Meie Elu = Our life, July 15, 1977

              r. 28 (1431) 1977
üllatusi välis-lanämisi
Mösk-fceks.
President
litariiise ja pea-kettide
tootmi-chiimide
vastu,
järjest avalda­ta
lastakse või-ld
terroristid.
iHüna kommu-rezhiim
kom­pade
rakettide
lastab ehitised.
\:\\, Argentiina,':
läib" nii, et se- .
. Liidule meel- •
Lkulepet saada -
•ter, et ia pea--
11 lootmisega
Inutemennide"
> kauge rakelil
Je õieti toetub- •
ai. Sellega tu- -
Hei. tuhandeid
ia katkestada
ja ettevõtted ;
|i ning. sellega
vahekord N. :
| et avalikkust
uuest ristleja
n ilma meheta
['ma väga täp-oma
märgile
tel ön ka Mark
Illveeläeva.MX
iitisoon leidis,
•erilist .neut-
|ab 'inimesed, .
ii.. See on väi-..
;omm, mis hä-.
ivsete kiirtega
kes sattuvad
nrkonda sure-iul
ja need ke-
Layad surevad
|u aja jooksul.'
läbi tsemen-leinte.
Pommi
|, kui ka saata
La. Ta lõhkeb
i.pinnast .kõr-innitas
selle
lusega ja Se-enamusega.
:elv on varsti
seda-võidakse:
iste hävitami-pomm
tuleb
i.s, kus. seda
leks, et Saksa
vloskvat kök-lent
J. Carter,
tiüd täielikku
imunis.tlikule
|avatseb jätta
;el See an te­ist;
sest selles
USA liitlase
letmist, nagu
eda välja üt­le?
;ri.itikud väi-
[uskväle liiga •
rvestatä Sel-,
praegu suuri
Itaalia;, ja
Istlikud par­imat
Euroopa
[kritiseerivad
iHispaaniasse .
Iinpartei juht
legune N. Lif-rstiik.
Mosk-.
.elleks kes- •
I;istele Room •
la. Kuid USA:
a: Prantsuse
jä komniLi-
.01 muie tulek
maailmale .
Iiaabia õlini-.
'lumine USA-Ipol
ii tikal ja
lel peab ioo­ni,
araablaste
lubab asu-.
Haifasse Ils-lellega
oleks
Iisraeli ja
Vainult osa
i.ooliitihstest
^t käesolev
ireenil palav
~dusi ja te-irjeldatakse
peatatakse'
ivas olevate
rekkib jälle
Irelaudmised
fpool.sed. S'e-
Liit oleks
ia relvasta-lõiksime
sel-l
i i - Beleradis'
pe avalikult
ckumised N .
vaba maail-
)jalist -võiiii-.
•.ia)me võim-
)lemisobjek-la
vaba. maa:
. AJK'
i
I
'I-
1
l-
I:
Heie, Elu" nr. 28 (1431) 1977 REEDEL, 15. 'jVVtJt FRIMY, JÜLY 15
",:,-£est{Kodu" 0..•
(Algus esiküljel)
ju muud. Need kes E K juba elasid
väitsid vastupidist. Kuigi ruumid
võinuks suuremad olla, on nad hästi
ehitatud, ümbrus on ilus, hinnad
mõõdukad ja mis peaasi, sul ei tule
koos elada nendega kes E K elanike
kogule vastuvõetavad ei ole. E K jääb
eestlaste koduks.
Arhitekt Laikve seletusest nähtus,
et E K omab palju üldkasutatavaid
ruume. Seal p.n.klubiruumid, saun,
ujula, mitmesugused tööruumid, au-tograraazh
ja ruumid isegi E K poe
tarvis, kui seda soovitakse asutada.
Peamine küsimus koosolekul keer­les
s^elle ümber, kuidas leida oman.ik-ke
müümataolevatele. korteritele,
Kas neid lubada osta teistesse rah­vustesse
kuuluvatele (mõeldud
soomlastele) või mitte.. Lõpuks ot­sustati,
moodustada olemasolevatest
korteri omanikest- ajutine komitee,.
