Meie Elu = Our life, December 13, 1979

              . (
*$JBBS
^ ^ ^ ^ ^ ^
SfläWE
1111111
NELJAPÄEVAL, 13.; DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 13
I I M l U h H m m i M l M l l l j ^^
Elu4' nr, 50 (1557) 1979 .
„MiIi ILU" . ~~ „OUR LIFE" —. EitcMm Weekly.
Publisried by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
>-V: ;;^^M^2^:/;-;^: ; / ' ; Tel. 466-0951
Toimetajad: H. iRebane ja S: Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,473 Luhmann Dr., New Milförd, N.J.,
USA. Tel.'••'(•201) 262*0773. . '
„MEIE,; ELÜ"; väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitüs^Eesti Majas, 958 Broadview ;
Ave., Toronto, Oht. M4K2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 H.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad:1 Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k;-$14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k: $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
l a . $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas; la. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse : 1 a . $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-
. maadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $16.40,
Üksiknumber—-;50^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, teks­tis
$3.75, kuulutuste küljel $3.50.
IDEIIIIIIIIIIIiSItnilllllllllll^
UUDAB
'Ai
"•hi:
Naiste osatähtsus tööprotsessis on
alati eksisteerinud ja seetõttu ei ole
erilist tähelepanu endale tõmmanud
kui uus tegur majanduselu kujune­mises/
rahamajanduses, inflatsioonis,
üldises jõukuses, kuid ka hoolekan-delistes
kuludes. Viimane Time" esi­tab
aga huvitavaid andmeid, mis pa­ratamatult
juhivad tähelepanu sotsi­aalsetele
i ümberkujunemistele täna­päeva
ühiskonnas. I
Naised, eriti Ameerika mandril on
pidanud1 revolutsioonilist võitlust en­da
õiguste eest ühiskonnas ja ma­janduses
ja on andnud pealekasvava­le
naissoole inspiratsiooni ja julgust
Mende püüdlustes. Kuid ka perekon-ima
majandusliku jõukuse, tõusuga on
kasvanud naiste pürgimus kõrgema
hariduse ja professioonide juurde,
kus haridus vajalik.
„Time" märgibki, et majandustea-v^
todaile !o^aja|e; seas .©n igav
i^viie; lõpetaja kohta räks naine.; LäbWs\
. segi naislõpe^ajate osatähtsus USA
ülikoolides kõigub J;4 kuni 33 prot­sendini.
Kuid see naiste osatähtsus
tõuseb veelgi uute ülikoolidesse as­tujate
vahekorras, mis kõigub 38 ku­ini
44 protsendini. See on tugev grupp
professioonide ja kõrgemate admi­nistratiivsete
kohtade poole püüdle­jaid
naisi, kes saavutavad oma tule­vased
töökohad meeste arvel.
Kuid eeljtoodust on huvitav teha
järeldusi järgnevas arengus. On loo­mulik,
et naiste osatähtsus järgnevas
tööprotsessis saab kasvama progres­siivselt.
On üsna loomulik, et tuleva­sed
naised-administraatorid soodus­tavad
omakorda töökohtade otsijate
näol naisi, kuna neil on põhjust neid
usaldada oma kogemuste põhjal. Nii­siis
täidetakse senisest ühe suuremal
arvul naistest mitte ainult kontori­tööta
jäte kohad, vaid ka kohad, mis
nõuavad erioskusi ja ka tööstuslikus
produktsioonis endas.
Sellega on ka kõik korras ja vae­valt
on põhjust meeste pärast pisa­raid
valada, kes naiste võistluse tõt­tu
tööprotsessist välja jäävad või
peavad vähema tasuvusega leppima.
Ometi sekkub siin teine paratamatus,
vähemalt esialgu. Äsjaselt tööprot­sessi
lülitunud naised kogemuste
puudusel näitavad vähemat produkt
tiiysust ja see viib toodangu alla. Nii
siis ei ole peatuma jäänud produk­tiivsuse
ja toodete kõrge hinna põh
jüs ainult vananenud sisseseade, vaid
ka kogemusteta tööjõu rakendami­sel.
