Meie Elu = Our life, November 19, 1987

              ymili,l»p
Weie EJö" nr. 47 (iflS7) 1987
Ave/Toronto,
W[4K 2R6
0.25%
Is 11.50%
10.00-3.
.30-8.00
I) edas
te iBlustada enam ei kehti,
võib kaevandus käiku
ine sajandivahetust
Kabala, kaevandus lükkub
lata võrra edasi (esialgsete
Ikohaselt oleks see saavutä-
Ivõimsuse 1999. aastal, kui
ist sel sajandil käiku ei las-
Ib see vähemalt ühe aasta
Isi,, •
jogu otsus on tehtud takti-
?õhjustel inimestele puru
iise eesmärgiga
ütlus fosforiidi kaevanda-
|u peab jätkuma!
ÜLO IGNATS (EPL)
KIRJUTAB
[ • • • • • ^ • • • • • • • i i . . . ' '
lElu" avaldab meelsasti
ijate mõtteavaldusi — ka
h.iühtu ajalehe seisukoh"
]alume kirjutada kokku-ja
lisada oma nimi ja
Mmetv^ jätab endale õi»
\nte kirju redigeerida ja
• ning mittesobivuse
\ta avaldamata.
beks R. Ollinole
lo anhab vale pildi, väites,
talia Eesti Seltside Liidu
ihatuse ja Balti JMõukogu
riitte avaldamine; „Meie
|:on ^iinses eestlaskonnas
ud lahkarvamisi natsijahi
24. juuni 1987.a.„Meie
Imbris leidijib leheküljeline
[idu juhatuselt;,, AES Liidu
.^sõjakurjategijate" jahis
is". See väga pikk seletus
heli leevendanud, ning see
jonikaua kui püsivad natsi-läjate
ja mitte pooldajate
lised (või nende puudumi-
)vad] ilmavaadete lahku-tõelise
põhjuse annab R.
Ilikult ise lauses:,,... Sel-
|elease'is) NÕUSTUTI juuti-fekuga,
et kui leidubtõelisi
Igijaid, siis tuleks neid era-phtute
poolt uurida, kus
itkvad tõendid tuleksid la­ele."
(Rõhk T.K.]
(ie juhtkond pooldab natsi-igu
R. Ollino eelnevast
pb, põhjustab lahkarva-näi
juhtkonna liikmeid ,
, ei süüdistusmaterjalid
I^JouJcogude Liidust.
millisest vaatevinklist
lon natšijaht kui nüsugu-pe
ja väärib kõige kibe-,
jamõistmist ja protestide
liks on ainult Ida-Euroo-
'ad kommunismi ohvrid
müalused", kuigi sõja-.
[itegusid sooritasid kõik
li:s vaid ühe näitena ette
ilaste jubedaid tegusid
)iavangide ja tsivilistide
Ipäeyal müüakse jaapan-
[iliselt maad ja peetakse
jsuhteid, kõik endine on
Ometi omamaalästele
Id kahjustusi kõrvale jät-
|se nüüd taga. kiusama
tuhandete kilomeetrite
l^i neljakümne aasta taga-tmmunismile
vastu haka-
)lnud siis, ega ole nüüd,
idagi tegemist!
[jutt riigiorganite „luba-
I naljakas. Kasvõi juba
•t Liidu juhatus ega Balti
[;e mingisu^uses,, nõud-lise
positsioonis, Kõik
R. Öllino uhkustab kui
Itustega, önlühine vaen-
Itatud põhimõtteliste ja
Itude kõrval! Selliste lu-jitsiobniline
koht on ta-
Indavaiba serva all, kui
|;5ionistid seda nõuavad,
halvustavad sõnad
ja selle peatoimetaja
?ti õigustamatud ja eriti
jiesimehe poolt — häbi-jeie
Kodu" on rahvusli-jtud,
hästi toimetatud ja
[iaseestlaste häälekand-võib
selles igal ajal ise
I
u
f ^•
1','
tl
,.'•1
I
„Meie Ele" nr. 47 (1967) 1987: NELJAPÄEVAL, 19. NOVEMBRIL THURSDAY, NOVEMBER 19 3.
E®§tla8ti8 Keskkomitee Saksa £ii-iuväbBriigis
esinduskogu koosole­kul
kinnitati kahe liikme väljaheit­mine.