• kes neid küsimusi lähemalt.uurib ja
oma ettepanekud AK juhatusele
teeb, Selle komitee hooleks, pidi jää­ma
ka nimestiku koostamine seni lõ­petamata
ehitustööde kohta, et AK
juhatus saaks ehitajalt nende- lõpeta­mist
nõuda. s< •
**1
„EESTI KODU" Vaade siseõuele.
EESTI. KINNISVARADE
LAHENDUS:'.
Toronto Real Estate Board'i liige
kolinud UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE..ST.: :
Sissekäik Lytton Blvd-ilt
Tel. 487-4477.
Kodus Tel. HI 7-2017,/
Sõbralik jasõiglane teenimine.
mm
sm
*4
EI.
MINGIT ..
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
1 K. Päts -1918.
Globaalne Eesti
( Algus lk. 2)
. „EESTI KODU" — õhu- ja ruuhii-fohke-garaazh. :
OR [Sl YÄLISAB
EESTI VABADIJ
EJATELE
5 CD
Rudolf Lipp
Rootsi TV-s
STOKHOLM (EPL) - Televisioo»
nipublik kohtas siin laupäeval, 18.
juunil ja pühapäeval, 19. juunil oota­matult
eesti näitlejat ja artiste.
Laupäevases esimeses programmis
tulid kell 20 ootamatult ekraanile
koomilises artistikas Rolly & Arry
(nAndra prillan av fint som snus" oli
programmi nimeks) ja pühapäevases
Kanada TV-filmis „Kathy, põikpäine
tütarlaps" mängis ujumisfenomeeni,
14-aastase Kathy- Karuksi (nimi oli
eestiline; mitte aga osa mängija) isa
näitle j a Rudolf Lipp, kavalehel Ru-
^KUNGLA RAHVAS" TANTSIS KÖLNIS
Publikut ligidalt jca kaugelt
GEISLINGEN (M. E.) — Kõrge tasemega vaimse külakosti esitas 2,
juulil Kölnis Saksamaa eestlastele Toronto Eesti Rahvatantsu Rühm
,JCungla" Toomas Metsala juhatusel ja Allan Liiki akordionisaatel. Esine-mine
toimus kohvik „Füllenbachi" nägusas saalis; Kohapeaiseteks organi-seerijateks,
vastuvõtjateks ja majutajateks olid Kölni eestlased eesotsas
aktiive komiteega. Kölni Eesti Rahvuskoondis on viimastel aastatel näida­nud
eeskujulikku aktiivsust meie kultuurid
Eesti noored rahvatantsijad Kana­dast
olid meelitanud Kölni kokku
umbes 150-pealise publiku. Paljud
eestlased ei pidanud paljuks mõne­saja
kilomeetri pikkust reisi, et ela-dy
Lipp. Film' käsitles Kathy katset d a kaasa „Kungla" kunstiküpsele
ujuda üle Ontario järve. esinemisele. Kohal oli ka rida nime
Rolly & Arry esinemine oli tegeli- kanlaid ja juhtivaid eestlasi Saksa-kult
kordus ühest nende varasemast maal_eesotsas E. Reisenbergi ja J
Stükholmi-külastusest. Samal ajal Västrikuga
tuli. kiri vendadelt Jõaimaridelt, nii Külalisi' Kanadast ja publikut Sak-
"ou artistipaari perekonnanimi (ees- samaalt tervitas Kölni E. Rahvuš-nimed
Rudolf ja Arnold) Hambur- koondise esimees - Jaan Purga. See
gisi, kust selgub, et nad ikka jätka- P e a l e tutvustas publikule .Kungla"
vad oma esinemisturneesid. ' rühma Toomas Metsala
Hiljuti olid nad Inglismaal Londo- K a v a esimeses osas esitas „Kung
ni. Grovenor Houses „teiše generatsi- la" 12-st tantsust koosnenud valiku
ooni" kava lõpünümbriks. Siis olid rahvatantse põhjamaadelt — Eestist;
nad Aafrikas Maroko linnas Casa- ; S o o m , e s t . Leedust, Rootsist,; Taanist
bläncas, Yenetsueela pealinnas Gara- j a korrast.; Pariteedina esitati liivi
cases, Türgis Istanbulis, jne. Istan- kadrill. Tantsudes,: eriti,suurt distsi-bulis
oli maailmafirma IBM kokku- P1 Hni ja rütmikindlust nõudvate soo
tulek, mispuhul oli kutsu-tud esine- me .Niidirulli''' j a leedu „Veski". juu-ma
seltskondlikus osas kuulsaid ar-l r e s demonstreerisid meie tublid noo-tiste.
