1978-08-31-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
niiHniiiiiiirdacc
27. juulil jõudis Rootsist Austraaliasse
.Eesti • Ap.-Õigeusi4 Kiriku
preester Nikolai Suursoot, et tähistada
Austraalia Eesti ' Ap.-õigeusu j
Kogudusi!' 25. aastapäeva., Preester "
N. Suursool on EAÕK Sinodi esimees.
• • • •':. '•
Len|iiiväljal. võtsid oodatud kõrget
külalist -vastu..."Austraalia Koguduse
esimees Paul . Kimmel abikaasaga,
EAÕK Sinodi liige ja Austraalia Koguduse
sekretär Silvia Salasoo, koguduse
abiesimees Tamara Suur abikaasaga
ja Austraalia Eesti Seltside
Liidu, aseesimees ning.Sydney Eesti
Seltsi esimees Tiiu Kröll-Simmul.
•(C:i A N A D I Ä N S C E N E ) - Manito-ba
Department of Renewable Sour-ces
on avaldanud terve rea näpunäiteid,
kuidas kalrusid kohelda. Seal
üteldakse, '.et suvitajad pahatihti
püüavad karusid ligi meelitada söögiga.
Karude söötmine aga rikub loomad
niivõrd ära, et nad enam ise
süüa ei otsi, vjiid nuruvad seda suvi-'
tajailt ja niisugused karud tuleb lõppeks
hävitada: Seega oleks esimene
Kõue: ärge söötke karusid ja ärge
jätke toitul laokile oma telgitämis-paigas
või suvilas. Praegu oh: võimalik
osta karukindlaid solginõusid ja
neid tuleks tarvitada. *
Kui keega metsas jalutades või
marju korjates s.atub karuga silm
silma vastu, tuleb väga rahulikult ja
vaikselt! taganeda. On väga oluline
mitte'hüüda ega karjuda või jooksma
pista, kuna need teguviisid looma
ärritavad. Karu ei ründa kunagi
' inimest.1 kui "ta ei tunneta, et teda
püütakse kahjustada..Eriti valvel pn
emakaru, 'kellel on pojad. Peagu kõik
juhtumid, kus karu inimesele kallale
läheb, ori toimunud siis kui inimene
on astunud karu ja ta poegade vahele.
On ülimalt söövitav, et rä.nnume-
Jied, kes läbivad metsi, mis on tun
Toid oma karude: rohkuse poolest,
kannaksid .^kaasas.' mingit kärarnasi-
:;nat,: mis emakarudele varakult', teatab
inimese lähedalolekust ja hädaohtu
kartes ruttab siis karuema oma
poegade vahenditusse lähedusse!:
Pleriiic^lik falentide
••; (CANADIAN; SCENE) — du Mau-rier
lavakunsti nõukogu kuulutas
välja üleriigilise; talentide avastamise,
mis on.arvult teine selline ettevõte
ja toimub oktoobrikuu lõpus.
Rändav zhürii käib läbi kaheksa Kanada
linna ja teeb oma valiku tantsu;
muusika1 ja teatri alal, esinejad
võivad harrastada nii klassikalist või
tänapäeva stiile. Kokku valitakse 18
pool-finalisti. Nendest saab igaüks
stipendiumi 2,000 dollarit ja neid palutakse
esinema televisiooni: saäteis.
Nende 18 hulgast valitakse kuus võitjat,
'kellele lisaks antakse auhinnaks
5,000 dollarit.
Linnad, kus j audi tsioon toimub on
järgmised: St. Jomrs, Halifax, Montreal,
Toronto, ^Winnipeg, Saskatoon
ja Vancouver. Sellest võistlusest osavõtjad
kutsutakse esinema nendele
• lähimasse linna. Igaüks, kes on 18
aastane või vanem ja huvitatud la-
\vakunstist:; ning soovib; omal. alal
edasi jõuda, võib sellest võistlusest
osa võtta. Selleks tuleb ainult sooviavaldus
sisse anda. Sooviavalduse
formulaare saab; The du Maurier
Search for Talent, Post Office Box
38, Station B, Toronto, M5T 2T2. .
