Meie Elu = Our life, April 18, 1985

              • I
„Meie Elu" nr. IS (1833) 1985 MMeie Eli
Eestiaiiielirie.. 0
(Algus esiküljel)
kaupa, nii et — $45 000 kolmeks
aastaks [möiel praegune kulu on ca
$5 000 semestris ehk $10 000). Kuna
kõik kulud tulevad katta kapitalist,
siis ei ole ka see moodus meile vas­tuvõetav.
3. Osaline õppetool ehk profes­suur
— selleks on vajalik vähemalt
1200 000 suurune algkapital, mille
%% kataksid kõik kulud.
EKÜK ongi selle mooduse valinud,
sest see täidab ettenähtud otstarbe ja
on meile majanduslikult enani-vä-hem
vastuvõetav. I Loodetavasti aja­jooksul
algkapital kasvab annetuste
päranduste, mitmesuguste toetuste
näol nagu toetused riigilt, Cariadian
Grants Foundationilt jne. ja profes­suurist
areneb välja täis õppetool Andres Taul õnnistab, tema
| 1 000 000 fcapitaliga. tulumaksu- ^^[^ oder ja Jaak Kivik,
vaba annetusi on võimalik teha ka
USA-st. - :
Eeltoodud põhjal on selge, riiiks
EKÜK langetas otsuse professuuri
asutamise kasuks. Tuleb veelkord
rõhutada seda, et kapital jääb sel
puhul puutumatuks ja kulud kaetak­se
protsentidest.
— Mis kasu on meil professuurist,
kas ei saaks „lasta edasi- nagu seni­ni"?..
• - \ ' ' \ , -\
— Oleme tõstanudSFU juures nel­ja
semestri jooksul seda, et krediiti
andvad e^estiaineliste loengute pida-
Kolm Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlast Peetri kiriku altaris EUS-i lis. aastapäeva tähistamisel. Praost
A n r i r o c T a i i l nnnifitah tema kõFval õp. Tõiss Nõmmik ja õp. Edgar Heinsoo. Lipuvalves Margus Tae,
Foto — Elmar Ilves
EÜS pühitses 115. aastapäeva
$9
ärae
Pidulik päev Chicago
esimese^ koguduses
Lõppsõna ütles abiesimees Peep Al-jas;
Pidulik koosolek algas lipulaulu­ga
ja hümniga lõppes. Järgnes ühine
mine on reaalne, mis meie rahvast,
selle kultuuri pärandit ja praegust
olukorda tutvustab. Kuid sellel on ka
puudusi. [
Senine tegevus on näidanud, et
semestrite kaupa antavad loengud on
majanduslikult kurnavad, sest kõik
kulud kaetakse kapitalist. Samuti on
selle mooduse juures raske sihikind­lat
õppeprogrammi läbi viia, sest
võib ju juhtuda, et vajalikku kapitali
Pühapäeval, 28. aprillil kell 10:30
toimub EELK Chicago Esimese Ko­guduse
35. aastapäeva pidulik tähis­tamine
koguduse opQa kirikus, mis
osteti 1961.a. suvel. Kiriku pühitse­mine
peeti vastava jumalateenistuse­ga
18. juunil. Koguduseliikmete ar­mastus
oma jumalakoja vastu kandis
Laupäevai,13. ja pühapäeval,14.
aprillil pühitses EÜS Torontos oma
115. aastapäeva. See on vanim eesti
organisatsioon, mis asutati Tartus õhtusöök.
aastal 1870. Pidustusi juhtis EÜS-i KIRIKUS
seenior vii. Jüri Mihkel Ruus. Osa Pühapäeval toimus 115. aastäpäe-võtsid
läti üliõpilasselts Austrumi, va jumalateenistus EELK Toronto hoolt selle eest, et kirik on juba alates-
Korp. Fraternitas Estica, Korp. Sa- Peetri kirikus. Teenisid vii. praost a.l970 võlavaba. Koguduse asutami-kala.
