Meie Elu = Our life, November 22, 1979

              NELJAPÄEVAL; 22. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 22 „Meie Elu" nr. 47 (1554) 1979
petrof, Bluthner, Forster; j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD .
Parandus. " üürimine
house of music Ltd;
553 Queen St. W., Toronto M5V, 2B6,
Oht. — Tel. 3634966
HAI
Eduard Wiiralt (1898—1954) — Puulõike sündy puugravüür
Sümboolselt on kujutatud puulõike sündi pikki- ja ristitoimel. Pa­remal
Wiiralti tüübiline laps graveerib risttoimel, kuna teine (vase­mal)
valmis pikkitöimelt võtab^^äratõmbe. Puul aga loodusest puu-täksija
rähn. / i R. Antiku kogust
Kunstniku töid on esitatud Torontos Eesti Kunstide Keskuse poolt
korraldatud Wiiralt-festivalil L—2. dets. Härt Houseis.
pühapäeval esinesid?
Tartu College'is kontserdiga kahele
klaverile kaks i olleegi— klaveriõpe­tajat
MontreaLst: Dägmar Kokker
ja Norair Artinian. Kontserdi korral­dajaks
oli korp! Fidentia.
Korp! Fidentia poolt korraldatud
kontsertide m eldivaks traditsioo­niks
on olnud mõne uudse elemendi
pakkumine. Äsjase „piano-daao" kont-"
serdiga õipestüs see neil jälSekord-selt.;
v"
Huvi kahele klaverile kirjutatud'
muusika vastu näib tõusvat pianisti­de
peres ikka enam ja enam. Möö­dunud
kontsert tõestas selle huvi loo­gikat
ja avarust.
Muusika* kahele klaverile on seotud
probleemiga — vajatakse kahte võrd-kvaliteetset
kontsert-klaverit. Korp!
Fidentia oli selle eest hoolitsenud^
ilusa tulemusega. Mõlemad klaverid
olid nii tämbri kui kvaliteedi poolest
kiiduväärselt kooskõlas.
Kahele klaverile kirjutatud muusi­ka
mängimine avab pianistile uusi
olukordi: tema instrumendi värvi-skaala
avardub— forted on palju tu­gevamad
ja pianod selle taustal tun­duvad
veel vaiksematena. Ansambli
fakt — eriti kui muusika pole loodud
j ai ja meie ühel tänapäeva
suuremal muusikul Udo Kasemetsal,
täitus 16. novembril 60-mnes sünni-päev.
Kuid see üksi ei ole põhjusta­nud
alljärgnevaid ridu. Pigemini küll
aga tahe tuua meie oma laiema ringi
teadvusse üht talenti eesti vaimuloo­mingu
alalt. Paljud meie lõõväist
isiksusist ja teadlastest, kes otse po­le
tegevuses meie oma ühiskonna tee­nindamisel,
on nagu olematud, ehkki
nad oma panusega eesti nime hoid­misel
ja eesti kultuurielu rikastami­sel
on omapoolse märgatava lisa, an-nild.
Õieti oli mu ammune tahe Udo Ka­semetsast
vähe kirjutada. See tahe
lükkub tagasi aega, mil suurimate ja
tähelepandvamate muusikute üle il­mus
teos ..Contemporary Canadiari
Composers", toimetanud Keith Mac-
Millan ja John Beckwith (1975). Pea-letulnud
kohustuste tõttu lükkus see
õilis tahe ja ka kohustus (otsesed
muusikamehed vaikisid) edasi kuni
nüüd signaal — mainitud teost uuesti
sirvides esile tõi — .Udo Kasemets
60-mne aastane, teos oma 248 lehe­küljel
loendab ja kirjeldab 144 konv
ponisti, kes Kanada) muusikaelus sil­mapaistvamad,
alatels 1920. aastast
'kuni teose ilmumiseni, seega kolm­veerand
.sajandi kestel. Keskmiselt
iga komponistile on pühendatud na­pilt
kaks lehekülge (248 leheküljel
144 isikut). Udo Kasemetsale ja tema
loomingule - aga üliej seitsme lehekül­je,
s.o. neli korda enam.
