1980-01-03-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1(1559)
„Meie Elu" nr. 1 (1559) NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL- THURSDAY,. MNUARV 3
llllllllltllllllllllllillllli
?nesemaa-
>lgepiirili-
;tab BA-luses
ÜRO
monaadele
Is II kõne
ssamblee-ršti
külas-hiikidesse:.
rahvused,
Isegi need
Ikku suvel
t see on
saavad
islikkuses
ivas te Or-
)dan, et
lad jätku-
Ija õigluse
tõeliseks
le vabadu--
is.es pare-'
jeribi et
lab veelgi
levas 4.5
imemoran-
)udele;; et
Balti rii-.
im ise, mis
röövitud.''.
ituses väi-laulus
Tei-je
kehtib
leedu, koh-
:esed Rah-
! kes ei ole
Ühinenud
iooni liik-:
mid. ürita-'
vuh - 'vähe-'
ÜRCUiik-
\2LSI\ .\*CW
>n.na diplo-iitis
vastu
ta 'Risispo-.
|k balli kü-
Inforr: eri-kodaniku
loiust. La Ilseni
iii tulid
mis toi-
Jaapani
Isetleidnud
BATUNi
kerge nii
päevade
lplitseeri-lelihe
kriis.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIII1IIIIIIIIS
9!
lenelased relva-ihuks
kirjutati
õhtul ja astus-
130. Seitse päeva
|a lõplikult keh-iitsid
relvarahu
itist arvates,
[s rahuleping N.
|i alla Tartus 20.
selles lahti, iga-
|veräan-õigustest
>sas.
Isõjäs langes 233
lurit. Haavata ja
jvitseri ja 13174
[oja kestvusega,
[sega j a vaenlase
ieed ohvrid olid
Seda põhjustas
?e moraal, suur
ning nooruslik
|istvate annetega
il Johan Laido-eks
oli oskus sõne
väljaspool e
lepiire, mis hoi-mise
sõja taller-
A. Nõmmik
qpios
usuliste shiitide
laieneb teistesse
Mekas,' Saudi-okupeerisid
kõi-ite
moshee. Pätid
samasugused
e okupeerimised
raske surve all,
ri uuendusi, kuid
Iraanis viisid re-saatis
Põhja-Jee-miljoni
eest rel-
Lõuna-Jeemeni'
s. Nüüd aga- sel-läheyad
vastase
abia surve all oli
tud võtma vastu
aak ründas Iraa-ondi,
sest Iraak
revolutsiooni le-
'rgimaal mõrvati
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiH
; (Algus esiküljel) l
Pot, keda süüdistatakse vähemalt 2
miljoni oma kodaniku mõrvamises,
arvatakse olevat tapetud tema oma
parteikaaslaste poolt Tai piiril ääres
mässuliste peakorteris. Praegu käib.
ikka veel võitlus Khmer Rõuge mässuliste
ja Hanoi Moskvameelsete
kommunistide vahel, kes praegu on
Karnbodzhas võimul. Khmer Rõuge
mässulisi toetab relvade ja varustusega
Hiina.
® USA taotleb.Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
otsust, et keelata igasugu
ne kaubavahetus Iraaniga. seni kui
hoitakse vangis. Teherani ÜSA 'saatkonna
50 liiget. Khomeini lubas mitmete
usulahkude vaimulikke/eriti
musianahalisi pühadeks US.A saatkonna
personalile vaimulikku küla-;
k os t i vii rri ä. M i.t m et es I raa n i p i i rkon-
• elades :on puhkenud rahutused J Seekord
mässavad. Khomeini vastu ba-luchid,
kes elavad Iraani õliallikate
piirkonnas., Baluehistani provints
taotleb autonoomiat.
® Panamas mässavad üliõpilased,
kes protesteerivad shahh M. R. Fah-lavile
ässüüli andmise vastu. Valitsusväed
kasutasid mässavale üliõpilaste
laialiajamiseks pisargaasi. ;
© N. Liit on Afganistanis samas olu-
. korras, kui olid ameeriklased Vietnamis.
Nad korraldasid Afganistani sõjaväelaste
abil kommunistliku riigipöörde,
kuid Afganistani moslemid
on kommunistlikule valitsuse e täielikult
vastu. Arvatakse, et Washina-
•"toil -andis ,,•rohelise" tule" Moskvale;
vabadusvõitlejiate-; hävitamiseks;
. Moskv.a saatis Äfgänistani. oma mi tu
diviisi tankide ja rakettidega ja prae-
. git arvatakse .olevat seal üle 30,000
vene sõduri. Moskva on saatnud oma
laevastiku üksuse Pärsia, lahte, mis
opereerib lahekõige kitsamas kohas,
© Inglismaal lööb laineid endise Briti
peaministri Winston Churchilri pojapoja,
Briti alamkoja liikme intiimvahekord
Liibüa relvakaupmehe abikaasa,
38 aastase Sorayaga. Soraya
taotleb lahutust oma mehest ja
nõuab mehelt poolt varandust, 2,5
miljardi dollarit. Soraya Khashoggit
peetakse üheks maailma ilusamaks
naiseks ja ta omab praegu luksusliku
elustiili. Tal on vähemalt 3 jet lennukit,
Rolls-Röyce auto1, luksuslikud
korterid mitmes linnas ja peale rohkesti
armukesi.
ITA!
3
; •GEiSLINGEN \ („Meie Elu"
kaastööliselt) --- Seoses NATO
kavaga, paigutada Euroopasse
moodsamad keskmaaraketid,
mis põrkunud Hollandi, Belgia,
Norra ja Taani vastupanule, kirjutab
Hamburgis ilmuv nädai-leht
„Welt am Sonntag'' oma 9.
•dets. numbris:
Ü ,.Ameerika on suurde kitsikus-
| se sattunud. Tema vääring lan-
1 -geb, inflatsioon tõuseb ja pant-
5 vangide-draama Teheranis tun-f
§ gib rahvale, südamesse. Ehkki
| rahvas tõmbub monoliitsemaks,
| tekib pilt aheldatud ja piinatud
j§ hiiglasest.
| Aga Euroopa haigutab, ringu-g
tab jä hõõrub silmi. Euroopa va-i
litsuste poolt on antud formaal-
B seid, kiretuid seletusi islami bru-
~ taalsuse vastu. Aga tahe, seista :
I Ameerika kõrval ning minna te-
E maga koos läbi ohustuse, puu-
| dub. Oodatakse ära nägu - teatri-.,
E parketil kompvekeid krõbista-
E des, kunas asi dramaatiliseks lä-
E heb. Ollakse irriteeritud, kuid
" s mitte jahmunud.
