Meie Elu = Our life, November 19, 1987

              4
IXOB
NELJAPÄEVAL, 19. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 19. „Meie Elu" nr. 47 (1967) 1987
Alma Materii päev
Maakondade toetuse üleandmine Toronto Eesti Majale. Vasakult -
Maakondliku Esinduskcgu esimees joSnainines Vihma ja Eesti Maja
esimees Osvald Piil. . Foto — Ervin Aleve
2500
Rahvustoitude pärastlõuna Eesti
ühajjäeval, 8. novembril korral­das
Maakondlik Esinduskogu To­ronto
Eesti Majas rahvustoitude
pärastlõuna. See üritus oli mõel­dud
möödunud talvel alanud ja
alles paar nädalat tagasi loenguga
„Pidulaud läbi aegade" lõppenud
eesti rahvustoitude valmistamise
kursuse lõppakordiks.
Kursuse lektoriks oli Hilja Juk-,
kum, kes oli ka koostanud pärast­lõuna,
toidiikava, Ettekandjaina ma­nööverdasid
oskuslikult laudade va­hel
mustvalges riietuses kursuse lõ­petanud
daamid, kellede teenimise
kiirus ei jäänud sugugi maha „Royal
York'i". „Astoria" või . K u l d Lõvi"
ehikutselisest personalist.
Einest võttis osa 190 inimest. Istuti
ümmarguste laudade aäros. Meele-olumuusika
eest hoolitses August
Tuvikene omi kaaslastega. Teadus­tas
ja söögipalve luges Ervin Aleve.
Toidukava l^ohaselt serveeriti kap-sa-
oasuppi härjalihaga Hargla viisi,
mille juurde oli maarahva rukkileib
võiga. Peatoiduks oli suitsuliha käru-tädi
pudruga ehk mulgi kammiga
mõnel pool Eestis kutsuti seda ka
..poolvillane"). Jiaurde anti Lääne­saare
notti. Salatiks olid pikantsed
hapukurgid ja punastay salat.
Enne magustoidu serveerimist,
milleks oli kohev roosamanna, rää­kis
Hilja Jükkum lühijutu eesti lei­vast.,^
'
Laudadele toodi oakohvi,kuid saa­daval
oli ka kodumaal laialt levinud
sigurikohv ja _ looduslikud teed;.
Moodsast tänapäevast olid aga kohu­piima
korbid.
Peale Hilja Jukkumi kui lektori oli
kursuse ja rahvustoitude pärastlõuna
läbiviimisel juhtivalt tegev> Maa­kondliku
Esinduskogu abiesimees
Salme Vesi. Mõlemad said tänutäheks
sületäie lilli.
Rahvustoitude pärastlõunal toi-
•mus ka suurema summa üleandmine
Toronto Eesti Majale, milleks oli pa­lutud
kohale Eesti Maja juhatuse esi­mees;
Osvald Piil koos abikaasaga. 2.
juunil 1987 maakondade poolt läbi­viidud
Võidupüha/jaaniõhtu tähista­mine
Eesti Majas lõppes majandusli­ku
ülejäägiga. Esinejate loobumine
honoraridest (nende hulgas ,,Esto­nia"
orkester ja Toronto Eesti Mees­koor]
ning rahvarohkus võimaldas
• maakondadel kirjutada Toronto Ees­ti
Majale 250Q dollarilise tšeki. Selle
andis üle Maakondliku Esinduskogu
esimees Johannes Vihma, märkides
ühtlasi, et viimaseil aastail on maa­konnad
toetanud Eesti Maja 14,000
dollariga. Eesti Maja esimees Osvald
Piil avaldas toetuse eest suurimat
tänu. ' .
Koosviibimisel oli kaasmaalasi
igast vanuseklassist — eakaid, noori
ja päris noori. Ka neid, kelledele
mannakreemi suhu pandi. Täielik
läbilõige rneie elust pulbitsevast To­ronto
eesti ühiskonnast.
. E.A.
