Meie Elu = Our life, May 6, 1982

              „MeieEk" nr/18 (1679) im MELJAPÄEVÄtti, 6. MAIL — THUESMY, MAY i
REVOLUTSIOONI! NÜÜDISAEGA
TEEMAKS
Vestlus dr. Tõnu Parming^uga
Mew Yorgis toimusid järjekordsed Kultuuripäevad, ebatavaliselt
suure osalejate arvuga, tlrituse teemaks oli valitud „Tev©lutsioo-nist
nüüdisaega'', ning loenguid ja laudkonna vestlust täiendasid
kolm eri tekrietendust. Üks tänavuste Kultuuripäevade korralda­jaid,,
dr. Tõnu Farming, .vMMs hiljuti Torontos, "kus ta andis „Meie
Elule" intervjuu.
ME: iKas võiksite selgitada, kui­das
i toimus rõhuasetuse „revoIut-slöobist
nüüdisaegä'\ valik?
Parming: Asi i)ole ju hirmsalt
yeruline. Ida-Euroopas on toimu­nud
Praha 'kevadest saadik ulatuslik-
Ice ja kohati uskumatuid muudatu­si,
millest arusaamine tavaliste läh­tekohtade
raames on küllaltki ras­ke,
kui imitte isegi võimatu. Üheaeg­selt
on saavutatud suuri edusamme
tööstusühiskondadeks ümberkujun- •
damisel, ja valitseb ilmselt suur ra-hülolemlatus
nii tööliskonnas kui ka
intelligentsi hulgas. Mõtlen siinjuu-tusest
Soomes, sõitmiseks Ees/ti
kaudu Venemaale.
Valgemäe tõi esile ka teisi John
Reed'i kokkupuuteid Eestiga. Ni­melt
oli Reed Venemaal enne ok­toobri
revolutsiooni ajakirjaiiikuna;
ning ta läbis Eesti, et üles otsida
kõrgemaid Vene sõjaväe peakorte­reid.
Selle tõttu on Reed' päevikuis,
märkimkutes ja kirjavahetuses ma­terjali
Eesti kohta. ,
NYEHŠäTOta
127-
Mv M-n . . . ^ '5'oronto Eesti Meeskoori kontserdi lõpul Lakewoodi Eesti Majas laupäeval, 17. aprillil tervitasid ja
ME: MüIe koM. te Ise raa|.,site? ^^^^^^ ^^^.^ ^.^^^.^^^ ^^^^.^ k^^^-^j,. ^^^^^.^^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^ ^ p^^^^^
Farming: Minu ettekande röhk lan- Lakewoodi Eesti Ühingu esunees Valter Musta- ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides'esimees Joh.
ges eesti itöölisliikumiisele USA-s aja­vahemikul
1906—17. Sündmused siin Foto — 0. Haamer
MEW-YORK. (ME) — Ülevat mee­leolu
tõi oma külakostiga New Jer­sey
eestlastele Toronto Eesti Mees­se
II a. vanune poeg E;ero tshellol.
