1985-04-18-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tr. 16 (1833) 1985 • -\.' " reaks olema ka tea-lijaskonna vastu, llati süüdi need, kes |t osalt kodumaisest ievast generatsioo- )d, Estivalid, Otsed lutavalt ja noortete-jaita üha suuremat )lla pestlased }a see ikse rääkida ka ees-ei häheneta nagu ^ga üritused, olgu jatudnoort poolt, ei Iga. Sellest on kind- Inoortel esinejatel, luseks generatsioo- |Kui noored endale |s on noored kohal, (on „etableeritud'*, noori. Rahvüslik-jrem osa ori seotud jutega, perekonna- |aatidega,. reisidega aga seda, et va-lorganisatsioonides i, on piiratud arvul. juhtis kongressil ilepanu sellele, et itud* Meie inim- Imajanduslikud ori ära kasutatud, lada. Selliselt, et [üi neid selleks ori ida oma panuse ja |ndumise rahvusli-ajadust ümber väl-fea^ jatutkonkü- [rdseid mehitamis-lib see just nende lilised naudivad rii~ I toetusi/mida suu-jministreeritäkse",: jiroode ülalpidanii-londumisel jätkuks Ikäte ressursid — ?st-^ vajaduste ra-linija eriti siis, kui tnetoleants võtab iug^i lugu juhtivate Itsiooriides ja ette-sobi,, veda jaiks". [investi" loomisel [ähelepanuvääfsel rootsi ühiskonna fi vaja siiski seda, [iküettevõtte teos- ;teSiorganites on '.küsimus, i p a l ' " 1 I » • Cl I I „Meie Elim" nr. 16 (1833) 1985 THURSDAY, APRIL 18 3 HSXÜP Ä I Ä i i i i i i i i i Ligi inimest võttis osa st täites Toronto Eesti Maja e Foto — S. Preem otsib „Ehataress@ Maakondlik killapidu Toronto Eesti Majas on kujunemas kiiduväärseks traditsiooniks nii' korraldajaile kui ka külalisile. Selle populaarse ürituse puhaskasu kuulub Maakondliku Esinduskogu kasupüüdmatu ettepaneku kohaselt Eesti Majale ühiskondlike ruumide, eriti köögi, ajakohastamiseks. Selleaastane .killapidu toimus laupäeval, 13. aprillil. Eesti Maja:Suu-res ja keskmisesr puupüsti täidetud saalides, ' \ Killapeodel üle mõeldud tavaliste tantsupidudena, pearõhk on alati o - liud eeskaval, kuid.ka jalakeerutamiseks on alati aega jäänud. • Ka: seekordne, eeskava oli väga-ulatuslik, põhinedes peamiselt maakondlikel ettekandeil rahvusvahelise lisandiga. Kõigile lisandps veel Elr mar Maripuutöatritrupi eeskava sa- .mai ajal all kohviku ruumes, mida , ülemi;se saali külaliste huvides korrati peale maakondliku eeskava lõppemist. Ki^VA'KUNSTIKÕRGE ALGUS , ^- Eeskava algas klassikaliselt kõrgkunstilise esinemsiega 30-liikmelise ' tütarlaste koori, „The Nightingale- Bamford Chorale" poolt, kes esitasid viis helitööd: J. S. Bach'i„Wir eilen", Helen Dobias-Duesburgi „Ti-pa- tapa" ning ,,Uinulaulu", kaks Thomas Morley a capella madrigali armastuslaulu] ja lõpuks H. Johnson'! ,,Honor, honor". See Maaja .Duesburg-Roos'i poolt juhatatud laulukoor on Ameerika Ühendriikides väga kõrgelt hinnatud ning auhinnatud. Nad on esinenud Lincoln Celit-ris ning ees on kontsertreis Inglismaale. Need tõigad räägivad ise koori tasemest ja võimetest, millele oleks üleliigne enam midagi juurde lisacja., Kuigi selle koori liikmete seas puuduvad eestlased, sisaldab koori repertuaar umbes 25% eesti helilcjo-mingut eesti keeles. See tõestab, rrii-da võib teha üks dünaamiline, sihikindel ja hea koorijuht umbkeelse kooriga. Kaugelt küllasõitnud koorile lausus tänusõnad Anne-Liis Keelmann, jagades igale kooriliikmele sini-must- valgesse seotud sümboolse Ontario trilliumi ning koorijuhile kim-butäie kevadlilli. Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Vihma tervitamas killa-peol. Keskel — esinejad Avo Kittask, Olev Härm, Elna Libe, Laine Koost, Õ i n e L a i W e . A l l - - H e l g i E o s e n ja Evyjaagus^^^^ PEO AMETLIK SISSEJUHATUS Lühikese vaheaja järele järgnes killapeo ametlik osa, kus sõna võtsid Johanes Vihma, Ervin Aleve, Peeter Vilde ja Osvald Piil. Maakondliku Esinduskogu • esi- , meesfohannes Vihma oma sõnavõtus tervitas kõikide maakondade nimel aukülalisi ja kõiki pidulisi, kes olid tulnud sellele Eesti Maja tuluõhtule. ,,Eesti Maja tähtsus ja vajadus on meil selge igaühel. See on meie teine kodu, kuhu tuleme rõõmsa meelega. Siin töötame ja võitleme tuleviku nimel kodumaa heaks. Seepärast on meie kõigi kohus kaasa aidata, et see rahvuslik kants säiliks,, püsiks kaua ja oleks elujõuline. Eesti Maja möödunud 25 aastat on olnud viljakandvad, hindame ja austame neid inimesi, kes selle' aja jooksul on andnud selleks oma panuse ja ka neid, kes seda tööd jätkavad". ,,Meie tänast pidu korraldavad ja sisustavad vanad ja noored üheskoos. Meil on hea meel, et meie noored aitavad kaasa ja mõistavad, et see kodu jääb ka kunagi nende koduks/' ,,Tänast ühist maakondade pidu avades soovime üheskoos Eesti Majale tema juubeliaastal palju jõudu ja edu jätkamaks meie tähtsat rahvuslikku tegevust siin Eesti Majas. Head tuju sinule, pidulisele, ja head tulu Eesti Majale!" Toronto Eesti Maja esimees Osvald Piil oma sõnavõtus tõi tervitusi kõigile koosviibijaile ning tänu Maakondlikule Esinduskogule selle peo korraldamise eest. ,,Maakondlik Esinduskogu on andnud elava näite sellest, mida võime saavutada noorte ja vanade ühises koostöös. Olgu see eeskujuks kõigile". / ,,Eesti Maja ja eesti ühiskonna elus seisab ees huvitav, nõudlik, tegeVus-rohke ja otsustav ajajärk. Ühises koostöös peame rajama oma sisete-gevuse kindlale alusele, milleks vajame iga eesti ühiskonnaliikme kaastööd ja majanduslikku abi. See annab ka noortele võimaluse rakendada oma andeid, teadmisi ja tööjõudu meie ühiskondlikus elus". ^ „Töötades õig õla kõrval võime astuda julgelt vastu homsele. Jätkuvalt head pidutuju.kõigile!" Lühikese ametliku osa lõppedes tehti teatavaks maakondlike male-võistluste tagajärjed, kus,, A " klassis tuli esimeseks Jaak Triefeldt Tartumaalt, teiseks Alfred Kuus Valgamaalt ja kolmandaks Endel Talve Võrumaalt. Teatati ka „B" klassi malemeistrid. Võidulintide jagamise järel algas peokava maakondade kaupa, kus teadustajana tegutses Ervin Aleve. • - MAAKONDLIKUD ESINEMISED Harju maakonna nimel esitas Juta Kübarsepp vabas värsis koostatud „Ajalugu kordub", andes linnulennulise ülevaate meie maa muistsest vabadusest tänapäeva taascjrjastami-seni. Ettekande lõpul laulsid koosolijad August Tuvikese külapillimeeste orkestri saatel võimsalt „Kalevite kantsi". Hiiu maakonna nimel Helme Kaju deklameeris Asta Villmann-Linnofi luulet„Mõtisklus", kus autor kõneles oma kodumaaga. Tartu maakonna nimel sopran Laine Koost esines rieinarMedri klaverisaatel kolme lauluga:„Emajõe jutustus", „Pühajärve mälestus" ja „Küla mul ütleb". Petseri maakonna nimel esitasid Helgi Rosen jaEvy Jaaguste (kahepeale kokku poolteist petserlast] laulvalt humoorika kahekõne ema ja tütre vahel. Järva maakonna nimel esines lauludega meile kõigile hästituntud bariton'Avo Kittask, end ise akordeo-nil saates, kes kohe kõigile oma Järvamaa päritolu selgeks tegi: ,,ema sündis Järvamaal, isa Tartumaal ja VABA-AJA PROG RAM Ml JUHTU (Recreation director) Sobivus vanemat® inimestegs töötamisoks nõuetav. iinformatsiooniks helistada 421-5828. T E A D A A N N Eesti Abistamiskomitee peakoosolek peetakse kolmapäeval, 24. aprillil 1985 a., algusega kell 6.30 õhtul, Toronto Eesti Maja väikeses saalis, 958 Broadview Ave. EÄK liikmed, kes ei ole koosoleku kutset kätte saanud, palutakse teada-annet võtta kutsena. Liikmemaksud palume õiendada EAK äris. EAK JUHATUS : Läänlastele Läänlaste Seltsi korraline aasta° peakoosolek peetakse esmaspäeval, 22. aprillil kell 7.30 õ. Eesti ^ Majas tavakohase päevakorraga. Juhatuse kutsub kõikiläänlasikoosolekule. ise sündisin Stockholmis". Nende paljude sünnikohtade puhul esitas Avo Kittask kõigepealt Portugali rahvaviisi ,,Sääl, kus Emajõgi voolab", mille refräänile kogu saalitäis kaasa laulis. Teiseks laulis ta Paul