Meie Elu = Our life, April 3, 1986

              „MEIE E
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broädview Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R0
Tel. 466^0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenb^aum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford. N.I.,USA.
. Tel. (201) 262-0773.
.'.Meio Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul AJWeileri algatusel 1950.
,.Müie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broädview
Ave., Toronto. Ont. M4K2R6 Ganada - Tel. 466-0951
E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. jareedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. janeljap. k l . 9hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
^ ^ kl. 9 hm. — 1 p.l.
' ,.MEIE ELUTtellimishinnad: Kanadas l a . S43.00,6 k. S24.00,
3 k. 315.00. t USA-sse 1 a. S47.00,^6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 ja. §52.00, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00!
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25, 3 k. 17.00.
; USA-šse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. $15.50.
Üksiknumber — 75e •
Kuulutushi|nnad^l toll ühel veerul esiküljel
tekstis S5.00.
iiiiiitiiitiiiiititiiiiiiiisiiiüiiitiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiP^
Kui poliitilisel (sõjalisel) ja ma­janduslikul
jõul ühel maal on oma
väärtus, siis ori ka propagandalisel ^
võimel oma hind. Nõukogude Liidu
ja USA vahekordades paistab prae­gu
nii, et propagandaliselt veab
Nõukogude Liit. Viimane on päeva­korrale
kerkinud rahu- j j relvastu­se
vähendamise, apostlina. USA
näitab end kahjuks vastupidises
valguses.
Kuidas muidu seletada, et Kong­ress
kukutas läbi president Reaga­ni
ettepaneku 100 miljoni dollari
toetuseks Nikarapguale, et tõrjuda
viimase revolutsinääride relvasta­tud
terrorit sellel maal ? Kongressi
otsus ei peegelda airiult USA sise­mist
erakondadevahelist võitlust,
vaid ka mõistmatust vajaduses
kommunistliku revolutsiooni tõr­jumise
vajaduses Ameerika hemis"
fääris.
Kuid võitluslikud niidid ei vii
kuskile mujale kui 1 Moskvasse.
Gorbatshov ei ole ainult noorema
generatsiooni valitseja, vaid ka tu­gev
prppagandist USA vastu. Kuigi
Reagan oli esimene, kellelt väljus
idee tuumarelvade täielikuks likvi­deerimiseks,
süs on Gorbatshov
selle idee üle võtnud, maalides
Kremlit rahupoliitika kindlusena.
Gorbatshov tuli läinud aastal välja
ettepanekuga oma tuumarelvi pii­rata
50% võrra. Kui USA seda ja
seda teeb.
Nüüd teatab Gorbatshov, et Nõu­kogude
Liit peab kinni oma tuuma­relvade
katsetamise moratooriu­mist.
Samal ajal aga plahvatab USA
oma järgmise maa-aluse tuumarel­va
kuskil kõrbes, USA lähetab oma
Vahemere laevastiku Liibüa lähe­dasse
lähte ja põristab põhja Liibüa
kolm rannavalvelaeva, kuigi lihtne
inimene võiks küsida, milleks oli
Ü^A laevastikul tarvis sinna min­i
a , kuigi Liibüa sõjalennukid tulis­tasid
USA jõude esimesena.
Meie saame aru, et USA
läidata oma sõjalist jõudu, et kaits­ta
rahvusvahelist merepinda ja hoi­atada
Liibüat rahvusvahelise ter­rorismi
vastu. USA 4egi seda rah­vusvahelise
õiguse piires ja huvi­des.
Sama} ajal teame, et Liibüa on
Vahemere piirkonna üks tugeva­mini
relvastatud riike ja see relvas­tus
ja nõuandjad on tulnud Nõuko­gude
Liidust. I
Nõukogude Liit; on'asuianud LII-büasse
oma suure relvabaasi ja
juhib vaikiva nõusolekuga rahvus­vahelist
terrorismi. Propagandali­selt
ei kannata Nõukogude Liit kus-^
dagi. USA peab aga siit tuliseid süs!
välja viima. N i i pesitsevad nõuko­gude
relvad Vahemere piirkonnas
Süürias, osalt Liibanonis ja Iraa­gis.