Võimalik ka, et nõrgema füüsi­lise
konstruktsiooni ja vastupidavuse
tõttu meestega naisi võrreldes onn
tööjõudluse langus paratamata. Püsi-'
ma jääb aga naisõiguslaste võrdse
töökoha võrdse palga nõudlus.
Selles protsessis on naine suurtes
hulkades kujunemas kodu ja oma
perekonna hoolitseja kohalt teiseks
leivateenijaks perekonnas. Sellele
võib anda mitmeid hinnanguid, posi­tiivseid
ja negatiivseid. Rääkimata
sellest, et kahe palgateemja ühistuta
perekonda rikastab, on perekonna
majanduslik heaolu ikka kindlusta­tud,
kui teisel perekonnaliikmel töö­kohaga
äpardub. Kuid see tähendab
ka seda, et ajal, kus ühes perekonnas
teenib kaks inimest; mõni teine pere^
: kond peab läbi ajama töökohata ja
•elatama end abirahadest ja> töötaolu
kindlustusest. MU suurendab ühe pe«
rekonna kahe inimese teenimisvõi­malus
lisakoormuse töötaolu kind­lustuse
fondile, mis jääks ära kui pe­rekonnas
ainult üks inimene teenib.
Kahe inimese teenistuspaik samas
perekonnas loob sellele perekonnale
niivõrd suured majanduslikud võima­lused,
et nad kulutavad just nii; na­gu
nad heaks arvavad. Oma summa*
dega rahuldavad nad kõiki nõudmisi
oma sisseostudel ja lisaks sellele rei­sivad
välismaadel ja puistavad raha
paremale ja vasakule. Nii rahulda­vad
nad inflatsioonilist hinnatõuse ja
võitlus inflatsiooniga kujuneb selle
võrra raskemaks. Nende abil kuluta­vad
nad miljoneid dollareid ka välis­maadel
puht uudishimu ja endalõbna
rahuldamiseks ja koormavad makse­bilanssi.
Eeltoodud arutelu näitab vaid uusi
elemente uue ühiskonna majandusli­kus
struktuuris ja demokraatlikel
maadel ei ole võimalusi siin korrek­tuure
tuua. Arvatavasti ei ole selleks
ka vajadust, sest iga võimelise inime­se
rakenduv lisa loob ainult uusi
väärtusi. Tekkivad uued probleemid
peavad lahenduse leidma puht aren­gu
korras. .
Tellige ygfäkulf suifsysifikB, -kdkfcoffisfl' jõululcaycik.
H@Iist@g@"425-04S
suures valikus soome j.m.
toiduaineid ja delikatesse
Äri avatud detsembris: esmasp.—neljap.
laup. 8—4.
», reedel 8
133 Laird Dr, Toronto, M4S 3V5 —Telefon 425-0450
SERVICES — CÖLLISION REFINISHING
Asjatundlik töö Mõõdukad hinnad
24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont. M6R1V5
telefon S33-84llf 533-8452
FILTSOS BROS.
& ASSOCIATE
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII^
I Ameeriklast ori ütlemata raske
1 mõista. Selle hulka kuulub ka ta
1 sõnade ja tegude omavaheline
I ' kooskõla. Kui võtta esiteks näi-
I tena liiduvalitsust ennast. Seal
5 kõneldakse vahetpidamata küt-
§ teõli ja bensiini puudusest, ma-
§ nitsetakse harilikku / ( m e e s t t ä -
I navatt" sõitma nädalas ,,üks .