Tammeveski,,Üksainus õis" ninglõ-puke koos rahvaga „Noorus on ilus aeg". Pärast lühikest vaheaega Lydia Tori deklameeris omaloomingulise MVisiidi", mis peegeldas linnulennulist külaskäiku kodumaale. Viljandi maakonna nimel talupe-remeheiik Kalle Viires esitas humoreski „Tõestisündinud lood", mis kirjeldas mulgi peremehe külaskäiku riigivanema juurde, hobusepassiga taskus. Viru ja Pärnu maakondade nimel Elna Libe ja Olev Härm esitasid kolm duetti: „Kodulinnale", ,,Virumaa valss" (Elna Libe sõnadel) ja „Vänd-ramaale". KõikHaule saatis akordeo-nil Elmar Tani. Lääne maakonna nimel luges Toomas Marley mulgi päritoluga Ellen Irs'i poolt kirjutatud humoreski nAja-ratas", mis käsitab inimelu ajaratast sünnist surmani. Saare maakonda esindasid H. Sulg, L. Riis ja Ä. [Endine] Käärid kolmel akordeonil:,,Ei paremat pole kuskil m a a l . . . " , ..Meremeeste laul" ja nSaarel mu kodupaik". Võru maakonna sõnalise osa eest hoolitses Salme Vesi ning muusikalise osa eest külapillimeeste orkester , August Tuvikese laulu ja juhtimisega. Lõpuks esilas sopran Õnne Laik-ve osalise orkester! saatel ...Vaikne kena kohakene" l a ..Kevadlaulu". Killapeo eeskava lõppes ühislauluga ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt", mille järel Eesti Maja esimees Osvald Piil veelkord sõna võttes tänas selle ürituse korraldajaid, eriti aga Johannes Vihma't, kellele ta tänutähišena üle andis sületäie lilli. Ka esinejaile jätkus igale valge ke-vadõis. Loterii ja baar töötasid mõlemad edukalt. Järgnes tants, alul vanemale publikule külapillimeeste orkestri saatel, hiljem aga peamiselt noortele päris noorte orkestri mürinal, • -m- Torontos vääristati 764 ¥abatahtlikku töötajat Rinnamärgid ka 15-le eestlasele Ontario kodakondsuse ja kultuu-nministri Susan Fish algatusel kuulutati käesolev nädal Ontarios Vabatahtlike töötajate Nädalaks. (Volunteer Week in Ontario). Selle avas ametlikult minister Fish pühapäeval, 14. apr. Toronto Sheraton Gentre Hotelli suures ballisaalis, mis mahutab ligemale 3000 külalist. Bronks, hõbe ja kuld rinnamärgiga vääristati 764 vabatahtlikku töötajat Toronto piirkonnast. Kokku vääristatakse käesoleva ja järgmise nädala kestel, vabatahtliku töötaja rinnmärgiga Ontarios 2500 isikut. Selleks korraldatakse rinna-märkide tseremoniaalne üleandmine Kitcheneris, Kenoras, Wind-soris, Sudburys, Londonis, Niaga-ras, Thunder Bays, Ottawas, Kings-tonis, Hamiltonis, Peterboroughs ja Orillias. Torontos vääristati ka 15 eestlast. Avades Vabatahtlike töötajate nädalat Torontos, minister Fish tähendas, et ta kasutab juhust ametlikuks tänu avaldamiseks kõigile nendele, kes on ohverdanud oma talenti, oskusi, energiat ja aega teiste isikute, organisatsioonide ja ühiskonna abistamiseks. Vabatahtlike töötajate nädal on mõeldud nende tänamiseks, austamiseks ning vääristamiseks vastava rinnamärgiga. Oleme uhked teie töö ja tegevuse üle. Teie olete inimesed, kes vabatahtlikult ning tasu nõudmate on läinud appi seal, kus midagi on olnudtarvisja vajalik teha. Olete kulutanud selleks tuhandeid tunde pidevalt töötades. Mõned teie seas 20, 30, 40 ja isegi 50 aastat, mis on otse vapustama panev. Vabatahtlike töötajate vääristamiseks on Ontario Trilliumi lille lehe kujuline rinnamärk, (bronks 5 kuni 9; Dr. Arthur Puksov Fondi Laureaadid 1985.a. Seekordseteks laureaatideks on osutunud dr. Valev Uibopuu Rootsist ja dr. Reinhard Vogelsang Lääne- Saksamaalt. Dr. V. Uibopuu töö on auhinnatud Can. % 2,500 suuruses raamatu eest: „Meie ja meie hõimud. Peatükke soo-me- ugrilaste minevikust ja olevikust." Teoses antakse ammendav ülevaade eestlaste ja hõimurahvaste päritolust, ajaloost ja aktuaalsest olukorrast. Autor on esile toonud kõik olulise vihmase aja uurimustulemusist, mida rikkalikult tsiteeritakse peatükkide lõpul. See annab tööle erilise aktuaalsuse nii õpperaamatuna, kui ka informatsioonivahendina laiemas mõttes. Lisaväärtuseks osutub 12 Ihk. soome-ugri bibliograafiat. Dr. R. Vogelsangi töid on auhinnatud Can. S 2,000 suuruses raamatute eest:„Kämmereibuch der Stadt Re-val 1432-1463", ilmunud 1976.a.