Korp". Rotalia, Korp. Revelia, Andres Taul, vii. õp. Edgar Heinsoo
Eesti Naisüliõpilaste Selts, Korp. ja vii. õp. Tõnis Nõmmik. Teenistust
Filiae Patriae, Korp. Amicitia e s i i - kaunistas Norman Abõtt tshellol ja
dajad, kes tõid oma tervitusi. : orelil dr. Roman Toi. Jumalateenistu-
' *. sel oli ka Koonduse sini-musta-valge.
Laupäeva õhtune osa toimus ijpp auvalves seltsi liikmete poolt.
Royal York hotellis piduliku koosole- Vaimulikud sõnavõtud olid sisukad.
küga, mille avas J.M. Ruus. Vanema- Kohal oli ka piiskop K. Raudsepp Chicago praos^tkonna praostiks ja
tekogult oli läkitus. Teadusliku kõne abikaasaga. täitis oma ülesandeid koguduse hin-enam
ei laekuja õppetegevus katkeb, spordimeditsiinist pidas vii. dr. Jaan . vil.praost A. Taul ütles kokkuvõt- gekarjasena ja USA Chicago praost-
See tähendab seda, et õppetöö on Roos. Tehti teatavaks vii. dr. Arthur tes oma jutluses: konna vaimuliku juhina kuni oma
juhuslikku laadi ja sellepärast „lasta Puksovi fondi auhinnad kokku ,joosual:6. Sa ole tugev ja sul olgu surmani, 10. augustil 1979. Kogudus
edasinagu senini" ei ole enam ots- 4,500-dollari suuruses ja EÜS-koon- hea julgus, sest sinu läbi su rahvas tähistas oma rajaja ja esimese õpetaja
tarbekohane ja sellepärast tuleb astu- duse stipendium ühele nooremale pärandabmaa, mille ma tõotasin sinu 90-aastast sünnipäeva pühaliku tee­se
eehöödega alustati 1949.a. novem­bris.
Ametlik asutamine leidis aset
aprillikuus 35 pikka aastat tagasi.
Kogudust asus suure hoolega teeni­ma
õp. Valter Viks, kes oli pikemat
aega olnud Lõuna-Eesti suure Rõuge
koguduse hingekarjane. Ta valiti
dasamm edasi. ' V
Sarnaseks, sammuks ongi perma­nentse
professuuri rajamine,mis kõr­valdaks
eelpool toodud puudused.
uhopilasele. Dr. A. Puksovi auhinnad esiisadele anda. Moošes annab üle nistusega k.a. 10. veebruaril. Prae-said:
dr. yalev Uibopuu, Rootsist juhi kepi Joosuale." guse asetäitja õpetaja Johan Terase
^2,500.00, dr. R. Vogelsang, Lääne Edasi,ütles vii. praost A. Taul: " teenimisel.
, ^ ^ S^^samaalt $2,000.00 EUS:i Toronto .^^Väärika rahva juhi omadused on: Koguduse juubeliks sõidab kohale
Oppejateadushkiiurinaistöörauutub koonduse stipend^ anti Peeter Sa ole tugev... Inimesed hindavad praost Rudolf Kiviranna, kes ühtlasi
sustemaatihsemaks ja kergemmi ka- Paunic'ule. Järgnesid teiste organi- jõudu, mis on juhitud intelligentsist, toimetabuue nõukogu piduliku ame-satsiopnide
esindajate tervitused. Vastupidavus on tõelise jõu tunnus-
' ,.. . • . ,, ~" .' • märk. Tõeline jõud peitub mehes nii
vandatavamaks.
— Kes on huvitatud eestiainelis-test
loengulest?
— Esmajoones muidugi üliõpila-sed,
kes vajavad aine krediite ja need
kes on ainest huvitatud. Peale selle
veel registreeritud vabakuulajad.kes
TEADAANN
tisse õnnistamise. Koguduse liikmes­konda
kuuluvad ka eestlased, kes
elavad Milwaukees, Wisconsini osa­riigis.
- Juubeliaasta esimeheks on
KUTSE JARVALASTELE
kuulavad aine,! puhtast huvist ja tah- Kogu juhatus palub teid tulla koos­test
oma teadmiste laiendamiseks, olekule pühapäeval, 21. aprillii Eesti
Mõlemisse kategooriasse kuulub Majas. Arutusele tuleb Järvalaste
hulk ^estip^äritoluga inimesi. .