Sfe&korganisatsiooni korrali­ne
aastakoosolek peeti 3. oktoobril
Münsteris kõigi 12 Esinduskogu
liikme osavõtul, neist kaks volitus-ja
kaks sõi
..Meie Elule" saadetud informat­siooni
järgi avas koosoleku esimees
loh. Västrik, juhatajaks valiti Ülo
Semmel ja protokollijaks Villu Laid­saar.
Tervitusi tõi Euroopa Büroo ja
selle juhataja Viktor Lepiku nimel
Linda Pärtel ja Noorte maleva poolt
maleva juht Ülo Semmel. Kirjaliku
tervituse oli saatnud eestlaste huvide
kaitsja Elmar Reisenberg.
Edasi üteldakse informatsioonis:
Järgmise päevakorra punktina oli
Keskkomitee ja Aukohtu otsuse kin­nitamine
kahe eesti ühiskonnast väl-jaheidetu
osas. Nimelt olid need kaks
isikut, kelledest ajakirjanduses juba
varemalt juttu, saanud vormivea
tõttu saksa kohtus oma õigused taga­si,
kusjuures põhjusena toodi, et nad
polevat saanud ennast süüdistuste
vastu kaitsta. Muide saksa kohtul ei
ole kunagi õigus tungida kaebuste
sisusse, vaid vaatab ainult, kas väl­jaheitmisel
on käidud seadusepära-
• s e i f • • '\ i'
Tingituna ülaltoodust, kutsus siis
EUSL-i aukohus asjaasalised kahel
korral aukohtu ette, et nad saaksid
süüdistuste osas seisukohta võtta ja
end kaitsta. Kuna viimased ei ilmu­nud,
aga aukohtu istungitele, et end
kaitsta, otsustas aukohus asjaosali­sed
heita meie ühiskonnast järje­kordselt
välja. Nüüd kutsus ka esin­duskogu
omakorda süüalused oma
koosolekule, kuid ka siin ignoreeriti
kutset. Peale aukohtu esimehe sõna­võttu
ja süüdistusi, kinrtitas esindus­kogu
ühehäälselt varemalt langeta­tud
Keskkomitee kui ka nüüd aukoh­tu
otsuse kõneall olevate isikute väl­jaheitmiseks
siinsest eesti ühiskon-
• .'nast. ••
Koosoleku kirjeldusele lisatud ära-p
kirjadest nähtub, et tead^ valjaheit-
?aise otsusest 0|li 4. oktobbril saadetud
dr. Ölgred Aule'le ja Juku Pent'iie.
ARUANDED
Keskkomitee sekretär-raamatupi-däja
y. Laidsaar luges ette möödu­nud
aasta Esinduskogu koosoleku
protokolli, mis kinnitati. Samuti kin­nitati
möödunud aasta kassa- ja te­gevusaruanne.
Revisjonikomisjon
revideeris raamatupidamist ja asja­ajamist
kaks päeva ja leidis selle
kõigiti korras olevat ning tegi koos­olekule
ettepaneku aruanne kinnita­da,
avaldades ühtlasi tänu raamatu­pidajale
korraliku asjaajamise eest ja
samuti tänu esimehele, kes andis
omakorda seletusi vajaduse korral.
TegevusaruMde osas oli möödu­nud
aastal suurimaks.ürituseks Eu­roopa
Eestlaste IV Laulupeo läbivii­mine
Heidelbergis, mis kõigiti õn­nestus
ja mis on jäädvustatud hea
kriitika osaliseks saanud laulupeo
albumis.
, Vaadati läbi 1988.a..eelarve ja võe­ti
vastu sama aasta tegevuskava. Siiri '
on suuremateks üritusteks laiaula­tuslik
E.V. aastapäeva tähistamine
27. veebruaril Kölnis, siis töö- ja
kultuuripäevad koos Noorte Ma­levaga
29. aprillist kuni 1. maini Bad
Bodesbergis, Annabergi lossis, kul­tuuripäev
Põhja- ja Kesk-Saksamaa
osas 11. juunil Bocholtis ja samane
kultuuripäev Lõuna-Saksamaa osas
11. juunil Bocholtis ja samane kul­tuuripäev
Lõuna-Saksamaa osas sü­gisel
Stuttgartis.
