Meie Elu = Our life, April 18, 1985

              tr. 16 (1833) 1985
• -\.' "
reaks olema ka tea-lijaskonna
vastu,
llati süüdi need, kes
|t osalt kodumaisest
ievast generatsioo-
)d, Estivalid, Otsed
lutavalt ja noortete-jaita
üha suuremat
)lla pestlased }a see
ikse rääkida ka ees-ei
häheneta nagu
^ga üritused, olgu
jatudnoort poolt, ei
Iga. Sellest on kind-
Inoortel esinejatel,
luseks generatsioo-
|Kui noored endale
|s on noored kohal,
(on „etableeritud'*,
noori. Rahvüslik-jrem
osa ori seotud
jutega, perekonna-
|aatidega,. reisidega
aga seda, et va-lorganisatsioonides
i, on piiratud arvul.
juhtis kongressil
ilepanu sellele, et
itud* Meie inim-
Imajanduslikud ori
ära kasutatud,
lada. Selliselt, et
[üi neid selleks ori
ida oma panuse ja
|ndumise rahvusli-ajadust
ümber väl-fea^
jatutkonkü-
[rdseid mehitamis-lib
see just nende
lilised naudivad rii~
I toetusi/mida suu-jministreeritäkse",:
jiroode ülalpidanii-londumisel
jätkuks
Ikäte ressursid —
?st-^ vajaduste ra-linija
eriti siis, kui
tnetoleants võtab
iug^i lugu juhtivate
Itsiooriides ja ette-sobi,,
veda jaiks".
[investi" loomisel
[ähelepanuvääfsel
rootsi ühiskonna
fi vaja siiski seda,
[iküettevõtte teos-
;teSiorganites on
'.küsimus,
i p a l ' "
1
I
» •
Cl
I
I
„Meie Elim" nr. 16 (1833) 1985 THURSDAY, APRIL 18 3
HSXÜP
Ä I
Ä i i i i i i i i i
Ligi inimest võttis osa st täites Toronto Eesti Maja e Foto — S. Preem
otsib „Ehataress@
Maakondlik killapidu Toronto
Eesti Majas on kujunemas kiidu­väärseks
traditsiooniks nii' korral­dajaile
kui ka külalisile.
Selle populaarse ürituse puhas­kasu
kuulub Maakondliku Esin­duskogu
kasupüüdmatu ettepane­ku
kohaselt Eesti Majale ühiskond­like
ruumide, eriti köögi, ajakohas­tamiseks.
Selleaastane .killapidu toimus lau­päeval,
13. aprillil. Eesti Maja:Suu-res
ja keskmisesr puupüsti täidetud
saalides, ' \
Killapeodel üle mõeldud tavaliste
tantsupidudena, pearõhk on alati o -
liud eeskaval, kuid.ka jalakeerutami­seks
on alati aega jäänud.
• Ka: seekordne, eeskava oli väga-ulatuslik,
põhinedes peamiselt maa­kondlikel
ettekandeil rahvusvahelise
lisandiga. Kõigile lisandps veel Elr
mar Maripuutöatritrupi eeskava sa-
.mai ajal all kohviku ruumes, mida ,
ülemi;se saali külaliste huvides korra­ti
peale maakondliku eeskava lõppe­mist.
Ki^VA'KUNSTIKÕRGE ALGUS ,
^- Eeskava algas klassikaliselt kõrg­kunstilise
esinemsiega 30-liikmelise '
tütarlaste koori, „The Nightingale-
Bamford Chorale" poolt, kes esita­sid
viis helitööd: J. S. Bach'i„Wir
eilen", Helen Dobias-Duesburgi „Ti-pa-
tapa" ning ,,Uinulaulu", kaks
Thomas Morley a capella madrigali
armastuslaulu] ja lõpuks H. John­son'!
,,Honor, honor". See Maaja
.Duesburg-Roos'i poolt juhatatud lau­lukoor
on Ameerika Ühendriikides
väga kõrgelt hinnatud ning auhinna­tud.
Nad on esinenud Lincoln Celit-ris
ning ees on kontsertreis Inglis­maale.