^746 ihk. ja teine raamat sama pealkirjaga aastate ,,1463-1507" suhtes, ilmunud 1983.a.-948 Ihk. Tallinna rae hiliskeskaegsete „kassaraamatute" dešifreerimise ja täppisteaduslikult väljaandmisega on autor loonud kapitaalse • vundamendi . mitte ainult Tallinna, vaid kõikide Läänemere linnade administratiiv-, kaubandus-, finantside ja sotsiaalajaloo mõistmiseks vastaval epohhil. Tõendatakse soHidselt Tallinna keskset funktsioo-. ni Läänemereruumi uurimistöös. Tohutult rikkalike andmete kättesaadavaks tegemisega 00 nüüd pandud hõbe 10 kuni 14 ja kuld 15 ja rohkem aastaid vabatahtlikku tööd). Kuldrin-namärgid andis üle minister Susan Fish. Teistele olid rinnamärkide üle-andjaiks ministriabid Goug Mc Cullough ja Randy Norberg. Kuld-rinnamärgi saajaid oli 301] hõbe 197 ja bronks 252 isikut. Eestlastest vääristati vabathtliku töötaja rinnamärgiga Rein Andre (23 aastat vabatahtlikku tööd), Richard Antik (17), Henny Aruja (5). Endel Aruja (9), Karl Aun (10), Vello Hubel (15), Malle Laansoo (17), Valdo Lillakas (7), Evelyn Koop (15)," Hans J. Lupp (25), Ene Runge (30), Alfred Sepa (27), Ermi Soomet (19), Elmar Tampõld (17) ja Harald Teder (15). Vabatahtlike töötajate nädal kujuneb iga-aaštaseks ürituseks. Vääristada võib selle rinnamärgiga Ontarios elavaid Kanada kodanikke, kes pidevalt on vabatahtlikult .töötanud 5 ja rohkem aastaid, ministeeriumi poolt tunnustatud tööaladel ning ette pandud rinnamärgiga vääristamiseks kohaliku valitsuse või organisatsiooni juhatuse poolt, kelle juures isik on pidevalt ilnpa palgata töötanud. Üks organisatsioon võib ette panna ühel aastal kuni 6 isikut vääristamiseks. Ministeeriumi poolt on tunnustatud töötamine kunsti, raamatukogunduse, ühiskondliku nõuande, päritolu, mitmekultuuri, kodakondsuse aladel, uustulnukate ja tiende rahvuslike organisatsioonide raames. Lähemat informatsiooni võib saada Kodakoifiduse ja kultuuri ministeeriumilt, 5. kord,'77 Bloor St. W. Toronto, Ont.'M7A 2R9. Tel (416) .965-7509. Rinnamärkide üleandmise tseremooniast võttis osa umbes 1500 isikut. Eesti Seltsi kevadpidu Eesti Majas Toronto Eesti Seltsi esimees ,aan Terts ütles „Meie Elule", ke-vadpopurrii eeltööd on jõudmas lõpufaasi. Eelolev „Kevadpopur» rii" on järjekordselt neljas ning toimub pühapäeval, 21. aprillil kl 15:00 Eesti Majas, lootes head ilma ja rohket osavõttu. Kava üldkorral-dajaks on Toomas Merilo ning esinejateks on: Eesti Rahvapillide Orkester, rahvatantsijad, võimlejad, solistid, deklamaatorid, džässtant-sijad, instrumentaal-duett (K. ja R. Hiir], laulukoor jne. Kevadpeo sissetulek kasutatakse Seltsi poolt toetuste andmi-noorte organisatsioonidele, T.E. seks täienduskoolile ja lasteaiale. alus eriküsimuste uurimiseks ja töötlemiseks. Dr. A. Puksovi testamendi kohaselt moodustatud Fondi ülesandeks on anda auhindu uuemate teaduslike uurimust eekt. mis käsitavad eesti ajalugu peamiseh enne 1721.a. Selle Fondi Žürii koosseisu kuuluvad Kieli ülikooli Põhja-Euroopa ajaloo professor dr.' Hain Rebas (esimees). Taani riigiarhivar. dr. Vello Helk ja dr. Peep P. Rebane, ajaloo professor Pennsylvania ülikoolis, USA. Ettepanekud 1986.a. auhindadeks •tulevad saata hiljemalt 3.,oktoobriks s.a. aadressil: Prof. dr./H. Rebas, Historisches Seminar, Olšhausenstr. 40-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1. West Germariy. Muudes Fondi küsimustes:' Prof. dr. Karl Aun, Wilfried Laurier University, Waterloo, Ont., Canada. N2L 3C5.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 18, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-04-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850418 |