Ühe rahva iseseisvumine ja. suve­räänsus
ei .tähenda üksnes poliitilise
ja majanduslikul elu korraldamist,
vaid see ulatub rahvaelu kõikidesse
avaldusvormidesse. Esijoones pagu­luses
meil, kellelt võetud oma maa
ja kodud ning okupant taotleb Eestit
kaotada 'maakaardilt, vassides tõde
meie iseseisvusest, ümberrahvusta-des,
eestlasi äraviies ja teiste võõras1
te toomisega; muuta eestlane vaid vä­hemusrahvaks
oma põlisel maal,
on kultuurilise osa hoidmine ja aren­damine
ül.imalt oluline. Üht rahvast
• rahvusvaheliselt tuntakse ja tunnus­tatakse
ikkagi tema kultuuriliste ja
hariduslike väärtuste järgi. .
Udo Kasemets, paguluses olles, on
Eesti nirrie laia avalikkusesse viinud
oma sektoris — muusikas. Ta on
. komponistina, dirigendina, muusika
pedagooginai, muusikaliteratuuri, uu­te
suunade i a st i iii loo j aria tuntud
Kanadas, USA-s, Euroopas ja mujal;
Ta loomingu amplituud on lai ja avar
ning ta töid esitatujd suurtel ja tun­nustatud
kontsertsaalides vist küll
enam kui ühegi teis^j eesti komponis-'
ti loomingut. • '••
•MUUSIKALISED ^ALGED KODUST :
vahetas ta õpingud ülikoolis konser­vatooriumi
kasuks, saades seal täis-aialiseks
õpilaseks kompositsiooni ja
dirigeerimise klassides Heino Elleri
ja Olav Rootsi juhatusel. Teenis E. V.
•kaitseväes, vahepeal jälle õpingud
ning sõjatallermaadel II Maailmasõ­jas
„valel TX)o1el'':m-isjärele pii amee­riklaste
käes sõjavangis Saksamaal.
Vabanedes õpib Stuttgardi muusika­ülikoolis
kompositsiooni ja klaverit
ning ülikooli lõpetades veel Darm-stadtis
Ernst Kreneke juures mood­sat
muusikat.
ühele klaverile soolona ja teisele
saatjana — asetab mõlemad esine­jad
sundviskesse: kaob interpreta-tiivne
vabadus, individualiteet. Lõpp­tulemuseks
võib kujuneda musitsee­riv
kaitsemäng, kui isegi mitte lausa
kammits.
Eeltoodu valguses oli Dägmar
Kokkeri ja Norair Ärtiniani „duo-piario"
pärastlõuna sisukalt näitlik...
...Tehniliselt väga nõudlik kava esi"
tati ladusalt ja maitsekusega.
W, F. Bachi sonaadis oleks lineaar­se
liikumise joonistamiseks vähem
pedaali palunud.
Prantsuse heliloojad Poulenc ja
Milhaud valitsesid antud kontserdi
kava, ulatudes isegi lisapaladesse.
Kõik oli muusikaliselt põnev ja uud­ne.
Eriti Milhaud' muusikas tundub
olevat rohkesti tsitaate ka mujalt
maailmast. Aga see on domineeriva­maid
arusaamisi kaasaja heliloomin­gus:
tähtis pole motiiv, vaid selle
arendamine ja avardamine. PoulencT
neljaosaline „Sonata" vahest oli möö­dunud
klaveriduo kava kõige ulatus­likum
aga ka tüsedaim teos.
Eesti publikule lausa uudisena esi­tati
kaasaegsete armeenia helilooja­te
Haroütianianl ja BabadjänianT
1950. aastal loodud kollektiiv nelitöÖ
: „Armenian' Rhapsody". See rapsoo­dia
sädeleb klaveripärasest muusi­kast
ja on rohkesti palistatud armee-
.;. nia etnograafiliste väärtustega.