Praegu on Rolly & Arry' Ham­burgis,;
sügisel seisab ees kaheksa­nädalane
USA-esinemine... •
lesti meeli
tui
red Kanadast mänglevat kergust,
jõudu, põhjamaiselt karget tempera­menti,
sarmi ja head kooli. Publik
kviteeris ettekandeid kauakestva ap­lausiga.
Teise osa kavas oli põimik. Eesti
saarte ja ranniku rahvatantsudest.
Selle põimikuga taheti manada pub­liku
silme ette eesti rannakõrtsi mil­jöö
. sajandivahetusel. Kalurite, rati-natüdrukute,
madruste ja kapteni
rolli esitanud noored kandsid ette' 18
rahvatantsu. Kava tegid vaheldus roh­keks
ringimängud, laulud jä sõnaline
osa. Ka selles osas näitasid meeldi­vad
1 külalised . Kanadast sarmikat
rutiini, milles peegeldus ligi kolm -
aas ta kümne t tehtud töö kunstiküps
vili. ' •••:.'.>.'-.v': •'• ' :
Marulise aplaus katkes alles siis,
kui lisapalana esitati populaarne ja
hoogne „Tuljäk". Pärast esinemisi;
tänas „Kungla" rühma J. Purga, an­des
mälestusesemena; üle mahuka
pildialbumi ligi 2000-äastase Kölni
linna kohta. Toomas Metsala, kinkis
Kölni E. Rahvuskoondisele nägusa
õllekapa.-Kõiki esinejaid austati roo •
sikimbukesega.
. Eeskavale järgnes seltskondlik osa
tantsuga. '• ': \.'
Rootsi Eestlaste Esindus Valis- ja Kodumaa küsimuste komisjori saa­tis
kesksetele organisatsioonidele nimekirjad Eestis vangistatud vabadus­võitlejate
kohta, mis on aluseks nende abistamise organiseerimisel.
põhjus laulda, rahvatantsu lüüa,.või­melda,
väliskontakte tihendada, nõu
pidada jne. Te olete seda siin teinud
keskuste \vahel järjekorras.. Nii on
. ka korraldamise raskused olnud ker­gemad
kanda. Ka oh teie Liit selle
tõttu: •dünaamilisemalt tegutsenud.-
Sama märkame teiste roteeruvate
liitude: juhatuste juures. Teised l i l
dud; kes seda-teinud ei oie, võiksid
siit midagi õppida. •
Küsime ka. kus- oleks eestlus prae­gu
kui me. poleks 1957 hakanud kor­raldama
Põhja-Ameerika Eesti Päe­vi.
Need viisid meid Ülemaailmsete
.Eesti Päevadeni. Need kokkutulekud
-on väga palju meie usku jä jõudu
kasvatanud- Nüüd ootame kõik põ­nevusega
võimast Põhja-Ameerika
eestlaste lendu Rootsi 1980. See reis
on meile Rootsi kodumaa läheduse
tõttu nagu-palverännakuks. Ma olen
• kindel, et see saab olema ka Vabadu­se
mere või. Läänemere, taga olevale
•eestlaskonnale oluliseks teadmiseks
sellest, et oleme ikka Eesti vabaduse
sõdurid. Ägame teame ka, et nemad
on vabaduse sõdurid ning teevad se­da
palju raskemates tingimustes kui
meie siin. Jah, nad peavad võimule
kiitust andma. Kuid kuidas sattusid
Mihkel. Veske sõnad markantselt
Nõukogude Eesti väljaandesse:'
„Päike küll tunned Sa Eesti lugu,
nägid küll vanade vaba sugu!