Description
Title | 1985-04-18-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | tr. 16 (1833) 1985 • -\.' " reaks olema ka tea-lijaskonna vastu, llati süüdi need, kes |t osalt kodumaisest ievast generatsioo- )d, Estivalid, Otsed lutavalt ja noortete-jaita üha suuremat )lla pestlased }a see ikse rääkida ka ees-ei häheneta nagu ^ga üritused, olgu jatudnoort poolt, ei Iga. Sellest on kind- Inoortel esinejatel, luseks generatsioo- |Kui noored endale |s on noored kohal, (on „etableeritud'*, noori. Rahvüslik-jrem osa ori seotud jutega, perekonna- |aatidega,. reisidega aga seda, et va-lorganisatsioonides i, on piiratud arvul. juhtis kongressil ilepanu sellele, et itud* Meie inim- Imajanduslikud ori ära kasutatud, lada. Selliselt, et [üi neid selleks ori ida oma panuse ja |ndumise rahvusli-ajadust ümber väl-fea^ jatutkonkü- [rdseid mehitamis-lib see just nende lilised naudivad rii~ I toetusi/mida suu-jministreeritäkse",: jiroode ülalpidanii-londumisel jätkuks Ikäte ressursid — ?st-^ vajaduste ra-linija eriti siis, kui tnetoleants võtab iug^i lugu juhtivate Itsiooriides ja ette-sobi,, veda jaiks". [investi" loomisel [ähelepanuvääfsel rootsi ühiskonna fi vaja siiski seda, [iküettevõtte teos- ;teSiorganites on '.küsimus, i p a l ' " 1 I » • Cl I I „Meie Elim" nr. 16 (1833) 1985 THURSDAY, APRIL 18 3 HSXÜP Ä I Ä i i i i i i i i i Ligi inimest võttis osa st täites Toronto Eesti Maja e Foto — S. Preem otsib „Ehataress@ Maakondlik killapidu Toronto Eesti Majas on kujunemas kiiduväärseks traditsiooniks nii' korraldajaile kui ka külalisile. Selle populaarse ürituse puhaskasu kuulub Maakondliku Esinduskogu kasupüüdmatu ettepaneku kohaselt Eesti Majale ühiskondlike ruumide, eriti köögi, ajakohastamiseks. Selleaastane .killapidu toimus laupäeval, 13. aprillil. Eesti Maja:Suu-res ja keskmisesr puupüsti täidetud saalides, ' \ Killapeodel üle mõeldud tavaliste tantsupidudena, pearõhk on alati o - liud eeskaval, kuid.ka jalakeerutamiseks on alati aega jäänud. • Ka: seekordne, eeskava oli väga-ulatuslik, põhinedes peamiselt maakondlikel ettekandeil rahvusvahelise lisandiga. Kõigile lisandps veel Elr mar Maripuutöatritrupi eeskava sa- .mai ajal all kohviku ruumes, mida , ülemi;se saali külaliste huvides korrati peale maakondliku eeskava lõppemist. Ki^VA'KUNSTIKÕRGE ALGUS , ^- Eeskava algas klassikaliselt kõrgkunstilise esinemsiega 30-liikmelise ' tütarlaste koori, „The Nightingale- Bamford Chorale" poolt, kes esitasid viis helitööd: J. S. Bach'i„Wir eilen", Helen Dobias-Duesburgi „Ti-pa- tapa" ning ,,Uinulaulu", kaks Thomas Morley a capella madrigali armastuslaulu] ja lõpuks H. Johnson'! ,,Honor, honor". See Maaja .Duesburg-Roos'i poolt juhatatud laulukoor on Ameerika Ühendriikides väga kõrgelt hinnatud ning auhinnatud. Nad on esinenud Lincoln Celit-ris ning ees on kontsertreis Inglismaale. Need tõigad räägivad ise koori tasemest ja võimetest, millele oleks üleliigne enam midagi juurde lisacja., Kuigi selle koori liikmete seas puuduvad eestlased, sisaldab koori repertuaar umbes 25% eesti helilcjo-mingut eesti keeles. See tõestab, rrii-da võib teha üks dünaamiline, sihikindel ja hea koorijuht umbkeelse kooriga. Kaugelt küllasõitnud koorile lausus tänusõnad Anne-Liis Keelmann, jagades igale kooriliikmele sini-must- valgesse seotud sümboolse Ontario trilliumi ning koorijuhile kim-butäie kevadlilli. Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Vihma tervitamas killa-peol. Keskel — esinejad Avo Kittask, Olev Härm, Elna Libe, Laine Koost, Õ i n e L a i W e . A l l - - H e l g i E o s e n ja Evyjaagus^^^^ PEO AMETLIK SISSEJUHATUS Lühikese vaheaja järele järgnes killapeo ametlik osa, kus sõna võtsid Johanes Vihma, Ervin Aleve, Peeter Vilde ja Osvald Piil. Maakondliku Esinduskogu • esi- , meesfohannes Vihma oma sõnavõtus tervitas kõikide maakondade nimel aukülalisi ja kõiki pidulisi, kes olid tulnud sellele Eesti Maja tuluõhtule. ,,Eesti Maja tähtsus ja vajadus on meil selge igaühel. See on meie teine kodu, kuhu tuleme rõõmsa meelega. Siin töötame ja võitleme tuleviku nimel kodumaa heaks. Seepärast on meie kõigi kohus kaasa aidata, et see rahvuslik kants säiliks,, püsiks kaua ja oleks elujõuline. Eesti Maja möödunud 25 aastat on olnud viljakandvad, hindame ja austame neid inimesi, kes selle' aja jooksul on andnud selleks oma panuse ja ka neid, kes seda tööd jätkavad". ,,Meie tänast pidu korraldavad ja sisustavad vanad ja noored üheskoos. Meil on hea meel, et meie noored aitavad kaasa ja mõistavad, et see kodu jääb ka kunagi nende koduks/' ,,Tänast ühist maakondade pidu avades soovime üheskoos Eesti Majale tema juubeliaastal palju jõudu ja edu jätkamaks meie tähtsat rahvuslikku tegevust siin Eesti Majas. Head tuju sinule, pidulisele, ja head tulu Eesti Majale!" Toronto Eesti Maja esimees Osvald Piil oma sõnavõtus tõi tervitusi kõigile koosviibijaile ning tänu Maakondlikule Esinduskogule selle peo korraldamise eest. ,,Maakondlik Esinduskogu on andnud elava näite sellest, mida võime saavutada noorte ja vanade ühises koostöös. Olgu see eeskujuks kõigile". / ,,Eesti Maja ja eesti ühiskonna elus seisab ees huvitav, nõudlik, tegeVus-rohke ja otsustav ajajärk. Ühises koostöös peame rajama oma sisete-gevuse kindlale alusele, milleks vajame iga eesti ühiskonnaliikme kaastööd ja majanduslikku abi. See annab ka noortele võimaluse rakendada oma andeid, teadmisi ja tööjõudu meie ühiskondlikus elus". ^ „Töötades õig õla kõrval võime astuda julgelt vastu homsele. Jätkuvalt head pidutuju.kõigile!" Lühikese ametliku osa lõppedes tehti teatavaks maakondlike male-võistluste tagajärjed, kus,, A " klassis tuli esimeseks Jaak Triefeldt Tartumaalt, teiseks Alfred Kuus Valgamaalt ja kolmandaks Endel Talve Võrumaalt. Teatati ka „B" klassi malemeistrid. Võidulintide jagamise järel algas peokava maakondade kaupa, kus teadustajana tegutses Ervin Aleve. • - MAAKONDLIKUD ESINEMISED Harju maakonna nimel esitas Juta Kübarsepp vabas värsis koostatud „Ajalugu kordub", andes linnulennulise ülevaate meie maa muistsest vabadusest tänapäeva taascjrjastami-seni. Ettekande lõpul laulsid koosolijad August Tuvikese külapillimeeste orkestri saatel võimsalt „Kalevite kantsi". Hiiu maakonna nimel Helme Kaju deklameeris Asta Villmann-Linnofi luulet„Mõtisklus", kus autor kõneles oma kodumaaga. Tartu maakonna nimel sopran Laine Koost esines rieinarMedri klaverisaatel kolme lauluga:„Emajõe jutustus", „Pühajärve mälestus" ja „Küla mul ütleb". Petseri maakonna nimel esitasid Helgi Rosen jaEvy Jaaguste (kahepeale kokku poolteist petserlast] laulvalt humoorika kahekõne ema ja tütre vahel. Järva maakonna nimel esines lauludega meile kõigile hästituntud bariton'Avo Kittask, end ise akordeo-nil saates, kes kohe kõigile oma Järvamaa päritolu selgeks tegi: ,,ema sündis Järvamaal, isa Tartumaal ja VABA-AJA PROG RAM Ml JUHTU (Recreation director) Sobivus vanemat® inimestegs töötamisoks nõuetav. iinformatsiooniks helistada 421-5828. T E A D A A N N Eesti Abistamiskomitee peakoosolek peetakse kolmapäeval, 24. aprillil 1985 a., algusega kell 6.30 õhtul, Toronto Eesti Maja väikeses saalis, 958 Broadview Ave. EÄK liikmed, kes ei ole koosoleku kutset kätte saanud, palutakse teada-annet võtta kutsena. Liikmemaksud palume õiendada EAK äris. EAK JUHATUS : Läänlastele Läänlaste Seltsi korraline aasta° peakoosolek peetakse esmaspäeval, 22. aprillil kell 7.30 õ. Eesti ^ Majas tavakohase päevakorraga. Juhatuse kutsub kõikiläänlasikoosolekule. ise sündisin Stockholmis". Nende paljude sünnikohtade puhul esitas Avo Kittask kõigepealt Portugali rahvaviisi ,,Sääl, kus Emajõgi voolab", mille