Kogemused näiitavad, et üliopila-sed,
kes ainet kuulavat või on muidu
aine vastu huvi tundnud, kuuluvad
peamiselt poliitilise teaduse, ajaloo,
sotsioloogia; keel, kirjandus ja lin-guistiga
osakondadesse. Lisaks veel
üliõpilased, kes uurivad etniliste
gruppide demograafiat. Loengud,mis
käsitlesid „Eestlased Kanadas ja
kui Mooses, Joosua, kes vaatamata
oma rahva nurisemisfele jäävad jär­jekindlaks
ja töötavad oma rahva. Karl Aavik, kes seda ülesannet on
kasuks. Kutsumus ja vastupidavus täitnud alates a. 1973,
on jõu tunnusmärgid. Tõelise tuge­vusega
käib lahutamatult koos Julr
guS. Võitlus ei pea olenia paratama-^.
KOGU sdasnidinP teaPvu, ia '"''«Sf^^"^"«-Tõe.yabaduse õig^^^ GÜmnaasiUmi album'
Kogu eaaspiaine tegevus ja Kogu se eest seismme on-iseenesest voit- .
kodukord ning selle vastuvõtmine. lus.Julgus laseb sindiseendäletruuks Äsja ilmus trükist Westholmlaste
Peale koosolekut on võinnalus osa jääda ka siis „kui kõik sind põlgväd, Koondise väljaandel album „Per as-vötta
Toronto Eesti Seltsi n^eljandast vihkavad.". ' paraad astra" I osa, mis on uustrükk
Ilmus Westholmi
Popurriist Eesti Majas.'
I nf orm a ts ioon i ks h e] i s ta d a:
Leo Prii, 251-0737.
Ühel juhil peab olema kindel usk Eestis 1937.a. ilmunud albumist
oma eesmärki. Kui keegi tahab olla „Jakob Westholm ja tema kool 1907
eesti rahva juhtjSiis peab temal olema — 1937" Album anti välja direktor J.
kindel usk Eesti vabadusse. Ta vajab Westholmi SO-nda surma-aastapäe-tugevust
ja julgust, terve eluaeg. Ja va mälestuseks, sisaldab 184 lehe-
. . ... , - . ..^ , -- . isegi üks rahvas põlvest põlve, kuni. külge 46 pildiga,
nende kultuurne iparivus ja loengud seisund Kanadas, sest SFU on ainu- ^^g^^rk. Kõik on maksev iga Sisus pearõhk on J. Westholmi isi-eestr
mütoloogiast ohd ^riti popu- keseksulikoohks.kus loetaks kre- ^ÜS^i liikmele. See kõik on maksey kui ja kooli ajalool, kirjutiste 24-st
laarsöd ]a osavõtu rohked. diite andvaid ameid.m^^^^ .^^^ kristlasele.,Kristlaste juht on autorist on rida üldtuntud nimesid-
Kuna eestiainelistel loengutel tos. otseselt Eestit. See too on kestnud, j^^^^g ^ . ^ ^ ^ Jaan Tõnisson, H.B. Rahamägi, K.R.
tetakse üles ka poliitilisi küsimusi,
siis on kavas loengute andmine ka
poliitilise teaduse osakonnas, et Ees-
}uba4 semestrit,
- Õppetoolide, professuuride ja
kõige sarnase loomine on rahva raha
ti, Läti ja Leedu praegust olukorda raiskamine.
poliitiliselt käsitleda. - Lepingus fikseeritakse SFÜ-ga
Kristuse kogudus peab olematu- Pusta, Kr. Raud, A. Tahevali, T.
gev, nõrk kogudus ei saavuta midagi. Rootsmäe, Edg. Kant jt. haridustege-
Ta peab olema usklik, ilma usuta asi, õpetajaid ja kooli vilistlasi. Si-kogudus
on väärtusetu. Joosua uskus saldab täielikud nimestikud õpeta-
. J i ~. . r .1 , . , J TnrrfTTr Jumalatõotust „sinu läM see rahvBs jalst 1907 — 1937, lõpetajate leudu-
, --Kuidas on šeevmmahk^ et ^ professuuri kao^mise^kord. EKUK p^p^ndab maa",: Kristuse kogudus dest ja õpilastest 1936/37 õppeaastal
ainelised loengu4S^^^^^ usub Jumala tõotust-nemad on (klassid I - XI).
edasi k e s t a v a d ^ j a U m u lM p^^ ^ ^3^^^.. „
majanduslikes pskustes ja peavad agastatakse rahvusgrupilt anneta- püha rahvas... uuesisuline osa, on ettevalmistami-selle
t^tm oma programmrpiir^^ ud kapital sama mhvusgrupi^ Ja pühendab selle eesmärgi läbivii- sel ja ilmub kooli asutamise 80.a.
