Meie Elu = Our life, December 13, 1984

              'Golleetlon
5 l
S
Second Class Mail Eegistration No. 1354.
Nr. 50 (1815) 1984 NELIAPÄEVAL, 13. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 13 XXXV aastajkälk
litatute at¥
indias kasvab
; Gaasimürgituse tagajärjel surnM-p
arv on tõusnud juba 2250-le ja
nende arv suureneb keskmiselt 30
yorra päevas. Haiglates ravil on
kuni 100,000 mürgitatut, kelle elu
püütakse päästa.
Mürkgaas pääses välja Union
Garbidi tööstuses Bhobalis 3. dets.
üHest kõrgrõhu tsisternist ja levis
üle suure maa-ala, mürgitades ini-l^
esi ja loomi selles piirkonnas.
ph 350.000 inimese põgenes või
evakueeriti. Mürk gaasi väljavoolu
põhjust pole veel suudetud selgita­da.
Union Carbidi president War-ren
Anderspn, kes tahtis sõita ko­hale
olukorraga tutvumiseks, peeti
Üle saja huvilise oli tulnud kuulama Eesti Majandusklubi kõneto Satlftund^™^^^
klubi esimees Hugo Later. (Lähemalt Ihk. 3) Foto — S. Preem välja tema enese julgestuseks. Kar-i,
et kohapeal märatsev rahvas
võiks mõista tema üle omakohut.
Union Carbidi tööstus Bhopalis
on ehitatud samal kujul ja samade
jülgestusreeglite kohaselt, kui sa­ma
kompanii mitn tööstused
Ühendriiges. VäärliAa iimbes §9
miljardit.
Gaasimürgituse kahju inimelu­des
ja varanduses hinnatakse In­dias
S15 miljardi peale. Vastav
• < . . . V, . J . / / 1 1 Ä»:^ firma
Laupäeval, 8. detsemibril peeti Vancouveri eesti organisatsioonide esindajate koosolek 17-ne osavõtja- ^^^^^ esitamisel India valitsuse
ga, nende hulgas Torontost sõitnud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Le^^^^^
peeti Kirikufondi ruumes, juhatas EKN abiesimees L^ : . • ; • ^
• • " - ' — \ ' •;' ; - \ ' " : • . .. ^" Koosolekul, mis ajakirjandusele 's^'S et neid kasutatakse ära poliitili-
.olikinn!ne,y,õeti.üksmeel8e^^^^^^
järgmine deklaratsioon: iutamas kodumaa rühma,t"otograa-
„Vancouveri organisatsioonide
kohal viibivad esindajad käesole­vaga
tunnistavad, et A. Mere, V.
EeekmanM ja teiste punavõimu esin­dajate
vastuvõtt „iyieie Kodus" oli
kahetsetav eksitus. Samuti kinni­tab
koosolek, et alates käesolevaga
deklaratsiooni jõustumisega igasu­gune
avalik diskussioon, artiklid ja
lugejakirjad ajalehtedes lõpetatak­se
meie poolt ning Vancouveri eest-
VANCOUVER („Meie Elu" kaastööliselt) — Mis juhtus Vancouveri
eesti ühiskonnas 11., 12, ja 13. novembril? Vastus sellele küsimusele
koorub välja asjaosaliste küsitlemisest ja annab selgema pildi kui
senini avaldatud puudulikust informatsioonist tingitud napid teated.
Sündmused said alguse okupeeri- rahvatantsu õpetaja ja andis ainult
tud Eestis, kus vallti\eisigruppi Ini­mesi,
kellel on sugulasi ja tuttavaid-sõpru
Vancouveris. N i i oli esinejate
võimalik tulek siin ammu teada, see
aga jäi perekondlikule tasemele.
Septembris võttis ühendust Eesti
Kirikufondiga telefoni teel Kanada-
N. Liidu Sõprusühingu tegelane Geor­ge
ja tahtis teada, kas nad on huvi­tatud
kodumaalt tulevate kunstnike
.•esinemisest. Sellest kõneldi kooso e-kul
ja mainiti, bt kirikusse võib iga­üks
tulla ja pakume pärast ka kohvi,
nagu siin alati tehakse. }a sinna see
. jäi. • ; .