Sõda käib Moskva vajadust®
järgi siin ja seal, kus seda parajasti
tarvis.
Aga Moskva teeb silmnähtavat
rahupoliitikat, pakkudes oma rel­vastuse
vähendamist ja moratoori­umi
kestmist. Gorbatshov sammub
propagandaliselt rahupoliitika ra­dasid.
Tegelik rahutaotleja USA
peab heitlema Kremli poolt organi­seeritud
pealetungi vastu. Peab
muret tundma näiteks Kuuba relva-baaside
pärast, kust väljuvad Nõu­kogude
allveelaevad, kes patrulli­vad
ja Ipiravad Ameerika idarai-niku
piirkonnas. Peab leiutama
teid, kuidas tõrjuda Nõukogude
poolt relvastatud jõude Nikaraagu­as,
kui ainult nimetada neid.
Meil ei ole midagi ette heita ÜSA
välisele poliitikale, kes sisuHseli
võitleb kommunistliku ülemaailm­se
ekspansiooni vastu. Kuid pilt
avaneb siiski silmapilgul USA kah-fuks
propagandaliselt. Siit tuleliki
arusaam, et propagandal on suurte
hulkade silmis oma otsustav väär­tus
siseriikliselt kui ka väljapoolte.
Demokraatlikul USA-1 on see puu­dusi
et oma maad ja rahvast kaitsta,
peab USA ikka küsima poliitikute
nõusolekut ja sellest pasundama
kogu maailmale koos edu ja eba°
eduga. Moskvas teeb vaikselt otsu°
si poliitbüroo ja maailm et tea sel°
lest midagil
USA on relvastuselt jä majandus^
tikult tugev. Kuid tema nõrk külg o i
poliitilise diskreetsuse puudumi­ne.
See kehtib ka riiklilku propa­ganda
osas, kus igal reporteril on
õigus presidendilt igat küsimust
küsida ja sellele küsimusele ka vas­tust
oodata. USA võimu lahtisus ja
otsekohesus poliitilistes küsimus»
tes on nagu obligatoorne ja se©
avab vastaspoolele ka tee selle võs°
mu juurde. Moskvas ei julgetagt
selliseid küsimusi esitada, veel vä­hem
vastuseid oodata. Meie arva­tes
peab USA oma propaganda õ^
'gesti välja, arendama.
• STOCKHOLM>-N. Liit maksis
Rootsile 20 miljonit krooni Eesti
Vabariigi annekteerimise tunnus­tamise
eest, selgub enam kui küm­me
aastat tagasi ilmunud teoses,
millele juhtis tähelepanu üh@l
Rootsi Eestlaste Esinduse vastuvõ­tul
Agu Kriisa.
Tegemist on Välisministeeriumi
endise juhataja prof. Wilhelm M
Garlgreni valitsuse ülesandel koosta­tud
ülevaateteosega „Svensk utri-kespolitik
1939-1945'\ mis ilmus
aastal 1973. Selles ütleb ta leheküljel,.
225: ..Tunnustus de jure anti 3Ö. mail
1941 kokkuleppe kaudu."
Kui nüüd lähemalt vaadata seda
vähetuntud - kokkulepe oli salaja­ne
— Rootsi-N.Liidu kokkulepet 30.
, maist 1941 (sõlmimine toimus seega
kaks nädalat enne küüditamisi, mis
on mõlema riigi vastastikkuse alu­sel
kirjutatud, siis seisab seal järg­mist:
— Rootsi valitsus ja Nõukogudel
Sotsialistlike Vabariikide Liidu va­litsus
on, juhitult vastastikusest soo­vist
täielikult ja lõplikult regleerida
vastastikuseid majanduslikke nõud­misi
Läti, Leedu ja Eesti Nõukogude
Vabariikides, sõlminud alljärgneva
kokkuleppe...
