Meie Elu = Our life, May 6, 1982

              MmAPÄEVAL, k mil - THURSDAY, MAY Ö ,pMeie Elu" m. 18 (1679) 1982
ISTI MAST
(
Kunstnik Joann Saarniit ja tema 1948. a. maalitud autoportree.
|(unstnik
Joann i Saarnili 70
.Tallinna K ^ i kinos valmistab 14
aastane poiss plakateid ja edasi 11
aastat Kopli "rahvamajas dekorat­sioone.
See alsüs eeldab kunstialali-^
si õpinguid Kunsttööstuskoolis, A.
Jansen maali ^ja Kr. Raua joonistuse
osakonnas 6 'aasta kursuse lõpeta-
\mist- \ Sellele lisandus. Riigi Kõrge­mas'
Kunstikoolis meistri kutse saa-raifii
1939 aastal. Kunstikooli õppe-valjieaegadel
töötab noor kunstnik
Hargla kiriku 'altarimaali j-a kiriku
res|tauree(rimisel. Töötab Tallinnas
- oma tarbekunsti stuudios, oli kuns­tiline
nõuandja reas organisatsioo- ,
nes' nagu Noored Kotkad, Kaitselii­du
Peastaap, Mlutöökoda jne. Suu-,
• rima tööna oli JI Eesti Mängude ja
ülemaalise Kaitseliidu suurparaadi
kunstiline kujundus.
j Eesti rahva kannatusaastate alul
mobiliseeritakse ta ja leiame teda
' koos 30.000 leesti noorega . Siberis.
Idarindel 1943 aastal satub ta eriolu=
korrist tingituna venelaste vangi'ja
määratakse 15 aastaks Siberi sunni­tööle.
See talumatu olukord kajas­tub
ta maalideS| ja kunstimapis „Be-hind
Iron Gurtain".
Idarindel antakse veelkordne või­malus
sunnitööliste võidelda puna­armees,
kust põgeneb tagasi Eestis­se.
Pettumisist ja vangilaagri vintsu­tustest
mõjustatuna põgeneb üle vee
\ Sobme. Tõotab Suomen Filijaiteol-
; lisuses kunstnikuna. Edasi põgene­des
Rootsi, kus töötab vabakunstni­kuna,
on Mige Rootsi kunstnike ühin­gus.
Tema sõjakoleduste, elamuste,
raskuste, |nälja'ja õuduste, motiivili­se
loomingu omab Stokholmis Grö-na
Paletten gallerii.
• Taanis toimunud Baptistide Üle­maailmsele
kongressile 1947 telliti
tema panoo — söejoonis „Usu taga­kiusamine^
N. Liidus". 1948 toimub-esimene
kommunismivastane näitus
Gröna Galeriis. Kanadasse asumine
toimub 1948 aastal ühiselt ostetudl
lekkivas paadis „Walnutil" koos 347
kaasmaalasega. Esimese kunstniku­na
kommunismi poolt vallutatud-
: maalt korraldatakse tema kommu­nismi
vastastest • maalidest näitus,
HalifaxiS; mis hiljem rändnäitusena •
.Esineb paljudes linnades. Saarniit
saab sellega üleöö kuulsaks kommu­nismi
vastaseks võitlejaks pintsli ja
pliiatsi abil. Tejnast kirjutavad pal­jud
kanada ajalehed.
Torontos korraldab Imperial Or­der
Daughters of Etnpire tema näir
tuse Laing Galeriis. Kuulub T. Ea-toni
galerii 50 kunstniku koosseisu.
On töötanud pidevalt Wolfe Bros.
. reklaami 'kompaniis -kunstnikuna 26
aastat. Peale pensionile siirdumist
on J. Saarniit väga intensiivselt töö­tanud.
Tejma igaaastased iseseisvad
kunstinäitused on Toronto eestlaste
peres leidnud-kindla koha. Samuti
'; on. tema osa võtnud üle 100 grupi­näitusest.