§ päev vähem", hoidma majaküte
I hästi madal jne., kusjuures äh-
1 vardatakse bensiinihinna tõstmi-
| sega 2—3 dollarile gallonilt. Aga
1 näit. senaator Bill Rothi andmed
•'§'.'• näitavad samal ajal, et USA va-
| litsuse käsutuses olevate autode
I arv on tõusnud tänavuse aasta
| jooksul jälle 4% jä ulatub nüüd
1 juba 447.000-le. Selgub ka, et vii-
1 mase 5 aasta jooksul on valitsu-
1 se- käsutuses ja maksumaksjate
1 kulul seisvate autode poolt ma­i
t , hasõidetud miilide arv suurene-
| nud 21,2°/o, kuna eraautode sek-
§ toris see on ainult 13,4%. On tä-
| helepariuväärne, ütleb senaator,
1 et Energy Department jagab ben-
| siini kokkuhoiu õpetusi inimes-
| -tele, ei järgne aga ise oma nõu-
= annetele, sest samal ajal, kui ehi-
1 tus-, posti- jmt. valitsus on suut-
| nud bensiinitarvitust kuni 33%
| alla viia; on DOE-1 (Dep. of
1 Energy) see kolme aasta jooksul
I 29% tõusnud. Senaator loodab,
I et suudab viia läbi seaduse, mjl-
1 lega DOE-1 vähendatakse auto-
= kulude eelarvet umbes. 7 miljoni
S dollari, s.o. ca 25% ulatuses.
USA saatkonna personali vangistamine Teheranis, USA saat­kondade
põletamine Islamabadis, Pakistanis ja Liibüas, terrori­aktid
Pakistanis USA konsultaatide vastu, terroriaktid Kalkuttas,
Bangladeshis Dakkas^ Izmiris Türgis ja moslemite kõige pühama
templi vallutamine Mekas on kõige tõsisemaks hoiatuseks, et ter­ror
ja vägivald suureneb. Vaba maailm vajab oma majanduse käi-guspidamiseks
Lähis-Ida õli ja sõjalise jõu kasutamine pn seotud
suure riskiga. Liitunud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõu­kogu
nõudis küll ühel häälel USA saatkonma personali vabasta-mist>
kuid hoiatas samas vägivalla kasutamise eest. Selles olukor­ras
on kerkinud üles küsirpus, et kas vaba maailm on valmis oma
julgeolekut kaitsma?
VÄGIVALLÄAKTIB
• Neile, kes maailma poliitilisi.sünd­musi
on jälginud on päevaselge, et •
siin ei ole tegemist juhuslike sünd­muste
kokku kuhjumisega, vaid neid
juhitakse ja suunatakse pahempool­sete
elementide poolt. Vägivallategu­de
seeria moslemite maades on ai­nult
nende ähvarduste teostamine,
mida toona ennustas Moskva kõige
ustavam käsilane Fidel Castro Kuu­ba
saarelt nn. kolmanda jõu riikide
•konverentsil Havannas.
4. novembril üliõpilasteks nimeta­tud
tänavaparlament suure kisa ja
käraga vallutas USA saatkonna Tehe­ranis
ja algas saatkonna personali
alandamine, mis kestab. 21. nov. rel­vastatud
terroristid vallutasid mos­lemite
kõige pühamas linnas Mekas
kõige pühama templi ettekäändel, et
nad tahavad ühte oma juhti kuuluta­da
uueks moslemite messiaseks. Van­gistati
rohkesti palvelisi. Saudi-Araa-bia
võimud suutsid suure vaevaga
moshee tagasi vallutada ja viimased
terroristid maa-alustes katakombides
hävitati või vahistati alles möödunud
nädalal. Khomeini süüdistas, !et selle
LUGEJA KIRJUTAB
„Meic Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi— ka
neid mis ei ühiu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
liihendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata,
Ärvämysi
Ülaltoodu puudutab liiduvalit­sust.