Ijatele
kehtiv kuni 31. d@ts. 1
KsasutisQi® tollimiskupongi!
„MEIE ELU" TALITUS '
958 Broadview Ave., Toronto, önt. M4K 2R6; Canada
TELUMISKUPONG:
palun saatke minule MEIE ELU" . . . . . . kuuks.
Tellimisraha siinjuures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . .
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: .1 . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . .,.-. . . . .
Postiaadress: . . . . . . . . . . . ; . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , ,.
Kuupäev . . . . . 1 . . . . . . . . . . . . .
(Allkiri)
Alma Materi päeva aktuse pida­mine
Montrealis, millega algust tehti
1955, on kujunenud hästijüurdunud
traditsiooniks. Selle korraldajaiks on
eesti akadeemiliste organisatsiooni­de
kohalikud koondised.
Aktuse kava koostamisel on ees­kujuks
olnud Tartu Ülikooli aulas
riikliku iseseisvuse aastail toimunud
pidulikud koosolekud, kus tähistati
eesti rahvusliku ülikooli asutamise
ametlikku aastapäeva, niis teatavasti
oli 1. dets: 1919. Sellele vastavalt
peetakse ka Alma Materi päeva ak­tust
Montrealis 1. detsembrile lähi­mal
sobival päeval, millaksviimasel
küninel aastal on olnud pühapäev.
Nii toimub ka tänavune aktus püha­päeval,
6. dets. kell 16.00 Jaani kiriku
seltskondlikes ruumides ja selle vas­tutavaks
korraldajaks sel aastal on
Eesti Korporatsioonide Liit praegu
pi^esideeriva korp! Sakalaga eesot­sas.
Peakõnelejaks aktusel on Dr. Enn
Raudsepp, Concordia Ülikooli pro­fessor.
Aktuse kavas on ka auhinnako­misjoni
aruanne mullusel Alma Ma­teri
päeval väljakuulutatud teadusli­ke
tööde võistluse tulemuste kohta,
küs esimeseks auhinnaks on ^500 ja
teiseks $250.
Sealsamas kuulutatakse välja ka
uus, arvult 30-nes tööde võistlus
1987/88. aastaks.
Aktusel järgneh koosviibimine
kohvilauas.
-ts- \.
/,Müüa naise ja lapse tuliuued
Saaremaa rahvarõivad ning
Eestis 30-aastatel välja antud
teatmeteosed. Helistada
Roatsi 0760-217-97 või det-sembrikuu
algul USA 703-
525-5652."
korraldab
Musaasta balli '
Eesti Majandusklubi Kanadas
korraldab tänavu aasavahetuse bai-
HAdmiral hotellis, Harbourfronfis,
Osavõtjate arv on piiratud ja nagu
saadud informatsioonist selgub, on
üle 80 osavõtja juba registreeritud.
Uusaasta balljon nii Klubi liikmete­le
kui nende külalistele.
Registreerida: H. Later & Co. Ltd.
büroos — 653-7815, Ervin Hopp—
489-2655, Heino Kasak — 421-0202.
Kolm generät^i(9oni.RöhvustoS4ude FärastlõuMi: Tartlaste Seltsi esi­mees
Laine Koost, tema tütaF Sylvia Medri ja poeg Kristjan eesti
toitudega kaetud peolauas. Foto-Ervin Aleve
KUHU MINNA?
® Laup.; 21. nov. värviline helifilm
„Tiina" OISE kinos, 252 Bloor St.
West algusega kl. 18.00 ja 20.30.
® Laup., 21. nov. Balti ujumisvõist­lused
Pape Recreational CentreMs,
953 Gerrard St E. algusega kl. 9.00.
9 Laup., 21. nov. Õngitsejate ja
Jahimeeste klubi 20. aastapäeva
pidu Eesti Majas algusega kl. 18.30.
® 21. ja 22. nov. Maret Maiste
maalide naitus Eesti Majas.