Omandanud kunstialaiisi
auhindu ja tunnustusi. United Ap-peaVi
kasutatud sümbolmärk on ku­jundatud
J. Saarniidu poöit 1960 aas­tal,
olles valitud sadandeist kavan-deist
1. auhinnaga. Lisaks oma graa­fikale
on; tai kujundanud üle 50 eks­liibrise,
misi esindanud eesti eksliib­rist
paljudel näitustel. .
Eestlaste\tuhaijided kodud on kau­nistatud
i tema kunstiloominguga,
millele lisanduvad teosed tuntud ko­gudest:
ICanada saatkond Londonis,
Chicago Jribune,lCan. iron Founda-
. tion, Nati Gallery of Smithsonian
. Institute USA, ei|aS:ogu Per A. Han-
,son, S. J. 'Zacks, seinapannoo Enn
Alfredi ofiises Torontos, E. Kembi
: Vancouveris, Filipiinide Real Esta-te
Torontos ja Eesti Majas. Hea su­lemehena
on ilmunud tema mäles­tuste
teos „Läänes Itta ja Idast
/Läände". Viimast kümme aastat on
. tema lemmikteemaks „Sumeri". sel-
; le rahva kunstiväljenduse uurimine
J ja tema poolt selle uuesti saarniidu-
. likult kujundamine.
Tõsise eestlasest võitleja ja armas-
. I. tuslikult eesti kunsti loojana on J.
Saarniidu looming meie tulevastele
I põlvedele paljudes kodudes ja mit­meil
mail. Edaspidiseks jõudu, indu
ja raugematut loomisjõudu soovivad
kõik, kelle ^codus on seintel „Saar-niit"
ja kes'ootavad Sult uusi kuns­titeoseid.
"
: ; EMILEERM
VILMÄ SÄlDLO"
BELINFANTE 60
Rotterdamis tähistas 24. aprillil
60-ndat siinnipäeva Viima Saidlo-Be-linfante.
Hollandi Eesti Seltsi kaua­aegne
ja teeneterikas esimees, kelle:
rahvuslik.-tegevus on ulatunud ka
väijaspoole Hollandi piire.
Viima Belirifante väsimatu hmi ja
energia on kandnud tänuväärseid tu­lemusi,
n^h. ka eestlaste ja holland­laste
vaheliste suhete arendamisel.
Näit. tasus sealne Rotary pikki aas­taid
Hollandis toimunud eesti noor-tekursuste
kulud.
Belififantede kodu Rotterdamis on
olnud avatud alati kõigile .Hollandit
külastavatele eestlastele see on
olnud nagu tõeline' Eesti konsulaat.
Kogu perekond on eestlikeelne —
kaasa anvatud hoiTüandltasest pere­isa
dr. Aleksander BelinfanJ.e, kes
meeleldi' võtab osa eestlaste selts­kondlikust
elust. Viima Belinfante
on elukutselt meditsiiniõde ja põge­nikuna
Saksamaal tutvus- ta põge­nikke
abistava arsti dr. Belinfante-ga,
kellega ta abiellus, asudes elama
Rotterdami, kus mees on olnud hii-gelsadama
ametiarstiks. '
Aprilli kuuga lõppes üle 40 ä. va­nuste
kergejõustiki^ste talvehooäeg
Torontos. Järgnevalt on Mrjelda
vöistlusvõimalusl suvekuudel välja^
arvatud maantee- ja maratohijook"
md nüHlseid üldciiilluseš:
Maikuus on nelfyõimahist võist­lemiseks,
üks neist Pöhja&roliinäs
kuu alguses. Juunis - - v i i s , kaasa­arvatud
Oiitärio esivõistlused Kitc-heneris.
. Juulis 4- kaks, tähtsaim
.neist klubidevahejtne. Augustis —
kaks, koos K^na^a ja P.; Am. esi^
võistlusega Ottawas. Septembrist—^
P. Am. Balti esivõistlus. Okt. ja no­vembris—
; rtlurdmaa esivõistlused
, meeskondadele ja individuaalselt '
Üheks tähtsamaks ürituseks- on
Ontario esivõistlus mis on nn. „tu-leprooviks''
Kanada esivõištlusele ja
järgnevalt „hüppelauaks" Kanada
meeskonda etv osaleda Masterite
Maailmamängudel Puertoriikos 1983
. -aastal.