Kohapealt rikastas. esinemist tenor
H. Riivald pianist Asta Riivaldi'-saa-aaja
Inglismaal
Tervitusi ütlesid. 'Eesti Raljvusko»
mitee esimes Joh. Simoiison ja.La­kewoodi
Eesti Ühingu esimees Väl-res
just Poola ^^olidaarsust ja ^„ ^^^g^ ^.^he tuntud iildsusele, kuid
mitmete teisitrtnotlejate rühmituste j^^^^^j^. ^g^^.^. sündmuste-'
liikumist. Pealegi on kullaltki palju ^estiL Vasakpoolne tööliskond
nurinat nende vahfemaal - tarbijad ^^-^^ paremini organiseeritud
pole rahul, usklikud pole rahul, on ^sa USA tollases eestlaskonnas,
olemas naisliikumisi, mis samuti po- . ^uid nagu Eestiski tekkis liikumi»'
le rahul. Käärifnine ulatub pealegi ^^^^j.' löhe , revolutsiooniaastal,
ainuparteide ridadesse. Äärmuslased ül^inesid bolshev-istli-Üks
lähtekoht värskemateks aru- Hu liikumisegaV valdav enamus/olid
saamisteks oleks niiüdisaja vaatle- demokraatlikult meelestatud, ning T T^rn-rTZ^nTi TP^J? Tli^k^ZtV""'Ti^^i
mine revolutsiooniliste-utoopiliste toetasid Vabariisi loomist. Pärast f^^^^ Lakewoodi Eesti tes^j^ubhku ovatsioonid ei tahtnud
. 1 . A . ofni YinHoc nirii cA^-. i;u. , c ;^ y * • 1 ^'''«^^ Majas. Selle saal ja tagapool asuv kohati lõppeda, umbes pooled lau- ^"!^^^,.l^"fr,t. '/''^f einelaua ruum oli publikust viimse lud tulid kordamisele ja T i . k a roh-uhiskond
valjM^ujunema^^^o^^^^ tlTrn^uV t^^^^ võimaluseni täis, ulatudes tublist! kesti'lisapalu,
mi all? Missugune on. reaalsus.•'Fea- alusmüüri, millele Teisele Maailma- ... ^ , . , \
legi on revolutsiooni ajastu saavu- sõjafe järgnevad sisserändajad ole- "® omesajae.^ ^
tanud uut populaarset tähelepanu vat eestlaskonda üles ehitasid. Or- Kunstilise "külje konnal hästi ,esi-
Põhja-Ameerikas filmi „Reds" kau- ganifeeeritud eestlaskond USA-s ula- nenud 52-liikmeliselit koDrilt Ghar-du.
See ön rajatud USA vasakintelli- tub Iju tagasi aastasse 1898! , les Kipperi juhatusel süvendas uri­sen
tsi ^kuulunud ajakirjanik John ^ , ,^ . , tus ka rahvuslikke tundeid, kuna ka- ^^^^^^^^^ ^ s i i umngu esimees vai-keedl
eluloole. Samaaegselt on po- .^j'^"^ kirjeldanud . j^^. ter Must. Korraljiajaid ja vaevana-pulaarsuse
saavutanud Poola filmi- ^jaloolm ameid Kas o^^^ duselaulud. õhtu seda atmosfääri grjaid tänas kooyr nimel esim^^^
meistri Wadja kaks filmi. Marmor- set ja muud KuWaevade prog- arendasid omakorda ka kooriga, kes andes hh Uke^^^^^
mees" ja „terasmees". Viimane on tuli kahel omnibusel, kaasa tulnud ^^^^"^^ '''"^'^'^^ V. Mustale la en-
, praegu linastamisel, ning ta tegeleb , Parming: Ja loomulikult oli. Terve turistidest kaasmaalased Torontost,
\ ..Solidaarsuse'" liikumise tekkimis- , launäev oli pühendatud nüüdisajale, samuti üsna arvukalt kontserdile
looga. j' •• ' ,Raimond Kolk vaatas tänapäeva sõitnud muusikasõbrad ja kooriliik-
Ti«tc nfi-A ' 1 •*« v« Eesti kirjandust, dr. Rein Taasepe- metesõbrad-tuttavad New'Yorgist,; . -
ME: Mida peaksite e huvitaval. Connecticutis!, Baltimore ümbru- PÜveluugid andes tubli apnll=
maks ettekkdeks Kultuunpaevade ^.^^ ^^^^^^^ ^^^-^ ^^^^ v.hma,,ei talas^^^^^^^^
programmis . ^.^^ ^^^^^^^ ^^^^^ ^^.^^^ j^^^^^^^^; ^i ole Lakewoodi Eesti L l i T n L ^ f t n ^ t ^"^^ ^^^^^ "^^""'^
• Parming: feelkõige Raimond Kolgi vestlus. Viimane hindas tänapäeva Majas vist mitte ühelgi varemasel [f^^^T^^^^^^^ ^'.''^'"^ ^""^ ""^
esimest loerigut, mis hindas revolut- terve Ida-Euroopa mastaabis, ning kontserdil või teatrietendusel näh- .^^ ^ hnr^m^nSi^rr , ^""^'n l^"""^
siöoni käsitlemist eesti ilukirjandu- peale Taagepera osalesid selles noo- tud. Küll on publikut muidugi kau^ varajaste nommiicutundideni. muusikaõpetajana St. P^uls Girls
ses. Minu suureks'üllatuseks oli,'et remapõlve aktivistid Martin Suu- g^h enam olnud näit. spordimängu- Lühike puhlois, hommikusöök ja Sohoolis Londonis, kutsuti k.a. ke-
1917. aasta sündmustik pole leidnud bers ia Poola ,;Solidaarsuse" rah- «^^l- laulupäevadfel. Jaanipäeva-Või^ juba oli aeg asuda ootavatesse bus- vadel Inglismaale konserteerima
erilist käsitlemist ei Vabariigi ajal, vusvahelise, osakonna New Yoi:gis dupüha märkimisel ja teistel taolis- [ sidesse, et alata pikka reisi To- omä 45-hikmehsp tüta^^^^^
eii nõukogude korra ajal, ega kä pa- ; asuv juhataja. -Vahendajaks oli va-
' guluses, vaatamata et. revolutsioon \ simatu poliitaktivist Juta Ristsop.
