1986-04-03-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
883) 198@ KÜitvägede rihihgukui äelasi, kes sõjakooli .esimehe eas oli ka egu töötab 8, major T. eeriklaste önespant-p. Parming iiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiB A T I N G S d, korstna-iings). Eesti äri IK 80 iiiiiiiiiiiiiiiiiniB rtiklist: ifically de-ön in Nor-ftheStates hilania. As s were oc-rmany and inillegally today. The ge pf neo- Bältic, is nsöf Baltic d selles kü-e vähemalt •MI) ja Carl • VES 51 •i i • Ii' • Elu" nif. N E L J A P Ä E V A L , 3. A P R I L L I L "^-HURSDÄY, A P R I L 3 3 JlllligilBIIIIIBIIIIIIIIBIlilllllfiltlllffngilBiig^lBilsiiiiiBii^ I Selgitati U S A seisukohti o 5 • § 5 • 5 CD 5 5 5 S 5 5 õ 5 • m m 5 5 £ Š .0 5 5 2 5 õ .5 5 • õ 5 § ' B 5 n 5 • õ n 5 õ a a n CD õ . õ 5 õ õ S 5 • 5 õ õ m m Š m . õä n 5 s m m m 5 m õ CD 5 S l£ • • i l 'E õ ' 5 5 , õ . õ õ • 5 5 £ S tl 2 õ. S 5 § 5 5 õ 5 2 õ 5 a 5. 5 õ § õ 3 5 5 2 m 5 . 2 2 5 õ õ 5 £ 2 ' õ S 2 § õ 5 Š n ' E .2 • 5 5 5 õ " 5 . D ; D . G . l : U l e - Eesti peeti seökord onis Valges Majas Eestlasi oli kohal umbes poolsada, eesotsas ÜEKN esimehe Lembit Savij sekretär Peeter Kiigu, laekur Mäido Ka;ri ja teisti juhatuse liikmetega. Kanadast pii saabunud EKN-i esimees Laas Leivat, Hans Lupp ja Wal-ter Pent. Eesti Rahvuskomiteed Ühendriikides esindas ERKU esimees Juhan S*morisõn koos rea juhatuse liikmetega. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu (EVL) esindajatest koi. Ylo Anson on ühtlasi ka ÜEKN-i juhatuse liige. ÜEKN-i esinduskogu liikmeid ja Washington;-Baltimore kohalike eesti organisatsioonide nooremat juhtkonda oli samuti kohal hulgäliseh. ^ Avasõnu ja tervitusi president Ronald Reagani poolt ütles Linas Kojelis, kes on presideiidi eri-assistent ja ühiskondliku infor-matsioohiosakonna asedirektor. Ta on Californiast pärinev nqjor energiline leedulane, kes seni bahlastest saavutanud kõige mõjukama positsiooni USA valitsuse juures. Kõnelejaid. tutvuistas lähemalt informatsiooniosa-konna erinõunik Theresa Elmo-re Behrendt. KESK-AMEERIKA Esimese ettekande ÜEKN-i üldkogule tegi Robert R.Reilly, Kesk-Ameerika olude erinõunik Valges Majas, teemal „ühendrii-kide valis- ja majanduspoliitika Kesk- jaLõuha-Ameerikas". Kõneleja tõi maakaardi abil piltli-kuh ja põhjalikult.esile Nikaraagua strateegilise tähtsuse Kariibi mere väinade võimalikuks sulgemiseks. Samuti näitas kõneleja, kuidas Vene ehitüselolevastl baasist Punta Fuentes on võimalik lennukite valve all hoida kogu USA läänekallast, milline võimalus venelastel on seni puudunud. Rõhutati edasi, et inimõi-güsfe rikkumises on sandinista võimu kuritööd võrreldes,,kontratega" vahekorras umbes 99:1. Ühendriikide ajakirjandus ,aga toob tavaliselt ära „kontrate" ühe kuritöö, jättes sandinistade 99 kuritööd mainimata. ÜEKN-ile pandi südamele president Reaganit toetada tema suures Nikaraagua „koptrate" toetamise aktsioonis ($30 miljonit humanitaarseks abiks ja S70 miljonit sõjaliseks toetuseks), et tõkestada kommunistliku võimu esimest katset kinnitada kanda Ameerika mandrile. Ettekandest tuli katulipunkti hiljutise Grenada operatsiooni tähtsus; Nimelt oleks Grenada langemine kommunistide kätte sulgenud neljanda väina Kariibi merre (Xuuba on põhiliselt kaks väina juba sulgenud). „VENE KARU" TRipiD Teiseks ettekandeks oli suursaadik Edward L. Rowny ^Strateegiline kaitse initsiatiiv (SDI) ja relvastuse kontroll". Tema sõjaväeline aukraad on kindralleitnant ja ta on olnud USA esindajaks SALT I ja SALT Ilrelvas-tikku puutuvatel läbirääkimistel 1973-79 ja 1981-84. Rowney kirjeldas tabavalt ja tihti tugeva huumoriga, millised „karulõkse" endas peidab „Vene karuga" koos konverentsi laua taha istumine. Ta iseloomustas venelaste filosoofiat järgmiselt: „Mis minu oma, on igavesti minu oma; mis sinu