- S^da küsimust on SFU-s nn e organisatsioonide e^kelledel on t^^ ^^^^^^ ^^.^ ^^^^^ . ^ . ^ ^ ^ ^^^^^
mõnelgi te^^^^ peab lumaksu vaba staat^ kogudus teeb seda Jeesuse Kristuse onkavandatud mahukam ja suurema
e krimlmid on da^rp ema., visiklikdt ei m annetusi tagasi anda j^htimisek^' . arvu piltidega kui I osa Sisaldab
m meie Joengud kõigest hoolimata et nad on juba oma annetuste arvel õp. E. Heinsoo lausus oma kiriku- kooli ajaloo 1937 - 1944, okupats-
•kestavad. selleks on peamiselt kaks .|ulumaksii^ahenda.m^ : ' ioonide ajal ühendatult Tallinna
u ^ ,. M " '?'r • > • nSupame oma pilgud tagasi mi- Prantsuse Lütseumiga, mälestuskir-
1 Koigepeah muickgi nh^^^ • Nagu naeme^eroleprofessuiH^ kiriklasse, kus õn- jutisi, õpetajate ja õpüaste tegevusest
da vastutu e kkus. Kuid ka see, et tamme seotud rnsikoga ja ukskoik oi„{ , ^ „ o f \ , . i T r • J • ,
' millisek1s olIukVo rdJ aj•a j•o ok1s ul1 k1a k1u j.u - nistati esi i„m, ene smi-muist -v,a l•g e hpp. la. s .a a.tunsois^t ku.n^iA vAi i*m ase ajam, nime-
, , 1 ' u V Issand, kuule meie palvet ja anna kirju 1937 — 1944 j.m.
neks, umskond sellega ei kaota - higile lootust, meelekindlust ja usta- Kuigi album on esijoones mõeldud
voma on aga KoiK. vust, et sini-must-välge võiks kord J. Westholmi gümn. endistele kas-
Meie praegune annetuste lubadus- '
nende loengutega ei ole ülikoolil pal­ju
kulutusi; Kulud katab EKÜK. Üli­kool
kannab ruumide, valgustuse,
koristamise, teadete võrgu (campuse
TV, kus ilmuvad teated meie külalis- te koguneminegi on tingitud ettevaa-professorite
jne.kohta) ja büroo ku- tusest, sest kui SFÜ-ga ei Saa sõl-lud.
, middi meile rahuldavat kokkulep.et,
jälle lehvida vabal Eesti pinnal. Ole vandikele, võiks see ka laiemat huvi
meie rahvaga ja õnnista nende elu ja äratada. Tellimised I ja ettetellimi-tööd.
_ sed II osale on üldsusele avatud, II
o T - r i 1 - i c r . f T • 1 11 .ii. ^ • • b 1 * 'Meie palume, aita et Eesti Ü
2. Iga ülikool, ja SFÜ ei ole selles sus ei ole tarvis ka kogutavat ka- o i . . y y i ^ ...^ „ v ^ ..i , ,
' n^fou l o i „ v . o ^ „ o o ^ j ö ö . , . ^ Voo. ^^s*^ Selts jaaks pusima veel palju- albumis. LahemaU kuulutuses.,
suhtes erand, tahaks näha enda juu- pitali ja lubadused jäävad sisse kas- deks aastateks, meie noorte meeste
res tegutsevaid õppetoole; sest see ri- seerimata.
kastab õppekava ja tõstab ülikooli . Sellepärast ei ole professuuri asu-prestiiii.