E Osalt on küll unustamine selle
, 5 flegma põhjuseks. Et ameerikla-
E šed pärast sõda nälgiva Euroopa
; | Care-pakkidega üle ujutasid, et
E nad tema Marshalliplaaniga jälle
E jalule aitasid, Berliini õhusillaga
= päästsid vabaduse kaotusest - ja
E meile sõjalist kaitset osutavad,
E oli paljudele sakslastele juba
. E ununenud, kui USA astus Viet-
H namis vastu julmale ja hoolima-
E . 'tule imperialistlikule võimule,
§ mille jõledus alles nüüd hakkab
| läbi paljude peade ette kinnita-
E tud laudadest läbi tungima.
1-:'.'; "Saksa Liiduvabariik oleks :pi*
danud möödunud nädalatel taotlema
Euroopa Parlamendi eriistungi
solidaarsuse kuulutamiseks
Ameerikaga. Meie kodanike
demonstratsioonid islami provokatsiooni
ja ebainimlikkuse vastu
oleksid võimalikud olnud. ;
Meie poliitikute suured ja tõsised
kõned juhtmotiiviga sõprus
hädas oleks võinud peetud saada.
Kõigis saksa ajalehtedes olnuks
juhtkirjad piiramatuks siduvuseks
Ameerikaga õigel kohal.
Kirikud oleksid endid pidanud
tundma kohustatud kutsuda
üles kitsikusse "aetute eest palumiseks.
See kõik jä palju enam oleks
näidanud panust, eetikaks, vabaduseks,
inimlikkuseks ja liidu-truuduseks.
Aga kui juba moraalne
kalduvus puudus, oleks
üks kaine tunnetus ühiseks huviks
pidanud takistama lääneeuroopa,
mitte kõige viimati'liidu-saksa
sarvnahaiisuse. Kas peab i
seda tõesti meenutama, et oleksime
ilma Ameerikata kadunud,
ja et üks nõrgestatud Ameerika,
kes üksi jäetud, põhjustaks surmava
ohu üksildasele vabale Euroopale?
Dollari kursi järsu languse üle
.tundsid paljud" koguni rõõmu.
-Muide: Teheranis -võetakse veel
ainult D-markasid vastu — ah
kui ilus.
Tänamatus on maailma tasu.
Ja vanasõna: hädas sõpru läheb
tuhat ühte loodi. (Freundein der
Not. gehen tausend auf ,ein Lot).
Kui see vanasõnatarkus on meie
ja Ameerika kohta maksev, võib
see olla elukardetav eelkõige
meile."
(Algus esiküljel)
kirja ..Sillas". Selle kaudu eesti, organi
satsioonid: on ka .üksteisega ühenduses,
kaugustele vaatamata. ' '
Traditsiooniliseks kujunenus juhtkonna
seminar Trent ülikooli, juures
•õnnestus-, hästi.-.Uudsuseks selle juu- '
res oli ühe poo 1 päeva pühendamine .
rahvusgruppide koostööle. Kanadas.-
Ettekanded 'ja arutlused sellel pool-päeval
olid inglisekeelsed; ja käsita-. .
misel olid. rahvusgruppide• eriprobleemid.
•', '' ;;'-\-: '•• -
Eeloleval aastal hakkab intensiivselt,
töötama Liidu juurde' kuuluv
Eestlased Kanadas - ajaloo komisjon
lisaköite välja andmiseks. Kavatsusel
on ka eesti keele õpetuse korraldamine
nendele, kes seda soovivad1
korrspondents meetodi läbi, ajakiri
Sillase kaasabil. ;! . • .
Koostöö tõttu EKN-iga võib loota,
et üle Kanada laiali pillatud .eesti organisatsioonid
leiavad, tihedama
koostöö, kohtadel ,ja ülekanadlises
ulatuses. See tuleb kasuks kogu rahvusgrupile;
i • ' . ;
LOOTUS NOORTELE \
. — Kui astume uude aästa-kürnnes-se,
siis teeme seda teadmisega, et aeg
ei vähenda meie kohustusi kodumaa
ja üldise maailma vabaduse aadete ••
vastu; rõhutas E K K esimees . Udo
Petersoo.
Pigem need kohustused suurenevad,
sest .võitlus, mida oleme senini
kandnud kui üh,e ikestatud rahva
liikmed, on võiboUasuundumas glo-;
häälsetesse piiridesse, kus ko.mmu-
• nistlik element avalikult esitab väljakutse
demokraatlikule maailmale.
• Peame 'olema ise julged', et julgust
anda ka neile Lääne maailma elanikele,
kes võibolla veelgi kõhklevad,
Eriliselt ootame seda just nooremalt
ja keskmiselt generatsioonilt, kes
omavad suurema mõjul siinses- ühiskonnas
kui on see võibolla meie isadel
ja. emadel. .Meie vanemad tõid
meid vabadusse ja andsid meile võimaluse
isiklikeks saavutusteks. Meie
kohus on säilitada see vabadus ja
võidelda ka nende vabaduse eest kelledel
see puudub meie isade maal.
Oht, mis meie vahemaid kord sundis
lahkuma kodumaalt', ei lähe, iseenesest
meist kellestki mööda, kui me
ise selle hävitamiseks kaasa.ei aita.
UUEAASTA.SOOVID-. " /
Uue aasta puhul' me saadame oma
kaasmaalastele kodumaal soojemad
tervitused ja teadmise, et kodumaa,
olukord ei ole mitte hääbunud unus-^;
tusse vabas maailmas. Pea-eesmärk
meie tegevuses on suunatud alati
meie rahva kui terviku ja meie kodumaa
helgema tuleviku heaks.
Keskorganisatsioonide .esimehed
lõpetasid oma jutuajamised sooviga
ühiste taotluste heaks kordaminekuks
ja parimate soovidega kõigile
uueks aastaks. . : .-
: N. Liidu salarelvaks on iseliikuv rakett
SS-20. See on kaheastmeline, ta-välise
kütteainega ballistiline rakett,
. 16 m kõrge, kolme, iseseisvalt märki
leidvä tuumlõhkeairie peaga ja lennu-kaugusega
kuni 500 km. Aluseks on
MAZ-543 tüüpi veok, mis kõvendatud
kolmanda paari ratastega ja hüd-raulise
raketi tõstjaga. Rataste kõrgus
2.50 m. Kontrolliks ja raketi juhtimiseks
kasutatakse teist veokit.