Need tõigad räägivad ise koo­ri
tasemest ja võimetest, millele oleks
üleliigne enam midagi juurde lisacja.,
Kuigi selle koori liikmete seas puu­duvad
eestlased, sisaldab koori re­pertuaar
umbes 25% eesti helilcjo-mingut
eesti keeles. See tõestab, rrii-da
võib teha üks dünaamiline, sihi­kindel
ja hea koorijuht umbkeelse
kooriga.
Kaugelt küllasõitnud koorile lau­sus
tänusõnad Anne-Liis Keelmann,
jagades igale kooriliikmele sini-must-
valgesse seotud sümboolse On­tario
trilliumi ning koorijuhile kim-butäie
kevadlilli.
Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Vihma tervitamas killa-peol.
Keskel — esinejad Avo Kittask, Olev Härm, Elna Libe, Laine
Koost, Õ i n e L a i W e . A l l - - H e l g i E o s e n ja Evyjaagus^^^^
PEO AMETLIK SISSEJUHATUS
Lühikese vaheaja järele järgnes
killapeo ametlik osa, kus sõna võtsid
Johanes Vihma, Ervin Aleve, Peeter
Vilde ja Osvald Piil.
Maakondliku Esinduskogu • esi- ,
meesfohannes Vihma oma sõnavõ­tus
tervitas kõikide maakondade ni­mel
aukülalisi ja kõiki pidulisi, kes
olid tulnud sellele Eesti Maja tulu­õhtule.
,,Eesti Maja tähtsus ja vajadus on
meil selge igaühel. See on meie teine
kodu, kuhu tuleme rõõmsa meelega.
Siin töötame ja võitleme tuleviku
nimel kodumaa heaks. Seepärast on
meie kõigi kohus kaasa aidata, et see
rahvuslik kants säiliks,, püsiks kaua
ja oleks elujõuline. Eesti Maja möö­dunud
25 aastat on olnud viljakand­vad,
hindame ja austame neid inime­si,
kes selle' aja jooksul on andnud
selleks oma panuse ja ka neid, kes
seda tööd jätkavad".
,,Meie tänast pidu korraldavad ja
sisustavad vanad ja noored ühes­koos.
Meil on hea meel, et meie
noored aitavad kaasa ja mõistavad, et
see kodu jääb ka kunagi nende ko­duks/'
,,Tänast ühist maakondade pidu
avades soovime üheskoos Eesti Ma­jale
tema juubeliaastal palju jõudu ja
edu jätkamaks meie tähtsat rahvus­likku
tegevust siin Eesti Majas. Head
tuju sinule, pidulisele, ja head tulu
Eesti Majale!"
Toronto Eesti Maja esimees Os­vald
Piil oma sõnavõtus tõi tervitusi
kõigile koosviibijaile ning tänu Maa­kondlikule
Esinduskogule selle peo
korraldamise eest. ,,Maakondlik
Esinduskogu on andnud elava näite
sellest, mida võime saavutada noorte
ja vanade ühises koostöös. Olgu see
eeskujuks kõigile". /
,,Eesti Maja ja eesti ühiskonna elus
seisab ees huvitav, nõudlik, tegeVus-rohke
ja otsustav ajajärk. Ühises
koostöös peame rajama oma sisete-gevuse
kindlale alusele, milleks va­jame
iga eesti ühiskonnaliikme kaas­tööd
ja majanduslikku abi. See annab
ka noortele võimaluse rakendada
oma andeid, teadmisi ja tööjõudu
meie ühiskondlikus elus". ^
„Töötades õig õla kõrval võime
astuda julgelt vastu homsele. Jätku­valt
head pidutuju.kõigile!"
Lühikese ametliku osa lõppedes
tehti teatavaks maakondlike male-võistluste
tagajärjed, kus,, A " klassis
tuli esimeseks Jaak Triefeldt Tartu­maalt,
teiseks Alfred Kuus Valga­maalt
ja kolmandaks Endel Talve
Võrumaalt. Teatati ka „B" klassi ma­lemeistrid.
Võidulintide jagamise jä­rel
algas peokava maakondade kau­pa,
kus teadustajana tegutses Ervin
Aleve. • -
MAAKONDLIKUD ESINEMISED
Harju maakonna nimel esitas Juta
Kübarsepp vabas värsis koostatud
„Ajalugu kordub", andes linnulen­nulise
ülevaate meie maa muistsest
vabadusest tänapäeva taascjrjastami-seni.
Ettekande lõpul laulsid koosoli­jad
August Tuvikese külapillimeeste
orkestri saatel võimsalt „Kalevite
kantsi".