Eriti praegusel ajal,küs nii tamisel midagi tegemist rahva raha
mõnigi programm eemaldatakse ma- raiskamisega. Küll tuleb aga rõhuta-janduslikel
põhjustel. da seda, et professuuri, tegevusega
Sellepärast näeb ka SFÜ meeleldi töötame: enda ühiskonnast väljas-seda,
et meie praegune programm poole ja sellepärast on see väga vaja-areneks
professjuuri suunas ja aja- likuks osaks meie kõikide teiste te-jooksul,
kui jõudu on ja abi saab, gevusalade kõrval, ütleb Lembit Püt-õppetooliks.
Meil on eriti meeldiv sep oma informatsioonis.
koondajaks ja kasvatajaks, et noored
mõistaks, ihis tähendab olla eestlane
ja jääda eestlaseks, ka siis kui olu­kord
peaks muutuma väga raskeks
tulevikus..
Issand,anna meie noortele arusaa­mist,
et Sinu abi tuleb nendele, kes
Sinu poole palvetavad. Too meie rah­vast,
noori ja vanu lähemale usule ja
Sinu tõe sisse."
AKADEEMILISE KODU korraldusel toimub
26. aprillil s.a. k®ll 8 õhtul Tartu College suures ssalšs
BAAR # TAiyTS 9 SUUPISTED
SBCOI
Baptisti kirikus
The Nightingale-Bamford Chorale
vaimulik kontsert
toimus
Toronto Eesti Baptisti kirikus juu-belimuusika
õhtute sarjas neljas
vaimulik kontsert. Kõigiti naudita­va
muusikaõhtu andsid seekord
New Yorgist kohalesõitnud profes­sionaalse
tasemega tütarlastekoor
The Nightingale-Bamford Chorale
Maaja Roosi juhatusel.
Kiriku kooriosale rivistus ühtlases
esinemisvormis 27 tütarlast, kes pä­rast"
oreli preluudiumi ja avapalvet
alustasid J.S. Bachi ,,Wir eilen mit
schwachen dpch emsigen Schritten",
väga kaasahaaravah ja sütitavalt esi­tatud.
Armastusväärse külakostina
esitati'teise lauluna eesti keeles Ru­dolf
Tobiase „Eks teie tea", mis fiii
oma sisseelamise kui ka väljahääl-damise
poolest oli täiesti nauditav.
Edasi järgnesid Kaljo Raidi kolm la­dinakeelset
laulu „Gloria", ,,Gredo"
ja väga elav ,,Alleluia". Samuti ela­valoomuline
ja kaasakiskuv oli Hai
Johnsoni seatud spirituaal „Honor!
Honorfllegina George'iga sooloosas.
Samas tsüklis kuulsime veel kaks
eestikeelset laulu, mõlemad Helen
Tobias-Duesbergi seatud hällilaulud-rahvaviisid
,,Tipa-tapa" ja ,,Uinu-laul".
Esimene neist väga elavaloo­muline
ja meisterlikult ette kantud,
kutsus esile spontaanse aplausi. Se­da
teenis ära ka järgnev pikem laul
Norman Dello Joio „A Jubilant
Song", solistiks Stacey Street.
Kontserdi lõpupalana esitati tun-
TEADAANDEKS
WESTHOLMLASTELE»
Kes aadressi puudumise tõttu ei
ole saanud Koondise olulist ringkir­ja
8. III 1985, palutakse teatada aad­ress
juhatusele: c/o Endel Toiger, 50
Oid Kingston Rd., Apt. 5-215, Scar-borough,
Ont., M l E 4Y1. Ringkirjas
märgitud odavamat albumi tellimise^^
aega on pikendatud ühe kuu võrra
kuni 31. maini).
V^estholmlaste Koondise peakoos­olek
peetakse reedel, 26. apr. kell 19
Tartu College'i EKL-i ruumis, mille­le
samas järgneb koosviibimine õh­tusöögiga.
Viimasest osavõtte soovi-
' jäid palutakse registreerida hiljemalt
21. apr. telef teel: E. Toiger — 284-
5306 või Uno Põld — 267-6383. Osa­võtumaksu
S15 saab tasuda koha­peal
(sisaldab ka joogid). Käesolevat
teadaannet palutakse võtta koosole­ku
kutsena.