Iga pea lõhkevõime on 150 kilotonni,
ehk 15 korda tugevam kui Hiroshima
peale-visatud pommil. Arvatakse-,
et 120 SS-20 raketti on juba
asetatud positsioonidele. Kakskol-mandikku.
nendest, on suunatud Lää-ne-
Euroopa ja ükskolmandik Hiina
:vastu. Mõned üksikud on reserveeritud
Lähis- ja Kesk-Ida rinnete tarvis.
Arvatakse, et aastaks 1984 M. Liit
omab 900 SS-20 tüüpi raketti kokku
2700 tuumlaenguga, ja. välksõja korras
suudab nendega neutraliseerida
Euroopa -kaitse j õu',
M. Liit alustas nenderakettide baaside
ehitamisega 1977. a. Samal ajal
hakati maha monteerima vanemat
tüüpi SS-4 ja SS-5 rakette. Osa nendest
on siiski jäetud oma positsioonidele.
SS-2Ö loetakse keskmise kaugusega
raketiks ja selle valmistamine ei ole
piiratud SALT II kokkuleppes. Saksa
eriteadlaste arvates rakett SS-20 on
kergesti muudetav kontinentide va-heliseks
kaügräketiks kolmanda faasi
viskelaengu, juurde lisamisega.
SÄLT II kokkulepe üldse ei piira rakettide
juurdeehitamist vaid määrab
ära lubatud laskealuste arvu. Arvestades
seda, et N . Liit oma-ulatusliku
territooriumi sügavuses võib märgatamatult
uusi väljalaske -aluseid
juurde ehitada, on ta, võrreldes USAga,
palju soodsamas olukorras oma
luumrelvade võimsuse suurendamise
ning kasutamise osas.
• 0 .•
Ha
.-HELSINGI (M. E J — Esimene 'ka- '
heosalisest Soome ja Eesti televisioonide
koostöösarjas „Küsi julgesti''
esitati siin 25. nov. Sarja teemaks on
laste ja noorte vabaaja veetmine
spordi ning võimlemise raames. TV
poolt programm on kolmas ;•/maade*-
vaheline koostöö.
'.. Saadetes, kohtutakse mõlemate, riikide
tippsportlästega. Kava esimese
45 minuti kestel tutvuti eestlastest!
kolmikhüppaja Jaak Uudmäe ja jalgrattur
Aavo Pikktiusiga.
Saade algas koorilauluga, mille-esitajateks
olid eestlastest umbes 30
last. Siis siirduti. Pirita purjespordikeskusesse
. meenutama möödunud
suve 31. Balti regati sündmusi. Purjespordikeskus
on muide üks maailma
suurimatest.'Käidi ka Pärnu lahel,
kus purjetasid „Optimisti" ja
„Kadett'"' klassi paadid noorte, poisside
juhtimisel. Jntervjueeriti.ka neid.
Jaak Uudmäe esines võistlustel Lenini
staadionil Moskvas. Selgus, et tema
rekordiks kolmikhüppamises on
17.10 m ja on ta momendii N. Liidu
meister. Moskva' olümpiamängude
võiduhüppe arvas ta tulevat üle 17.50
m. :
: Siirduti jalgrattur Aavo Pikkuusi
juurde kes olevat kõige parem eesti
sporditegelane hääletuse põhjal möödunud
aastal, Tuntud jalgrattur esitas
tempe tasakaalu hoidmises.
Kelmika Soome ja Eesti vahelise
jalgratturite ..teatesõidu" võitis ülekaalukalt
.lõunapoolsete hõimuvendade
koondis.
Ilmselt pole „squash" (pallimäng)
Eestis tuntud, sest seda sõnagi ei olnud
eesti „sp.eaker" Kalev Vapper
kuulnud ja nii siis talle seda mängu
soomlaste poolt õpetati. Vappe:" arvas,
et mäng saab menu ka Eestis. •
Toredasti esitasid noored eesti tüdrukud
ansambli „Boney-"- M . " laulu
„Babylon" saatel .rütmilise tantsu
mere kaldal. Arvatavasti olid tantsijad
rühm ,.Hõbe ja must".
• Siseujulas Kalev Vapper intervjueeris
Eesti parimaid noori ujujaid.
Eesmärgiks oli neil, nägu kä teistel
programmis esinenud sportlastel,
Moskva olümpiamängud.
Soome; sportlastest esinesid teivashüppaja
Antti Kalliomäki koos noore
tõkkejooksjanna Lena Spopfiga.
Eestlaste poolt oli programmi
koostanud ja juhtiv isik Kalev Vapper
ja soomlaste poolt Jaana Saari-nen,
kes ;kavas ka Tallinnat ja Pär-.
nut külastas. Kava toimetajateks
Virve Koppel, Kalev Vapper koos
soomlase Orvo Kontioga. Esimene
saade andis vaatajatele, eritigi noortele,
toreda mulje ja laste jaoks oli
see tehtudki..
•..V J. M.
EI .;.V - •:-'^.:.:.'-;
MINGIT:
;
KOMPROMISSE ••
K. Päts — 1918.
STÖKHÖLM — Nagu juba varem
teatanud, anti kevadel Eestist lahkunud
noore publitsisti Jüri Lina emale
oktoobris väljasõiduluba Eestist.-
Pühapäeval, 2. detsembril saabus 68-
äastane Linda Lina Helsingisse, kuo
oo,tas teda Rootsi konsulaadis juba
ees viisa Rootsi ümberasumiseks
/Linda Lina jutustas, et Nõukogude
võimud olid teda kohelnud eeskujulikult-
hästi. Nad olevat üles näidanud
inimlikkust, mõistvat suhtumist
ja vastutulelikkust. Kordagi ei olevat,
teda mingil kombel taga kiusatud või
ähvardatud.
Sõbralikult käitutud Linda Linaga
ka Tallinna tollis, kus temaga kõneldi
vaid eesti keeles ja vastupidiselt
käitumisele Jüri Linaga ei
otsitud Linda Lina rõivaid läbi. Tolli
mehed olid koguni nõnda vastutulelikud,
et andsid tema kätte pojalt 1.
aprillil ära võetud Jeesuse pildid ja
palusid need Jüri Linale edasi^anda.