' oh .pöördeliseks sündmuseks eesti i ,' , ,
rahva ajaloos. Kolgil on minu mee- \ , Puudufab kultuuriUst tegevust
lest õigus, kui ta väitis, et see ajas- ) ]^^'^', "^""f^^' ^õiks ju rõhutada
tu on poliitiliselt ja sotsiaalselt liig- ^ ^^^^^^^, ^^^iselt asuva kirjaniku
selt „keeruline". et -seda käsitleda' Raimond Kolgi kahte kirjandusala-saaks.
Rahvuslikult meelestatud kir- ^st loengiit, Nõukogude .Eestis elava
janik peab selgitama kuidagi, miks ""aetaja Paul-Eerik Rummo neLja-valdav
osa eestlasist sel kriitilisel kümnenda sünnipäeva tähistamist,
momendil sotsialistlikult meelesta- ^^^^^ ^^"^ ^^imus tervenisti kolm
ja eji-disele
esimehele Vaike Kiinile. • •
Pärast kontserti istuti' laudade
üinber, et muljeid vahetada ja uusi
tutvusi sobitada. AKuigi ilmataat
NEW YORK (ME.) 51 a. va^
nune. New Yorgi Eesti Haridusselts
on teatavasti New Yorgi Eesti Ma­ja
tegelük ülallpidaja jja' paljudele
seltskondlikele j2| kultuurilistele <M^
gamsatsioonidele katusorganisat­siooniks,
üsna rea ^aastaid juba tun­tud
skautmasteri C^old Millese õn-i
nelikul juhtimisel., Viimant on omži
kaastöölisteks koondanud suure hul­ga
noorema Ipõlvkonna esindajaid,
kuna majandusliku aisjaajämise
tööd on juhttoucjl Paul Saar. Nagu
äsja valminud aruandest nähtub, on
NYEHS tuliide-kulüde läbikäik ta­sakaalus
ligi 13(Mühändel dollaril,
uus eelarve ka. kohta tasakaalus l i ­gi
1274uhandel dollaril. Vaatamata
maksudele j.t. kuludele: pii muide
kõige suuremaks puhastulu andjaks
Eesti Maja baar omp ligemale 30-tü-hande
dollariga. Rmmiide üürimi^
sest saadakse 23-tuhat dbll aastas,
siin aga remondid, küte, valgustus
jne. nõuavad sellest suure osa oma­le.
'New Yorgi ^linnatvalitsusel- on
Eesti Maja' ümbruskonna suhtes;
plaanimisel hoonestiku ümberkujun­damisi,
mis rtiaa-ala väärtusi tõstab.
Eesti Maja fassaad ja osa sisemust
on muide muinsuskat^e all. Seda
New Yorgi kinnisvara väärtust oii
hinnatud 90-tuliandde dollarile, te­gelik
turuhind oii märiksä kõrgem,
suvekodu (L.I.) väärtus on I03.(
doll.
ärgei
MAAJA ROOS (DUESBERG)
tel juhtudel. .
Kontserdil olid koorisolistidena
kaastegevad dr. A. Voitk ja 0.