Vöiks isegi . arvata, et mõnelgi
masteril on lootust Eesti nime viia
aupoodiumile. Võrreldes Kanada
masterite tagajärgedega;i9Sl a. esi:
võistkišelt Vancouveris .nähtub, et
eestlased mitmest vanuseklassist
oleks võinud tuua kuus küldmedalt,
(100, 5000 kõnd, kaugus, kõrgus, tei­vas,
kuul), kolm hõbedat (kuul — 2,
ketas) ja kolm pronksi (400, ketas
— 2). Tookordne 'võimalus ,^rnägati
maha" jriäijandusliku toetuse puu­dusel.
• ^
Teisekis tähtsamaks ürituseks ku­juneb
klubide võistlus kaheksal alal:
100, 400, 1500, 5000, kaugus,, kõrgus,
kuul ja ketas. Mullu esmakordselt
osaledes eestlased jäid napilt>vne
daks 7465 •punktiga olles Saksa S'64
klubis järel ainult 11 punktLWarika
võitis LätiT-fF Khibi, kes oli ka;
1980 a. parim, 10357 punktiga.-
Kuna lätlaste äry Torontos on la­heduses
eestlastele siis peaks m^
suutma pakkuda neile head konku­rentsi-
eeldades I et praegugi peame
endid spordirahvaks. | •
Veidi analüüsides lätlaste eelmise
aasta edu,,saladust"selgub, et neiPide
pääseda Kanada spordiajalukku.
Kas- „magame maha" praeguse sood­sa
olukorra? Kanada masterite arv
ön kiiresti kasvamas ja tulevikus
nendega sammüpidamine osutiiks
ülejõukäivaks ka lätlastele.
: ülalmainitud tähtsamad võistlu­sed
korraldatakse Kanada Master:'
Atleetide ühingu (CMAA) poolt ning
nendega liikineksolemine (^15) ori'
vajalik." Uued võistlejad peaks aeg-*
sasti muretsema , sooviavalduste
blankette helistades E.M. Khibile'
(416) 2424314. ;
MÜÜGID
Müüa Bavoi
SUVILA
•Eesti kirikuõpeajad, kes oma teo­loogilise
hariduse said E,V. Tartu
ülikoolis, on jõudnud või jõudmas
auväärsesse ikka. 'Nõnda võib ka
abipraost J. Aarik tagasi, vaadata
oiria 70-aastasele elurännakule.
Tema vanemad olid talupidajad
Võnnu vallas, tartumaal, kus ta
sündis 7. mail 1912. &.
;Sai alghariduse kohalikus algkoo­li^
ja lõpetas Hugo Treffneri güm­naasiumi
Tartus. Lõpetas E.V. Tar­tu
,Ühkoolis usuteaduskonna 1937. a.
Selle järele ta oli prooviaastal õp.H.
Unti juures Kullamaal ja ordineeriti
5. juunil 1938. a. Tallinna Toomkiri­kus
piiskop; H. B. Rahamäe poolt,
saades Pärnu praostkonna noorsoo­töö
õpetajaks.
Sakslaste ümberasumise tõttu via-banes
Karksi koguduse õpetajakoht
ja ta valiti sinna 1940.- a.Põneges
koos paljudega kodumaalt, jõudes
Saksamaale . Seal määrati Saksa
Idaministeeriumi poolt ta eestlasi
usuliselt teenima Württernbergisse.
Sõja lõppedes 1945. a. sügisel asus -
Geislipgeni suurlaagrisse, hakates
.teiste õpetajatega koos teenima kaas,
maalasi. Selle kõrval andis gümnaa-
• siumis usuõpetustunde.