Siiski erineb Linda Lina eriti sõbralik
kohtlemine kardinaalselt Jüri
Lina sõprade jä tuttavate pidevast
tagakiusamisest viimasel ajal. Kuulduste
järgi valmistuvat võimud va-histarmrÄnnes
Hermann-Enehielmi.
Jüri Lina avaldas arvamust, et Än-nes
Hermann-Enehielmi vahi alla
Pierre E. Trudeau lahkumine liberaalide
,'partei liidri ja opositsiooni
juhi kohalt tuli ebameeldiva üllatusena
Kanada mustade ühiskonnale.
Nende häälekandja ,,Contrast" kirjutab
9. nov. et endise peaministri lahkumine
opositsioonijuhil kohalt kurvastas
sügavalt etnilist ühiskonda,
eriti neid, kes immigreerusid KanadasseLääne-
India saartelt. Nad luge-si
deridid palututeks Kanadasse Trudeau
valitsuse poolt.:
Kui see oli nende tunnetus, siis on
arusaadavad neride nõudmised hoo--
lekande, eluruumi, hariduse ja politsei
käitumise suhtes..Nõutakse suuremat
sotsiaalset toetust, praegune
on nendele liiga vähene, Neil päevil
peetakse nendele eriline koosolek ühe
klubi ruumis, kus nõutaks nendele
emadele vastavaid eluruume, kelle
lapsed tulevad tagant' järele Kanadasse
ja tahavad asuda emade juurde
elama madala üüriga korteritesse.
Ontario Housing Corporation seda ei
ole seni lubanud ja mustad süüdistavad
diskrimineerimises.
Oma rahvuskultuuri jä ajaloo Õpetamiseks
mustade lastele on saadud
luba kasutada 22 kooli ruume Torontos.
Korraldavale komiteele on antud
luba valida selleks õpetajad, aeg ja
koht ning kontrollida kogu programmi
täitmist.
Mustade kultuurimuuseumi ehitamine
algas. Pühapäeval, 4. nov. alustati
sellega Amherstburgis vastava
pidulikkusega. Ehitamisele tuleb
„Nofth American Blaek Cültural
Centre Museum". Ehitus loodetakse
lõpule viia tuleva aasta sügiseks. Eelarve
kohaselt ehitus koos. kõrvalhoonetega
läheb maksma $350,000. Pool
sellest rahast on juba koos.
NEW YORK (M. E.) - Kuigi tänapäeva
tulipunktiks on riikidevaheline
pinevus seoses Ameerika saatkonna
personali pantvangideks pidamisega
Iraanis, ja et eestlased valdavas enamuses
pole katoliiklased, oleks meil
siiski põhjust huvi tunda praeguse
Rooma paavsti ja tema tegevuse vastu,
ütles kõneleja, konsul A.Link-
Siorst New Yorgi Eesti Senioride Keskuse
jÖulukoosviibimisel, 11. nov.
peetud ettekandes. Meil tuleb otsida
sõpru, kus neid on, sest üldiselt ei
taheta meile just palju tähelepanu
osutada. ;
Paavstil, on võimalus mõjustada
kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatust
j ä t a loodab sealt võib-olla enam tuge
kirikule kui mujalt. Sealsed rahvad
ihkavad enam vaimset toitu töntsiks-tegeva
.kommunistliku propaganda
asemel. Praegune paavst tunneb hästi
sealseid olusid ja kommunismi yõt-
/teid vaba maailma "moraali, allaviimiseks.
Tema deviisiks pole ainult rahu,
nagu ta eelkäijail, vaid rahu ja
õiglus. Tema missioon võib -aidata
ka rahvaste juhtidel selga rohkem
sirgu ajada. Kõneleja arvas, et on
tekkinud reaktsioon liialdatud vabaduste
vastu, mis võimaldavad lahkhelide
ja umbusalduse kuivamist, ja
et pealetulev põlv.hakkab otsima positiivsemaid
eluväärtusi. Eesti ühiskonnas
peaksid vanemad oma tasakaalustava
mõjuga selleks kaasa aitama.
Peale ettekandele eelnenud vaimuliku
talituse esitas kavalises osas Usuteaduse
|nstituudi õpilane Järvet
jõulukohase deklamatsiooni ja U.
Kärner melodeklamatsioonina kitarri
saatel: „Tasa, tasa jõulukellad ..
Viimane deklameeris ka ühe Visnapuu
ja ühe Vihalemma luuletuse. Viimase
puhul loeti eesti vanas kirjaviisis
kirjutatud teksti tänapäeva kirjaviisi
häälduses. See tekitas küll lõbusat
meeleolu, kuid on põhiliselt väär
hing eksiteele viiv; Eesti vanas kirjaviisis,
kui esimest täishäälikut sõnas
tuli lugeda lühidalt, pidi temale järgnev
. umbhäälik kirjutatama kahekordselt,
sest kui see viimane oli kirjutatud
ühekordselt, tifli eelnev täishäälik
lugeda pikalt (kahekordsena).
Niisiis .liggaüks" loeti s^is nagu nüüdki
..igaüks", „surem" loeti „suurem",
.lissand" — „isand" jne. Tähttäheline
vana kirjaviisi,säilitamine esineb ka
nimedes nagu „Kasse", „Terras"/
„Kusik" jne.
Lõpuks olgu tähendatud, et koosviibimine
jõuluvorstide nautimisega
oli rahvarohke, olles kohale toonud
ligi 150 osavõtjat) missugust hulka
Eesti Majar saaliruum vaevalt ara
mahutab.
E.N.
andDelicatessen
Z851 LawrmceAve.E., 261-2238
(Hillside Plaz-a Brimlpy nurgal)
, SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukkileib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. © Spetsiaäl tordid jä sünnipäeva kringlid tellimise
peale. @ Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. @ Suitsukalkunid tellimise peale.
•'palume talitusele
KL. 8 ESMÄSI
et kindlustada nende nlmumine
järgmises lehes.
võtmise puhul (mis tähendab, et talle
ei kavatseta armu anda), on ta ilmselt
sunnitud ajakirjanduses uuesti
alustama Eestis aset leidnud seaduserikkumiste
ja varjukülgede valgustamist,
sedakorda aga hoopis innukamalt...