Härm, samuti esines vapralt esime-rontosse,
. kuhu . jõuti pisut enne
keskööd 1 ~ väsinult, kuid rikas
meeldej äavai;st mälestustest hästi'
õnnestunud''üritustest.
STALINI
Diktaatorit lasti
Nightingale-Bämfordi nimelise
kooli koori mitmed kontserdid läk­sid
täismaj adele nii 'Londonis kui
ka teistes linnades. Koorile ja selle
silmapaistvale juhile (kellel op ol­nud
edu rahvusvahelistel koori võist­lustel)
on juba kutse uueks kontser-direisiks
Inglismaale tuleval aastal.
Seejärele külastas Maaja Roos era.
viisiliselt Pariisi ja sealseid eestlasi,
puutudes kokku kohaliku eesti seltsi
Eesti tuntud vabaduWpitleja Ser­gei
Soldatov, kes vübds 6 aastat Ve­ne
vangistuses vabadusvõitlusliku
tegevuse pärast )bkup^eritud Eestis
ja pärast vangistuse ärakandmist
saadeti Eestist välja, saabus kõne-ringreisile
Ühendriikidesse jä Kana­dasse.
Sergei Soldatov saabub To­rontosse
laupäeval, 8. mail ja jääb'
Kanadasse 15. maini. Selle aja sees.
korraldab EK'NS. SoWätovile kõne­koosoleku
Eesti Majas neljapäeval;
13; mail kell 7.30 0. S. Äoldatov kõ­neleb
vabadusvõitlusltkust tegevu­sest
okupeeritud ,Eestis ja mida ko­dumaa
meilt ootab.
S. Soldatov sõidab Tprõritost ka
Ottawasse,^ kus ta saab kokku pari^^
mendiliiikmetega kesknädalal, 12.
mail, ja - võib olla toimub Ottawa
eestlastele kõnekoosolek teisipäeva
õhtul. ; Torontos ikörraldatakse S.
Soldatovile ka piressdionverents.
eOVENTRY (,^Ieie Elu" kaastöö- tasel t) surmast,
tuä olid, ja kuidas maareform'ise- teatri etendust, mis sarnases lühike- liselt) — BBC televisioon andis tun- Kremli võimumeeste ipoolt põrandal esimehe Hilja Moncliniga kunstnik
seisvuse' mõttest tähtsam oli>ah- '^^^ aiaraamis oli New Yörgiski eest- nipikkuse ülevaate Svetlana Stalint lamada poorsurnult tervelt nädala- Maire Männikuga, Vahur Linnuste-
Kuna S. ŠoMätov ori üks okupee­ritud
Eestis organiseeritud vabadus-võitlusliku
tegevuse id< plooge ja ak­tiviste,
on tema loeng luiiremat hu­vi,
pakkuv jäEKNloocab, et S; Sol-datovi
loengiiõhtust 1^. inail arvu­kalt
osa võetakse. — ' v
vast Vabadussõjas sõdima tiivusta- Ja.s'konnale enneolematuks šündmu- (allas AlUluj^ä) külaskäigust Ing- päevad, ühes Moskva lähedal olevas ga.mng peatus dr. Guido^Pahase pe-misel.
Teisalt on nõukogude olukor- ^^^^^^ esinesid Toronto noo- lismaale' möodimud suvel ajakirja» külas. Kui Stalini vana teenija tea- rekonnas. Enne tagasil^ndu Nbw
raä raske ara seletada, et kui rahvas Maripuu juhtimisel ,^palagani- , nk Malcolm Muggeridgel kodusse tas sellest NKVD vahtkonna ülemü- Yorki veetis helikunstnik puhkuse-valitses
tu2ev vasakpoolne meele- Yorgi Eesti teater ülevaa- Sussexi kravhkonnas, kus ta viibis sele, et arsti kutsuda, see sattus paa- nädala Vahemere ääres koos oma
olu, miks siis nad| kõmparted ei toe- ^^^^^ näitekirjandusest, ning ' nädalapäevad selle inglise abielu- nikasse ja ei teadriud; kus otsast
tanud, ning miks kõigi selle asja tu- ^o^i^^^rpuse eest\'edamisel Oskar Se- paari juures. Seega televisiooni-prog- alata, kuigi arst asus üsna lähedal.