® Teisip. 24. nov. bankett Royal York
hotelli kontsert saals algusega kl.
18.00 Musta Lindi Päeva Komitee
korraldusel. Peakõneleja kaitsemi­nister
Perrin Beatty.
® Neljap., 26. nov. Aiandusklubi
loeng - Lia ja Erik Hess „Jõululilli
ja dekoratsioone" algusega kl. 19.30.
® Laup., 28. nov. Vabadussõja alr
guse 69. aastap. tähistamine Eesti
Majas algusega k l 19.00.'
@ Laup., 28. nov. Baptisti kirikus
käsitööde, vatitekkide jne müük al­gusega
kl; 13.00.
® Pühap., 29. nov. Efla }ostman'i,
Dagmar Pinfi ja Armilde Pihla kä­sitööde
näitus-müük Eesti Majas
algusega kl. 10.00.
® Pühap., 29. nov. Tartu Ülikooli
355. aastapäeva tähistamine Tartu
College'is algusega kl. 15.00.
@ Pühap., 29. nov. Baptisti kogudu­se
Advent-kontsert algusega kl.16.00.
® Pühap., 29. nov. Pensionäride
klubi jõululaat Eesti Majas alguse-ga
kl. 12.00.
® Laup., 5. dets. Soome iseisuse7o.
aastapäeva tähistamine Ontario
Science CentreMs algusega kl.
18.30. Pärast seda vastuvõtt Suomi-
Kotis Toronto soomlaste 100-a.juü»
heli pühitsemiseks.
® Pühap., 6. dets. Meeskoori Pop-kontsert
Eesti Majas algusega kl.
14.00.
® Laup., 12. dets. prof. Hain Ke-base
pidulik loeng Eesti Õppetooli
Sihtasutuse tuluõhtuna Hart
House'is algusega kl. 18.00.
® Piihap., 13. dets. Toronto Eesti
Kammerorkestri gala-avakontsert
Eesti Majas algusega kl. 19.00.
• Neljap., 31. dets. Uusaasta vas-tuvõtu
ball Eesti Majas algusega kl
19.00.
® Pühap., 10. jaan. 1988 Rein Ran-nap'i
klaverikontsert Eesti
algusega kl. 17.00.
Vaade Peetri kiriku eesriieteta akendele altari poolt. Läbi lõunapoolsete akende on näha parkeerimis-
8 autodega. All — põhjapoolsetest akendest paistab mälestusmüüri siseõu. Foto — E. Ilves
Peetn kirikule kunstipärased
¥ärvilised aknad
EELK Peetri kogudus üritab oma malik aknaid väljastpoolt lõhkuda. Meie kogudus teab, mis tähendab
pühakojale värviliste akende'mu- Summasse on samuti sisse arvesta- küiiditamine, terror ja vangipõlv. Ka
relsemist, mis omal ajal majandus- tud kunstniku honorar. seda on võimalik ühes aknas edasi
likel põhjustel jäi teostamata. Kiri- —Kas olete hakanud juba kunstt- anda. / ,
ku kunstipärases kujunduses vär- nikku otsima? Ettekuulutused. Jeesuse sünd.Jõu-vilisest
klaasist aknad lähevad — Oleme selle juba leidnud. Oleme luaken. Jeesuse imed ja ravimised.
maksma kokku umbes 100.000 dol- tänuvõlglased Vana-Andrese kogu- Miks mitte üks haigete aken? Kus.elu
larit ja sellest on juba 30.000 anne- duse akende komiteele. Nende komi- Issand oma õnnistavad käed laolab
tatud.„Meie Elu" kuulis sellest lä- tee koosneb eestlastest ja lätlas- iga haige üle. Ristisurm. Kiriku al-hemalt
küsitledes koguduse vai- test, kuna seal kaks kogudust gus. R,iistimii1e. Püha õhtusöömaaeg,
mulikku õp. Andres Tauli. võrdselt, jagavad sama jumala- Teie näete, kuidas me elame kaasa
koda. Nadtegidpõhjalikkudeltöödja ja kuidas meie ise oleme siis Jeesuse
— Aastaid tagasi olite teie see, pidasid läbirääkimisi ligemale 40 Kristuse kogudusena oma kiriku-kesalustas
värviliste akende mõtte kunstnikuga. Loomulikult nad otsi- akendes äramärgitud, Võimalusi on
Vana-Andrese kirikus, kas teie ka sid esmajoones eestlast või lätlast, väga palju. Viimane aken on kahtle-
Feetri kirikus, selle mõtte esile tõi- Neid ei leidunud. See on ka üks suur mälult surm ja igavene elu.