See näitaks, et Tallinna yõi-
Hiud '-eiJsöovi rahu sõlmida.
res. Palk
inglise
vest avalt võimetele. Vastused eesti või
es:/.'..
LesIieStr,, Don Mills, Õntdrb, M3B2M3
Bälfi riikidesse ja Venemaale
eie saadame riide- ja jalanõupakke kiini 19%
au täielikult kindlustatud.
m meae ans.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.-^kl. 5 p.l. KESKMÄDALALTEL SULETUD.
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTING CÖ.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 3, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-01-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800103 |
Description
| Title | 1980-01-03-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 1(1559) „Meie Elu" nr. 1 (1559) NELJAPÄEVAL, 3. JAANUARIL- THURSDAY,. MNUARV 3 llllllllltllllllllllllillllli ?nesemaa- >lgepiirili- ;tab BA-luses ÜRO monaadele Is II kõne ssamblee-ršti külas-hiikidesse:. rahvused, Isegi need Ikku suvel t see on saavad islikkuses ivas te Or- )dan, et lad jätku- Ija õigluse tõeliseks le vabadu-- is.es pare-' jeribi et lab veelgi levas 4.5 imemoran- )udele;; et Balti rii-. im ise, mis röövitud.''. ituses väi-laulus Tei-je kehtib leedu, koh- :esed Rah- ! kes ei ole Ühinenud iooni liik-: mid. ürita-' vuh - 'vähe-' ÜRCUiik- \2LSI\ .\*CW >n.na diplo-iitis vastu ta 'Risispo-. |k balli kü- Inforr: eri-kodaniku loiust. La Ilseni iii tulid mis toi- Jaapani Isetleidnud BATUNi kerge nii päevade lplitseeri-lelihe kriis. IIIIIIIIIIIIIIIIIIII1IIIIIIIIS 9! lenelased relva-ihuks kirjutati õhtul ja astus- 130. Seitse päeva |a lõplikult keh-iitsid relvarahu itist arvates, [s rahuleping N. |i alla Tartus 20. selles lahti, iga- |veräan-õigustest >sas. Isõjäs langes 233 lurit. Haavata ja jvitseri ja 13174 [oja kestvusega, [sega j a vaenlase ieed ohvrid olid Seda põhjustas ?e moraal, suur ning nooruslik |istvate annetega il Johan Laido-eks oli oskus sõne väljaspool e lepiire, mis hoi-mise sõja taller- A. Nõmmik qpios usuliste shiitide laieneb teistesse Mekas,' Saudi-okupeerisid kõi-ite moshee. Pätid samasugused e okupeerimised raske surve all, ri uuendusi, kuid Iraanis viisid re-saatis Põhja-Jee-miljoni eest rel- Lõuna-Jeemeni' s. Nüüd aga- sel-läheyad vastase abia surve all oli tud võtma vastu aak ründas Iraa-ondi, sest Iraak revolutsiooni le- 'rgimaal mõrvati iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiH ; (Algus esiküljel) l Pot, keda süüdistatakse vähemalt 2 miljoni oma kodaniku mõrvamises, arvatakse olevat tapetud tema oma parteikaaslaste poolt Tai piiril ääres mässuliste peakorteris. Praegu käib. ikka veel võitlus Khmer Rõuge mässuliste ja Hanoi Moskvameelsete kommunistide vahel, kes praegu on Karnbodzhas võimul. Khmer Rõuge mässulisi toetab relvade ja varustusega Hiina. ® USA taotleb.Liitunud Rahvaste Organisatsiooni otsust, et keelata igasugu ne kaubavahetus Iraaniga. seni kui hoitakse vangis. Teherani ÜSA 'saatkonna 50 liiget. Khomeini lubas mitmete usulahkude vaimulikke/eriti musianahalisi pühadeks US.A saatkonna personalile vaimulikku küla-; k os t i vii rri ä. M i.t m et es I raa n i p i i rkon- • elades :on puhkenud rahutused J Seekord mässavad. Khomeini vastu ba-luchid, kes elavad Iraani õliallikate piirkonnas., Baluehistani provints taotleb autonoomiat. ® Panamas mässavad üliõpilased, kes protesteerivad shahh M. R. Fah-lavile ässüüli andmise vastu. Valitsusväed kasutasid mässavale üliõpilaste laialiajamiseks pisargaasi. ; © N. Liit on Afganistanis samas olu- . korras, kui olid ameeriklased Vietnamis. Nad korraldasid Afganistani sõjaväelaste abil kommunistliku riigipöörde, kuid Afganistani moslemid on kommunistlikule valitsuse e täielikult vastu. Arvatakse, et Washina- •"toil -andis ,,•rohelise" tule" Moskvale; vabadusvõitlejiate-; hävitamiseks; . Moskv.a saatis Äfgänistani. oma mi tu diviisi tankide ja rakettidega ja prae- . git arvatakse .olevat seal üle 30,000 vene sõduri. Moskva on saatnud oma laevastiku üksuse Pärsia, lahte, mis opereerib lahekõige kitsamas kohas, © Inglismaal lööb laineid endise Briti peaministri Winston Churchilri pojapoja, Briti alamkoja liikme intiimvahekord Liibüa relvakaupmehe abikaasa, 38 aastase Sorayaga. Soraya taotleb lahutust oma mehest ja nõuab mehelt poolt varandust, 2,5 miljardi dollarit. Soraya Khashoggit peetakse üheks maailma ilusamaks naiseks ja ta omab praegu luksusliku elustiili. Tal on vähemalt 3 jet lennukit, Rolls-Röyce auto1, luksuslikud korterid mitmes linnas ja peale rohkesti armukesi. ITA! 3 ; •GEiSLINGEN \ („Meie Elu" kaastööliselt) --- Seoses NATO kavaga, paigutada Euroopasse moodsamad keskmaaraketid, mis põrkunud Hollandi, Belgia, Norra ja Taani vastupanule, kirjutab Hamburgis ilmuv nädai-leht „Welt am Sonntag'' oma 9. •dets. numbris: Ü ,.Ameerika on suurde kitsikus- | se sattunud. Tema vääring lan- 1 -geb, inflatsioon tõuseb ja pant- 5 vangide-draama Teheranis tun-f § gib rahvale, südamesse. Ehkki | rahvas tõmbub monoliitsemaks, | tekib pilt aheldatud ja piinatud j§ hiiglasest. | Aga