Näed ^ju uuesti elu algust;
näed, et rahvas ihkab valgust!...
Kaob kor(d eestlaste keele kõla —
ära siis sinagi tõuse ja ela."
Globaalsed eestlased võitlevad tä­na
väiksemates, kuid. teadlikemates
vastupanu ja'•või tlusgruppides. Sel­leks
vajame vastastikust innustust,
toetust ja. seda lillesidel, millega Ly­dia
Koidula; ennast ja eesti rahvast
. kodumaaga kokku tahtis siduda. Va­jame
oma' tööks Jumala õnnistust.
Canadian Broadcasting Corpora­tion
tegi I Ülemaailmsetest Eesti
Päevadest filmi' nimega Esto 72. Sel-
'• Je lõpuossa nad olid kokku pärinud
. stseene/mille nad olid teinud Tallin­nas
Nõukogude võimu külalistena ia
: Torontos Eesti Päevadel; Need stsee­nid
näitasid eestlasi siin ja seal. Näi:
lasid laulmas armastusest kodumaa-
' Ic vabadusele ja õnnele. See rahva
laul ei ole lõppenud ja me kuuleme
seda ikka ja jälle, oma südameis. ML
kuuleme seda laulu siin, XIII Lääne
ranniku-'Eesti Päevadel Vancouveris
:1977.
Tuuled viige meilt Vancouveris
temtusi kõikidele eestlastele Glo­baalses
Eestis ja paitagu nende
pälgeidr kellel on raske olla. Tuu­led
minge üle meie võitlusväljade
ja haudade, meie tunnete pühako­dade.
Meie, eestlased, ef kaol Meie
vaim ei kao. Meie ei tohigi kaduda
Runa REE poolt asutatava Siht­asutus'
Eesti 'Vangistatud Vabadus-võitlejate
Abistamiseks' saab vormi­listel
põhjustel tegevusse astuda al­les-
sügisel, siis palutakse Ülemaailm­set
Eestlaste .Kesknõukogu ja selle
liikmesmaade • kešorganisatsioöne ja
muude maade eesti keskseid organi­satsioone
alustada, peatselt vangista­tud
vabadusvõitlejate abis tarnis tege­vuse
organiseerimist/Nagu kuuleme
on see küsimus tõstatatud ka Kana­das
EKM-is, kuid tegelikke samme
senini, pole astutud..
Eelkõige osutub vajalikuks 3—5
liikmeiiste hooldusgruppide loomi­ne,
kes võtaks oma peale vangidega
ja nende kodumaal asuvate perekon^
dadega sideme pidamise, vangide ja
tarviduse korral nende perekonna­liikmete
majandusliku abistamise
korraldamise, vangide, olukorra ker­gendamiseks
N, Liidu ja N. Eesti
vastavatele ametasutuslelc jä :amet­isikutele
järelpärivate kirjade, saat­mise
jne. Et ainult üksikute vangide
osas on teade nende vangilaagrite
aadressid, siis kujuneb vastavate
hooldusgruppide üheks esmaseks
tööülesandeks vangide ülesotsimine
N. Liidu vangilaasreist.'.- \
Lapp,; Jaak Leivand, Ilmar Lill, Lin-ra,
Matuson, Tõnis Merila,. Leonhard
Must, Kalju. Mätik, August Mölder,
Neeme, Elmar Nugis, £ . Nurmšaar,
Ludmilla Oldenburger, Jüri Pent-man,
Toivo Praks, Aarne Prints, Ar­tur
Johannes Pupart, Teodor Rein-hold,
Poigo Ritson, Vülem Saarte,
Saarts, Voldemar Schultz, Kaarel
Sillamägi, Verner Soer, Sergei Sol-datov,.
Anton Sova,: Edgar Vaikma,
Iivo Waldman, Valclur, Karl Varres
(Vares), Andres Võsu.