Hiiu maakonna nimel Helme Kaju
deklameeris Asta Villmann-Linnofi
luulet„Mõtisklus", kus autor kõne­les
oma kodumaaga.
Tartu maakonna nimel sopran Lai­ne
Koost esines rieinarMedri kla­verisaatel
kolme lauluga:„Emajõe
jutustus", „Pühajärve mälestus" ja
„Küla mul ütleb".
Petseri maakonna nimel esitasid
Helgi Rosen jaEvy Jaaguste (kahe­peale
kokku poolteist petserlast]
laulvalt humoorika kahekõne ema ja
tütre vahel.
Järva maakonna nimel esines lau­ludega
meile kõigile hästituntud ba­riton'Avo
Kittask, end ise akordeo-nil
saates, kes kohe kõigile oma Jär­vamaa
päritolu selgeks tegi: ,,ema
sündis Järvamaal, isa Tartumaal ja
VABA-AJA
PROG RAM Ml JUHTU
(Recreation director)
Sobivus vanemat® inimestegs
töötamisoks nõuetav.
iinformatsiooniks helistada
421-5828.
T E A D A A N N
Eesti Abistamiskomitee peakoosolek
peetakse kolmapäeval, 24. aprillil
1985 a., algusega kell 6.30 õhtul,
Toronto Eesti Maja väikeses saalis,
958 Broadview Ave.
EÄK liikmed, kes ei ole koosoleku
kutset kätte saanud, palutakse teada-annet
võtta kutsena.
Liikmemaksud palume õiendada
EAK äris.
EAK JUHATUS
: Läänlastele
Läänlaste Seltsi korraline aasta°
peakoosolek peetakse esmaspäe­val,
22. aprillil kell 7.30 õ. Eesti
^ Majas tavakohase päevakorraga.
Juhatuse kutsub kõikiläänlasikoo­solekule.
ise sündisin Stockholmis". Nende
paljude sünnikohtade puhul esitas
Avo Kittask kõigepealt Portugali
rahvaviisi ,,Sääl, kus Emajõgi voo­lab",
mille refräänile kogu saalitäis
kaasa laulis. Teiseks laulis ta Paul
Tammeveski,,Üksainus õis" ninglõ-puke
koos rahvaga „Noorus on ilus
aeg".
Pärast lühikest vaheaega Lydia
Tori deklameeris omaloomingulise
MVisiidi", mis peegeldas linnulennu­list
külaskäiku kodumaale.
Viljandi maakonna nimel talupe-remeheiik
Kalle Viires esitas humo­reski
„Tõestisündinud lood", mis kir­jeldas
mulgi peremehe külaskäiku
riigivanema juurde, hobusepassiga
taskus.
Viru ja Pärnu maakondade nimel
Elna Libe ja Olev Härm esitasid kolm
duetti: „Kodulinnale", ,,Virumaa
valss" (Elna Libe sõnadel) ja „Vänd-ramaale".
KõikHaule saatis akordeo-nil
Elmar Tani.
Lääne maakonna nimel luges
Toomas Marley mulgi päritoluga El­len
Irs'i poolt kirjutatud humoreski
nAja-ratas", mis käsitab inimelu aja­ratast
sünnist surmani.
Saare maakonda esindasid H.
Sulg, L. Riis ja Ä. [Endine] Käärid
kolmel akordeonil:,,Ei paremat pole
kuskil m a a l . . . " , ..Meremeeste laul"
ja nSaarel mu kodupaik".
Võru maakonna sõnalise osa eest
hoolitses Salme Vesi ning muusikali­se
osa eest külapillimeeste orkester
, August Tuvikese laulu ja juhtimise­ga.
Lõpuks esilas sopran Õnne Laik-ve
osalise orkester! saatel ...Vaikne
kena kohakene" l a ..Kevadlaulu".
Killapeo eeskava lõppes ühislau­luga
,,Kas tunned maad, mis Peipsi
rannalt", mille järel Eesti Maja esi­mees
Osvald Piil veelkord sõna võt­tes
tänas selle ürituse korraldajaid,
eriti aga Johannes Vihma't, kellele ta
tänutähišena üle andis sületäie lilli.
Ka esinejaile jätkus igale valge ke-vadõis.