(CANADIAN • SCENE) — Kanada
mustikad, viecinium angustifolium,
on olnud lugupeetud suvetöiduks varastest
aegadest alates. Mustikad1
kasvavad madalais põõsastest kuival
liivasel maal mahajäetud raiesmik-kudes
ja mäekünkail. Indiaanlased
kasutasid neid ohtralt suppide ja liha
maitsestamiseks ning nende kaudu
õppisid mustikaid tarvitama ka
Kanada esimesed valged asustajad.
K.-nada müstikas, erineb tunduvalt
Euroopa omast, viimane . on väiksem,
kuivem ja mahlavaesem..
Põhja-Ameerika suurim mustika-
•'kasvandus asub Nova S.cotias, õunte
• kürval on see tähtis eksportartikkel.
C:;.mberländ .Countys toimub musti-
. k;ue korjamine suure pidulikkusega..
\ Korjajad liiguvad paigast paika, õhtu
ü peetakse pidu, .küpsetatakse
mustikakooke, toimuvad mitmesugu-
.« sed; võistlused ja mängud, millest
•. tähtsaim on muštikakoogi söömise
võistlus.- Umbes 75% Nova Scotia
müstikaist läheb Ühendriikidesse,
nende transport toimub külmutus-scadeldistega
varustatud veoautodel
isegi nii 'kaugele lõunasse kui Flori-
. dasse. Viimastel aastatel on kanada
mustikad ka Euroopas populaarseks
saanud^Esimene saadetis läks Rootsi
ja nüüd eksporteerib Nova Scotia
mustikaid Taani, Hpllandisse ja Lää-
Be-Saksamaal.e Eelmise aasta mus
tikate eksportarvuks oli üle ühe mil
joni naela.
See on täiesti uus ProyinciaL
sisaldab tunduvalt rohkem teie
jaoks ja maksab ikkagi ainult
$5.oo. . • •.,;•>;
Teil on 10 võimalust $5.00 eest
võita miljon. Lisaks f 10,000 ja
f 1,000 võidud. Tuhanded teised
maksuvabad võidud.
• Teil on võimalus võita ,:
otsekohe. Ainult avage pilet
nagu sellel märgitud
,,scratch here" ja teie
võite võita $100, $20,
või tasuta
Selle loteriiga teil on kõige
paremad võimalused, paremad
kui ühelgi teisel valitsuse loteriil
jParem kui üks võimalus viies
olla võitja.
eest selles loteriis. Ostke oma
pilet nüüd.
,SIPTEMBIL$] MILJON
EKSTRA PREEMIA
LOOSIMINE •
Eestlaste suurema arvuline immigratsioon
Kanadasse toimus 1950,
aastate ümber. Väljaarvatud väiksearvuline
erandus, valdav enamus pidi
keele puudulikkuse ja kohalike
kogemuste puudumise tõttu alustama
tööd lihttöölise tasemel kas tööstuslikus,
kaubanduslikus või teenindusettevõttes.
Mäletame ka seda, et
esimesteks nädalapalkadeks oli 45
kuni 50 dollarit, või isegi vähem.
Teame ka, et 10 dollarilise ostuga
võisime täita käes kantava pakendi
toitainetega, mille ostmiseks käesoleval
ajal vajame 30 kuni 40 dollarit.
Eirame siinkohal kõiki neid ajendeid
kuhu eestlased oma. visaduse,
edasipüüdlikkuse ja tööst lugupidamisega,
on jõudnud ja asetame küsimuse
töölise seisukohalt, kes on jäänud
tööliseks sama tööpingi või -laua
taha.
Anti-inflatsiooni Nõukogu
matsioon kõneleb järgnevatest tõika
dest. Elukallidus on viimase vee
rändsaja aastate jooksul tunduvalt
tõusnud. 1950, ja 1977. aastate vahemikus
elukallidus (Consumer Price
Index) tõusis ligi, 170%, mis tähendab,
et 1977. aastaks oli see 2.7 korda
1950. aasta väärtusest. Elanikkonnale
see tähendaks, et olla samal tasemel
hindade. tõusuga, siis töötasud
peaksid olema tõusnud samas vahekorras.