lemuseks oli mitte' punane Eesli ^'^^^ nukke tarvitades toodi lavale rammi pealkirjaks „Nädal Svetla-^ Vahtkonna ülemus informeeris
vaid rahvuslik vabariik. ,.nuKuteater . . . ^ «• nm
sus
See olukord on Kolgi mõttes ana- ^^P^^^ ^eel üks küsimus,
loogiline Soomele, kus sealne kodu- ,^ew Yorgi Kultuuripäevadega on oi-sõda
üliserisitiivne oli nõnda kaua, ""4 seotud ka teinekord kontrover-kui
Väino Linna romaanid seda ava- . siaalsust. Kas oli seda tänavu?
likult käsitlbtavaks sündmustikuks Parming: Mitte otseselt. Mõnele ei
tegid. Kolk võrdles ses küsimuses meeldinud kuulutuskava punased
valitsevat olukorda eesti kirjanduses kaaned. Kuid võibolla näitab see
1905. aasta nurjunud; revolutsiooni- kuivõrd sensitiivne on revolutsiooni
ga. Viimase aeg valitses eestlaste. käsitamine ka .pagulaskonnas. Unus-hulgas
märksa suure^ üksmeelsus, tatakse, et punane oli kogu sotsia-mis
tegi sündmustiku käsitlemise Hstliku liikumise värviks, ning et
kirjanikule kergemaks. Kolgi seisu- valdav osa sotsialiste Eestis olid de-kohaks
oli mitte see, et 1917. aastat mokraatlikult meelestatud ja toeta-pole
üleüldse käsitletud, vaid et te- sid Vabariigi loomist. Kui see oleks
ma käsitlemine ilukirjanduses on oi- teisiti olnud poleks Vabariik teoks
nud tagasihoidlik ja nõrk võrreldes saanudki. Lätis ja Soomes oli näi-sündmustiku
ajaloolise tähtsusega, teks terav klassisõda omas rahvas,
Eestis see suures osas puudus mitte
selleks, et • Eestis sotsialiste polnud,
vaid sellest et sotsialistide peavool
oli demokraatlik.
Enne KultUuripäevi liikusid jutud,
et Rummo tulevat ise kohale. Kust
!iia'ga" ja „Raadioleht' (»^d^o Ti- Kremli tuusasid (Malenkov, Beria,
mes") oli avaldanud kolmel lehekul- y^^^^^^^ .^^^ ^.^^ hakkasid südaööl
jel artikli, lühiülevaate ,45ktaaltori ükshaaval hahereas Stalinle lähene-tütre"
etast. ma. kui viimane lamas poolsumult
Dokumentaalfilm .algas Svetlana ^J^' ^^skva suvemaja põrandal.
Allilujeva (kes/ on lahutatud oma ^^^^^^^a tuusade ühine otsus: Stalin
ameeriklasest abikaasast ja omab "^^S^b, läs magab e(^asi! Hiljem,
sellega 10-aastase tütre) saabumise- ^'alm oli surmäkrampides ja
ga ühe inglise küla raudteejaama ^^^^^^^ võimumehed taas saabusid,
aerodroomilt. "^al ^oll seljas valge surres näidanud meestele ru^
abikaasa dr, .Aarand Roosiga, kes
toimib Soome-ugri keelte instituudi
juhatajana Lundi ülikoolis.
STI ÜHISPANK
„iHATARES'
6
tervitus
Laufl/eval, 24. aprillil pärastlõunal
eshiesid ;jRitmika" võimlejad mit­mekesise
ja huvitava kavaga „Eh^-
tare" perele. V'
Tekitab sooja tunde südames, et
meie noored ja nende juhid onni
ennast-salgavalt võtnud oma kohus­tuseks
mde vanema j generatsiooni
meelelahutuse ees^t hoolitseda.
Annely Riga ja Siina Kasekamp!
vilunud juhatusel esineiti kolmes va­nusegrupis:
tütarlapsed, : teismelised
ja naised. Kokku oli 8 eri-etteastet,
vabaharjütusi pälludega, lintidega ja
muid huvitavaid kombinatsioone
muusikale 20.-dast ja 30.-dast aasta­test.