Aga kuidas on nende sada­de
tuhandete kollaste omnibussi­dega,
mis kihutavad päevad läbi
maanteedel, vedades linnadest
neegrinoori valgete koolidesse
äärelinnades ja sealt valgeid
neegrite koolidesse? Enamikus
nähakse neid hiigelbusse kihuta­mas
ringi tühjalt, juhiruumis 2
kõvapalgasaajat — juht ja „mo-nitor".
Nagu selgus ühe alla
200.000 elanikuga maakonna
(county) teatest, oldi seal sünni­tud
üle 600-list „monitoride" ar­vu
ca 180 võrra vähendama, kus­juures
ainult nende palga arvel
üteldi saavat kokkuhoidu pool
miljonit dollarit. See yüjjab vä­hemalt
sellele, et. „kollatõve"
(nõnda kutsutakse siin-seal neid
busse) juhtide ja .^monitoride''
tööpäev arvestatakse ilmselt
täisajaliseks, kuigi bussid sõida­vad
tühjalt päevaks kodusada­masse'',
seal hiljem samuti tüh­jalt
jälle tagasi koolimajade
juurde. Seega vajaliku sõidu ja
bensiinikulu igapäevane 2-kor-distamine!
Kuipalju neegreid on
nende bussisõitude tulemusel
muutunud senini juba valge-nahkseiks,
seda ei ole avaldatud.
Ja samuti ei ole senini tulnud
nähtavasti keegi avastusele, et
kui suur protsent õpetajaid on
tõeliselt kõlbmatud, kas ei ole
siis odavam korraldada õpeta­jaskonna
kindlamat hariduslik-:
ku ettevalmistust, või suurte ja
kallite bussitäite õpilaste mõtte­tu
küüditamise asemel võ.imelis-te
õpetajate vahetamisi.
TÖÖKOHTADEL
EELISTATUD ] :
Kuid USA-s kehtib ka üks tei­ne
omalaadselt ..demokraatlik"
.seadus,"nn.-...affirmative action'.'
programm. Selle programmi alu­sel
tunnistab Tööministeerium
nn. „rninority'tena" töökohtade,
väljaõppe jne. saamisel omaette
klassina eeiistatuiks neegrid,
mehhiklased, kõik kesk- ja lõu-na-
ameeriklased, hiinlased, ko­realased,
jaapanlased, indialased
jne. Sinna liituvad ka naised,
mitte aga vähemusrahvuste val­ged
m;ehed. Kõiki eeldusi mööda
laieneb see ..programm" varsti
ka illegaalselt USA-s viibivatele
kesk- ja lõuna^meeriklastele,
mitmesuguste saarte elanikele
jne, kelle arvu hinnatakse,kuni
12 miljonile. Amnestia rakenda­misel
avaneb neil ühtlasi õigus
tuua järele ka perekondi ja su­gulasi.
Eesõigustatute klass tõu-seb
mõningate arvestuste koha­selt
seega veel kuni 35 või .40.mil-jonit.
Kui kõige selle tulemusel seni;
kogeti uskumatuid asju seoses
peamiselt ipäikesepõlenulega"
täidetud valitsusasutustega, siis
ön raskused viimase aasta jook­sul
laienenud ka paljudesse era­ettevõtetesse,
kirjastustesse jne.,
kus töötajaist nähtavasti paljud
..eesõigustatud" ei suuda ilmselt
lugeda välja saabunud inglis­keelsete
kirjade mõtet, kõnele­mata
vastuste grammatiliselt vä­hegi
arusaadavast ja keelepruu­gilt
vastuvõetavast kujundami­sest.