refräänile kogu saalitäis kaasa laulis. Teiseks laulis ta Paul Tammeveski,,Üksainus õis" ninglõ-puke koos rahvaga „Noorus on ilus aeg". Pärast lühikest vaheaega Lydia Tori deklameeris omaloomingulise MVisiidi", mis peegeldas linnulennulist külaskäiku kodumaale. Viljandi maakonna nimel talupe-remeheiik Kalle Viires esitas humoreski „Tõestisündinud lood", mis kirjeldas mulgi peremehe külaskäiku riigivanema juurde, hobusepassiga taskus. Viru ja Pärnu maakondade nimel Elna Libe ja Olev Härm esitasid kolm duetti: „Kodulinnale", ,,Virumaa valss" (Elna Libe sõnadel) ja „Vänd-ramaale". KõikHaule saatis akordeo-nil Elmar Tani. Lääne maakonna nimel luges Toomas Marley mulgi päritoluga Ellen Irs'i poolt kirjutatud humoreski nAja-ratas", mis käsitab inimelu ajaratast sünnist surmani. Saare maakonda esindasid H. Sulg, L. Riis ja Ä. [Endine] Käärid kolmel akordeonil:,,Ei paremat pole kuskil m a a l . . . " , ..Meremeeste laul" ja nSaarel mu kodupaik". Võru maakonna sõnalise osa eest hoolitses Salme Vesi ning muusikalise osa eest külapillimeeste orkester , August Tuvikese laulu ja juhtimisega. Lõpuks esilas sopran Õnne Laik-ve osalise orkester! saatel ...Vaikne kena kohakene" l a ..Kevadlaulu". Killapeo eeskava lõppes ühislauluga ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt", mille järel Eesti Maja esimees Osvald Piil veelkord sõna võttes tänas selle ürituse korraldajaid, eriti aga Johannes Vihma't, kellele ta tänutähišena üle andis sületäie lilli. Ka esinejaile jätkus igale valge ke-vadõis. Loterii ja baar töötasid mõlemad edukalt. Järgnes tants, alul vanemale publikule külapillimeeste orkestri saatel, hiljem aga peamiselt noortele päris noorte orkestri mürinal, • -m- Torontos vääristati 764 ¥abatahtlikku töötajat Rinnamärgid ka 15-le eestlasele Ontario kodakondsuse ja kultuu-nministri Susan Fish algatusel kuulutati käesolev nädal Ontarios Vabatahtlike töötajate Nädalaks. (Volunteer Week in Ontario). Selle avas ametlikult minister Fish pühapäeval, 14. apr. Toronto Sheraton Gentre Hotelli suures ballisaalis, mis mahutab ligemale 3000 külalist. Bronks, hõbe ja kuld rinnamärgiga vääristati 764 vabatahtlikku töötajat Toronto piirkonnast. Kokku vääristatakse käesoleva ja järgmise nädala kestel, vabatahtliku töötaja rinnmärgiga Ontarios 2500 isikut. Selleks korraldatakse rinna-märkide tseremoniaalne üleandmine Kitcheneris, Kenoras, Wind-soris, Sudburys, Londonis, Niaga-ras, Thunder Bays, Ottawas, Kings-tonis, Hamiltonis, Peterboroughs ja Orillias. Torontos vääristati ka 15 eestlast. Avades Vabatahtlike töötajate nädalat Torontos, minister Fish tähendas, et ta kasutab juhust ametlikuks tänu avaldamiseks kõigile nendele, kes on ohverdanud oma talenti, oskusi, energiat ja aega teiste isikute, organisatsioonide ja ühiskonna abistamiseks. Vabatahtlike töötajate nädal on mõeldud nende tänamiseks, austamiseks ning vääristamiseks vastava rinnamärgiga. Oleme uhked teie töö ja tegevuse üle. Teie olete inimesed, kes vabatahtlikult ning tasu nõudmate on läinud appi seal, kus midagi on olnudtarvisja vajalik teha. Olete kulutanud selleks tuhandeid tunde pidevalt töötades. Mõned teie seas 20, 30, 40 ja isegi 50 aastat, mis on otse vapustama panev. Vabatahtlike töötajate vääristamiseks on Ontario Trilliumi lille lehe kujuline rinnamärk, (bronks 5 kuni 9; Dr. Arthur Puksov Fondi Laureaadid 1985.a. Seekordseteks laureaatideks on osutunud dr. Valev Uibopuu Rootsist ja dr. Reinhard Vogelsang Lääne- Saksamaalt. Dr. V. Uibopuu töö on auhinnatud Can. % 2,500 suuruses raamatu eest: „Meie ja meie hõimud. Peatükke soo-me- ugrilaste minevikust ja olevikust." Teoses antakse ammendav ülevaade eestlaste ja hõimurahvaste päritolust, ajaloost ja aktuaalsest olukorrast. Autor on esile toonud kõik olulise vihmase aja uurimustulemusist, mida rikkalikult tsiteeritakse peatükkide lõpul. See annab tööle erilise aktuaalsuse nii õpperaamatuna, kui ka informatsioonivahendina laiemas mõttes. Lisaväärtuseks osutub 12 Ihk. soome-ugri bibliograafiat. Dr. R. Vogelsangi töid on auhinnatud Can. S 2,000 suuruses raamatute eest:„Kämmereibuch der Stadt Re-val 1432-1463", ilmunud 1976.a.