Euroopa haigutab, ringu-g tab jä hõõrub silmi. Euroopa va-i litsuste poolt on antud formaal- B seid, kiretuid seletusi islami bru- ~ taalsuse vastu. Aga tahe, seista : I Ameerika kõrval ning minna te- E maga koos läbi ohustuse, puu- | dub. Oodatakse ära nägu - teatri-., E parketil kompvekeid krõbista- E des, kunas asi dramaatiliseks lä- E heb. Ollakse irriteeritud, kuid " s mitte jahmunud. E Osalt on küll unustamine selle , 5 flegma põhjuseks. Et ameerikla- E šed pärast sõda nälgiva Euroopa ; | Care-pakkidega üle ujutasid, et E nad tema Marshalliplaaniga jälle E jalule aitasid, Berliini õhusillaga = päästsid vabaduse kaotusest - ja E meile sõjalist kaitset osutavad, E oli paljudele sakslastele juba . E ununenud, kui USA astus Viet- H namis vastu julmale ja hoolima- E . 'tule imperialistlikule võimule, § mille jõledus alles nüüd hakkab | läbi paljude peade ette kinnita- E tud laudadest läbi tungima. 1-:'.'; "Saksa Liiduvabariik oleks :pi* danud möödunud nädalatel taotlema Euroopa Parlamendi eriistungi solidaarsuse kuulutamiseks Ameerikaga. Meie kodanike demonstratsioonid islami provokatsiooni ja ebainimlikkuse vastu oleksid võimalikud olnud. ; Meie poliitikute suured ja tõsised kõned juhtmotiiviga sõprus hädas oleks võinud peetud saada. Kõigis saksa ajalehtedes olnuks juhtkirjad piiramatuks siduvuseks Ameerikaga õigel kohal. Kirikud oleksid endid pidanud tundma kohustatud kutsuda üles kitsikusse "aetute eest palumiseks. See kõik jä palju enam oleks näidanud panust, eetikaks, vabaduseks, inimlikkuseks ja liidu-truuduseks. Aga kui juba moraalne kalduvus puudus, oleks üks kaine tunnetus ühiseks huviks pidanud takistama lääneeuroopa, mitte kõige viimati'liidu-saksa sarvnahaiisuse. Kas peab i seda tõesti meenutama, et oleksime ilma Ameerikata kadunud, ja et üks nõrgestatud Ameerika, kes üksi jäetud, põhjustaks surmava ohu üksildasele vabale Euroopale? Dollari kursi järsu languse üle .tundsid paljud" koguni rõõmu. -Muide: Teheranis -võetakse veel ainult D-markasid vastu — ah kui ilus. Tänamatus on maailma tasu. Ja vanasõna: hädas sõpru läheb tuhat ühte loodi. (Freundein der Not. gehen tausend auf ,ein Lot). Kui see vanasõnatarkus on meie ja Ameerika kohta maksev, võib see olla elukardetav eelkõige meile." (Algus esiküljel) kirja ..Sillas". Selle kaudu eesti, organi satsioonid: on ka .üksteisega ühenduses, kaugustele vaatamata. ' ' Traditsiooniliseks kujunenus juhtkonna seminar Trent ülikooli, juures •õnnestus-, hästi.-.Uudsuseks selle juu- ' res oli ühe poo 1 päeva pühendamine . rahvusgruppide koostööle. Kanadas.- Ettekanded 'ja arutlused sellel pool-päeval olid inglisekeelsed; ja käsita-. . misel olid. rahvusgruppide• eriprobleemid. •', '' ;;'-\-: '•• - Eeloleval aastal hakkab intensiivselt, töötama Liidu juurde' kuuluv Eestlased Kanadas - ajaloo komisjon lisaköite välja andmiseks. Kavatsusel on ka eesti keele õpetuse korraldamine nendele, kes seda soovivad1 korrspondents meetodi läbi, ajakiri Sillase kaasabil. ;! . • . Koostöö tõttu EKN-iga võib loota, et üle Kanada laiali pillatud .eesti organisatsioonid leiavad, tihedama koostöö, kohtadel ,ja ülekanadlises ulatuses. See tuleb kasuks kogu rahvusgrupile; i • ' . ; LOOTUS NOORTELE \ . — Kui astume uude aästa-kürnnes-se, siis teeme seda teadmisega, et aeg ei vähenda meie kohustusi kodumaa ja üldise maailma vabaduse aadete •• vastu; rõhutas E K K esimees . Udo Petersoo. Pigem need kohustused suurenevad, sest .võitlus, mida oleme senini kandnud kui üh,e ikestatud rahva liikmed, on võiboUasuundumas glo-; häälsetesse piiridesse, kus ko.mmu- • nistlik element avalikult esitab väljakutse demokraatlikule maailmale. • Peame 'olema ise julged', et julgust anda ka neile Lääne maailma elanikele, kes võibolla veelgi kõhklevad, Eriliselt ootame seda just nooremalt ja keskmiselt generatsioonilt, kes omavad suurema mõjul siinses- ühiskonnas kui on see võibolla meie isadel ja. emadel. .Meie vanemad tõid meid vabadusse ja andsid meile võimaluse isiklikeks saavutusteks. Meie kohus on säilitada see vabadus ja võidelda ka nende vabaduse eest kelledel see puudub meie isade maal. Oht, mis meie vahemaid kord sundis lahkuma kodumaalt', ei lähe, iseenesest meist kellestki mööda, kui me ise selle hävitamiseks kaasa.ei aita. UUEAASTA.SOOVID-. " / Uue aasta puhul' me saadame oma kaasmaalastele kodumaal soojemad tervitused ja teadmise, et kodumaa, olukord ei ole mitte hääbunud unus-^; tusse vabas maailmas. Pea-eesmärk meie tegevuses on suunatud alati meie rahva kui terviku ja meie kodumaa helgema tuleviku heaks. Keskorganisatsioonide .esimehed lõpetasid oma jutuajamised sooviga ühiste taotluste heaks kordaminekuks ja parimate soovidega kõigile uueks aastaks. . : .- : N. Liidu salarelvaks on iseliikuv rakett SS-20. See on kaheastmeline, ta-välise kütteainega ballistiline rakett, . 