Tundub, et rahvamiuisikaliste ele­mentide
kiindunud kasutamine on
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi tuluõhtult. Relvade näitusel
K. Tori annab ,, Miss Tallinn 'ale" Susan Suitile seletusi ja Klubi
esimees V. Kana jagab oma teadmisi Võitlejate Ühingu esimehe
H. Kiviga. All — Reet Kasak proovis käeraju^du konstaabel Toomas
- Foto —.0. Haamer
Eesti popmuusika helilooja Rene
Uferi ja meeleolu lauljatar Liliari
Treiberg esinesid pühapäeval, 18.
nov., Eesti Majas, eeskavaga „Kali-fornja.
Karavan'4; Andires. Raudsepa g Armeenias sama tugev kui eesti kaas-,
kaastegevüišei. | aegses heliloomingus. Vaatamata
' <Kava :esimene pool (ca 35-min,) a P | geograafilisele distantsile ori nende
gas Rene Uferi klaveripalaga „Vana •
Tallinn" milele järgnesid: „Saatus
ehk see"j ,,Twilight Time", „Miks nii;\
mu arm", „Rio Grand", ,,Sügisüksin-dus",
„Kevadlind", „Wuthering =;
Juba kodumaal alustas ta tegevust Heights",,,Andaluusia ööd",,,Suurim
koorijuhina; mida jätkas Saksamaal, nas" ning ,,Rütmiline süda".
elades Bambergi ja Geislingeni põ-gcn.
laagrites ning oli ka eestlaste
Äugsburgi laulupeo üks üldjuhte. Ka­nadasse
asudes töötab organistina,
muusikaõpetajana ja koorijuhina.
Õppejõuna Hamiltoni konservatoo­riumis
jagab ta tegevust Hamiltonis
ja Torontos, olles esimeses kanada
koori Collegiüm Musicum ja Toron­tos
Bach Society ning eesti Cantate
Domino ja Tor. E. Naiskoori asutaja
ja juht. Ka töötab ta Toronto suur-ajalehe
Toronto Stär'i Juures ,.krõ­bedal
muusikakriitikuna ja ;,Cana-dian
Music Journal" kaastöölisena.
ESMAJOONES KOMPONIST " ,
Esmajoones on U. K . ometi kom­ponist,
Ta tööde hulk ulatub sadades­se,
ampli tuut- avarsoolo- ja koorilau­ludest
kuni muusika suurvormideni.
Näeme kontserte klaverile (ühel ja
kahel), viiulile, flöödile, klarnetile jt.,
saateks sageli orkester, siis suurvor­mid
— kantaadid, orkestrikoritserdid
solisti või solistidega ja kooriga,
kammermuusikat, in strumentaal an­sambleid
jne. Kronoloogiliselt on ta
läbinud kolm erinevat etappi. Alusta­des
oma loomingut juba kodumaal
jja jätkates Saksamaal, on ta rahvus-romantik
(1941—1950), Selles esime-
. ses perioodis, milles konventsionaal-tonaalsus
väheste, eksperimentide­ga,
esineb traditsionaalne vormi kä­sitlus.
Teine periood (1950—1960) on
peajoontes stiililt ja struktuurilt sa­mane
eelmisele, sisse on aga tulnud
uusklassitsismi ja kaheteisttooni
arengu sümptoomid Need on vormi-tihedad
kompositsioonid, milles esi-
' neb ka eesti vana rahvaviisi elemen­te.
Viimaseid märgatavalt „Esto.nian
Suites", mis esitatud Montreali CBC
,• programmis G.-Waddingtonidirigee­rimisel.
„Hearth Songs", MFour Ca-noic
Settings of Estonian Folk-songs."
ning siis veel M. Söödori sõ­nadel
mezzo-sopranile, klaverile ja
mitme instrumendile „Story of the
Three ;.Sisters", ..Visions" (K.: Ast),
„Vahimeeš" (H. Visnapuu) .kantaat
„Suur on Jumal Su ramm" (F. R.
Rohkearvuline kuulajaskond (250) r
vajas pisut aega üleskütmiseks, kuid,
juba peale „Rio Grand" ja eriti „Sü-gisüksindus'ega"
oli loodud tihe kon-takt
esinejate ja kuulajate vahel, kui­gi
pisut segavalt mõjus võimendus-.
seadeldise poolt võimendatud kaja •
•efekt..Kava viimane pala sai eriti
kaua vältava aplausi;
Andres, Raudsepp laulis R; Uferi ;
saatel ,,Vikingid" ja ise kitarril saa-,
tes „Südaöine päike". Kuulajaskond «
ei olnud kiitusega kitsi.