te? põhjus, miks seal nii kaua aega on Nii kujutan ma ette neid aknaid
^ Ei. Peetri koguduses oli mõtte läinud. raamatuna, mis kajastavad meie saa-algatajaks
koguduse naisring. NaiB- Mina pöördusin oma kolleegi luris tust ja meie kristlikku elu.
ring on üle aastate hoolt kandnud Calitis'e poole ja kuulsin tema käest Annetajate nimed, saab kindlasti
kiriku kardinate eest. Kardinad on kuidas nemad on kunstnikku otsinud märkida, akende komitee ei ole veel
inad ja tuleb uuendada. Osaliselt on ja lõpuks valiku teinud. Vana-And- lõplikult otsustanud, millisel viisil,
ka aknaraamid kõdunenud ja tuleks rese kogudus valis onia tööde läbivii- Üks hea võimalus on panna hõbe-parandada.
Sellest kerkis mõte: — jaks Lutz Haufschild'i. plaat akna lähedusse annetaja nime-
Peetri kiriku akende komitee tut- ga, ühtlasi ära märkides keda anne-vus
Lutz Haufschild'i^a ja me käisime taja soovib mälestada,
koos temaga Goethe Instituudis sep- Kui teie tahate näha Peetri kogu-tembri
alguses, kus oli parajasti vär- duse monumenti, vaadake endi üm-viliste
akende näitus. Meiekomiteele ber!
jättis kunstnik väga soliidse ja hea Lõpuks on veel oluline ütelda, et
mulje. visuaalne ilu annab võimaluse mõte-
Peetri kiriku akende komitee ot- te rändamiseks, soodustab palvet ja
süstas mitte korrata Vana-Andrese meditatsiooni. Hea kunst sirutab ini-komitee
tööd, ja kuna kõigile jättis mese aju. Kunstipäraste värviliste
hr. Haufschild parima mulje, pöördu- akendega meie täiendame oma püha-sime
tema poole, et ta kavandaks koda, loome koha, kus süda võib
kunstipärased värvilised aknad Peet- seista ja palves oma Jumalaga olla ja
ri kirikule. Tema õnnistust ikka ja jälle kogeda.
Kunstnik on saksa päritoluga. Ta
kõneles sellest minule. Mina põhi- on elanud ja töötanud viimased 20 ' ~"
mõtteliseh pooldan kunsti ja ilu ki- aastat Kanadas ja kuulub värviliste
rikus. Samuti mulle meeldib värvi- akende meistrite tippklassi tänapäe-küllus.
Pr. Kalvik ja mina esitasime vai. Ta töid võite näha kirikutes,
siis idee koguduse juhatusele. kloostrites ja era-ettevõtetes nii Ka­nada
kui USA-s.
AKENDE FOND ; ..