16 m kõrge, kolme, iseseisvalt märki leidvä tuumlõhkeairie peaga ja lennu-kaugusega kuni 500 km. Aluseks on MAZ-543 tüüpi veok, mis kõvendatud kolmanda paari ratastega ja hüd-raulise raketi tõstjaga. Rataste kõrgus 2.50 m. Kontrolliks ja raketi juhtimiseks kasutatakse teist veokit. Iga pea lõhkevõime on 150 kilotonni, ehk 15 korda tugevam kui Hiroshima peale-visatud pommil. Arvatakse-, et 120 SS-20 raketti on juba asetatud positsioonidele. Kakskol-mandikku. nendest, on suunatud Lää-ne- Euroopa ja ükskolmandik Hiina :vastu. Mõned üksikud on reserveeritud Lähis- ja Kesk-Ida rinnete tarvis. Arvatakse, et aastaks 1984 M. Liit omab 900 SS-20 tüüpi raketti kokku 2700 tuumlaenguga, ja. välksõja korras suudab nendega neutraliseerida Euroopa -kaitse j õu', M. Liit alustas nenderakettide baaside ehitamisega 1977. a. Samal ajal hakati maha monteerima vanemat tüüpi SS-4 ja SS-5 rakette. Osa nendest on siiski jäetud oma positsioonidele. SS-2Ö loetakse keskmise kaugusega raketiks ja selle valmistamine ei ole piiratud SALT II kokkuleppes. Saksa eriteadlaste arvates rakett SS-20 on kergesti muudetav kontinentide va-heliseks kaügräketiks kolmanda faasi viskelaengu, juurde lisamisega. SÄLT II kokkulepe üldse ei piira rakettide juurdeehitamist vaid määrab ära lubatud laskealuste arvu. Arvestades seda, et N . Liit oma-ulatusliku territooriumi sügavuses võib märgatamatult uusi väljalaske -aluseid juurde ehitada, on ta, võrreldes USAga, palju soodsamas olukorras oma luumrelvade võimsuse suurendamise ning kasutamise osas. • 0 .• Ha .-HELSINGI (M. E J — Esimene 'ka- ' heosalisest Soome ja Eesti televisioonide koostöösarjas „Küsi julgesti'' esitati siin 25. nov. Sarja teemaks on laste ja noorte vabaaja veetmine spordi ning võimlemise raames. TV poolt programm on kolmas ;•/maade*- vaheline koostöö. '.. Saadetes, kohtutakse mõlemate, riikide tippsportlästega. Kava esimese 45 minuti kestel tutvuti eestlastest! kolmikhüppaja Jaak Uudmäe ja jalgrattur Aavo Pikktiusiga. Saade algas koorilauluga, mille-esitajateks olid eestlastest umbes 30 last. Siis siirduti. Pirita purjespordikeskusesse . meenutama möödunud suve 31. Balti regati sündmusi. Purjespordikeskus on muide üks maailma suurimatest.'Käidi ka Pärnu lahel, kus purjetasid „Optimisti" ja „Kadett'"' klassi paadid noorte, poisside juhtimisel. Jntervjueeriti.ka neid. Jaak Uudmäe esines võistlustel Lenini staadionil Moskvas. Selgus, et tema rekordiks kolmikhüppamises on 17.10 m ja on ta momendii N. Liidu meister. Moskva' olümpiamängude võiduhüppe arvas ta tulevat üle 17.50 m. : : Siirduti jalgrattur Aavo Pikkuusi juurde kes olevat kõige parem eesti sporditegelane hääletuse põhjal möödunud aastal, Tuntud jalgrattur esitas tempe tasakaalu hoidmises. Kelmika Soome ja Eesti vahelise jalgratturite ..teatesõidu" võitis ülekaalukalt .lõunapoolsete hõimuvendade koondis. Ilmselt pole „squash" (pallimäng) Eestis tuntud, sest seda sõnagi ei olnud eesti „sp.eaker" Kalev Vapper kuulnud ja nii siis talle seda mängu soomlaste poolt õpetati. Vappe:" arvas, et mäng saab menu ka Eestis. • Toredasti esitasid noored eesti tüdrukud ansambli „Boney-"- M . " laulu „Babylon" saatel .rütmilise tantsu mere kaldal. Arvatavasti olid tantsijad rühm ,.Hõbe ja must". • Siseujulas Kalev Vapper intervjueeris Eesti parimaid noori ujujaid. Eesmärgiks oli neil, nägu kä teistel programmis esinenud sportlastel, Moskva olümpiamängud. Soome; sportlastest esinesid teivashüppaja Antti Kalliomäki koos noore tõkkejooksjanna Lena Spopfiga. Eestlaste poolt oli programmi koostanud ja juhtiv isik Kalev Vapper ja soomlaste poolt Jaana Saari-nen, kes ;kavas ka Tallinnat ja Pär-. nut külastas. Kava toimetajateks Virve Koppel, Kalev Vapper koos soomlase Orvo Kontioga. Esimene saade andis vaatajatele, eritigi noortele, toreda mulje ja laste jaoks oli see tehtudki.. •..V J. M. EI .;.V - •:-'^.:.:.'-; MINGIT: ; KOMPROMISSE •• K. Päts — 1918. STÖKHÖLM — Nagu juba varem teatanud, anti kevadel Eestist lahkunud noore publitsisti Jüri Lina emale oktoobris väljasõiduluba Eestist.- Pühapäeval, 2. detsembril saabus 68- äastane Linda Lina Helsingisse, kuo oo,tas teda Rootsi konsulaadis juba ees viisa Rootsi ümberasumiseks /Linda Lina jutustas, et Nõukogude võimud olid teda kohelnud eeskujulikult- hästi. Nad olevat üles näidanud inimlikkust, mõistvat suhtumist ja vastutulelikkust. Kordagi ei olevat, teda mingil kombel taga kiusatud või ähvardatud. Sõbralikult käitutud Linda Linaga ka Tallinna tollis, kus temaga kõneldi vaid eesti keeles ja vastupidiselt käitumisele Jüri Linaga ei otsitud Linda Lina rõivaid läbi. Tolli mehed olid koguni nõnda vastutulelikud, et andsid tema kätte pojalt 1. aprillil ära võetud Jeesuse pildid ja palusid need Jüri Linale edasi^anda. Siiski erineb Linda Lina eriti sõbralik kohtlemine kardinaalselt Jüri Lina sõprade jä tuttavate pidevast tagakiusamisest viimasel ajal. Kuulduste järgi valmistuvat võimud va-histarmrÄnnes Hermann-Enehielmi. Jüri Lina avaldas arvamust, et Än-nes Hermann-Enehielmi vahi alla Pierre E. Trudeau lahkumine liberaalide ,'partei liidri ja opositsiooni juhi kohalt tuli ebameeldiva üllatusena Kanada mustade