". „Kajakad" — esitatud L. Treibergi
poolt oli eeskava teise poole (45
min.), avapalaks, millele järgnes due­tina
,,Sõduri igatsus" saades maruli­se
aplausi.- Järgnesid „Nadia's The-me",
„?ärlikee", „Põhja valge naine",
huumorikas ,,Setuke", „Ebatruudus",.
„Peegeldusi", ..Unustuste tilk", .Jõu­luvanast
näen veel und" ja lõpuks
„Vana Tallinn" lõpusõnadega:.,,Vana
Tallinn, kas mind mäletad ka?" Järg­nes
mürisev aplaus ja hüüded „Veel!
Veel!" ning laul korrati. Esinejad
said lilli. ..Koduküla rahva" nimel
Martna vallast andis ülian Treiber-gile
lilli pr. E. Tikerpuu.
Kontserdikülastajatele pakuti ta­suta
kohvi, kuid kohvikõryase eest
tuli tasuda.
rahvaste hinges ilm.selt palju ühiseid
vaikseid palveid ja soove!
Meeleldi oleks kuulanud mõlemat
kunstnikku ka lausa solistina — kol­lektiivist
vaba, enda näoga. Dagmar
Kokkerit tunneme ju hästi. Kontser­di
vormi survel jäi tutvus Norair Är­tiniani
muusikalise portreega* see:
kord ühekülgseks.
Korp! Fidentia võib rahuldustun­dega
tagasi vaadata: ilus idee reali­seerus
sisukaks muusikaliseks pä­rastlõunaks
kahele pianistile ja arvu­kale
publikule.
. ROMAN TOI
0
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklu­bi
tuluõhtu toimus laupäeval, 17. no­vembril
Eesti Majas. Samal ajal aset
leidnud mitmed teised üritused mõ­justasid
osavõtjate arvu, mis ei
küündinud sajani.
Klubi esimees, V. Kana tervitas
peol isi. Manalasse varisenud klubi
asutajaliiget Manivald Randlat m ä ­lestati
leinaseisakuga ning T. Norr
heim, keda klaveril saatis L. Aruvald,
laulis F. A b i t i . ..Tähtede Taga".
-Kavalises osas esitas T. Norheim
L. Aruvald'1 saatel S. Rombergi „Kõr-belaul",
ja hiljem Josep Rosma —
..Sügislehed". Ettekanded said kaua­kestva
aplausi.
H. Tiiduse võimlejate grupp esitas
mitu numbrit, mis kõik said tugeva
tunnustuse kestva aplausiga.
. L. Tori esitas värsivormi vaiatud
..Arkebuüs erine ja nüüd", andes lä­bilõike
relvade arengust Ja laskespor-dist;
Alates -primitiivsema relva —
kivi ja linguga, öeldes: ..kuningaks
sai osav karjus, sest võimsa viskega
ja väikse kiviliriguga võitis Taavet'
Koljati". Kalev tarvitas vibu, millest
arenes ammu.. Ilmus siis arkebuus,
mis oli üheiasuline ja viletsa lukusüs-teemiga,
kuid uuenduste ja täiendus­tega
jõuti sinnamaale, ,,kus nüüd on
eest- ja tagäntlaetav, automaat ja ise- :
laetav, vaba-, spordi- ja õhupüss."
Laskurliit võitis Argentiina karika.
Seda tegid mehed, nagu: ,,Lokotar;
Kukk, Vilberg, Kübar, Kivistik, Lii- '
vik ja teisigi,, kes tulejoonel tegid,
imet. Selle eest ou.eesti nimed Olüm­piaadi
ajaloos". ',:
R. Marley jagas tänusõnu esineja- .
tele, sest kõik1 on esinenud tasuta. Lo­teriiks
on annetatud väärtuslikke
maale R; Sõrrali, puulõ.ige O. Ranna­mäelt,
annetusi A. Sepalt, IL Laterilt
ja teistelt. Perenaistena on ohverda­nud
oma aega' ja tööjõudu prouad
Habekorn, Oiling ja Kivi • pälvides
selle eest tõsist tänu.