Kaks nädalat enne esinemist võttis
George uuesti ühenduse, seekord
Vancouveri, endise rahvatantsu õpe­taja
Veera Õunapuuga, kellega ta oli
tegutsenud Vancouveri Folk Socie-ty's
rahvusgruppide esinemistel.
George on ukrainlane, elab Burna-by's
ja on la-ulnud esinemistel kooris.
Seekord oli George nõudnud, et kui
tahatemeiega kohtuda ja lubate ..Ees­ti
Kodus" esineda, siis tulevad nad
ainult sel juhul, kiii neid slõbralikult
vastu võetakse. Pr. Õ u n a p u u ei tei­nud
mingit kokkuleppet, põhjendu­des
seda sellega, et ta ei ole enam
nii kodus kui valis-teate
edasi.
Järgmiseks etapiks oli esinemine
pühapäeval. 11. novembril North
Vancouveri Gommunity Häiris, mil­lest
võttis osa ka arvukalt^ eestlasi.
<uid vabu;kohti oli siiski.küllalt.
Siinsed esinejate sugulased ja sõb- aga ilm ei olnud selleks.soodne, siis
radolid toonud esinejatele üleandmi: . ÖH sõit Victoriasse ära jäänud. Püha-seks
ka l i l l i . Lillede andja oli aga
maalastele
maal."
ilmselt kogemusteta noormees. Kui
lavale ei ilmufiud küllalt aegsalt
kunstilisi juhte, ^iis sattus noormees
segadusse ja andis sületäie roosasid
roose esinejate, kõrval seisvale meda­lite
ja ordenitega ülekuhjatud poli-truk
Meri'le! SaTnal momendil ilmu­sid
lavale kunstilised juhid, kes roosi­dest
ilma jäid. ^
Järgmisel päeval oli ette nähtud
päevasel esinemisel oli ülesse kerki­nud
mõte tuua kodumaa noored teisi­päeva
õhtul ..Eesti Kodusse", kus oli
ka Vancouveri rahvatantsijatel kor­raline
harjutus ja pakkuda neile koh­vi
ja kohvikõrvasl. vastastikust tut­vust
sobitada ja vestelda. Esinemisi
fija ajakirjanikke ja ka pillimeest
lavale p i l l i toomas ja pinki sättimas.
Ja siis hakkas rahvamass^kogunema.
Mait Pungar avas ka eesukse ja ha­kati
toole ritta sättima ja alles siis
saadi teada, et külalised esinevad!
Hiljem siiski oli selgunud, et Arnold
Meri oli annud noortele käsu kaasa
võtta rahvarõivad ja pillid! See oli
Vancouveri eestlastele — ka nende­le,
kes kohvilaua tegid — täielikuks
laskond'ulatab käe ühises koostöö üllatuseks. ]a et käest ära läinud asja
vaimus. Read koonduvad jälle ja viisakaksmuuta, öeldi ilusti teretule-elu
läheb edasi normaalselt. Koos- mast (dr. Ruus] ja tänati lõpuks ka
olek soovib kõikidele rõõmsaid Eesti Seltsi nimel! (Seltsi esimees
jõulupühi ja head uut aastat kaas- M^ond Rannata]. Esineti küll a i ­nut
eesti loominguga.
Ainuke vastuoluline episood leidis
aset pärast esinemist allruumides,
kui kohale ilmus õpetaja Thomas
Vaga. Õ p . Vaga sekkumine ilmselt
kõikidele ei meeldinud ja liepde käi­tumine
jättis soovida.
Kõige inetum kogu õhtu jooksul oli
kindlasti moment, kui ülal kirikus
õpetaja pere koos noorte palverüh-ma
liikmetegalaulsid ,.Püha. püha,
püha" ja varsti pärast alustas selts-kond
allruumides lauluga Nii aja-linnaga
tutvum
ostmine. Sellest
selt abielupaar
ne ja ärides sisse-
(eeldus kategoorili-
^eekmann'id. kellel
olevat Eestis kõike rohkem ja saada-di
auliige]acob Kempi.