• Täielikumad andmed vangistatute
kohta on. kesksetele organisatsiooni­dele
saadetud nimistus. Ühtlasi^ori
REE saatnud prganisatsiooniclele ka
vangist \ vabanenud. vabadusvõitleja-,
te, vangistuses ja selle .tagajärjel
surnud .vabadusvõitlejale, surmä-mõistetLicle
nimistu ja Artjom Jusko-vitshi,
Mati Kiirandi, Kalju Mätiku
ia Sergei. Söldanovi vangilaagrite
aadressid.
m
i i
L«'r-;
NEW. YORK (VES) — Juunis sõi­dab
ligi 60 noorema põlve eestlast —
kõik paguluses sündinud —- Root
sist, Kanadast ja USA-st Eestisse, et
võtta osa sealsete võimude poolt
korraldatud -eesti keele kursuse se­minarist''.
••• --V-'..
, Vormiliselt on korraldajaks Tallin
nast Väliseestlastega Kultuuriside­mete
Arendamise Ühing (VESKA)
koos Emakeele Seltsiga.
Nagu „Vaba Eesti Sõna" kuuleb,
on Rootsist sõitjaid 15. Reisi etteval
mistused on toimunud salajase orga
niseeri.mise ja. vaikuse katte all, kus­juures
;,vahendaja" üle.sandeis on ol­nud
Uppsala ülikooli soome-ügri
keelte kateeder.
Nagu kasinast informatsioonist
iabi tilkunud, hõlmab seminari-reis
loenguid ja külastusi asutustesse,
mis töötavad keele ja kultuurialalis
te ülesannetega. Vastuvõtt;Tallinnas I STOKHOLM (EPL) —• 18. juunil esines.siin ABF saalis'Toronto-Eesti
toimus 25. juunil Muusikakooli ruu- Rahvatantsijate Rühm „Küngla" külalisetendusega. Kanadast .õli pikema
mes; Seminari avamine toimus järg- 'ringreiši:raämes'lerihuteel••köhaie'jõudnud';16,rioort koos rühma juhi Too
misel päeval Kadriorus, suhtlemis-jm
ühingu tegelase ajaloolase Kahki
pooh järgnes keeleteadlase Palli I —Tantsugrupp moodustab ainult osa j kalt, magamata ja: enne .'etendusi j.
Fildil: MKungla" grupp esinemas Kölnis.
TEADAOLEVAD VANGISTATUD
VABADUSVÕITLEJAD: "•'.''
Peeter Öergman, Vladimir. Eich-vald,
Peeter Einasto, Anton Elias,
Gerhard Fast, Haavastik, Ülo Ird,
Johannes Jaakob, Artjom Juske-vitsh,
Järvo, Jaan; Kalju, Bernhard
Kangur, Mati Kiirend, Evald' Kiiv
(Kiir), Alfred Kirotosk, Karl Kivilo,
Johannes Kivipuur, Sven Kreek, Val­ter
Kukk, Kaarel Kõrboja, Richard
Laarman, Raivo (Raivo-Toomas)
WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE,
Ont; M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
loeng, õhtusöök pakuti restoran „Pi-ritas".
\ •':''•' ; . \ . ' : : :\:A
27. juunil oli.ette nähtud Fr. Tug-lase
• muuseumi külastamine, lõuna
restoran „Nõmmel'', loeng rahvaluule
esäst eesti kultuuriloos, vaadati
Glehni lossivaremeid• H i i u l 28. juu­nil
loengud eesti keele arenemisest,
suhetest teiste keeltega ja tänapäeva
eesti keele hääldusest; -
Tutvustati iiut õigekeelsuse sõna­raamatut
ja keeleuuendust. Pärast
seda filmide vaatamine. Muuhulgas
vaadati ka filmi ..Põgenik". ;
29. juunil oli ette 'nähtud lühikü-läskäik-
Tartusse, kus.näidati ülikoo­li
ja ..Vanemuise" teatrit, ž
• 1. juulil, oli kohtumine teatritege­lastega
(Panso, Kommisafov jt.),
kokkuvõfete tegemine seminarist jä
etenduse ..Otsime Vargamäed" vaa­tamine.
Toimus ka kohtumine, kirja­nike.