Nõukogu, peale pikemat mõtete- MÄLESTUSAKNAD
vahetust, andis volituse moodustada Kuidas kavatsete seda ettevõtet paljude võitudega ja külaliste rohkel
„akende komitee" kes ,,sondeeriks majandada? osavõtul.
pinda". Nõukogu kindel seisukoht Kiriku väga vana komme on olnud Varakult kogunes koguduse nõu-on,
et koguduse kassat ei ole võima- valmistada mälestusaknaid. Neid kogu, juhatus ja teisi abilisi loteriid
lik koorm-ata selle tööga. Kuna aga võite näha kõige kuulsamates kated- üles seadma,
terve kirik ja kõrvalruumid on kogu- raalides ja kõige väiksemais külaki- Vana-Andrese kogudusele kingi-duse
annetustega ehitatud, siis, kui rikuis. Sama kavaion Peetri kogudu- tud esemete kvaliteet on iga aastaga
leidub koguduse liikmeid, kes soovi- sel. On võimalik näiteks mõnel orga- muutunud paremuse poole, kuna
vad akende heaks annetada — oli nisatsioonil annetada üks aken, s.o". enamik esemeid olid uued, origi-nõukogu
valmis avama ,,akende S5.Ö00 oma lahkunud liikme males- naalpakendeis, praktilised, ilusad ja
fondi". See tehti. tüseks. Sama on võimalik teha mõnel eriti rikkalikult leidus kunstnike loo-
Pinda sondeerivasse akende komi- perekonnal või üksikisikul. Igal ko- mingut. Kõigele sellele lisandus eri-teesse
kuuluvad: Elli Kalvik(esinai- guduse liikmel on võimalik annetada laud naiste käsitöid. Loterii oli jaga-ne],
Leida Avandi (laekur], Eneri ka ruutjala viisi, oma lähemaid mä- tud mitmesse kategooriasse, milles ei
Taul, Ants Elken, Gunnar Juuse ja lestades. Annetus on tulumaksuvaba puudunud nn. ,,ameerika loterii" ja
oma ameti poolest.koguduse õpetaja. 20% isiku netto sissetulekust ja anne- vabavalikuga loterii võidulauad. Ele-
Tahaksin kinnitada, et pinda on son- tust võib kasutada mitme aaasta vust tekitas oksjon, mida pidas edu-deeritud
ja nii palju kui sellest kiriku jooksul tulumaksu tarvis vastavalt kalt kog. esimees Tõnu Orav. Selleks
juures on räägitud, tunduvad kogu- jaotades. oli valitud mitmeid maale ja väärtus-miks
mitte teha juha korralik töö ja
panna uued värvilised aknad?
— Kui kirik ehitati, kas siis ei
olnud juba mõttes värvilised ak­nad?
— Olid küll. Aga algaastatel ja eriti
ehitamise ajal koguduse majandus ei
võimaldanud; seda. Loomulikult oli
tähtsam jumalakoda ja kõrvalruu^
mid, kus koguduse ülesehitamise töö
saaks kindlale ja normaalsele alusele
rajatud. Nii lepiti kardinatega.
— Kuidas naisringi poolt algata­tud
idee edasi arenes?
— Naisringi esinaine E l l i Kalvik
yana-Andrese
koguduse loterii
Vana-Andrese koguduse loterii
toimus 8. nov. kiriku ülemises saalis
duseliikmed ettevõttesse soojalt suh­tuvat.
— Kui palju võiksid aknad maks­ma
minna?
— Tahaksin öelda,-et Peetri kiri-
. - Kas loodate selle suure surn- ^'^^'^ ^'^^^yöiie,
ma nii.kokku saada? Loteriil olid nobedad kaasaaitajad
- Kindlasti loodame! Juba on an- koguduse naiskomitee liikmed aine-netatud
akendefondi $30.000. laua ja abiliste kohvilaua korralda- •
, , .. .,. kule on värvilis edJ ak1n adJ ka, prakWtili-M' 1- — M,ina n.ä en Peetri kir-i ku a. kn, aid ija^tie^n^aa.. >
ne vajadus, mitte a„iin„u. ,lut esteetihse r pu,h t raam,a, tutjatk' ais -oip. uArnd. r.es- Trepikojas olid ringi poolt valmis- \ . J, j t Taul, raamatut, mis kõneleb Peetri
väärtusega. Meil peavad kardinad ka. i J i * ,•. .,
, ^ .. 1 . , , .. koguduse elust. Terve kink on lalg,
,k olg^e. ilus,a mal pMäikesiepali stelise pu- mi.da jm ei.e o,le me l.a..tn.u d,. K^uu lus ar-°
hapaeva hommikul o ema ette tom- ^.^ ^^^j^^^j^^ ^ ^ ^^
matud, .. Lõuna poo on akende ta- p^^,^^^ ^^^^
sapinnal parkimisplats )apoh)a pool ise on maetud sinna katedraali Tema
usuvad inimesed kiriku kõnniteel, u i •••i i * i u •• .