Märtsis 1950. a. asus Ameerika
ühendriikidesse, kus teenis eestlasi
Augilstana sinodi toetusel Gonnecti-cutis
ja ümbruses; Usulise töö üm-'
berkorraldamise tõttu ta läks Los
Angelesse sealseid:; eestlasi- teenima
ja valiti EELK Los Angelese Peetri
koguduse õpetajaks 1954. a.
Philadelphias juubilar abiellus 28.
novembril 1959. mag. Ella Toometi­ga,
kes asus tegevusse koguduse or­ganistina.
Seda ülesannet on ta pi­devalt
täitnud oma psühholoogi elur
kutse kõrval.
EELK Adelaide koguduse õpetaja­koha
vakantseks jäämisel kutsuti
juubilar 1963. a. seda kogudust tee­nima,-
kus 1981. a. lõpul oli .400 lee-ritatud
liiget.
Õpetaja toimetab koguduse aja­kirja
„Lõunaristi AU", milline ilmub
iga kahe kuu järele.
Praostkonna 1 asutamisega Aust--
— klubi voistles; 15 mehega 36-el alal
eestlaste 9 mehe vastu 23-el alal
--klubist 11 nieest tõukas kuuli ja
12 meest heitsid ketast, eestlaste
vastavad arvud olid 5 ja 4
— treening ön kestnud seitse aas­tat
ja nende: tegevuskulusid on
ühiskond tubUsti abistanud.
' Mida oleks vaja: teha- et lätlastele
järgi jõuda või isegi katkestada nen­de
edukäiku karika jäädavalt oman­damiseks?
\Esmalt, Eesti masterite arv peaks
olema vähemalt • kahekordne eelmi­sest
aastast mil meil polnud ühtegi
võistlejat 45+,: 50-f ja 75-f vanuse­klassis.
Küna kaheksas (8) vanuse­klassis
kaks (2) paremat tagajärge
toovad punkte'kaheksalt (8) võist-lusalalt
siis ilmselt on vaja täita 128
kohta! Oletades, et igarmaster teeb
•• kaasa keskmiselt kolmel alal siis
täielik Eesti meeskond kujuneks 43
liikmeliseks.
Teiseks, eriti kerged peaks olema 16
koha täitmine kuu(itõukes mis va­jab
suhteliselt vähe eeltreeningut!
Meenutama peaks, et vanemad mäs-terid.
.saavad kasutada kergemat
kuuli jä ketast:
Etobicoke'Ujumiseklubi keyadine^
ujumisvõistlus Ontario ujumisklubi-dele
erinevates vanusegruppides toi­mus
laupäeval l-l ja pühapäeval 2-1
maü; omas: |noödsas.^50 m ujulasž
Võistlusest • võittis- osa 21 khibi 689
Võistlejaga'; Võisteldi jaeljäs -erine­vas
: vanusegrupis,- viies eriiievas
stims ja 51), lOO^a 200- m distantsi-,
del.. Viimane (200 m) oli ainult
stiilile, milline koosrifeto vab
riuli, selili j ^ liblikstiiÜ ujumisest,,,
igas stiilis 50 m. Võistlus algas mõ-f:
: lemil päeval keir 8 h. ühetunnise ke-hasoendamisega
(V^arm • Up), staiy^
diga kell 9 ja loppis kelf 5 p.l. See/
kahepäevane võistlus oli jagatud
72-ks eri osaks, vastavalt vanustele,
stiilidele ia dlstahtsidele. Kuna ujula
oli kaheksaliinilirie, siis sellel võist­lusel
oli; :üle: 3000-e stardi Näitek^
: tütariaste 11—12 a. vanusegrupi 50
m vabalt ujumises oli kõige rohkeni
osavõtjaid arvult: 95 ja see väjäs 16
starti, enne kui selgusid* lõppvõist-;
lüsele pääsejad. Võisthis6 korralda*,
miseks oli rakendatud üle 80 isiku
;(t)üroo, ajavotjad, kohtunikud ja
starterid )^ nende hülgas ka eestlasi,
kes õlid võistlejate vanemad. Võist-luskorraldus;
kulges haruldaselt su­juvalt,
kuid õli väga pingeline. Näi-.
tekš meie võistleia Cindy õunpuu
ema:, kes oli kompuuterite operaato-.
riks, töötas seal laupäeva honirtiiku
kella kaheksast vahetpidamata kuni
kella kaheni öösel. Võisitlusest võttis
osa 10 eestlast, nendest 4 tütarlast ja
6 poissi. Kõige nooremaks eesti
võistlejaks oh Kia Puhm. (Tulemu­sed
järgnevad).