Mis toeliselt on aga toimunud:
1950. aastal keskmine tööstuslik
töötasu Kanadas oli $2,344 aastas
(s.o. 145.07 nädalas). Et pidada sammu
inflatsiooniga, siis bruto töötasu
27 aasta kestel samadele töölistele
oleks pidanud tõusma 1977. aastaks
-6,329 — (2,7x2,344). Tegelikult on
töötasud 1977. aastaks tõusnud enam
kui kahekordseks, s.o; keskmiselt
|13,002 aastas. V
Isegi peale kohandamist inflatsiooniga,
töötasud on,tõusnud üle 105%
27 aasta jooksul, mis töölise tegelikku
ostujõudu võrreldes 1950. aastaga
on tõstnud enam kui kahekordseks.
Kuid. mitte ainult töölise kesk-,
niine ostujõud .ei ole suurenenud,
sest samaaegselt tööline kasutab lühemat
töönädalat. Keskmine töönädal
1950. aastal oli 42.3 tundi. 1977.
.aastaks on see langenud 38.7 tunnile
(s.o. vähenemine 8.5%). Peale ostu-jõu
suurenemist tööline naudib pikemat
jõudeaega. ' '
Seda progressi ei ela- aga kaasa väljaspool
tööprotsessi elavad pensionärid.
Kanadas kehtestati riiklik
pensioniseadus (Erandina Quebec,
kus .kehtestati samaaegselt provintsiaalne
pensioniseadus) .kehtivusega
1966, aastast. 1976. aastal pensioniikka
jõudnud said. esmakordselt •kehtestamise
ajal lubatud maksimaalse
pensioni. Käesoleval ajal töötajatele
öii pensionplaani kontributsioone
suurendatud ja vastavalt sellele oh
tuleviku pensionäride pensionid ka
tunduvalt kõrgemad. Juba pensionil
olevatele tõstetakse nii vanaduse
kindlustuse pensioni kui ka riiklikku
tööpensioni ainult elukalliduse in
deksi võrra. Töökohtade kaudu loodud
erapensionid on tihti aga staati
lised.
Kui keskmine üldine inflatsiooni
(CANADIAN SCENE)::.-; Pardid
on preeriatest viimastel aastatel kahanenud,
mis tõttu; Alberta valitsus
on pardi j ahi lubasid poole võrra vähendanud.
Jahimehed tohivad nüüd
ainult neli parti päevas lasta endise
kaheksa asemele. Ükski jahimees ei
tohi aga enam kui kaheksa parti maha
lasta endise 16 asemele. .
Partide vähesus on seletatav eelmise
aasta viletsa viljasaagiga, millele
aga tänavu veel lisandus põud,
mis partide pesamaid drastiliselt vähendas.
Väikesed, loigud ja tiigid on
kõik ära kuivanud. Haned, kes pesitsevad
suurte järvede ääres, ei ole
käesoleva suve põuast mõjutatud ja
neid võib. endiselt lasta viis lindu jahimehe
kohta. •
(CANADIAN SCENE) - Chariot-tetownis
kirjutati alla riikliku imnnV
gratsioonivalitsuse" ja P.E.f vahelir
sele leppele. Immigratsiooni minister
Cullen ütles, et selle lepingu alu-'
sel on Prince Edward Islandil parem
võimalus immigrantide valimiseks,
kes vastavad saare ühiskondlikele ja
majanduslikele vajadustele.: P.E.I.
poolt kirjutas lepingule alla majandusminister
George Proud, kes mainis
et uue leppe sätete järele provintsil
võimalik oma rähvärvu juurdekasvu
kontrollida ja selle taset
stabiilsena hoida. Saarel on viimase
25. aasta jooksul rahvaarv püsinud
110,000 piirides. '
määr alates 1975 • aastast on suudetud
viia alla 10% astas, siis aastased
toitainete hinnatõusud on kõrgemad
sellest keskmisest ja pensionäridele
erakorraliseks, probleemiks.