Loterii ja baar töötasid mõ­lemad
edukalt.
Järgnes tants, alul vanemale pub­likule
külapillimeeste orkestri saatel,
hiljem aga peamiselt noortele päris
noorte orkestri mürinal,
• -m-
Torontos vääristati 764
¥abatahtlikku töötajat
Rinnamärgid ka 15-le eestlasele
Ontario kodakondsuse ja kultuu-nministri
Susan Fish algatusel
kuulutati käesolev nädal Ontarios
Vabatahtlike töötajate Nädalaks.
(Volunteer Week in Ontario). Selle
avas ametlikult minister Fish püha­päeval,
14. apr. Toronto Sheraton
Gentre Hotelli suures ballisaalis,
mis mahutab ligemale 3000 küla­list.
Bronks, hõbe ja kuld rinnamär­giga
vääristati 764 vabatahtlikku
töötajat Toronto piirkonnast. Kok­ku
vääristatakse käesoleva ja järg­mise
nädala kestel, vabatahtliku
töötaja rinnmärgiga Ontarios 2500
isikut. Selleks korraldatakse rinna-märkide
tseremoniaalne üleand­mine
Kitcheneris, Kenoras, Wind-soris,
Sudburys, Londonis, Niaga-ras,
Thunder Bays, Ottawas, Kings-tonis,
Hamiltonis, Peterboroughs
ja Orillias. Torontos vääristati ka
15 eestlast.
Avades Vabatahtlike töötajate nä­dalat
Torontos, minister Fish tähen­das,
et ta kasutab juhust ametlikuks
tänu avaldamiseks kõigile nendele,
kes on ohverdanud oma talenti, os­kusi,
energiat ja aega teiste isikute,
organisatsioonide ja ühiskonna abis­tamiseks.
Vabatahtlike töötajate nä­dal
on mõeldud nende tänamiseks,
austamiseks ning vääristamiseks
vastava rinnamärgiga. Oleme uhked
teie töö ja tegevuse üle. Teie olete
inimesed, kes vabatahtlikult ning ta­su
nõudmate on läinud appi seal, kus
midagi on olnudtarvisja vajalik teha.
Olete kulutanud selleks tuhandeid
tunde pidevalt töötades. Mõned teie
seas 20, 30, 40 ja isegi 50 aastat, mis
on otse vapustama panev.
Vabatahtlike töötajate vääristami­seks
on Ontario Trilliumi lille lehe
kujuline rinnamärk, (bronks 5 kuni 9;
Dr. Arthur Puksov
Fondi Laureaadid
1985.a.
Seekordseteks laureaatideks on
osutunud dr. Valev Uibopuu Root­sist
ja dr. Reinhard Vogelsang Lääne-
Saksamaalt.
Dr. V. Uibopuu töö on auhinnatud
Can. % 2,500 suuruses raamatu eest:
„Meie ja meie hõimud. Peatükke soo-me-
ugrilaste minevikust ja olevikust."
Teoses antakse ammendav ülevaade
eestlaste ja hõimurahvaste päritolust,
ajaloost ja aktuaalsest olukorrast.
Autor on esile toonud kõik olulise
vihmase aja uurimustulemusist, mida
rikkalikult tsiteeritakse peatükkide
lõpul. See annab tööle erilise ak­tuaalsuse
nii õpperaamatuna, kui ka
informatsioonivahendina laiemas
mõttes. Lisaväärtuseks osutub 12
Ihk. soome-ugri bibliograafiat.
Dr. R. Vogelsangi töid on auhinna­tud
Can. S 2,000 suuruses raamatute
eest:„Kämmereibuch der Stadt Re-val
1432-1463", ilmunud 1976.a.^746
ihk. ja teine raamat sama pealkirja­ga
aastate ,,1463-1507" suhtes, ilmu­nud
1983.a.-948 Ihk. Tallinna rae
hiliskeskaegsete „kassaraamatute"
dešifreerimise ja täppisteaduslikult
väljaandmisega on autor loonud ka­pitaalse
• vundamendi . mitte ainult
Tallinna, vaid kõikide Läänemere
linnade administratiiv-, kaubandus-,
finantside ja sotsiaalajaloo mõistmi­seks
vastaval epohhil. Tõendatakse
soHidselt Tallinna keskset funktsioo-.
ni Läänemereruumi uurimistöös. To­hutult
rikkalike andmete kättesaada­vaks
tegemisega 00 nüüd pandud
hõbe 10 kuni 14 ja kuld 15 ja rohkem
aastaid vabatahtlikku tööd). Kuldrin-namärgid
andis üle minister Susan
Fish. Teistele olid rinnamärkide üle-andjaiks
ministriabid Goug Mc
Cullough ja Randy Norberg. Kuld-rinnamärgi
saajaid oli 301] hõbe 197
ja bronks 252 isikut.