Leppe edasisest tekstist selgub, et
N. Liidu valitsus on valmis olnud
Rootsile maksma Balti riikides nat­sionaliseerimisega
tekkinud kahjud:
— Lõpliku ja täieliku tasuna kõi­kide
Rootsi nõudmiste eest... mak­sab
N. Liidu valitsus Rootsi valitsu­sele
20 000 000 (kahekümne miljoni)
krooni suuruse paušaalsumma.
Nagu tekstist edasi selgub, ,regu-ieeritakse
selles isegi posti- ja tele­graaf
isüsteemis vastastikune makse­süsteem
jne.
Välisministeeriumi enda tookeöi-se
eksperdi prof. Wilhelm Garlgreni
järgi sisaldas see erikokkulepekõike
seda, mida.rahvusvahelises õiguses
peetakse de jure tunnustuseks ja ilm­selt
oli Moskva agaralt maksmise-valmis
just selle tunnustuse saami­seks,
eriti kus peale Hitleri-Saksa-maa
Baltikumi hõivamise tunnusta­jaid
läänes ei leidunud ega leidu tä­napäevani,
Võib-olla teatud piinlik-kus
läänemaailma ees sundis a. 1944
välisminister Ghristian Güntherit rii­gipäeva
ees kinnitama, et „mingit
vormilist tunnustust ei ole antud".
Ja tõepoolest ei nimetata 30. mai
1941.a. kokkuleppes sõnaselgelt de
jure tunnustamist. See ilmneb ainult
leppe juriidilisest ülesehitusest. Prof.
Garlgren tegi sellest oma järeldused.
Teatavasti esitas riigipäevaliige
Birger Hagard riigipäevale esildise,
milles ta taotleb rahvaesinduse seisu­kohta,
et Rootsi tunnustus ei ole de
jure iseloomuga. Eelolevast doku­mentatsioonist
aga paistab, et Root­sil
tuleks, nagu Austraalia seda tegi,
tühistada antud tunnustus. Seda
enam, et N. Liit selgelt rikkus Tartu
rahulepingus ette nähtud,, tingimW
teta ja igavest tunnustust" Eesti Va­bariigile
tema piirides, mida kinnita­ti
veel a. 1932 Eesti-N.Liidu lepingus,
kus lubati respekteerida mõlema riigi
vahelise piiri puutamatust.
, EPL/K
USA pealinna Washington, D.C. piirkonnas on Ühendriikide eliitvägedG
Special Forces Ühing praegu eesti ohvitseri—res. major T. Parmingu kui
esimehe juhtimisel. Ühingu ridades on SF reserv- kui ka tegewäelasi, kees
traditsioonilisele aastabanketile kogunesid riikliku kõrgema sõjakooli
ohvitseride klubihoone peasaalis, külaliste hulgas oli üh. esimehe
vahendusel ka 12-liikmeline laudkond eestlasi. Viimaste seas oli ka
Kanada armee res. kapten A. Kork-Tinits abikaasaga, kes praegu töötalb
Ameerika Hääle eesti osakonnas. Pildil vasemal A. Kork-Tinits, majori.
Parming ja kolonel L. Holland. Viimane oli muide nende ameeriklast®
hulgas, kes olid üle aastapäevade Teheranis USA saatkonnahoones pant­vangidena
1979. a.' , Foto - U. Teemant/S. Parming
Kõikideks kindlustusteks
H.
1482 Bathurst St.p
, Toronto M5P 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
Protestid TV-saate
vastu ka USA-s
NEW YORK - NBG TV-program-mis
,,Highway to Heaven" esitati 12.
märtsil episood, kus pearõhk oli ase­tatud
„ on the actions of fictional neo-
Näzi character named Jan Baltic".
Baltlased leidsid sarnase õnnetu
nimevaliku olevat endile auhaavava
või laimava, kuna see iseloomustaks
baltlasi nagu mingi natsiliikumise
pooldajatena.