. , >, haual on vaike plaat, kuhu on margi­st
palvelisi mitte segada, on Peetri \ - i tr ' J -u- 11 ? , - I ' -
kirikus kardinad alati kinni. Kui sa tahad naha selle mehe duse edukale tegevusele, Koguduse
monumenti - vaata enese umber! esimees avaldas tänu kõigile kaasa-
Peetrikiriku akendes on võimalik eitajaile, tõstes välja meie kunstnik-
Pühakirja järele jäädvustada ka meie ke, teisi kinkijaid ja korraldajaid ning
"1^^^ • naiskomitee ja käsitööringi suurt
— Mida te sellega mõtlete? Kas panust.
kavatsete ära märkida ka annetaja­te
nimed? - — ————
tatud kaunid eestipärased näputööd
müügilaual.
Korraldajail oli hää meel. et külali­sed
aitasid kaasa, et loterii, einelaud ja
osaliselt käsitööde laud müüdi paari
junniga läbi. Seega ettevõteõnnestus
majanduslikult ja aitab kaasa kogu-
Meie arvestuste kohaselt maksa­vad
värvilised aknad kokku umbes
$100.000. Et seda summat selgemaks
teha - S200 ruutjalg ehk S5.000 üks
aken. Tuleb meeles pidada, et kiri­kute
värvilised aknad on omapärase
struktujariga ja vastavate meistrite
poolt^ehitatud. Võite vanades kated- pÜHAKIRJA MOTIIVID
raa ides naha aknaid, mis on sallinud . --u , j . . ,
• - j r - i n n n . . — Ma motlen. Iga puhakoda tcatud
tänapäevani, mõned hgilOOO aastat. ^^^^^ reflekteerib kogudust, kes
— Kes tänapäeval teeb veel sel- selle on ehitanud ja kes seal koos oma
Ust tööd? Jumala ees seisavad. Ma näen Püha-
— Pärast II maailmasõda Saksa- kirja peamotiive meie akendes,
maal, kus väga suur osa kirikute Maailma, ja universumi loomine —
aknaid kõige muu kõrval purunes — meie maailm. Missugused võimalu-.
ja kus tuli ka üles ehitada täiesti sed ühele heale kunstnikule — val-hävitatud
kirikuid, tekkis suur vaja- gus saagu! Ja valgus sai.
dus värviliste akende valmistajate Pattulangemine. Seda võiksime
järele. Praegu on kõige paremad sel- nimetada oma valu ja murede ak-lealased
tööstused Saksamaal. Kui naks. Iga inimene on kannatanud
arvestame S200 ruutjalg, on meil te- südametunnistuse piina ja valu.
gemist akendega, mille eluiga on sa- Aabrahami kutsumine ja tõotatud
ma kui kiriku oma. Tõenäoliselt saa- maa. Ka meil on oma kodumaa meie
JURIST ID
vad ka Peetri kiriku aknad Saksa­maal
valmistatud. Aknad kaetakse
väljast poolt kuulikindla klaasiga, et
tõotatud maa. Aken võib seda reflek­teerida.
' , ^
Prohvetid. Suur prohvet Jeremija
Tonu Toome, B.ASC, LLB.
i^^ihkel Holmberg, B.A., LLE.
TOOME, PEASE &
HOLMBERG
AdvokaadId-notaridI
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Rood,
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Telefon 785-5550
kodus 762-2367
kogemata või ka sihilikult ei ole või- kuulutas Paabeli vangipõlve ajal.