• • • E. S. .
« n l M W M w i i i i i j l . n l l 1
JAAN ALMElt
Teeme uusi ja parandame vanu, sa-muti
suvilate katuseid.
Helistada tel 699-5295
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 31, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-08-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780831 |
Description
| Title | 1978-08-31-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | niiHniiiiiiirdacc 27. juulil jõudis Rootsist Austraaliasse .Eesti • Ap.-Õigeusi4 Kiriku preester Nikolai Suursoot, et tähistada Austraalia Eesti ' Ap.-õigeusu j Kogudusi!' 25. aastapäeva., Preester " N. Suursool on EAÕK Sinodi esimees. • • • •':. '• Len|iiiväljal. võtsid oodatud kõrget külalist -vastu..."Austraalia Koguduse esimees Paul . Kimmel abikaasaga, EAÕK Sinodi liige ja Austraalia Koguduse sekretär Silvia Salasoo, koguduse abiesimees Tamara Suur abikaasaga ja Austraalia Eesti Seltside Liidu, aseesimees ning.Sydney Eesti Seltsi esimees Tiiu Kröll-Simmul. •(C:i A N A D I Ä N S C E N E ) - Manito-ba Department of Renewable Sour-ces on avaldanud terve rea näpunäiteid, kuidas kalrusid kohelda. Seal üteldakse, '.et suvitajad pahatihti püüavad karusid ligi meelitada söögiga. Karude söötmine aga rikub loomad niivõrd ära, et nad enam ise süüa ei otsi, vjiid nuruvad seda suvi-' tajailt ja niisugused karud tuleb lõppeks hävitada: Seega oleks esimene Kõue: ärge söötke karusid ja ärge jätke toitul laokile oma telgitämis-paigas või suvilas. Praegu oh: võimalik osta karukindlaid solginõusid ja neid tuleks tarvitada. * Kui keega metsas jalutades või marju korjates s.atub karuga silm silma vastu, tuleb väga rahulikult ja vaikselt! taganeda. On väga oluline mitte'hüüda ega karjuda või jooksma pista, kuna need teguviisid looma ärritavad. Karu ei ründa kunagi ' inimest.1 kui "ta ei tunneta, et teda püütakse kahjustada..Eriti valvel pn emakaru, 'kellel on pojad. Peagu kõik juhtumid, kus karu inimesele kallale läheb, ori toimunud siis kui inimene on astunud karu ja ta poegade vahele. On ülimalt söövitav, et rä.nnume- Jied, kes läbivad metsi, mis on tun Toid oma karude: rohkuse poolest, kannaksid .^kaasas.' mingit kärarnasi- :;nat,: mis emakarudele varakult', teatab inimese lähedalolekust ja hädaohtu kartes ruttab siis karuema oma poegade vahenditusse lähedusse!: Pleriiic^lik falentide ••; (CANADIAN; SCENE) — du Mau-rier lavakunsti nõukogu kuulutas välja üleriigilise; talentide avastamise, mis on.arvult teine selline ettevõte ja toimub oktoobrikuu lõpus. Rändav zhürii käib läbi kaheksa Kanada linna ja teeb oma valiku tantsu; muusika1 ja teatri alal, esinejad võivad harrastada nii klassikalist või tänapäeva stiile. Kokku valitakse 18 pool-finalisti. Nendest saab igaüks stipendiumi 2,000 dollarit ja neid palutakse esinema televisiooni: saäteis. Nende 18 hulgast valitakse kuus võitjat, 'kellele lisaks antakse auhinnaks 5,000 dollarit. Linnad, kus j audi tsioon toimub on järgmised: St. Jomrs, Halifax, Montreal, Toronto, ^Winnipeg, Saskatoon ja Vancouver. Sellest võistlusest osavõtjad kutsutakse esinema nendele • lähimasse linna. Igaüks, kes on 18 aastane või vanem ja huvitatud la- \vakunstist:; ning soovib; omal. alal edasi jõuda, võib sellest