^746 ihk. ja teine raamat sama pealkirjaga aastate ,,1463-1507" suhtes, ilmunud 1983.a.-948 Ihk. Tallinna rae hiliskeskaegsete „kassaraamatute" dešifreerimise ja täppisteaduslikult väljaandmisega on autor loonud kapitaalse • vundamendi . mitte ainult Tallinna, vaid kõikide Läänemere linnade administratiiv-, kaubandus-, finantside ja sotsiaalajaloo mõistmiseks vastaval epohhil. Tõendatakse soHidselt Tallinna keskset funktsioo-. ni Läänemereruumi uurimistöös. Tohutult rikkalike andmete kättesaadavaks tegemisega 00 nüüd pandud hõbe 10 kuni 14 ja kuld 15 ja rohkem aastaid vabatahtlikku tööd). Kuldrin-namärgid andis üle minister Susan Fish. Teistele olid rinnamärkide üle-andjaiks ministriabid Goug Mc Cullough ja Randy Norberg. Kuld-rinnamärgi saajaid oli 301] hõbe 197 ja bronks 252 isikut. Eestlastest vääristati vabathtliku töötaja rinnamärgiga Rein Andre (23 aastat vabatahtlikku tööd), Richard Antik (17), Henny Aruja (5). Endel Aruja (9), Karl Aun (10), Vello Hubel (15), Malle Laansoo (17), Valdo Lillakas (7), Evelyn Koop (15)," Hans J. Lupp (25), Ene Runge (30), Alfred Sepa (27), Ermi Soomet (19), Elmar Tampõld (17) ja Harald Teder (15). Vabatahtlike töötajate nädal kujuneb iga-aaštaseks ürituseks. Vääristada võib selle rinnamärgiga Ontarios elavaid Kanada kodanikke, kes pidevalt on vabatahtlikult .töötanud 5 ja rohkem aastaid, ministeeriumi poolt tunnustatud tööaladel ning ette pandud rinnamärgiga vääristamiseks kohaliku valitsuse või organisatsiooni juhatuse poolt, kelle juures isik on pidevalt ilnpa palgata töötanud. Üks organisatsioon võib ette panna ühel aastal kuni 6 isikut vääristamiseks. Ministeeriumi poolt on tunnustatud töötamine kunsti, raamatukogunduse, ühiskondliku nõuande, päritolu, mitmekultuuri, kodakondsuse aladel, uustulnukate ja tiende rahvuslike organisatsioonide raames. Lähemat informatsiooni võib saada Kodakoifiduse ja kultuuri ministeeriumilt, 5. kord,'77 Bloor St. W. Toronto, Ont.'M7A 2R9. Tel (416) .965-7509. Rinnamärkide üleandmise tseremooniast võttis osa umbes 1500 isikut. Eesti Seltsi kevadpidu Eesti Majas Toronto Eesti Seltsi esimees ,aan Terts ütles „Meie Elule", ke-vadpopurrii eeltööd on jõudmas lõpufaasi. Eelolev „Kevadpopur» rii" on järjekordselt neljas ning toimub pühapäeval, 21. aprillil kl 15:00 Eesti Majas, lootes head ilma ja rohket osavõttu. Kava üldkorral-dajaks on Toomas Merilo ning esinejateks on: Eesti Rahvapillide Orkester, rahvatantsijad, võimlejad, solistid, deklamaatorid, džässtant-sijad, instrumentaal-duett (K. ja R. Hiir], laulukoor jne. Kevadpeo sissetulek kasutatakse Seltsi poolt toetuste andmi-noorte organisatsioonidele, T.E. seks täienduskoolile ja lasteaiale. alus eriküsimuste uurimiseks ja töötlemiseks. Dr. A. Puksovi testamendi kohaselt moodustatud Fondi ülesandeks on anda auhindu uuemate teaduslike uurimust eekt. mis käsitavad eesti ajalugu peamiseh enne 1721.a. Selle Fondi Žürii koosseisu kuuluvad Kieli ülikooli Põhja-Euroopa ajaloo professor dr.' Hain Rebas (esimees). Taani riigiarhivar. dr. Vello Helk ja dr. Peep P. Rebane, ajaloo professor Pennsylvania ülikoolis, USA. Ettepanekud 1986.a. auhindadeks •tulevad saata hiljemalt 3.,oktoobriks s.a. aadressil: Prof. dr./H. Rebas, Historisches Seminar, Olšhausenstr. 40-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1. West Germariy. Muudes Fondi küsimustes:' Prof. dr. Karl Aun, Wilfried Laurier University, Waterloo, Ont., Canada. N2L 3C5. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-18-03