Esineja eks olid järgmised
noored: Tütarlapsed: Ingrid Abolins,
Rita Läte, Trinä Läte, Tida Pihl, Rita
Lees, Monika Rose, Pia Kori, Mona
Johnson, Cära Johnson. Teismelised:
Kristi Lüdig, Mia
ner, Card Paavo;
Kilu, Tiina Green,
lores/Newman.
Esihemised olid
vihmakuub ja kaamera 'otsev.aates
näitas, eriti jalutamisel maastiku­pildis
paksuvõitu vene. naist (ta on
nüüd 56-aastane).
USKLIK
silcat, nähtavasti tahtis kätt üles tõs-ta.
Svetlana Allilujeva saabus I%7. a.
India kaudu (kuhu ta viis oma hin-
Möödunud nädala neljapäeval oli
Toronto Eesti Ühispank avatud
„Ehatares". Kell 10 hommikul tulid
ametnikud kohale ja alustasid pan­gaoperatsioonidega.
Tshekid võeti
vastu vahetamiseks jne. Õhtupooli­kul
olid pangaraamatud Eesti Majas
tagasi ja tehingud lõpetatud.
Ühisipank laiendas oma teenindu-^
se, et soodustada „Ehatares" elune-
ME: KuuJdavasti esitas dr. Mardi
Valgemäe ka huvitavat John Reedi
eluloo kohia. Kas võiksite anda md-le
lühikese ülevaate?
Parming: Kõikide kuulajate suu-
Stallni tütre tutvus selle vana ing- dust abikaasa põrmu tuha Gangese ! T::. w,v^^^ Q^^^^
lise ajakirjanikuga algas kirjavahe- jõkke) Läände, siis tal oli kaasas kä- .^^Jf^f^^^^^
tuse teel üle kümne aasta tagasi, mil sikiri „Letters to a Friend" (Kirjad ^ .Eesti. Kodule . Esialgu
Svetlana lugemislauale oli tekkinud sõbrale") mida ta olL4 aastat varlm '^L^^^^^^^^^^^ '±
Muggeridge'i usulise sisuga raamat kirja pannud Moskva lähedal olevas '^S^^^^^ sea setele e^^^
,.Jesus rediscovered" /(„Jeesus taas- külas Zhukovkas. Ta pani selle raa- "^^^ "^^^^"^""'f '^^^'^^^^^
avastatud"). StaUni tütar oli siis vii- matu kirja 35 päeva jaksul ja raa- ^ 1 2 7 ^
binud USA-s paar aastat. Ta pöördus mat nägi trükivalgust veel ta Läände ^ '
usuliselt juba. Venemaal ija laskis põgenemisaastalt 1967)./'
end salaja Moskvas ristida ühe vene- . { taselt. Svetlana.tädi suri Stalini or-preestri
poolt. Svetlana Allilujevat j (emapoolne jatöölaagris.
mmi) ei häiri Läänemaaihna mate-reks
üllatuseks osutus, et Ühendrii- need kuulujutud alguse said pole sel-kide
punane ajakirjanik John Reed ge. Kutsutud teda -poldud ja tulla
oli ka Eesti Vabariigi kodanik! Ni- poleks ta vististi nagunii saanud.
melt.. kui ta taotles. N. Venemaalt — Ilmnes et järjekordselt segati ära Film Stalini .tütre elust oli l\uvi- rialism, vaid teda võlub siinne (USA) NELI KORDA ABIELUS
vist oli see aastal 1920 — lahkuda Paul-Eerik Rummo ja ta isa Paul; tav. Ta vihjas selles avameelselt Ve- demokraatlik vabadus. .Stalini ema Svetlana Allilujeva on olnu^ neli
tagasi koju, võeti ta Soome piiril Rummo. Et noore Rummo ümber nemaa tegelikule nõrkusele — rah- oli usklik inimene ja kdrd poja kü- korda'abielus^ Ta esimene mees oli
listide vastu, olgu nad kömmunis- le teadlikud, et üks nendest, kes ai- Samuti ameerika teravilja äritehin
tid või demokraatlikult meelestatud, " lakirjutas kuulsale meie poolt levi-', güd.
ei olnud USA valmis Reed'i abista- tatavale „40j.memorandumile'' oli
ma, et võimaldada tal naasda Vene- see sama luuletaja Paul-Eerik Rum-maale.