Vetemaa, Kaplinski, Unti, Salu-ri
ja Luikiga.
2. juulil staadionil, kus toimus rah­vapidu
ja selle järele siirduti muster-kolhoosi
„Kiroviga" tutvuma. Kauge­malt
tulnud võtsid; veel osa noorsoo
laulupäevast, mis toimus 3. juulil.
Kungla rühma 160-st tantsijast, kes
viimasel tegevusaastal on töötanud
6 grupis 12 instruktori juhatusel. ...
...Eeskava jagunes kaheks osaks.
Esimeses esitati 12 põhjamaade tant­su,
neist kolm Eestist pärinevat, tei­sed
oli pärit Rootsist, Taanist, Soo­mest,
Leedust, Norrast ja kaduma­läinud
hõimurahva liivlaste juurest.
Kava võimaldas rühmal esineda vä­gagi
erineva stiiliga ja rütmiga.
- Mõnedki tantsudest nõudsid väga
täpset koostööd ja liiklemise regu­leerimist
(soome „Nildirull"••)',või pea­gu
atleetilisi võimeid (eesti. ,,Kanda-l
i " ja leedu -„Veski"). Teistest erinev
jä algeliselt- salongiline oli norra
..Reinlender". • ;
" Kava teises, osas esitati põimik,
eesti — peamiselt läänesaarte ja -ran­niku
— tantse, mis omavahel kergelt
seotud olustikulise situatsiooniga ia
; dialoogilis te ning laululis te 'vahemän­gudega..;.
>•/.•.:' .'• . V
„Kõrr kõrr kõrtsitütar" ^J>1 i heatu­juline
ja esimesest ühtlasem sari,
mille jooksul pääses, varasemast
enam vallale esitajate nooruslik tem-,
perament. . ' -.
Arvestades asjaoluga — mis sai
teatavaks grupijuhi Toomas Metsala
Juba mitu kuud kestnud eeltööde
tagajärjel Hamiltoni Balti veterani­de
ühingu ning tema esimehe Ä.
Jursl eestvedamisel on kujunemas
uus ning tugev organisatsioon. Ette­võttega
on tänaseni liitunud ungar­lased,
ukrainlased, poolakad, tsheh-hid
ning kolm balti rahvust — eest­lased
lätlased ja leedulased.
Eelnenud kokkutulekud on näida­nud,
e i kõikide rahvuste siht on sa­ma
— lahti raputada Nõukogude Ve­ne
poolt peale surutud raudsed rak-med
ja ise olla oma rahva saatuse
•hing' poliitilise korra määrajateks.
Eriti suureks 'uudiseks oli poolakate
suhtumine baltlastesse ning ukrain­lastesse
II Maailmasõja tagajärjel
tekkinud ning ajaloos kehtinud lahk­arvamuste;
pärast. Poola kongressi
ja lasta kustuda tuld, millest uus esindajad ütlesid, et on aeg juba am-vaba
ja uhke Eesti kord. jälle tõu* mu unustada minevikus tehtud vead
§eb. . - ja ühiselt astuda praeguse vaenlase,
vene imperialismi'vastu. .";••'
Uude organisatsiooni., kuulu\'ad
kõik rahvused üheõiguslikult 2 liik­mega.
Praeguseks peasihiks on mõ­jutada
kohalikku elanikkonda'.inim­õiguste
seisukohast Belgradi konve­rentsi
puhul ajalehtede ning;teiste
abinõudega-. Toetada Torontos asuva
..Captive Nations of Eas.tern Europe"
orsanisatsiooni tegevust ning tulevi-kus
läbi viia kõik meeleavaldused
ühiselt. See ettevõte "on, juba annud
tulemusi, kuna möödunud kuudita-,
mise päeva demonstratsioonist võt­sid
osa ka poolakad ning nende esin­daja
oma sõnavõtus toetas kõigiti,
meie püüdeid. .-.'.*'•:•.•
Juuli alul võetakse vastu ühingu
põhikiri -ning antakse sellele organi­satsioonile
sobiv nimi. Algatajate
sooviks ön maha matta kõik vanad
vaenurlistad, luua- ühine rinne kom­munistliku
maailma vallutamise
püüete vastu.