ühiskonnale. Nende häälekandja ,,Contrast" kirjutab 9. nov. et endise peaministri lahkumine opositsioonijuhil kohalt kurvastas sügavalt etnilist ühiskonda, eriti neid, kes immigreerusid KanadasseLääne- India saartelt. Nad luge-si deridid palututeks Kanadasse Trudeau valitsuse poolt.: Kui see oli nende tunnetus, siis on arusaadavad neride nõudmised hoo-- lekande, eluruumi, hariduse ja politsei käitumise suhtes..Nõutakse suuremat sotsiaalset toetust, praegune on nendele liiga vähene, Neil päevil peetakse nendele eriline koosolek ühe klubi ruumis, kus nõutaks nendele emadele vastavaid eluruume, kelle lapsed tulevad tagant' järele Kanadasse ja tahavad asuda emade juurde elama madala üüriga korteritesse. Ontario Housing Corporation seda ei ole seni lubanud ja mustad süüdistavad diskrimineerimises. Oma rahvuskultuuri jä ajaloo Õpetamiseks mustade lastele on saadud luba kasutada 22 kooli ruume Torontos. Korraldavale komiteele on antud luba valida selleks õpetajad, aeg ja koht ning kontrollida kogu programmi täitmist. Mustade kultuurimuuseumi ehitamine algas. Pühapäeval, 4. nov. alustati sellega Amherstburgis vastava pidulikkusega. Ehitamisele tuleb „Nofth American Blaek Cültural Centre Museum". Ehitus loodetakse lõpule viia tuleva aasta sügiseks. Eelarve kohaselt ehitus koos. kõrvalhoonetega läheb maksma $350,000. Pool sellest rahast on juba koos. NEW YORK (M. E.) - Kuigi tänapäeva tulipunktiks on riikidevaheline pinevus seoses Ameerika saatkonna personali pantvangideks pidamisega Iraanis, ja et eestlased valdavas enamuses pole katoliiklased, oleks meil siiski põhjust huvi tunda praeguse Rooma paavsti ja tema tegevuse vastu, ütles kõneleja, konsul A.Link- Siorst New Yorgi Eesti Senioride Keskuse jÖulukoosviibimisel, 11. nov. peetud ettekandes. Meil tuleb otsida sõpru, kus neid on, sest üldiselt ei taheta meile just palju tähelepanu osutada. ; Paavstil, on võimalus mõjustada kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatust j ä t a loodab sealt võib-olla enam tuge kirikule kui mujalt. Sealsed rahvad ihkavad enam vaimset toitu töntsiks-tegeva .kommunistliku propaganda asemel. Praegune paavst tunneb hästi sealseid olusid ja kommunismi yõt- /teid vaba maailma "moraali, allaviimiseks. Tema deviisiks pole ainult rahu, nagu ta eelkäijail, vaid rahu ja õiglus. Tema missioon võib -aidata ka rahvaste juhtidel selga rohkem sirgu ajada. Kõneleja arvas, et on tekkinud reaktsioon liialdatud vabaduste vastu, mis võimaldavad lahkhelide ja umbusalduse kuivamist, ja et pealetulev põlv.hakkab otsima positiivsemaid eluväärtusi. Eesti ühiskonnas peaksid vanemad oma tasakaalustava mõjuga selleks kaasa aitama. Peale ettekandele eelnenud vaimuliku talituse esitas kavalises osas Usuteaduse |nstituudi õpilane Järvet jõulukohase deklamatsiooni ja U. Kärner melodeklamatsioonina kitarri saatel: „Tasa, tasa jõulukellad .. Viimane deklameeris ka ühe Visnapuu ja ühe Vihalemma luuletuse. Viimase puhul loeti eesti vanas kirjaviisis kirjutatud teksti tänapäeva kirjaviisi häälduses. See tekitas küll lõbusat meeleolu, kuid on põhiliselt väär hing eksiteele viiv; Eesti vanas kirjaviisis, kui esimest täishäälikut sõnas tuli lugeda lühidalt, pidi temale järgnev . umbhäälik kirjutatama kahekordselt, sest kui see viimane oli kirjutatud ühekordselt, tifli eelnev täishäälik lugeda pikalt (kahekordsena). Niisiis .liggaüks" loeti s^is nagu nüüdki ..igaüks", „surem" loeti „suurem", .lissand" — „isand" jne. Tähttäheline vana kirjaviisi,säilitamine esineb ka nimedes nagu „Kasse", „Terras"/ „Kusik" jne. Lõpuks olgu tähendatud, et koosviibimine jõuluvorstide nautimisega oli rahvarohke, olles kohale toonud ligi 150 osavõtjat) missugust hulka Eesti Majar saaliruum vaevalt ara mahutab. E.N. andDelicatessen Z851 LawrmceAve.E., 261-2238 (Hillside Plaz-a Brimlpy nurgal) , SOOME PAGAR pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukkileib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised pagarisaadused. © Spetsiaäl tordid jä sünnipäeva kringlid tellimise peale. @ Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid, suitsuribid ja soolaheeringad. @ Suitsukalkunid tellimise peale. •'palume talitusele KL. 8 ESMÄSI et kindlustada nende nlmumine järgmises lehes. võtmise puhul (mis tähendab, et talle ei kavatseta armu anda), on ta ilmselt sunnitud ajakirjanduses uuesti alustama Eestis aset leidnud seaduserikkumiste ja varjukülgede valgustamist, sedakorda aga hoopis innukamalt... See näitaks, et Tallinna yõi- Hiud '-eiJsöovi rahu sõlmida. res. Palk inglise vest avalt võimetele. Vastused eesti või es:/.'.. LesIieStr,, Don Mills, Õntdrb, M3B2M3 Bälfi riikidesse ja Venemaale eie saadame riide- ja jalanõupakke kiini 19% au täielikult kindlustatud. m meae ans. Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. Laupäeval kl. 9 hom.-^kl. 5 p.l. KESKMÄDALALTEL SULETUD. Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel. BALTIC EXPORTING CÖ. 482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-03-03