WESTHOLMLASTE KOONDISE
lUHATUS
tud Gabriel Faurö „Reguiem op.48".
Kooriga liitus selleks kümneliikmeli­ne
meeslauljate grupp, kes koosnes
Toronto Ülikooli muusikafakulteedi
noortest ja kellelega olid liitunud ka
mõned koguduse noored. Selles pi­kemas
helitöös laulsid sooloosa
Stacie Poole (sopran) ja laan Medri
(bass-bariton).
. Oli otse imestusvääriv tütarlaste
vastupidavus, tähelepanelikkus ja
täpsus oma armastatud juhi Maaja
Roosi tema iga nüansi järgimisel.
Laulud, mis esitati viies erinevas
keeles ja peast, on märkimisväärne.
Maaja Roos on tõeline võlur, kelle
hingestatud juhtimine tõi kõik need
jõutagavarad välja, mis neis sitketes
noortes peitus. Ja see võrratu koostöö
ning meisterlikkus oligi, mis jäi õh­tust
särava mälestusena iga kuulaja
hingesse. Koor, vaatamata oma noo-rusele.
oli kodus nii kõrgetes soprani
nootides kui ka madalates aldi too­nides,
jõuline fortes ja kandev pia-nissimos.
Mary Ann Brov^rn täitis
oma kohati rasket pianisti osa suure­päraselt.
Kontserdi lõpul anti koori­juhile
ja pianistil,e kimp lilli. Tänusõ­nad
ütles pastor Kaljo Raid.
Vaimulike kõne oli dr. Aarand
Roosilt, mis käsitles maailmas valit­sevat
hea ja kurja vahekorda. Sõnu­miks
oli: Teie, kes armastate juma­lat,
vihake kurja! Õhtu lõppes palve,
õnnistussõnade ja koguduse lauluga.
K.V.
TULUMAKSULMEDE TÄITMINE
Mark Tuomola, B.A.
Eglinton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühis­panga
maja. Avatud: esmasp. —- reedeni kl. 10—10,
laup. 10-3. TEL. 488-1801
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
PrQscriptions 0 Patiant Record System for Senior Citizen
We deliver O Kojutoomine
T, GUDOFSKY DRUGS LTD
255 iVlomingside Ave., West Hill.Ont. M1E 3E6-TEL (416) 281-3000
Aiandusklubi loengud
• >
esilaste eest hoolitsemisest
ja suvelilledest
Neljapäeval, 28. märtsil toimus
Toronto Eesti Aiandusklubi järje­kordne
loenguõhtu. Kavas oli kak^
ettekannet: P. Kristal: „Me8iIast^
eest hoolitsemine kevadel" ja M .
Lepik: „Mõni sõna üheaastastest
Kõigepealt hr. Kristal andis maitj -
ta kahte erisorti met^mis varem kon -
rollitud. Lektor mainis, et esimene
vaatus mesilas — puhastuslend — on
läbi. Talvel oli taru lagi kaetud saepu­ru
kotiaga. Et mesilased kotti aukli­kuks
ei näriks ja saepuru tarusse ei
kukuks, selleks oli laeauk kaetu^
peenikese traatvõrguga, mille peal
kaks pulka koti all, et taru õhku
saaks. -
Kõik on korras, kui mesilased on
rahulikud, kobaras taru ülemises
kastis laelaua augu ümber. Kui aga
mesilasi on vähe, on närvilised, tiiba­de
liigutamine nõrk ja kähisev, siis
on peres kas toidupuudus — talvine
tagavara ära söödud — haigus või
niiskus.
Nälja puhul anda otsekohe toitu.
Lahustada veega mett või suhkrut,
valada purki, mille plekkkaanes väi­kesed
augud. Purk asetatakse kum­muli
laeaugu peale. Augukeste kaur
du saavad mesilased toitu. Suhkru-siirupit.
millesse on segatud ka arsti­meid,
saab osta mesindusäridest.
Surnud tajrud mesilast ära viia, ta­rud
ja kärjed puhastada, et nad hai­gust
ei levitaks.
Varakevadel on vajalik anda mesi­lastele
jõutoitu poegade üleskasva­tamiseks.