' mo. See meenutab piinlikku Neeme Huvitav Stalini -tütrq elukätiguGt
Kuid mitme haise Äendusel — Järvi lugu. Kui 'ta veel Nõukogude oli episood vana Stalini (suri 73-aas-'
k.a. Hell^ Wuoiijoki ja Aino Kallas Eestis elades New Yorgis viibis or- .
oli tollane Eesti saadik .Soonies kestrijuhina ja Eesti Maj^ külas-dr.
Oskar Kallas nõus abistama tas, põhjustas see skandaali. Paar
Reedl läbisõidul Eestist Venemaale, kuud hiljem. oH ta emigreerunud ja- { .
Kuna asiajämini läks üsnagi kee- rahvusvaheliselt tuntuima eestlase- õnnestunuks pidada. Ja kui muu ei
Tein, 'Laura Wall-a.
Naised: Leida
Ruth Perkins, Do
väga sujuvad ja
meeldivad, seda tõendasid kauakest­vad
aplausid. Lõpuksühinesid „Eha^
tare"' ipfere võimlejad noortega ühi­späevil
iitiisis lele järgnes seks juureks ringilcs ja näitasad oma
'•Gruusias) õppinud vaimulikus s|- Ka see abielu lagunes. Neist abielu^ võimeid linnu" tantsus
mmaris, kust ta heideti välja põfan-,dest on sündinud tal tütar ja^p ' "
•daalusesse marksistlikku ringi kuu- kes elavad Venemaal ja kelledega on
iuvuse pärast. ^- puudulik ki)ntakt, ettevaatuse mõt;
tes. Kolmas abielu oli Svetlanal Bar-ruliseks
Tallinnaga, näis Kallas tpi^
mivat kohati omal volil Vaatamata
USA soovidele, et: Eesti ei abistaks
Reed'i, anti talle siiski Eesti Vaba­riigi
valispass ja ta vabastati vangis-
Oma ema enesetappu oli Stalim , .^^^ ' g-^^j^.^g^^ ^^^ia veendunud
küit iT^'il lugenud juhush» kommunistiks, kes oli tulnud Vene-
Wev..." r.nildiaiakin) ^^^^^ haigusepuhkusele ja nad tut­vusid
ühes vene haiglas, kus Svetla­na
samuti viibis patsiendina, oma
kurgumandlite pärast. Neljas abä-
, Teinuks pakuti! veidi k^akjitim-tust,
tutvuti „Eha|ar^a'' ja lahkuti
väga sööjate tunnetega.
.London Wev^s" (pildiajakiri)
aumbrist. Teda oli ema tõelisest sur­mast
valesti informeeritud. Svetla­na
oli ema surres kuue aastane.
„Ehatare" pere ja juhatuse nimel
täname juhte ja esinejaid jä looda­me
teid tulevikus ^älle nähjal
aita, V9iks rõhutada et Kultuuripäe-Svetlai^a poolvend Jakob sattus sak- gj^^^j^iiüd elades Princetonis,
ruumide üüri sisse- . sa sõjavangi elekt- Tersev'š) oli tal ameeriklasega.
na suurelt hinnatud.
Kui arvata, et tänavustest Kui— vadel on ruumiüe üuri ja baari sis^e- " ^ Javangi ja sooritas seal eleKt- Jersey'š)
tuuripäevadest oli osavõtt suurem,: tuleku näol küllaltki positiivne pa- J^^^ taga enesetapu. Ta vend Vas- j^st, ta on nüüd lahutatud,
kui õige: mitme aasta jooksul, siis nus New Yorgi Eesti Maja majanda- -^V^' '^^s oH Punaväes õhujõudude f > •
tuleb programmi ja teema valükut misele. ' Wal, oli alkohoolik ja suri 40-aaS"
New
kel- „Ehatare" juhatuselt suurtänu Ene
Runge'le artnetatud raamatute eest