Jah, kuhu poole kull tüürib nii
kiirel ja vääramatul sammul
„suur ja võimas USA" oma ko-hutav-
kiires libisemises? Kui
USA ise ei suuda sellele vastata
ega jalga ette; panna, kes seda
siis suudaks?! Võib-olla kunagi
need tütarlaste ja noorte abielu-naiste
pataljonid, kes viibivad
praegu riviväljaõppel, asenda-
. mas linnade tänavatel ringiloge-levaid.
ja pargipinkidel pöõna-vaid
pikapatsilisi • tööpükstes ja
uimastusmürkide mõju all noori
„mehi", keda ükski au ega ko­hustus
kodumaa nimel ei kutsu.
iiiniiiiniiiiiiiiiMiiiHiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
segaabie
Lugesin ajalehest kirjutusi segaabi­eludest
— ..südamete jutt", ..Muula­sest
naine" ja ..Liignaisel ei sobi pä-risnaise
ees uhkustada". (M. E. nr. 42,
45, 48). 1 v
Sooviksin sellel teemal ka oma ar­vamist
avaldada.
• p i i meelepärane lugeda, et üks
miitteeestlasest naine on õppinud ees-tifkeele
ja ÕDetab seda ka oma laste-
. lej Meie oludes, väikse rahvusgrupina
võõral maal, tuleb kahjuks arvestada
segaabieludega. Minul isiklikult ei
ole selle vastu, 'kui keegi perekonna
liige abiellub eesti keelt kõneleva
teise rahvuseruppi kuuluva isikuga.
Tundsin üht eesti perekonda —
Eestis sündinud, omanud keskhari­duse
kodumaal, kes loobusid siin To­rontos
oma emakeele rääkimisest ja '
selle õpetamisest oma lastele. Kah­juks
võib olla ka teisi sarnaseid.
„Kurb süda" soovitab õppida juuti­delt.
Nende hulgas esineb küllalt se-ga-
abielusid, aga järeltulev põlv kas­vatatakse
üles juudi kommete ja usu
järgi. Juute ei hoia koos nende keel.
enamik ei oska Hebrea keelt, koos
hoiavad neid nende vanad traditsioo­nid,
usk ja üksteise abistamine. Meil
oleks küll vaja palju rohkem ükstei­se
mõistmist, andeksandmist ja vä­hem
..kaigaste pildumist teise koda­ratesse".
Segaabielud ei mõju' negatiivselt
järeltulevale soole. — just vastupidi­selt
— värske veri teeb rahva .tuge*
varnaks.
Eestis baltlaste hulgas oli küllalt
degeneerumise tunnuseid. Nägin kah­te,
viimast krahv Ungern-Sternbersi
võsu, vigased ja vaevalt kõndisid ke­pi
abil
Samuti oli Rootsis sündinud vai­muhaigete
protsent kõrge, põhjusena
nimetati kauast isojeeritud elu ja
võõra vere puudust. Eestis vaimuhai­gete
protsent oli väga madal, seda
põhjendati, et aastasadade jooksul
meie rahvale ori võõra vere juurde
tulek paremuseks olnud. Kui segaabi­eludest
sündinud kasvatatakse& eest­lasteks,
siis on see meile kasuks, aga
mitte kahjuks., .'•
moslemite püha templi vallutamine
oli ameeriklaste ettevõte. See teade
leidis uskumist, millele järgnesid
USA saatkonna mahapõletanjine Is­lamabadis,
Pakistanis, vägivald USA
konsulaatide ja kultuurhoonete vas­tu
Pakistanis Rawalpindis ja Laho-res.
Järgnesid terroriaktid Kalkutas,
Indias ja Dakkas Bangladeshis USA
konsulaatide vastu. Põletati maha
USA kultuurihooneid. Kõige viimati
põletati maha USA saatkond Liibüas,
kust saatkonna personalil õnnestus
pääseda, kes evakueeriti.
UUS OLUKORD :
Kui tulevikus õnnestubki saatkon­na
personal vabastada ja Iraani kon­flikt
lähendada, siis kujuneb täiesti
uus olukord. Kui USA saatkonnad
ka jäävad veel alles mõnda USA-le
vaenulikku riiki, siis need tuleb muu­ta
kindlusteks. Senini elasid USA
saatkonna liikmed paljudes USA-le
vaenulikkudes maades laia elu. Nad
CT3
tõid kaasa oma perekonnad ja teeni­jad.
