etnilises mosaiigis semiitido
ühiskonnas ilmalik ja usuline võim
omavahel seotud. 71-liikmeiise suur-nõukogü
eosolsas oli ülempreester,
kes algul nimetas liikmed preestrile
arislokraatiasl. Juudid lunnistasid
suurnõukogu võimu . täielikult.
IJlemvalilsused, roomlased ja teised
maavalitsejad, tunnistasid selle või­mu
kui juut eksis juudi vastu. Suur­nõukogu
võis isegi langetada surnia-nlsust;
Nagu igas saadikutekojas, nü
o l i d ka seal konservatiivid ja libe-ralid
- saduscirid ja varis(>rid. Õige-mini
need olid (irinevad seklid.
Saduserid, koos kõrgemate.preest
ritega ja suuremate kirjatundjatega
moodustasid ülemklf jsi. Nad nõud­sid
kirjutatud seaduste (Torah) ranget
täitmist. Kuid ei nõudnud suuliste
traditsioonide ega aja jooksul lisatud
usukommete täitmist. Saduserid
kahtlesid surematuses ja pidasid lu-.
gu headest asjadest maa peal.
Saduserid kutsusid variserideks
neid, kes olid truud Makabeide sea­dusele.
Variserid olid järelandmatud
ja leebed samal ajal. Nad püüdsid
seadust kohandada aja nõuetele,
kuid nõudsid suuliste traditsioonide
'täitmist. Variserid elasid lihtsalt,
paastusid ja pesid endid usinasti.
Kuulus ajaloolane, Josephus, kes
oli ka variser, defineeris varisere kui
juute, kes olid rohkerh usklikud kui
teised; Varisere peeti juutluse mo­raalseks
jpuks, kes püüdsid vältida
assimilatsiooni ja väljasuremist.'
Oleks' huvitav teada ilmalikkude
ajaloolaste arvamust ja kuidas vari­seridest
said rabid ning purustatud
maa rahva karjased.
HEINO LFSTAL
Eestluse hoidmiseks
on vaja uusi ideid ja
vahendeid
Lugedes.kirjeldust E K N arutlusest
.,Mis suunas eestlus?", pani mind
mõtlema, kas meie ei-ole hiljaks jää­nud
sellise arutlusega. Uusi ideid ja
vahendeid eestluse hoidmiseks oleks
ammu vajatud.
^ Esiteks pole küllalt rõhku pandud
sellele, et keel on kultuuri põhjaks.
lOiii vanemad eestikeelse jutu sees
ingliskeelseid sõnu või isegi lauseid
kasutavad, siis tähest või tahtmata
jääb lastel selline mulje^.et eesli keel
ei ole ka neile vajalik. Kui organi­satsioonides
aga küllalt rõhku pan­nakse
keele kasutamisele, nii et las­tel
isegi mõttesse ei tuleks inglise
keelt teistega rääkida, siis hakkaksid
nad ehk isegi uurima, miks vanemad
inglise keelt kasutavad.
Fil sellist huvi tekitada, eesli koo­lides
ei tohiks nii suuri rõhku panna
grammatika reeglite tuupimisele.
Palju tähtsam on sõnatagavara arcMi-damine
ja grammatika kasutamine.
Keeletundides tuleks rohkem rõhku
panna arutlustele, mis väiksel mää­ral
sõnatagavara pingutavad. Gram­matika
tundides selle asemel, et õpi­lastel
lasta tegusõna käänata, oleks
palju väärtuslikum neile anda kirjuti­si,
milles kõik tegusõnad infinitiivi­na
on antud ja lasta nendel vastavalt
mõtteseosusega neid käänata. Muu
hulgas võiks ka mänge eesti keelde
tõlkida, et keelt ja üldteadmisi
arendada. ,,Monopoly" töötaks väga
hästi Tallinna tänavate nimedega.
, , R i s k ' i " võiks kasutada Eesti ja ta
naaberriikide kaarti enda mängu­lauaks.
Samuti töötaks ,,Trivial Pur­suil"
hästi eesti keeles.
' Teised organisatsioonid ei ole su­gugi
mitte paremad. Rahvatansu-rühm
,,Kungla" on aastaid juba väga
seltskondlikult tegutsenud. Võiks
isegi öelda, et tullakse tantsima roh­kem
selle pärast, et teisi kohata ja
pärast koos kõrtsi minna. Samuti
pole tantsu tase viimaste aastate
jooksul paranenud. Rohkem rõhku
tuleks tantsule panna. Võib-olla
võiks isegi esinejatel lasta uurida
eesti rahvatantsude ja rahvarõivaste
ajalugu, et huvi tantsu vastu suuren­dada.
Kui mõelda ka selle peale et
,.Kungla" suurlavastused ei aita isegi
arengut, sest samu põhivigu on teh­tud
juba aastaid, on tõesti kahju.
Alati tuuakse suur hulk tantsjaid la­vale
ja pannakse mittejutiistavalt la­vale
seisma, kuna jutulõnga seletab
kas rääkimine või liikumine, aga mit­te
tants. See näitab, et elukutseliste
tantsurühmituste võtteid ei ole isegi
uuritud, rääkimata rakendamisest.