„EEST[ KODUS"
Teisipäevaks oli kodumaa rühma
dte nähtud sõit Victoriasse. Kuna
ette nähtud, ei olnud. Kohvilaua kor­raldamine
Vancouveris on väga tava- ratas ringi käib",
line j a„Eesti Kodus" kokkut.ulemi- Päev hiljem lahkus protestiks juh-ne
pole kunagi takistustega seotud tunu üle Kirikufondi juhatus täies
olnud. Pealegi peetakse teisipäeval koosseisus. Kaks päeva hiljem olid
mitmete organisatsioonide juhatuste kolm protesteerijat siiski nõus uude
koosolekuid, rahvatantsu harjutusi, juhatusse kandideerima! (Luise Ki-^
noorte; .palvetundi ja hoovipoolsed buvits, L i a India ja Rudolf O l l j u m -
vai. Õhtul tegi nepile vastuvõtu tuntud uksed o'n kõik avatud. neist kaks viimast võtsid osa ka vas-ärimees,
hotelliomanik ja Kirikufon- Kohvilaud allruumides kujunes tuvõtust).
väga rikkalikuks, kuid kohvi oli teh- '
tud vaid natuke, sest paljusid ei 00- ARVAMISI
datud, kuna võis arvata, ei tulevad Nüüd on olukord selline, et Van-ainült
noored. Vancouveri rahva- couveri eestlaskond tahab aega, et
tantsijad jätsid harjutuse ära, kartu- seda kõike unustada. Need, kes ak-
- ——.— , V tiivselt vastuvõtust osa võtsid, ei leia,
fit midagi valesti tehti, peale selle, et
puudus organiseerija,ja „niiditõmba-jateks"
kujunesid kodumaa politru­kid.
Teiste sõnadega — üsna süütu
Rttevõte läks käest ära. Küsitakse,
kas peame kodumaa noortele selja
keerama ja nende vastu protestee­rima,
kuigi teame, et ilma politruk-kidela
nad välismaale ei saa. Üle
kõige tahavad nad, et meie juhtivad
keskorganisatsioonid annaksid.prak-liJisi
juhtnööre, mida teha, et sõbra
käsi ulatada kannatavale kodumaa
rahvale, kes teisiti ei saa, kui olla
(lärg Ihk. 8)
Alfred Sepa oma perekonna keskel. Vasakult — Arvo Niitenberg, Erik
Luksep, Vaige Niitenberg, Anita Luksep, Alfi Sepa, Helen Sepa,
Alfred Sepa medaliga, Imbi Lodge, Lorne Lodge, Linda Niitenberg,
f Pildilt puuduvad pojad Tarmo ja Valdor Sepa). Foto - Elna Kungla
Ainukene eestlane
Alfred Sepa sai Ontario
teeeetemedali
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
esimehele Alfred Sepale oli 8. det­sember
suur päev. Pidulikul tsere­moonial
anti talle üle Ontario
Bicentennial medal teenete eesti
ühiskonnale. Alfred Sepa on ainu­kene
eestlane 19^4- ja hulgas, kes
said selle kõrge tunnustuse möö­dunud
nädalal.
Ontario valitsuse liikmed andsid
üle medaleid tseremooniatel mitmes
kohas. Alfred Sepale andis medali'
üle min. Robert G. Elgie Scarbo-roughs
Ramada Renaissance hotellis
laupäeva õhtupoolikul kus nende
saajaid oli ligi 70. Kohalolid tv-kaa-merad
ja ajakirjanikud. Alfred Sepa-t
küsitles „The Sunday Sun" esindaja
ja järgmisel päeval ilmus lehes tsere­moonia
kirjelduse raamis tema pilt ja
jutuajamine. Selles üteldakse, et 77-
aastane Alfred Sepa on 33 aasta kes­tel
aidanud ehitada 11 000 suurusele
eesti rahvusgrupile ja nüüd ta taot­leb
saada raha 2,4 miljonilisele eesti
põetuskodule.
EESTI MAJAS
Pärast medalite väljaandmise tse­remooniat
hindasid eesti ühiskonna
esindajad Alfred Sepa teeneid sõna­võttudes
Eesti Majas. Koosviibimi­sele,
mille olid korraldanud tema tüt­red
ja väimehed. oU kutsutud Resti
Abistamiskomitee Kanadas jühahis.