See on sojajahu ja erilise
pärmi segu vahekorraga 7 naela-jahu
ja 1 nael pärmi. Panna laua peale
tuulevarjuUsse ja päikesepaistelisse
kohta. Sojajahu ja vedela mee või
suhkrusiirupi poolvedel pudru võib
panna ka kärgedele võilaelauale me­silastele
toiduks. Mai lõpupoole lõi­gatakse
mesilasemal tiivaotsad, et ta
ei saaks ära lennata, kui tuleb pere-heitmine.
Hr. Kristal näitas, kuidas
äralennanud peret ära tuua. Pappkast,
milles kaks karge sees, riputatakse
pere kohale puu otsa. Mesilastele
pihustatakse vett, et nad kiiremini
kobarduks ja kasti ajamiseks lastak­se
alla vähe suitsu.
Lektor seletas ka, kuidas väikesi
mesilasperesid ühendada. Seda teha
• õhtul hilja. Tugevama taru laelaud
kõrvaldatakse, pannakse peale ajale­he
paber, mis on kahvliga löödud
auklikuks. Peale pannakse nõrgem
•ppre. Selle protseduuri mõte on see,
et pered saaksid sama lõhna, muidu
tapavad eri pere mesilased üksteist
ära. Kahe pere ühinemisel tugevam
noor mesilasema tapab nõrgema.
Tarul on harilikult kümme karge.
Mai kuus tuleb kontrollida, kas tuleb
kärgi juurde panna. .
Soovitav on,'et mesinikud regis- .
treeriks oma mesilad, et mesindus-insJDektor
saaks neid kontrollida ja
mesinikule nõua anda.
Pärast loengut loositi klubi liikme­te
vahel hr. Kristall poolt annetaud
mesilaspere, mille võitjaks osutus W.
Leius.
SUVELILLED
Õhtu teises ettekandes M. Lepik
seletas, et püsililled ei ela alati üle
talve, õitsevad lühikest aega ja vähe­sed
õitsevad-sügissuvel. Seevastu
üheaastased ehk suvelilled õitsevad
kogu suve. Neid on umbes üheksa­kümmend
eriliiki väga paljudes vär­vides.
Suvelilli kasvatame seemnest. Ke­vadel
külvame seemned maha, nad
kasvavad, õitsevad ja hilissügisel võ­tab
külm nad ära. Mõned suvelilled
se^mendavad end ise ja hakkavad
kasvama järgmisel kevadel mulda
langenud seemneist. Osa suvelilli va­javad
pikemat kasvuaega, nende
seemned tuleb külvata varakevadel
kastidesse toas või osta taimed ja
istutada vaja, kui külmaoht on möö­das.
Järgnevalt hr. Lepik näitas hulk
valguspilte ilusatest suvelilledest.
Neljapäeval; 25. aprillil toimub
I klubi kokkutulekul laudkonnavest-lus
teemal: „Kevad aias." Lektorid
on M. Jürima, E. Kuris ja M . Lepik.
i
I. ANTON
*
Korp!
mub 28.
kell 6 õhi
Helmi B(
Toront
tegutsen
väga pali
lupedago
Laiem ri
kuulnud
kules, ak
sündmust
div hääl,
soo laulu
jäid.
Holnii
maal, Ro
mitmel; m
töötanud j
õppetööga
ne nelja a
Helmi
kihelkoni
tüdrukun;
kooli, mi
Tallinna 1
siumi.
Kuna t,
se põlvest
oleks t\iõ
lauluhiia:
väga süda
lO-aasU
Tallinna
õppis kail
õpetaja kf:
mani pnns
mi Betloin
dori laulu
KonservatI
petas. K i i
BetlenVil'»
tas ja andi
maiusi esi
riumide es
da kirikuii
SOOV LAI
Kui küs
tal oli laul
eeskuju, M
ütleb ta ei.
soov lauldi
Ta tegi se(
dus lapsed
Helmi 11
valikuga, t
teha midal
rahuldust
ta muidugi
sedki sami
oma kodul
hatöötamil
luses on
nud ikkagj
Aga ta ütl(
maadel pi
laienenud,
juurde, ja
minna tagi
sid nad oli
anddd jagJ