sai
l e g a a l s e abi sarve
On,selgunud, et Ontarios kuluta­takse
üle 28-sa miljoni dollari advo­kaaditasudeks
maksumaksja taskust
süüaluste kaitsmiseks kohtu ees.. Ad­vokaadid
saavad selleks suuri surn-:
masid riigilt.' Üks advokaat on saa­nud
§84.000. ja kümmekond advokaa­ti
on saanud isaüks üle S50.000-de.
bi teinud sama pika proovi — tusco
väga kõrgelt hinnata nende indu ja'
vastupidavust.
Võib-olla oleks väljapuhanud tru;?i
esituses veelgi enam.olnud hoogu ja
temperamenti. Mõnu oleks kindlas­ti
ka lisanud muusika mitmehäälse.- -1
esitus, mis ainult (tehniliselt ja rüt­miliselt
briljantse) akordioni sooles
paratamatult -kippus jääma : pisut
ühetooniliseks. V'
Grupi esinemine jättis \äga 'ho..i
mulje, esinejate jõust, tehnilisest os­kusest
ja distsipliinist, mis eriti sil­ma
torkas keerukamale liiklemis-s
kee mi de veata ja kõhkluseta teosta-nuse
puhul Toronto eesti noored-tõid
s tokhoi mlas tele kõr.get aseme! is!:
külakosti ja on teretulnud tulevikuv
k l ';•/:•.' • •.' :'.'.:.;;•:;
Rootsikeelse ladusa teadustaja;-',
esines Stokholmi „Kassari" tanN-;.
rührha; juht Uno Tohver.kes tervitas
ka (iKungla''; rahvast; kassarlaste: ni­mel
Külalised -andsid külakosti:",1
üle eesti kapa;
,,Kühgla" ringreis jätkus esinemis­tega
Metsakodus, Göteborgi Süve-harjapeol,
Kölnis, Sehönaus ja M
puks Nizžas Prantsusmaal ;
Stokholmis läks rikki nende S
kaudu — et noored esinejad tulid la samaal üüritud väikese bussi moo
vale. niiöelda peagu otse lennumat- • tpr ja tuli üürida uus auto.
ii
. Galgari.s toimuvad suured pidustu­sed
indiaanlastega. rahulepingu sõi'
fflimise sajanda aastapäeva tähista­miseks
60 miili Galgarisl, millest kut­suti
osa-võtma Walesi prints Charles,
kui Briti troonipärija ja tulevane
Briti kuningas. Pärast nn. Blackfoot
Treati tseremooniat võtab. Charles
osa ka 59-sa aastapäeva Galgari
stampeedest, kus. toimuvad 'suured
võiduajamised jne.; .
Hotellist, kus Charles peatas leiti
laskemoona, mispärast printsi julge-ölekuvalvet
suurendati
Eestlaste ajaleht „MEIE E L U " levib üle kogu maailma, • kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU",
proovinumbreid. —„MEIE ELU" tellimishinnad •
Nõudke ],MEIE ELU"
Kanadas: 1 a. $22.00, 6 k. S12.00, 3. k. S8.00. USA-sse: T a. 23.00, 6 k;
$12.50, 3 1 , $8.50. ülemeremaadesse: 1 -ä.-$26.00,-6 k. S14.50. 3 k. S9.0Ö.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas- ja USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. S5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a.. 23.50, 6 k. $11.75. •
iv/'.:'-,,;';-:..'--' ,,MEIE ELU" TALITUS
•.':,-'.• - l 958 Broadview. Ave;, Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
. . ' : ' • • • - . ' ' • - - - - . . / . ' • •• • .- ••• ' •••• ••- • ' - . • •
Tellimiskupong: ';.. .•"-•'••".,•'. | . \
Palun saatke^ minule v>Meie'Elu" . . . . . . . . . . . . . k u u k s . ; ;
Teüimisraha siinjuures
- (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress: ............n..........:................................
Kuupäev ,
(Allkiri)