HARALD'RAIGNA' •
fõrorfe Eesti Maleklubiis peeti
aprillikuu •kürmale 'treeningtumiir
enne Etobicoke Maleklubiga koh­tumist,
J see toimus Toronto Eesti
Majas. Turniirist võtsid osa 8.võist-lejatjal
turniiri 'kohtunikuks oli
Lembit Joselin. Esikoha saavutas Ä.
Loorits • 5 punktiga 7 võüriaUkust.
Jeiseks tuli P. Smeelen (5.p.) ja ko^
mas oli A. Kõresaar (4i/^ pO. Kaasa
mängisid veel J^ Järve, T. KÕhelik,
V.;Pikkand, V. Puna, • E. Türner.- :
Väljaspool turniiri mäletasid H; Aa- -
vik, V. Haberkorn, E. Pajo ja E. Ta-ni.;
-•' . •
Järgmine maleõhtu Toronto Eesti
Majas on 13. mail kell 7 Õhtul. See ,
on viimane klubiõhtu' enne suvist
vaheaega. Kõik malehuvilised ön
kutsutud:sellest'osa võtma.; .
Suvel toimub Tallinna Festivali ;
raamides ka sel aastal mitmesugu­seid
malevõistlusi nii 14: aastat: ja
noorematele kui ka vanematele. Dn C
arvata, et Andres Loõrits, kes ka se|
aastal osa võttis kõikidest turniiri­dest,
läheb noorte klassist üle vane­mate
hieeskondä kus, tema ori nagu
eelpool mainitud, võistelnud heade
: tagajärgedega.. Võib oletada, et A.
Looritsast sirgub L Liitojaga võrrel­dav
noor maletaja küna ta on alles
oma malekarjääri algastmes.
Quinte's
Eoos paadünaja ja saunjaga. Järves
kallas. 12 aakri mäiitd. Küsitav hind
|37.9®0.Tei; 247-039^ või 4574119.
m
KeUel on müüa
Põhja Eesti I osa, KL (Kaitseliidu)
Valge Aist, EVTÜCEesti Vabätahttl-ku
Tuletõrje ühingu) Hooldusmärk.
PahmheUstadaA.LEHÄRr 425-3953;
1000 aastat
Vanused
40+, 45-}-
50+, 55+
60+, 65+i
kuul (kg) ketas (kg)
7.26 2.0
5.50 4.5
75~. 4.00 1.0
Kolmandaks, seoses treeninguga
on tähtis et need masterid kes lu­banud
või • kavatsevad kaasa teha
hakkaks viivitamata köhastaiiia li­haseid
vastavale alale ja südame —
kopsu — vereringe süsteemi. tõhus­tama,
kui seda pole veel tehftud.
Möödunud aasta võistl^aist enamus
on olnud üsna pidevalt' tegevuses.
Kuna ka^iadalaste klubid pole veel
arvurikkaltV võistlemas ja kui meie
masterid esineks eriti: suurearvuli­selt
siis oleks tänavu tsüurshanšs
Kia Puhm — kõige
!a.
noorem eesti
— H. Raigna
E. 'Korporatsioonide Liidu kokku- ;
'.tulekul Montrealis esines õigustead­lane
E. V. Saks' loenguga ,;"1000 aas­tat
Eesti, viikingiäega". / : : -
ICõneleja märkis, et Eesti viikiri- y
giaeg on meie oma marksistlike aja­loolaste
poolt teadlikult surnuks vaiu :
gitud,. just nagu keiserinna ICatarirä .