NBG TV sai selles küsimuses kuul­davasti
arvukaid proteste nii baltlas-telt
kui teistelt, nii kirjalikke kui te-lefonilisi.
ERKU ametlik kirjalik protest saa­deti
NBG-le esimehe Juhan Simonso-ni
allkirjaga.
Pikemad telefonilisi proteste aval­dasid
ERKU liimetest veel välistoim-.
konna juhataja K. Jaak Roosaare,
juhatusliige Martin J. Suuber^ jt.
Kongressiliige William Garney (R-NY)
on avaldanud selles asjas balt­lastele
sõbraliku artikli ka Kongressi
Protokollis pealkirjaga „ A n unfor-tunate
choice of Names".
Järgnevalt lühike väljavõte kong-
{iilillllllilllilllliillillllltllllilllllllllllliliilillllllllllllllliM^
PLUMBING, HEATING)
and REPAIRS
õli-, gaasi-ja elektriahjud, korstlnii-voodrid
(chimney liriings).
Ahjude puhastamine 0 l^esti ml
ROLAND KULLIK
Tel. (416) 275-1280
[^iiiiiiitiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiisn
ressiliikme eelmainitud artiklist:
„The word Baltic specifically de-notes
a geographic region in Nor­thern
Europe comprised of the States
of Estonia, Latvia and Lithuania. As
we all know, these states were oc-cupied
by both Nazi Germany and
the U.S.S.R. and remain illegally
occupied by the Soviets today. The
association of the scourge of neo-nazism
with the word, Baltic, is
offensive to many citizens of Baltic
American descent."
Senaatoribst avaldasid selles kü-simuses
protesti NBG-le vähemalt
Doland W; Riegle, Jr. (D-MI) ja Carl
Levin (D-MI).
VES
Qiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitieii3!iiitiiniiiiiiniiii9ig9ti9iiiiiiiiin9iis!9Hi^^
uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 3736 St. Clair Ave. E.
'/ ' 25 müüdud 3@-'@8t koit@M
, p i O E f A R EM O S T Ö V Ä Ä R T U S TOROB^TOS
Ehitus algab aprillikuul, 1986. Plaane saate näha 3734, 3736 St.
Clair Ave. E. ehitusplatsil olevas büroos, igal laupäeval ja pühapäeval
' kella 1-5-ni p.L, või kokkuleppel.
Inform. helistage G. E. Laikve, arhitekt - Estoman Enterprises Inc.
101 Cassandrä Bl. Don Mills, Oht. M3A1 Tl, tel. (416) 444-6405,444-2897
Kübarad ja traksid
id loomi. Hoidke koerad ketis. Sellega kaitsete oma perekon
19M: • • V ; \ '
Naiste kübarad ja meeste traksid juures väga populaarsed-tähendab
tulevad taas moodi, ütleb raamat ülejäänud rahva maitse suundub mu°
„American Forecaster 1986". Samu- jäle.
ti eraklubid, paremad kombed, siga- Autorid ennustavad, et moodi tu­lid,
shoti viski, konjak ja välismaa levad erootilised „v7estern'' romaa»
õlu. Kim Long ja Terry Reim, kes 'nid, päikeseprillid, üliõpilasorgani-ennustavad
elustiili muudatusi satsioonid, „Nehru" kuued, kanta-
Ameerikas, ütlevad, et lõppemas on vad kirjutusmasinad, erakoolid ja
ka habeme ja vurrude ajajärk. kompvekid.
Nende mõõdupuuks on insenerid. Mullu Long ja Reim nägid õigesti
kes olla kõige konservatiivsemad nii ette, et„CabbagePatch" nukkjapäe-poliitiliseh
kui elustiililt ja lähevad vitus kaotavad populaarsuseja sama
moega kaasa aeglasemalt kui teised, teed lähevad praegu moes olevad ro=>
Habemed ja vurrud on inseneride bqt-mänguasjad.
Vältige hulkuvaid loomi. Hoidke koerad
ketis. Sellega kaitsete onna perekonda.