Kuna tuleva aasta sügisellõpevad
käesoleva esinduskogu volitused, tu­leb
valida siinsel eesti ühiskonnal XI
Esinduskogu. Valimised otsustati
viia läbi septembri teisel poolel lõpu-päevaga
4. oktoober 1988. Valimiste
peakomisjoni valiti Helmut Kangur
(Springe), Valter Premet ja, Linda
Kukk (Münster). Valimiste Peako­misjoni
asukohaks jääb Münster. Va­limiste
Peakomisjoni kuuluvad see­ga
samad isikud, kes viisid läbi ka
käesoleva Esinduskogu valimised
1984. aastal.
KINNISVARA BERLIINIS '
Läbirääkimistel andis abiesimees
Ed. Bergmann põhjaliku ülevaate
siinsele eesti ühiskonnale paranda-,
tud kinnisvarast Berliinis, mida ta
käis kontrollimas, leides selle raa­matupidamise
olevat eeskujulikult
korras, mida kinnitas ka hiljem revis­jonikomisjon.
See kinnisvara tuli
siinsele eesti ühiskonnale tänu ainult
Keskkomitee esimehele tema abival­miduse
ja usalduse tõttu pärandaja
vastu, kes oli varemalt selle kinnis­vara
määranud testamendiga saksa
ühiskonnale ja mida siis koheselt
peale pärandaja surma tahtsid mõ-
; riedv; tookordsed juhtivad tegelased :
koheselt likvideerida. \
Lõppsõnas tänas esimees kõiki
koosolekust osavõtjaid jä avaldas
lootust, et senised Esinduskogu liik­med
kandideeriksid jällegi tuleval
aastal järgmise Esinduskogu vali­mistel,
et jätkata meie vastutavat
tööd Eesti Ühiskonna hääks ja ka­suks.
Meie teame, et ühiskondlik töö
oiutänamatu töö, kuid ka meie ko­dumaa
ja seal kannatav rahvas
nõuab vabadusvõitluseks seda pa­nust.
.4-:
I
Mm
IH:
i i l m
m
mm
Mmm
Taliolümpia tuli
saadeti Kreekast
Kanadasse
Olümpiatuli tuleval aastal tali­olümpia
pidamiseks Calgarys, anti
pühapäeval Kreekas, muistsete
Kreeka olümpiamängude asuko­has,
üle Calgary taliolümpia esin­dajaile,
Olümpiakomitee esimehe­le
ja Calgary linnapeale, selle ko­hale
viimise korraldamiseks.
Olümpiatuli yõeti kohapeal päike­sekiirgusest,
viidi sealt Ateenasse
ja toodi lennukil teisipäevaks St.
Johnsi Newfoundlandil. Olümpia­tule
vastuvõtmisel Kanadas viibi­sid
ka peaminister Mulroney ja
Newfoundlandi peaminister Pick-ford.
Olümpiatulel Kreekast tuleb
läbida 17600 km(11000 miili) Calga-rysse
jõudmiseks. Kanadas viivad
teatejooksu korras olümpiatule St
john^sist Calgarysse 7300 tule-jooksjat,
joostes läbi kogu Kanada
Loodeterritooriumini välja ja sealt
Calgarysse. Taliolümpiamängud
Calgarys algavad veiBbruaris.
Rahutused 0 I a
mm
3 '
Skautlike noorte orienteerumisvõistluste võitjad grupid. Ülal, vasakult - skaudid Kalevi lipkond: Tarmo
Remmel, Arvo Laansoo, Heikki Novek, Eero Laansoo. Hellakesed Rajaleidjad: Karin Marley, Lianna Vähi,
Skai Rjaamat, Tiiu Martin, Laine Raudsepp. Taga juht Lisa Kaid. A l l - Hundud Lembitu valge pesa: Andres
Sehr, Erik Lepik, Karl Ber^ins. Taga juht Enno Agur. Vanemgaidid Rajaleidjad: Marja-Leena Roos, Elle
Palumäe. Vanemskaudid Lembitu lipkond: TarVo Puust, Sven Linkruus.
kautlike noorte kestis ei ole
avalikkust
ROYAL LEmfiEl = ^
ESTATE SERVICES LTD.,
Bayviow Ave.,
Ont( ^SV84G 2ZB
Esindaja
Al SAARNA
TGI. kpntoirik 424-
kodus 751-1296
V „Toronto Star" avaldas 16.