II. määrus nõudis, et Venemaale al-hitatud
rahvaster ei tohi • olla min^t
kuulsat ajalugu. Ainsad, kes seda qn
käsitlenud, olid möödunud sajandil
Saaremaa baltlasedy; von • Frey, 1^.
Buxhoeveden, Holzmayer ja pastor
Körber avaldas: raamatu„Bausteine
zu einer Ge:SGhichteÕesels". Krooni^-
käd ja Skandinaavia: saagad umbes
1000.aasta jooksul -aga kirjeldavad
korduvalt Eesti Saaremaa, (Osiliä)
ja Kura viikingite tegeVust. Need do-'
kum^ndid on nüüd avaldatud uuri­muses.
„The Estonian Vikirigs".
Et Saaremaa ja Kuramaa viikin­gid
olid meresõidus superioorsemad
Skandinaavia viikingitest^ see selgub
Henriku: kroonikast, eriti Eirik Räu-di
saagast, milles finne-laplaši kaht­lustatakse
nõidumises, kuna nad os­kasid
vastu tuult purjetada Moodsa
arusaiama •kohaselt nad lihtsalt ka-'
sutasid klüüverpoomi. Vastavalt
Skahdinaavia kroonikaile Sigtüna '
ehitati kaitseks eesti viikingite vas- :
tu, kuid hiljem: hävitati eestlaste
poolt. ' Rootsi' pealinn Uppsala ja
ümbrus olid umbes' 40 ä. eestlaste
võimu all ja viimased tollal koguni
üritanud vallutada kogu Rootsit,
vastavalt Rootsi peapiiskop Magnu-se
kroonikale, ölandi (Ojamaa) saar
oli ligi sajandi saarlaste-kuralaste
valduses. Neil oHd seal kantsid ja
liad kontrollisid Baltilmere liaeva-sõitu
ning rüüstasid pidevalt Taanit,
aastaü 940—86, ka hiljem; ;
. Üks põnevaid, vähetuntud episoo- •
de öli Saaremaa viikingite retk Tar­tu
kantsi alla a. 1060 ja ^elle valiu-taniine.
Venelased on korduvalt kel­kinud,
et Nogardia vürst Järoslav
^ Theda Marike Kiili lõpetas Toron­tos
Ryer^oni ikooll õhtukur|]use
tipp-hinnet|ega. tema auks Istutati
tema nimele .püü kooliõuele. Läks
lõunasse puhku^^^^ ja hiljem jätkab
õpinguid jälle samas k(^Us aiandus,
arhitektuuri (Landscape A^chitec-tur'i)
alal, ila on ametnik M^^^^^ Te-lephoiü
kontoris.
il^ Saksamaal, Giesseni Justüs-Llebi.
gi ülikoolis töötab 1958. a. alates ve-terinaargünekoloogia
professorina
Hary Tillmann; kes äsja tähistas 70.
sünipäevav Pärinedes VanaiÄntslast,
lõpetas ta Tartus 1931 Treffneri
gümnaasiumi ja sieejärele 1937, Tartu
ülikooli, loomaarstina. Tema tead­lasetee
algas Tartu Ülikoolis, kus ta
prof. Sarali kutsel asus tööle assis­tendina
loo;ma haavakliinikus. te­mast
pidi saama ta õpetaja järglane
veterinaärldrurgia õppetcwlil. '
Läänlaste Seltsi aästapeakoos-olek
peetakse kolmapäeval, 12. mail
Eesti Maja klubiruumis tavakohase
päevakorraga, millest seltsi: juhatus
palub kõiki läänlasi osä.'vdtta.'j
^•^v:,: ; : ' . • - ' - • HJHÄTUS:- :
vallutanud a. 1030 Tartu linnuse ja
rajanud Jurjewi linna. Saariaste
retk, vähemalt 100. ,^iratica'ga" š.o
c. 3Q00 mehega ja 200 hobusega pidi
toiniuma piki Eesti jõgesid, Pämu
jõe ja Võrtsjärve kaudu,: milliste
veepind oli tollal 2 meetrit kõrgem.