võistlusest osa võtta. Selleks tuleb ainult sooviavaldus sisse anda. Sooviavalduse formulaare saab; The du Maurier Search for Talent, Post Office Box 38, Station B, Toronto, M5T 2T2. . (CANADIAN • SCENE) — Kanada mustikad, viecinium angustifolium, on olnud lugupeetud suvetöiduks varastest aegadest alates. Mustikad1 kasvavad madalais põõsastest kuival liivasel maal mahajäetud raiesmik-kudes ja mäekünkail. Indiaanlased kasutasid neid ohtralt suppide ja liha maitsestamiseks ning nende kaudu õppisid mustikaid tarvitama ka Kanada esimesed valged asustajad. K.-nada müstikas, erineb tunduvalt Euroopa omast, viimane . on väiksem, kuivem ja mahlavaesem.. Põhja-Ameerika suurim mustika- •'kasvandus asub Nova S.cotias, õunte • kürval on see tähtis eksportartikkel. C:;.mberländ .Countys toimub musti- . k;ue korjamine suure pidulikkusega.. \ Korjajad liiguvad paigast paika, õhtu ü peetakse pidu, .küpsetatakse mustikakooke, toimuvad mitmesugu- .« sed; võistlused ja mängud, millest •. tähtsaim on muštikakoogi söömise võistlus.- Umbes 75% Nova Scotia müstikaist läheb Ühendriikidesse, nende transport toimub külmutus-scadeldistega varustatud veoautodel isegi nii 'kaugele lõunasse kui Flori- . dasse. Viimastel aastatel on kanada mustikad ka Euroopas populaarseks saanud^Esimene saadetis läks Rootsi ja nüüd eksporteerib Nova Scotia mustikaid Taani, Hpllandisse ja Lää- Be-Saksamaal.e Eelmise aasta mus tikate eksportarvuks oli üle ühe mil joni naela. See on täiesti uus ProyinciaL sisaldab tunduvalt rohkem teie jaoks ja maksab ikkagi ainult $5.oo. . • •.,;•>; Teil on 10 võimalust $5.00 eest võita miljon. Lisaks f 10,000 ja f 1,000 võidud. Tuhanded teised maksuvabad võidud. • Teil on võimalus võita ,: otsekohe. Ainult avage pilet nagu sellel märgitud ,,scratch here" ja teie võite võita $100, $20, või tasuta Selle loteriiga teil on kõige paremad võimalused, paremad kui ühelgi teisel valitsuse loteriil jParem kui üks võimalus viies olla võitja. eest selles loteriis. Ostke oma pilet nüüd. ,SIPTEMBIL$] MILJON EKSTRA PREEMIA LOOSIMINE • Eestlaste suurema arvuline immigratsioon Kanadasse toimus 1950, aastate ümber. Väljaarvatud väiksearvuline erandus, valdav enamus pidi keele puudulikkuse ja kohalike kogemuste puudumise tõttu alustama tööd lihttöölise tasemel kas tööstuslikus, kaubanduslikus või teenindusettevõttes. Mäletame ka seda, et esimesteks nädalapalkadeks oli 45 kuni 50 dollarit, või isegi vähem. Teame ka, et 10 dollarilise ostuga võisime täita käes kantava pakendi toitainetega, mille ostmiseks käesoleval ajal vajame 30 kuni 40 dollarit. Eirame siinkohal kõiki neid ajendeid kuhu eestlased oma. visaduse, edasipüüdlikkuse ja tööst lugupidamisega, on jõudnud ja asetame küsimuse töölise seisukohalt, kes on jäänud tööliseks sama tööpingi või -laua taha. Anti-inflatsiooni Nõukogu matsioon kõneleb järgnevatest tõika dest. Elukallidus on viimase vee rändsaja aastate jooksul tunduvalt tõusnud. 