Laskeriistade näituse korraldami­ne,
.mis oli keldri korral asuvas klas­siruumis,
lasus Tinitši asjatundlikes
'kätes.
Georg Iltali: orkester hoolitses, et
tantsuhuvilised avarat tantsupõran­dat
pidevalt kasutada said.
Ameerika Ühendriikides toimub
jaht Iraani üliõpilastele/kelle täpset
arvu keegi ei tea. Kohtuminister fii'
Civiletti andis korralduse, et kõik
Iraani üliõpilased peavad 30 päeva
jooksul ennast registreerima ja tõen­dama,
et nad õppivad ülikoolis ja on
oma . õppemaksu tasunud. Vastasel
II
Opositsioonijuht P. E, Trudeau-vii­bis
Torontos liberaalide konverentsil
ja märkis muuseas, et Ontario pro­vintsi
peaminister Bill Davis on prae-korral
nad kuuluvad deporteerimise- gu ainukene peaminister, kes võitleb
le. Üks osa Iraani üliõpilasi korral- Kanada tavalise kodaniku huvide
das demonstratsioone selleks, et USA eest, kuna ta on vastu, et õli hind tõs-deporteeriks
shahhi, mis on ameti- tetakse OPECi õlihinna tasemele. Sel-
Eesti Invaliide Toetav Naisring
Torontos avaldab tänu kõikidele, kes
külastasid ja kaasa aitasid naisringi
28. okt. korraldatud moenäituse era­kordselt
heale kordaminekule. Lae­kunud
puhastulu saadetakse Saksa­maale
sõjapimedate ja invaliidide
toetamiseks Eesti Päevadele viimi­seks
Rootsi.
Välja võtmata võidud: oranslvpilet
84, valge pilet 76, -tumeroosa pilet 98,
helesinine pilet 15, kollane pilet 63.
Võitude kä!ttesaamiseks;palume kõ­listada
tel. 694-4237. ; '
Juhatus
võime pahandanud. St. Paulis, Min­nesotas
vangistati 4 Iraani üliõpilast,
sest selgus* et nad kavatsesid küüdi­tada
kuberneri. Kuid nüüd lasti nad
vabaks kautsjoni vastu.
lega rikastatakse ainult välismaiseid
õliettevõtteid. Ka peaminister J.
Clark kurtis Atlandi provintsides kõ­net
pidades, et Kanada õli sõltub ai­nult
välismaistest õliettevõtetest. •
1U fJINIWlnHUiAMLHJ
rive
Udo Kasemets on sündinud Tallin- Faehelman), „T\vo Estonian Christ-nas
tuntud muusikamehe Anton Ka­semetsa
pojana. Kodust sai ta muu­sikalised
alged ja hea klaverimängu
õpetuse, Astudes Westholmi gümnaa­siumi,
leiab ta eest muusikaõpetaja­na
meie nooremapõlve tuntud Tuu-dur
Vettik'u, kes kooli juurde oli or­ganiseerinud
Öpilasockestri. Noorest
Udost sai peagi selle orkestri pianist.
Lõpetanud gümnaasiumi 1938. a., as­tus
ta .;• Tallinna Tehnika Ülikooli.
Muusika oli aga veres, ning õige pea
mas Carols" ja mitmeid teisi. Selle
perioodi töist paljude koori- ja soolo­lauludega
on tuntud ka nieie muusi­kasõpradele.
Suurvormid aga ka väl­jaspool.
Juba mainitud ^Estonian
Suite'le", nimetaksin veel "mõned:
„Recitätive and Rondo''. CBC Vancou-ver
Chamber Orchesträ poolt, $qr\-.
certO; for Viölin and Orchesträ" CBC
Toronto Festival Orchesträ, „Poetic
Süite" Massey Hallis Toronto Sym-phpny'lt'
Sir Ernest MacMillan'.i diri­geerimisel.