Skautlike noorte orienteerumis- red: Merike Koiga, Ann Rebas. Juht novembril silmapaistvalt EKN-i
võistlused peeti laupäeval 7. no- Kristi Laansoo. 3. Põhjala Tütred: juhatuse liikme, Mati Epneri luge-embril
algusega kell 10 h. Morning- Talvi Hess, Kadi;i Uukivi, Kersti-Lia jakirja „Eestis ei ole avalikkust'
side Park'is Scarborough's. Kuutan. Juht Merike Purje. („Glasno8t doesn't exist in Esto-
. SKAUDID 1. Kalevi lipkond: Tar- nia"), milles M. Epner ütleb, ei
M s t l ü s t e üldkorra ni*^; Remmel, Arvo Laansoo, Heikki olukord Eestis on kõike muud, kuid
"leva spordijuht Arvo Oiling ja abiks Novek, Eero Laansoo. 2. jLembilxi ilma avalikkuseta. Ta kirjeldab
Margus Tae.Võistlusradade korral- lipkond: Reimar Ratnik, Robert Ar- praegust olukorda Eestis lähemalt
dajaks ja ajamärkijaks Alrik Mei- ro, Peeter Musta 3.'Lembitu lipkond: seitsmes punktis ja tõstab eriti esi-poom.
Hundude ja hellakesle raja Randar Puust, Edie, Kalikorm, Killi Ie, et igasugune Eesti külastamine
pikkus 2,375 km kuue märgiga. Lilias. ja ka hotellis peatumine toimub
Skautidel ja gaididel 2,725 km seits- VANEMSKAUDID 1. Lembitu rezhiimi kindla kontrolli all. Eestit
me märgiga. Va.nemskautidel ja va- lipkond: Tarvo Puust, Sven Link- külastaja ei saa näit. Tallinnas lin-nemgaididel
2,945 km seitsme märgi- ruus, 2. Lembitu lipkond: Robert navaatamist teha mõne sugulase
ga. Rajad olid seekord raskemad eel- Kruus, Sven Kalep., või sõbra eraautos, vaid see peab
mistest aastatest. KõikideLgruppi- GAIDID 1. Põhjala Tütred: Ingrid sündima ametlikus autos ametliku
del oli üks märk 60-70 m kõrgel mäe- Laar, Ingrid Silm. 2. Segagrupp: Kat- .güdi saatel,
harjal,, kus ülesronimine ja allatulek rin Hiir, Rajaleidja, Kersti Pikk, Põh-nõudis
palju osavust ja aega. Võist- jala Tütar, 3. Põhjala Tütred: Leonita
lustest võttis osa 75 võistlejat. Kor- Karonen, Monika Medri, Katy Le-raldajaid,
koos hundude ja hellakeste pik.
juhtidega, oli 25. Tulemused kujune- VANEMGAIDID 1. Larja-Leena
sid järgmiselt: HUNDUD - 1. Lem- Roos,. Elle Palumäe,
bitu valge pesa: Andres Sehr, Erik , Auhindadeks olid lindid. Võistlus-
Lepik, Karl Berzins. Juht Enno Agur. te sekretariaat: Jüri Laansoo, Maimu
2. Kalevi roheline pesa: Priit Roosen- Nõmmik, Toomas Kaid, Ilmiar Kütt,
berg, Heikki Jaason, David Byers. Ingrid Kütt ja Linda Koiga, Rikka-
Juht Märgus Täe. 3. Kalevi must liku toidulaua eest hoolitsesid Evi
pesa: Eerik Kottemaa, Martiii Luud,. Novek ja Eda Loo. Võistluste korral-
Mart Tuvikene. Juht Paul Jäemets. dus oli väga hea. Ilm oli enamuses
HELLAKESED — 1. Rajaleidjad: päikesepaisteline, hommikuljaheda-
' f e i n Marley, Lianna Vahu,. Skai võitu, kuid hiljem soojenes. .
.Raamat, Tiiu Martin, Laine Ra^ud-sepp.
Juht Lisa Kaid. 2. PõhjalaiTüt- H.R.
' (Algus esiküljel)
kolonnina Võru parteikomitee poole,
et nõuda Ain Saare ja tüdruku vabas­tamist.
Sinna jõuti umbes 20.30.
Männiste püüdis neid seal laiali saa­ta.
Saar ja tüdruk olevat juba Tallin­nas,
t^arteikomitee maja loobiti pu­delitega.
Tüdruk lasti lõpuks vabaks. Nõuti
veel Peeter Pugasti vabastamist.
Männiste väitis, et Pugasti vabas­tamine
olevat sõjakomissariaadi asi.
Rahvas liiku's sõjakomissariaadi ette
kolonnis. Ümberringi seisid miilit­sad.