Eestlastest vääristati vabathtliku
töötaja rinnamärgiga Rein Andre (23
aastat vabatahtlikku tööd), Richard
Antik (17), Henny Aruja (5). Endel
Aruja (9), Karl Aun (10), Vello Hubel
(15), Malle Laansoo (17), Valdo Lilla­kas
(7), Evelyn Koop (15)," Hans J.
Lupp (25), Ene Runge (30), Alfred
Sepa (27), Ermi Soomet (19), Elmar
Tampõld (17) ja Harald Teder (15).
Vabatahtlike töötajate nädal kuju­neb
iga-aaštaseks ürituseks.
Vääristada võib selle rinnamärgi­ga
Ontarios elavaid Kanada kodanik­ke,
kes pidevalt on vabatahtlikult
.töötanud 5 ja rohkem aastaid, minis­teeriumi
poolt tunnustatud tööaladel
ning ette pandud rinnamärgiga vää­ristamiseks
kohaliku valitsuse või
organisatsiooni juhatuse poolt, kelle
juures isik on pidevalt ilnpa palgata
töötanud. Üks organisatsioon võib
ette panna ühel aastal kuni 6 isikut
vääristamiseks.
Ministeeriumi poolt on tunnusta­tud
töötamine kunsti, raamatuko­gunduse,
ühiskondliku nõuande, pä­ritolu,
mitmekultuuri, kodakondsuse
aladel, uustulnukate ja tiende rah­vuslike
organisatsioonide raames.
Lähemat informatsiooni võib saa­da
Kodakoifiduse ja kultuuri minis­teeriumilt,
5. kord,'77 Bloor St. W.
Toronto, Ont.'M7A 2R9. Tel (416)
.965-7509.
Rinnamärkide üleandmise tsere­mooniast
võttis osa umbes 1500 isi­kut.
Eesti Seltsi
kevadpidu
Eesti Majas
Toronto Eesti Seltsi esimees
,aan Terts ütles „Meie Elule", ke-vadpopurrii
eeltööd on jõudmas
lõpufaasi. Eelolev „Kevadpopur»
rii" on järjekordselt neljas ning
toimub pühapäeval, 21. aprillil kl
15:00 Eesti Majas, lootes head ilma
ja rohket osavõttu. Kava üldkorral-dajaks
on Toomas Merilo ning esi­nejateks
on: Eesti Rahvapillide Or­kester,
rahvatantsijad, võimlejad,
solistid, deklamaatorid, džässtant-sijad,
instrumentaal-duett (K. ja R.
Hiir], laulukoor jne.
Kevadpeo sissetulek kasutatakse
Seltsi poolt toetuste andmi-noorte
organisatsioonidele,
T.E.
seks
täienduskoolile ja lasteaiale.
alus eriküsimuste uurimiseks ja tööt­lemiseks.
Dr. A. Puksovi testamendi koha­selt
moodustatud Fondi ülesandeks
on anda auhindu uuemate teadusli­ke
uurimust eekt. mis käsitavad eesti
ajalugu peamiseh enne 1721.a. Selle
Fondi Žürii koosseisu kuuluvad Kieli
ülikooli Põhja-Euroopa ajaloo pro­fessor
dr.' Hain Rebas (esimees). Taa­ni
riigiarhivar. dr. Vello Helk ja dr.
Peep P. Rebane, ajaloo professor
Pennsylvania ülikoolis, USA.
Ettepanekud 1986.a. auhindadeks
•tulevad saata hiljemalt 3.,oktoobriks
s.a. aadressil: Prof. dr./H. Rebas,
Historisches Seminar, Olšhausenstr.
40-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1.
West Germariy. Muudes Fondi küsi­mustes:'
Prof. dr. Karl Aun, Wilfried
Laurier University, Waterloo, Ont.,
Canada. N2L 3C5.