1950, ja 1977. aastate vahemikus elukallidus (Consumer Price Index) tõusis ligi, 170%, mis tähendab, et 1977. aastaks oli see 2.7 korda 1950. aasta väärtusest. Elanikkonnale see tähendaks, et olla samal tasemel hindade. tõusuga, siis töötasud peaksid olema tõusnud samas vahekorras. Mis toeliselt on aga toimunud: 1950. aastal keskmine tööstuslik töötasu Kanadas oli $2,344 aastas (s.o. 145.07 nädalas). Et pidada sammu inflatsiooniga, siis bruto töötasu 27 aasta kestel samadele töölistele oleks pidanud tõusma 1977. aastaks -6,329 — (2,7x2,344). Tegelikult on töötasud 1977. aastaks tõusnud enam kui kahekordseks, s.o; keskmiselt |13,002 aastas. V Isegi peale kohandamist inflatsiooniga, töötasud on,tõusnud üle 105% 27 aasta jooksul, mis töölise tegelikku ostujõudu võrreldes 1950. aastaga on tõstnud enam kui kahekordseks. Kuid. mitte ainult töölise kesk-, niine ostujõud .ei ole suurenenud, sest samaaegselt tööline kasutab lühemat töönädalat. Keskmine töönädal 1950. aastal oli 42.3 tundi. 1977. .aastaks on see langenud 38.7 tunnile (s.o. vähenemine 8.5%). Peale ostu-jõu suurenemist tööline naudib pikemat jõudeaega. ' ' Seda progressi ei ela- aga kaasa väljaspool tööprotsessi elavad pensionärid. Kanadas kehtestati riiklik pensioniseadus (Erandina Quebec, kus .kehtestati samaaegselt provintsiaalne pensioniseadus) .kehtivusega 1966, aastast. 1976. aastal pensioniikka jõudnud said. esmakordselt •kehtestamise ajal lubatud maksimaalse pensioni. Käesoleval ajal töötajatele öii pensionplaani kontributsioone suurendatud ja vastavalt sellele oh tuleviku pensionäride pensionid ka tunduvalt kõrgemad. Juba pensionil olevatele tõstetakse nii vanaduse kindlustuse pensioni kui ka riiklikku tööpensioni ainult elukalliduse in deksi võrra. Töökohtade kaudu loodud erapensionid on tihti aga staati lised. Kui keskmine üldine inflatsiooni (CANADIAN SCENE)::.-; Pardid on preeriatest viimastel aastatel kahanenud, mis tõttu; Alberta valitsus on pardi j ahi lubasid poole võrra vähendanud. Jahimehed tohivad nüüd ainult neli parti päevas lasta endise kaheksa asemele. Ükski jahimees ei tohi aga enam kui kaheksa parti maha lasta endise 16 asemele. . Partide vähesus on seletatav eelmise aasta viletsa viljasaagiga, millele aga tänavu veel lisandus põud, mis partide pesamaid drastiliselt vähendas. Väikesed, loigud ja tiigid on kõik ära kuivanud. Haned, kes pesitsevad suurte järvede ääres, ei ole käesoleva suve põuast mõjutatud ja neid võib. endiselt lasta viis lindu jahimehe kohta. • (CANADIAN SCENE) - Chariot-tetownis kirjutati alla riikliku imnnV gratsioonivalitsuse" ja P.E.f vahelir sele leppele. Immigratsiooni minister Cullen ütles, et selle lepingu alu-' sel on Prince Edward Islandil parem võimalus immigrantide valimiseks, kes vastavad saare ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele.: P.E.I. poolt kirjutas lepingule alla majandusminister George Proud, kes mainis et uue leppe sätete järele provintsil võimalik oma rähvärvu juurdekasvu kontrollida ja selle taset stabiilsena hoida. Saarel on viimase 25. aasta jooksul rahvaarv püsinud 110,000 piirides. ' määr alates 1975 • aastast on suudetud viia alla 10% astas, siis aastased toitainete hinnatõusud on kõrgemad sellest keskmisest ja pensionäridele erakorraliseks, probleemiks. • • • E. S. . « n l M W M w i i i i i j l . n l l 1 JAAN ALMElt Teeme uusi ja parandame vanu, sa-muti suvilate katuseid. Helistada tel 699-5295 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-31-06