Rahva meeleolu oli rahulik. Pur­jus
inimesi ei olnud. Sõjakomissa­riaadi
aknad löödi kividega puruks.
Foto - H. Raigna Nõuti äraviidute vabastamist, kuid
_ _ _ _ _ _ _ keegi sõjakomissariaadist ei vasta­nud.
MiiHts vahele ei seganud.
See kõik toimunud õhtul üheksa­kümne
paiku. Seejärel läks rahvas
laiali.
Kalmistul esinenud ka sini-must-valge
lipp. Olevat toimunud televisi-oonibussist
ülekanne Tallinna.
Võru muinsuskaitseklubi on koos­tanud
märgukirja partei propaganda­osakonnale
ja kohalikule ajalehele,
kus peetakse kõike võimude süüks.
Võru KGB ülem (cäinud varem, 14.
oktoobril, klubi pri^sidendi Ants Pin-dise
juures ja pakkunud talle kõiksu­gu
võimalikku koostööd, millest Pin­dis
keeldus. Nädal hiljem olevat KGB
ülem väitnud, et ta juba siis teadis
ettevalmistavast meeleavaldusest.
Klubi näeb selles kuritahtlikku pro­vokatsiooni
enda suhtes, sest osal
lendlehtedel blnud allkirjaks ,,Võru
muinsuskaitseklubi". Rahvamalev-lastele
olevat koguni jaotatud klubi
liikmete nimekirjad.
axsaa
Your Host Travel
I Agency(1986) Ltd.
lnoependen( Travei
Eestlasest omanik
MIRIAM ISBERG-ANDERSON
Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasuguste
puhkuste, äri- või maailmareisude tegemisel.
(416) 298-2160
Küsida omanikku. VVoocfs/ös.Square Ma//. 1571 Sandhufst Ciicle
Scarborough. Ontario. Car)aö6 MIV 1V2
i S)eiicatessen
Lawrence Ave. E.,
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
Saadaval— SOOMEPAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tqrdid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. O Spetsiaal tordid |a sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. <ö Eliroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
JÕULUKINGIKS
EESTI KULfUURIPARANDI KLUBIL
Hinnad: Kalurineiu •- $56.00, $2:00 saatekulu
Tejsed lindid a $50.00, S2.00 saatekulu
EESTI KULTUURIPÄRANDI KLUBI
132 HumbercrestBIcd., Toronto, Ont.M6S4^^
Soovin osta järgmisi videolinte: VHS või Beta (märkida)
KALURINEIU (operett)
RÜi\hMU JÜRI (näidend)
^ ESTO 84 Üldlint • ,
RONGIKÄIK(ESTO 84)
: NEEM JÄRVI KONTSERT (ESTO 84)
MAAILMALAAGER. EESTI LIPP
LAULUPIDU (ESTO 84)
LAULUPIDU HEIDELBERGIS (1986)
RINGREIS EUROOPASSE (1986)
KORTEMTE ÜtRE SAAB 1988.
AASTAL TÕSTA AINULT 4.7 PROTSENTI
Korterite üüre saab 1988. aastal tõsta ainult 4.7 protsenti.
RohkeiTi ei saa korterite omanikud üüre tõsta ilma Ministry
of Housing loata. Korterite üüre saab tõsta ainult üks kord
igal 12 kuu jooksul.
4.7 protsendiline määrus on maksev kõikide korterite
üüride kohta 1. jaanuarist 1988 kuni 31, detsembrini 1988.
1987. aasta 5.2 protsendiline üüride tõstmise määrus on
kehtiykuni 31. detsember 1987.
Üüfiüe tõstmine kõrgemale kui määratud protsent, ilma et
korteri omanik saab selle jaoks eriloa Ministry of Housing'u
käest, on seaduse vastane. Juhtudel kus korteri omanik küsib
selle jaoks luba on üürnikul õigus korteri omaniku
sooviavaldust uurida ja esitada oma arvamust enne kui otsus
tehakse.
Rohkem informatsiooni selle kohta on saadaval
kohalikkude üüride kontroU-agentuuridelt (millede telefoni
numbrid leiate telefoni raamatu sinistel lehekülgedel) või
Ministry of Housing kaudu. Kui on kaugekõne, küsida
operaatori käest Zenith 96000 numbrit. Toronto elanikud
võivad helistada Rent Review Information Centre'iie
85-2838:
Minister
of
Housing
Ontario Hon.
/ H J II" I