Läinud aastal vajasid 2150 ininnest
Ontarios marutõve vastast arstiabi.
Sellest tingitult palub tervishoiu minis­teerium
tungivalt elanikkonda olema
ettevaatlikud. Kuna marutõbi on inimes­tele
ja loomadele surmatoov, peavad
kõik, kes kokku puutuvad marutõbise
loomaga, läbi tegema marutõve vastase
süstide kuuri.
Oma perekonna kaitseks pidage sil­mas
järgmisi lihtsaid-reegleid: esiteks,
vaksineerige kõik koduloomad; teiseks,
hoidke neid alati rihma otsas; kolman­daks,
õpetage oma lapsi vältima võõraid
loomi ning metsloomi. Edasi, kandke
alati kindaid, kui peate katsuma surnud
loomi. Ärge unustage, et kariloomad
võivad samuti olla nakatatud.
Kui kaitsete koduloomi marutõve vas­tu;
kaitsete ka oma perekonda ja sõpru.
Ministry of Health
©Ontario
Minister, Hon. Murray Elston
Premier, Hon. David Peterson
la
OD
õi
s
n
5
m
Si
a
n
iv
m
m
5
S
WASHINGTOi
maailmse Eesti
avakoosolek
Washingtonis
•varas „Indian
is".
Eestlasi oli koi
sada, eesotsas
Lembit Savi, seki
gu, laekur Mäid(
juhatuse liikmetj
oli saabunud
LaasLeivat, Hai
ter Pent. Eesti R|
Ühendriikides
esimees Juhan
rea juhatuse liij
Vabadusvõitlejat!
esindajatest koi.
ühtlasi ka ÜEKl
ge. ÜEKN-i esi|
meid ja Washli
kohalike eesti orj
nooremat juhtk(
kohal hulgaüseltl
Avasõnu ja terj
Ronald Reagani
Kojelis, kes on
assistent ja ühisj
matsiooniosakon)
Ta on Californiaj
energiline leedu]
bahlastestsaavut
jukama posltsioo]
se juures. Kõnel
lähemalt infc
konna erinõunik]
re Behrendt.
KESK-AMEERil
Esimese ettel
üldkogule tegi R|
Kesk-Ameerika
Valges Majas, tee
kide valis- ja mi
Kesk-jaLÕuna-^
neleja tõi maaki
kult la põh|aUlcu|
gua strateegilise
mere väinade v|
^emiseks. Samul
ja, kuidas Vene
"baasist Punta Fui
lik lennukite v|
kogu USA lään(
võimalus venelaj
dunud. Rõhutati
guste rikkumise]
võimu kuritööd
ratega" vahekorj
Ühendriikide aj)
toob tavaliselt
ühe kuritöö, jätt
99 kuritööd maij
iie pandi süda]
Reaganit toetW
Nikaraagua „koi
aktsioonis ($30
taarseks abiks
sõjaliseks toetui
da kommunistil
mest katset ki
Ameerika mandj
tulika tulipunkt^
da operatsiooni
oleks Grenada 1|
münistide kätte
da väina Kariibi
on põhiliselt kai
genud).
„VENE KARU'i
Teiseks ettekf
saadik Edward
teegiline kaitse
ja relvastuse koi
javäeline aukrt
leitnant ja taon
dajaks SALTI j(
I I I I I I I I I I I I I I I I I I I O I I l M l l l l l l l l l l l l l l l l ll
Torontoi
kinnisvari
vanematell
Metropolitan-T(
kaalumisel kinnise
mine nende turuväl
lekohaselt võiks l/j
varamaks langeda,
endiseks ja 1/3 mai
$1000 või rohkem,!
majade juures kui[
^100.000.
Vanad majad ki
pensionäridele, k(
piiratud ja nad
maksta kõrgendt
maksu. Nende sul
valitsused arvestai
kinnisvaramaksu
endiseks. See on Sl
pea Gu8 Harrise a|
linnanõunikud ja|
mist.