Toronto Symphony reper­tuaaris
on vist küll Udo Kasemets
ainsaks: eesti komponistiks. U . K .
viiuli- ja klaverikontserte on esita­nud
nimed nagu Hyman Bress, H.
Goodman. P. Kilburn j.t.
Ent Udo Kasemets põle jäänud
loorberitele komponistina neis
zhanreis; Tänapäeval on elektrooni­ka
võidukäigul. Võib olla huvi mate­maatika-
ja füüsika teaduste vastu,
mis viisid noore Kasemetsa Tallinna
Tehnika Ülikooli pinki, on olnud
ajeks, et tema otsiv ja loov vaim ju­ba
pikemat aega ori vagusid ajamas
moodsas elektroonmuusikas, muusi­kas,
mis liidetud teiste taiete (kirjan­dus
ja luule, visuaalne kunst, teater,
tants, paljude võimalustega: See,.kol­mas
etapp tema loomingus, on teda
veel enamgi viinud, muusikalukku.
Viimasel ajal on U.K. avangardist ta­valise
noodikirja äsernel võtta vaid
graafilist.joont, mille abil ettekandja
vastavalt oma tundeelamusele annab
oma osa.
"'Heale eestlasele ja andekale meist-
-rile, Udo Kasemetsale, tema tähtpae-
/ v f l tugev käesurve paljude heade
soovidega jätkuvaks loominguks ja
eduks!
" • 1. Antik
IHENORTHERI s
. 3340 YONGEST.
(Fairlawn'i lähedal);.
•.TORONTO TEL. 483-1293
KÜLASTAGE MEIE ÄRI JA OSTKE JÕULUIKS MIDAGI ILUSAT
•KODULE VÖI KELLEGILE KINGIKS!
© Suures valikus põhjapõdra, lamba ja teisi nähku
® Flökati vaipu Soomest ilusate värvide ja mustridega.
© Dekoratiivseid, kergesti korrashoitavad akna katted,
ö Kuulsaid Soome pusse;
® Lambanahkseid mütse, kindaid, tuhvleid, susse jne.
© Värvirikkaid Lapimaa jakke,, murdmaa suusasokke jne.
© Mänguasju Soomest, Lapimaa nukusi, Fufel nukusi Kanadast
(ainulaadne kollektsioon).
0 Kuulsaid Soome klaaskaupu ^- kristalli jne.
© Suures valikus lamba- ja hundinahast mütse (läki-läki),
Ka jõuludekoirätsioone.
TULGE JA KÜLASTAGE MEIE ÄRI, TEIE LEIATE PALJU, '
HUVITAVAT. Räägime eesti keelt ning kaasmaalastele 10%-i
hinnaalandust suuremate ostude pgalt. J f
Meie äri on suletud esmaspäeval, kuid on avatud teispäevas^
/laupäevani kl. 10 kuni kl. 6 õ. Soovikorral oleme lahti kauemini,
helistage ette. Külastades meie äri veendute meie külalislahkuses
ja sõbralikus teenimises. ^
Moskva surmakiired
3 ^
TeadeteagerituürUPI teatab Wash­ingtonist,
et N. Liit on lahendanud
nn. surmakiirte probleemi, millega
ta on võimeline hävitama vastase ra­ketid
ja lennukid vastavalt ajakirja
„Aviation Week" kirjutisele. Juba
kaua varem on märgitud, et surma-kiired
muudavad jõudude tasakaalu
tänapäeva maailmas. Väikesed aa-tomenergiä
kiired juhitakse hääle
kiirusega kaugele õhuruumi, kus
need peatavad lennuki mootorid ja
seisatavad aatomraketid. Sama relva
valmistamiseks on ettevahnistamised
käigus USA-s, kuid seal ei suudeta
relva valmistada enne aastat 1982.
Ajakirja andmel USA kaitseministee­rium
märgib, et venelased oh teinud
surmakiirte alal suuri edusamme ja
USA ön jälle mahajäänud; Venelaste
eesmärk on surmakiiri kasutada sel­leks,
et süüdata kõik USA aatom-