„Ehatare", A/S Eesti Maja esindajad
jt. Pärast palvesõnu Tiit Trallalt avas
sõnavõtud EAK juhatusliige Leo
Puurits. loetledes ,,ausambaid". mi­da
Alfred Sepa püstitanud eesti rah­vusgrupile:
Eesti Kodu, „Ehatare",
Eesti Maja. Ta jagas kiitust ka pr.
Sepale, kellele olid lillekorvid EAK
juhatuselt ja „Ehatare" juhtkonnalt.
Hinnates perekonda, kes aidanud
kaasa Alfred Sepa seltskondlikule
tööle, kõneleja märkis, et tema väi­mehed
on kõrgetel positsioonidel Ka­nada
majandusettevõtetes - Vaige
Niitenbergi abikaasa Ontario Hyd-'
ro eksekutiivne viitsepresidenf ja
Imbi Lodge abikaasa suurfirma IBM
juhatuse esimees. E A K abiesimees
Otto Randmäe andis kingiks nägusa
karbi „medali hoidmiseks."
Vahepeal sai sõna ka Alfred Sepa
ise, kes oma elukäigust kõneldes üt­les,
et ta noorena tahtis saada kiri­kuõpetajaks.
Olles pärit mitte rikkast
talust ja lasterikkast perekonnast,
kus isa tegi sepatööd^oli aga soov, et
ta käiks isa jälgdes. Alfred aga läks
ehitusalale.
NOORIM VALLAVANEM ,,
Käis hariduse täiendamiseks, kur-
Alfred Sepa Ontario Bicentennial
medaliga.
süstel, võttis, osa seltskondlikust te-gevusest,
valiti vallavolikogusse ja
Virumaa kõi^e nooremaks vallava­nemaks.
Pagulasena'Rootsis raken­dus
eesti organisatsioonides ja kui
asus Kanadasse valiti varsti A/S Ees­li
Maja juhatusse. Jutustades oma
tegevusest .Alfred Sepa tõstis esile
koostööd arhitekt' Guido Laikvega,"
kes oli üheks tõukejõuks, et EAK
maa-alale hakati ehitama Eesti Kodu
ja ,,Ehataret".
El Alfred Sepa töö meie rahvus­grupis
leidis Ontario 200-a. juubeli
puhul| hindavat tähelepanu siinses
ühiskonnas, selle.s. on suurimad tee­ned
..Ehatare" abijuhalajal Elna
Kunglal, kes tegi vajaliku ettepane­ku.
Talle andis Linda Niitenberg üle
kimbu roose. .,Ehatare" juhataja
Olev Tralla iseloomustas Alfred Se­pal
kui\ osavat juhti, kes hakkama
saab ka keerulistes ja rasketes olu­kordades.
Lõpuks A/S Eesti Maja
esimees Osvald Piil meenutas Alfred
Sepa teeneid eestlaste ühiskodus ja
ütles, et tal seisab ees veel üks
ülesanne — ehitada uus Eesti Maja.
ÄK KORRALDUSEL
ÄPRIKORNIUS
JÕULUPUU
Pühapäoval, 17. veebir. kell 3.30 pJ. FacnaEty of Music,
Walter
: BAAR • SUUPISTED
TARKUS" ORKESTER
IKOiyTSERT
^oserveeritud pääsmed $12.00 Ja $10.00 saadaval ettetellimisel
aadressil: Eesti Kuff^stode Keskus, 958 Broadlyiew Ave., Room 203,
fV94K 2R6.
registreerida samal aadressil.
21. detsembril s.a. !>
Tartu College's
kell 8 õhtul
Sissepääs $6.00 ^
MAGDA PIHLA MAALID
UUED JA VANAD
STUUDI0-iyÄITUSreedeM4. dets., laup., 1?. dets.
ja pühapäeval, 16. dets. kell 12—5 p.l.
Aadress: 33 McNairn Ave. (Yonge h Yonge Boubvard)
Tel. 489-8163
TERETULEfV3AST KÕIGILE!
ECO