Edaspidi see enam võimalik ei
ole. Iraanis käitutakse maailma
võimsama riigi diplomaatidega kõiki
senituntud rahvusvaheliste läbikäi­mise
reegleid rikkudes, kuid ollakse
võimetu selle vastu midagi ette võt­ma.
Julgeoleku Nõukogu küll nõudis,
et Iraani võimud otsekohe vabastaks
USA saatkonna personali, kuid sa­mas
hoiatas sõjaliste abinõude kasu-,
tamise eest. Kuidas saab aga terro­risti
ja röpvli käest nende ohvreid
vabastada, kui ei tohi jõudu tema
vastu kasutada?
SHIITIDE TERROR ;
Moslemeid on ligemale 750 miljo­nit.
Enamik neist kuulutavad inimar­mastust
ja vendlust. Kuid 15% mos-leme
kuuluvad selle sõjakasse sekti
shiitide hulka, kellele moslemite usk
on ainult vahendiks oma poliitiliste
eesmärkide taotlemisele Iraani shahh
M R . Pahlavi ütles, et ta tegi suure
vea seliega, et lubas ühel orriä peami­nistril
võtta ära riigi toetus shiitide
preestritelt. Oht seisab selles, et shii-te
leidub rohkesti Pärsia lahe õlirii-kides
juhtivatel positsioonidel. Neid
on Saudi-Araabias, Kuwaitis, Ühen­datud
Araabia Emiiri riigis, Iraakis
ja mujal ning nad võivad takistada
senist Pärsia lahe õlide voolamist.
Nad võivad hävitada õliseadmeid.
Khomeini kuulutas ameeriklaste vas­tu
püha sõja, kuid teised riigid mos­lemite
maailmas ei läinud' sellega
kaasa. Kuid leidub massi, kes Kho­meini
üleskutsele järgneb.
MOSKVA MÄNG.
Ei ole kahtlust, et N. Liidu agendid
on Lähis-Ida ja Iraani sündmuste ta­ga.
Kuigi ametlikult Moskva mõistab
hukka Iraani USA saatkonna perso­nali,
vangistamise, on N . Liidust saa­teid,
kus õigustatakse Iraani üliõpi­laste
tegevust. N. Liitu ähvardab ka
lähemas tulevikus õlivpuudus ja te­ma
eesmärgiks on ameeriklased Lä-his-
Idast välja tõrjuda ja saada Lä­his-
Ida õlide peremeheks. Selleks on
vajalik mängida mitmepalgelist
mängu.
Punaarmee:tankid tõmbuvad VABA MAAILMA JULGEOLEK
tagasi Seoses Iraani sündmustega on ker-ll!
lllllllllll!lllllllllllllllllllllll!llllllll!lllllllllll!lllllllllll!3HS!
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
kihud üles vaba maailma julgeoleku
küsimused. Kui Pärsia lahte kogu­takse
suurt armaadat ja ka N. Liit
saadab sinna juurde oma uusi sõja­laevu,
siis on sõjalise konflikti oht
ilmne. NATO nõukogu otsustas, et
USA „Perhsing-2" viissada aatomra-ketti
paigutatakse Euroopasse, et
kaista Euroopat N. Liidu rünnaku
vastu, sest N! Liidu raketid on juba
ammu väljasihitud Euroopas asuva­te
NATO sõjaliste eesmärkide vastu.
Kuid Moskva on asunud nüüd Eu­roopa
riike ähvardama. Nad hakka­sid
oma tanke tagasitõmbäma ja
.10.000 meest Ida-Euroopast ära vii­ma.
Kõige viimati ähvardab Moskva
kommendaator, et N. Liit ei lase se^
ela kunagi sündida, et need raketid
tuuakse Euroopasse. Moskva teab
nüüd on õige aeg ähvardamiseks.