Samal retkel saarlased riiüstasid /ka
Pihkva linna. . • ? |. •
VeeJ a. 1220,. kui juba suurem ^sa
^ Eestimaast oli kristianiseeritiid,
rootslased üritasid . kättemaksu
saarlaste vastu ja ehitasid 'Lääne­maal
Lihula kantsi. Läänemaa oli (
tollal aigia õsa Saaremaa valitsus­alast.
Vaevalt sai aga kuningas oma
peaväega lahkuda, kui saarlased
ründasid ja^vallutasid Lihula linnu­se,
kasutades selleks tulepomme ja
tapsid viimseni maha Rootsi garni­soni
koos kuninga/ poja ja piiskopi­ga.
Saarlaste mereröövi-laevu nime- •
tatakse kroonikais „piraticateks" ja
nende tegevus lõ.ppes Jüriöö mässu­ga
ja koos sellega ka saarlaste viir
kingi-tegevus, mis kestis Baltimerel
umbes 1000 aastat.
iiiiiiiiiiisiiiniiiiiiiiiiiiiiitiiiHUi8iiiiii»iiiniHiHiiiiiHi|iniii^
S67R0EHAMPT0N Ave.Toront6.Tel.488.5895
0
j( Laup., 8. ja 9. mail Walter Loodi
õlimaalide näitus Eesti Majas.
Ism., 8, maU TERR ,JCungla"'
Mäiball Dowritown Holiday Innls
algusega kl. 6:30 õ.
^ Pühap., 9./man T.E.S. Täiendus-
Kavatsen nimelt septembris oma 62 keelse sõnaraamatu väl­ja
anda. Kuna see tiileb Xeroxil ja olevalt 600 leheküljest
tuleks üksikhind $70.00 ümber. Käesolevaga informeerin ja
annan võimaluse ešimest*'trükkiasjasthuvitatuil tellida.
Kuna hind on lahtine, siis paluks< huvi korreilainuh teatada
aadressil: Ants Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont. M4C
:^N9. Võtan tellimisi vastu augusti lõpuni 1982.
^•'v-V^ ::--:'^:'ANTSVOMM:'::
raalias, valiti ta 28; detsembril 1972.
a. praostkonna abipraostiks
Tal on Imyi olnud kirjutada
duse^akiijasjaiajakiij
meie kiriku achnmistratiivse tesevu
se üle ja selgitanud kirikuko^ tä­hendust
leides,.^ et ülemaailmsete
eesti päevade pidamisega: on tekki-nud
VGimahis. et kirikulcogu s^aks'
, kokku tulla, mis, tema. a r v ä S S i :
toimuma. • "
Jumala Isa arm ja halastus on te»
da saatnud siiani. Hoidku I
aeersm! teda ka. nendel aastatel mis. on!
küoU Emadepäeva aktus Eesti Ma­jas
algusepW. 2 p.
^ HeliaPv S3J mail Sergei Soldatov'i
loeng Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
.^Reedel, 14. mail „Allikas" Eesti
ftiajaš algusega kl. 7.30 õ.
Laup., 15. mail y^^älestuste rada-del"
Peetri kiriku saalis algusega kl.
i õ.
i Reedely 21. mail „Ärved Viirlaid
^uies ja proosas" Tartu College'is
algusega kl. 7.30 õ.
i^NeIjapin.-20.juuiü Tallinn
tival Eesti Majas.
lillil!»
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ÜGAN #AüL junus
Müük jarehtto
-I Äris 291-5054
Kodusi 423-5716
5Ö00 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont.MlS '4L9 ;
Chevette. Malibu Corvette Oldsmobile
Camaro ' Monte Cärio toega Celebrity i . •
Citation Caprice Cutlass , Toronado ä
Cavalier Impala. Cutlass Ciera Chevy Trucks and Vans