Kahju on ka sellest, et noored ei ole
vaevaks võtnud teistel! õppida, mui­du
ehk oleks lootust, et asi paraneb.
Skautluses ja gaidluses on ka vigu,
Eesti skaudid on liitunud kohalike
skautühingutega. Selle tagajärg on
olnud, ei eesti skaudid kasutavad
võõrkeelseid põhiraamatuid ning
nende tegevus on mõjutatud neist.
Palju väärtuslikum oleks olnud moo­dustada
Ülemaailmne Eesti Skautide
ja Gaidide Ühing, mis oleks võinud
olla täitsa iseseisev kohalikust skaut­lusest.
See oleks võimaldanud igal
pool eeslikeelse põhiraamätu kasu-lamist.
See raamat oleks saanud si­duda
skautide põhiteadmisi eesli kul­tuuriga,
seega läites kahte väärtus­likku
otslarvel.
Üks hiljem tekkinud probleem on
seotud Ülemaailmsete Eesti Päeva­dega.
BaltimoreM ja tänavused To­ronto
pidi^slused olid mõlemad seo­tud
kohalike suursündmustega. Eesti
Päevad on võimalus suureks kogune­miseks,
kus kõik saavad kasvada
paremaks eestlasteks. Sündmus
peaks olema suunatud eestlastele ja
i'õhutama eestluse tähtsust. Juba
märgi kavj^ndeist võis oletada, et To­ronto
pidustus on suur pugemispi-dustus,
kus lauldakse terve nädal
tänulaulu kohalikele, et nad lasksid
Eesti Päevadel Torontos toimuda. Et
kohaliku ajakirjandusega ühendust
pidada, võiks olla toimkond, kes neid
informeerib ja kavaraamatud võiksid
olla.mitmekeelsed, võimaldades iea-
I dustajail ainult eesti keelt kasutada.
Samuti tuleks noori organiseerida,
nii et nad ainult kõrtsis ei istuks.
Nendele tuleks enne pidustusi põhja­likumalt
üritusi kirjeldada ja neid
gruppidena organiseerida neist osa
võtma. Eesti Päevad peaksid tuge­valt
eestlastele suunatud olema ja
toimuma iseseisvalt kohalikest juu­belitest
või mitte selles asukohas
juubeliaastal. Nii on kasud kõige
suuremad eestlastele, ükskõik, kui
palju neid ka kokku ei tule.
Kokkuvõttes, eestlased paguluses
on moodustanud sureva ühiskonna,
ilma et nad selle peale oleks aegsasti
mõelnud. Et olukorda päästa, tuleks
neid ülalmainituicl ideid rakendada.
Vaatamata sellele, et ma ei poolda
eestlastele suunatud ajakirja, nagu
,.Esto America", näitab see ajakiri, et
noortel on huvi eestluse vastu. Kui
saaks noored jälle keelt rääkima pan­na,
siis on loptusi, et eesti kultuur
veel nii pea ei sure.
MEHIS KIVIIO
Eksitus lausete
järjekorras
On huvitav lugeda H. Bockfeldti
kirja ..Meie Elus" nr. 46. Kui Teie
õlile see isik, ke.s22. sept. 1944 Nõm-me-
Risli teel lealas põgenejaile pu­naväe
lankide tungimisest Tallinna,
siis - hilinenud länu Teile! Ilma
selh* teateta me poleks vist mitte
küllaldase tempoga ediisisõitnud ega
vaenlasf! eest pääs(uuid.
(Järg. Ihk. 3)
»,Meie
Tehi
Iraani
rani lei
nukit jal
9 viima
hoidsid
sid mõn
vabastal
möödui
miatciK
saatkoni
Rünni
ristajat!
jad nii
võimalul
lennukil
Pääst(
haselt oi
roristid
toorelt.
Lenni
selt osuti
se tõenäl
dele kari
„MEi
ja toij
detse
..MEIE
E:
Väsluse
"märkmik
palju muu|
põgenike
kuupäeva]
ti pinnal
korraldalil
nemine e(
vallulalavl
suvilasse,
Inne. kellel
1940^41.
Keegi f|
pistVvist (|
kon.ia esil
likku lähd
leks. ehk
,,I.,õuniiks|
küpsetasii
Eelmisel
nr. 43) on
korras,
ärevusi
, , . . .õhtu!
tile, kus öl
veoautot e
Pilka ja õli
ma, vaid
hommik uil
Palivere k|
kaks perel
nud l'l-a.
kes seisis
kasvanud
kes ütlesii
rali nime,
)ah, kihil
melt Rist iil
hobused
Voori lorel
dav, väsis
kooliatlasd
oli leekonj
Haapsalu
huküla sael
ja seal ü,le||
kiil ulud |»r|
maale.
Minu mil
ris 1944 lo
põgenemiil
nisllikf; jni
.sall ,.k()du|
, Üks kaa
nali, kes h|
lis järele
Underill),
Me ooli
Nii kergel