Kindral H.Pitts tõstis üles küsimu­se,
et Kanada põhja alad on peagU'
ilma kaitseta. Asi oli ka arutusel Ot­tawa
parlamendis. Konservatiivide
liige A. Jupp nõudis selleks uurimise
korraldamist ja peaminister J; Clark
märkis, et liberaalid on jätnud riigi­kaitse
unustusse, kuid uusdemokraä-did
olid uurimuste teostamise vastu.
Olukord läheneb sõjalise konflikti
poole vabale maailmale väga eba­soodsal
ajal, kus USA sõjavägi on
väiksem, kui kunagi varem. USA-s
on presidendi valimise aasta ja sel
ajal on riik nõrgem kui tavaliselt.
Presidendi kandidaat Ted Kennedy
süüdistas shahhi diktatuuris. Iraani
võimud lõpetasid:õli müümise USA­le
ja Kanadale, kuna USA õliettevõt-ted
varustavad Kanadat Iraani õliga,
mis1 tegi 10% Kanada õliekspordist.
Kuid Iraanis tulevad varsti majan­duslikud
raskused, sest isoleerituna
on raske Iraanil eksisteerida. On oo­data,
et rahvamassid võivad varsti
pöörata Khomeini vastu, kellele nad
sunniti hiljuti hääletama ja andma
talle, absoluutset võimu.
|PMde Elu" nr. 50
%
Täienduskooli ]\
ledega ja näidei
Keskel: Särina
JÕülüVi
(Algus
ja Tamara Tambn]
.Jõuluvana tuleb'
..Karutants" oli
ti korda III a. kl.
laste. Kyllike Sil|
Anne Rubcrg ja
..Jõuluvana peres']
„Helise rõõmust,
koos lauluga dekl|
õpilased: Lisa Abt
Lambur, Ingrid
Kristina Laansoo.
oli õrnahääleline
vatäht) Rutt Küngl
., Virtuoosliku teh|
dionil pala Ay-Ay-
Peter Sõrra. Selles
kuuleb eesti ühisk|
ki! •
Kenasti kõlas JJ
Hubelilt ja Ingrid |
esinejaile aplodet
rohkesti.
NÄIDEND
Peale vaheaega
Heasüda" lastenäl
dis. A. Otema jõi
vastaja — Endla
Lydia Aruvald.
Tegelased: Kuni
Andres Loorits;
Andres. Kasekamp|
Margus Kask,
Andres Meil. Kunii
Naar, Alar Peteri
Heiki Altosaar, Mil
pikud: Alaric Nuij
Andres Nurm, An|
ema: InginMai Lo(
Lisa Lambur, ; P i |
Norheim, Kadri
del, Tiina Pedel,
rina Tamm.
Tüdrukud: Rita
Linda Norheim,
sid: Peter Roose,
Türk. Esinejad kui
dau, Juhan Lind;
Linda Norheim, S|
Liisa Soots, Lisa
Esimeses pildis
ninga lossi, mili<
troon. Seal askeld]
rid, kes ei tahtniu
. nata, armastasid s|
kellel, olevat hea
Teenrid kandsi<
me ja tantsisid hä|
; rane kuningas uhl
mä suurim rõõm
ke anda. Kuninga*
saadikud, kes käi!
jal: on lapsed kai
virgad ja head. S;
mi, et aga kõik laj
gitusi... Kuningi
laste jõululauludel
oskuste esinemisi
tui kuninga lossis.]
Teises pildis o i
tik. Lapsed tulevj
list. Nende hulgas
poiss, kes arvab, e|
nult lollid tüdrukt
kud kuulevad neid|
poissi, kes ka siis
mi selgeks, aga iii
Kolmas pilt to
kuninga lossis, ki
tuuleema, peaaegi
Talle järgnevad
esinejad, nende hi
pida ei tahtnud,
küll laulude, salmi
ga. Publik kiitis nl
ga. Päkapikud läk|
ma.
JÕULUVANA
Enne jõuluvanal