oma, selle üle võib vaielda." Suursaadik tõi esile rea isiklikke kogemusi ja tähelepanekuid läbirääkimistest N. Liidu esindajatega, mis näitasid elavalt, nagu ÜEKN-i paljude maade esindajad omavahelistes jutuajamistes hiljem mainisid, et ameeriklased ei ole sugugi nii naiivsed nagu vahel kardetakse ning on hea meel näha nende hulgas mehi, kes seisavad kahe jalaga reaalsuses ega ole võõrad ühegi N. Liidu salakavala triki suhtes. Kindralleitnant Rowny on erinõunikuks relvastuse kontrolli alal nii USA presidendile kui ka välisministrile (Secretary of State George Shultz). OLUKORDI N.LIIDUS Kolmanda ja viimase ettekande pidas dr. John Lenczkowski, noor ja intelligentne ja Johns Hopkinsi ülikoolide akadeemilisi kraade omav poliitiliste teaduste asjatundja, kelle sulest ilmunud rida publikatsioone ja raamatuid. Dr. Lenczkowski on Riikliku Julgeoleku Nõukogu (National SecurityCouncil) juures Euroopa ja N. Liidu afääride osakonna direktor. ' Kohe oma ettekande alul lõi ta kiire kuid tabava perspektiivi N. Liidu suhtumisest oma elanikkonna põhilistesse vajadustesse. Nimelt on N. Liidus vähem telefone kui Hispaanias ning iga tuhande elaniku kohta vähem autosid kui Lõuna-Aafrika mustadel. Kuna Hispaanias on ainult 32 miljonit; elanikku ja Lõuna- Aafrika mustad (vähemalt aja^ lehtede järgi) on maailma kõige vaesemad ning rõhutumad inim-varjud, siis fakt, et Nõukogude kodanik on mõlemast viletsamas olukorras, määrab täpselt ära, mida valitsus seal elanike heaolust arvab. Y Dr. Lenczkowski rõhutas eriti, et siinne ajakirjandus tavaliselt unustab, et N. Liit on esmajoones siiski kommunistlik riik, kus kõike juhib ja suunab kommunistlik partei. Partei ideed ja sihid on aga kindlad kui kivist raiutud, mitte tuvide'* ja ,,hau-gaste" linnulennuline dialoog, nagu sellest liberaalne USA ajakirjandus enamuses fantaseerib. Dr. Lenczkowski sulest on sel teemal ilmunud põhjalik uuri-musteos „Soviet Perceptions-of US Foreign Policy",; Cornell University Pressi kirjastusel. Kõnelejad vastasid ka küsi-ustele, mida esitasid ÜEKN-i elegaadid. Koi. Ylo Änsoni poolt üles tõstetud küsimusega OSI poolt kasutatava KGB tõendmaterjali suhtes näiteks nõustus Dr. Lenczkowski, et selline materjal pole tõesti usaldatav, vaid teenib enamuses ainult partei huve. Üldse oli arusaamine ÜEKN-i esinduskogu ja Valge Maja ametlike esindajate vahel väga hea. 5 CD' E m 5 5 a rä 5 m m m m tn m m õ m m m S õ. § £ õ £ D D Õ 5- õ 5 93 Õ E 5 õ a õ n a 5 D 5 ' a Cl õ a a a õ 5 5 tv S n õ m E 5 m m 5 n ä m õ õ õ Ci •5 õ õ a 5' 5 B D O Õ 5 õ B Õ ä DB 2 m m m õB w m m 5 m 5 w E Š 5 E m '. õ õ m S 5 S n D E D Ontario Ühispankade Liidu teenetemärk (Distinguished Service Award) on loodud 1979.a., et hinnata neid ühispankade liikumises väljapaistvaid isikuid, kes on näidanud oma võimeid ühispankade väljaarendamises ja kes on võimelised ja tahtelised töötama ühiispan° kade hüvanguks. 19B6.aastaI on valitud eelnimetatud teenetemärgi saajaks Toronto Eesti Ühispanga asutaja liige ja kauaaegne juhatuse esimees Artur Ekbaum, kes suri 1976.a. Märk anti üle Artur Ekbaumi lesele Salme Ekbaumile, kusjuures üleandjaks vastaval tseremoonial oli endine Ühispankade Liidu esi" mees John Hallinan. Ühenduses märgi üleandmisega tutvustati Artur Ekbaumi elulugu kodumaalt kuni surmani Kanadas. Mainiti tema õpinguid Shveitsis ja Saksamaal, tema tegevust ühistegelikus liikumises Eestis, põgenemist N . Liidu okupatsiooni eest, aastaid Rootsis, kus Artur Ekbaum jätkas õpinguid, ja lõpuks saabumist Kanadasse. Siin oli Ekbaumi elutöö 1954.a. Toronto Eesti Ühispanga asutamine ja selle juhtimine pikkade aastate jooksul. Eluloos on eriliselt tõstetud esile meie ühispanga osa eesti ühiskonnas Ontarios. Samuti on mainitud Artur Ekbaumi kirjutisi, mis on rikastanud ühispankade liikumist. • E.A.. ^ Eestlaste väljapanek rahvaste näitusel St. PetersburgMs, Floridas. Evald Pohl ja Ludvig Wahter esinemas, Ilmari ja Hilma Suurkivi müügilauas, rahvarõivais Leena Aare, Maie Rebane, Elve Koop, Bpnita Naukas, ia KirsimägL Tali oma mitme külmanäpistuse-ga on nüüd lõpuks möödas ja märtsikuu on toonud lilleilu Floridasse õitsevate asaleapõõsaste näol Need kaunistavad suurte värvilai-kudena majaesiseid. Kahjuks on see ilu aga lühike. Eestlaste seltskondlik tegevus oli elav Kesk-Floridas veebruaris. Suuremateks sündmusteks olid osavõtt- rahvuste näitus-basaarist Sf. Fetersburgis veebruari kesk > kioski kuulsaks saanud ..kuremarii-niga" korraldas seltsi esimees Henn Rebane ise. Ettekannete osas esines eesti rahvalauludega tenor Evald Pohl, Ludvig Wahteri akordioni saatel Peale nimetatute aitasid veel paljud teised seltsiliikmed oma panustega kaasa selle ürituse heaks kordami-nekuks. Eestlaste, lätlaste, leedulaste ja teiste ikestatud rahvuste osavõtt niisuguseist rahvarohkeist üritusist ei lase neile tehtud ülekohut unustus-ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähis- se minna. Salme Ekbaum ja endine Ühis° pankade Liidu esimees John Ha!° teenetemärgi üleandmisel tamine 22. veebruaril Rahvuste näituse korraldajaks qn St.^"5tersbuFgis Rahvuste selts. Selle seltsi liikmeteks on praegu^;42 eri rahvuste gruppi. Need kõik võtsid ühel või teisel viisil osa sellest näitusest, liäituse väljapanekud tutvustavad eri rahvuste päritolumaid, nende räfivakunsti ja omapärasusi. Eraldi väljapanekutest on rahvus-gruppidel oma söökide ja jookide müügilauad, kus pakutakse rahvustoite kõikidest maailmakaartest. Kogu näituse kestel toimuvad näitelaval esinemised eriTahvusgruppide poolt. Näituse avatseremoonia algab värviküllase rahvuste paraadiga, millest rahvuste grupid võtavad osa eranditult rahvarõivast oma rahvuslipuga eesotsas. Eestlased võtsid osa, nagu eelmisil aastailgi, rahvusliku väljapanekuga, joogikioskiga ja laval esinemisega. Eesti väljapaneku ja muu korraldajaks ja koordineerijaks oli Sylvia Kirsimägi. Väljapaneku kunstiliseks kujundajaks oli Tõnis Linnamaa. Joogi- VABARUGI AASTAPÄEV Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks koguneti tänavu Kesk-Flori-da Eesti Sehsi poolt korraldatud aktusele ja sellele järgnevale lõunale Clearwater'i roheliste golfiväljade keskel asuvasse Coüntryside Golf & County Club'isse. Osavõtjaid kogunes üle saja, neid oli nii lähemalt kui kaugemalt, koguni päris kaugeh, Torontost ja Montrealistki. Aktus algas traditsioonilise lippude sissetoomisega Linda ja Paul Rebase poolt. Sellele järgnes riigihümn, mida juhatas Evald Pohl, kes oli ühtlasi ka aktuse teadustajaks. Liigutava palvuse pidas õpetaja Juhan Suurkivi paludes abi meie rahvale võõra võimu a l l Avasõna ütles seekord Egon Nurmet nii inglise kui ka eesti keeles. Ta tuletas ka meelde seda päeva Tallinnas, mil Eesti kuulutati iseseisvaks, kuna ta oli noore poisina selle tunnistajana seal. Tema poolt oli ka aktuse kavalehe illustratsioon. ärgnes aktusekõne, mida pidas Eesti Rahvuskomitee USA-s esinduskogu liige Olaf Tammark. Kõne oli sütitav, julgustav, inspireeriv" ja manitsev, kutsudes üles mitte väsida, toetamast vabadusvõitlejaid, aidata neid ja nende perekondi. Tema kõne võeti vastu tormilise kiiduavaldusega. 0. Tammark oli üles seadnud laua " vangistatud vabadusvõitlejate piltide ja vastava materjaliga tutvumiseks. Aktust kaunistas külaskostina sooloettekandega sopran Marga Tammark Irmgard Saare klaverisaatel. Ta esitas Leo Virkhausi,.Hinges helise viis" jä Jüri Mandre „Saabub aeg". Tervituste osas luges seltsi kirjatoimetaja Hilja Pohl ette seltsile saadetud tervitused. Sellele järgnesid tervitused kohälviibivailt Läti, Leedu ja Ukraina seltside esindajailt. Lõppsõna ütles seltsi abiesimees Heinz Koop, millesse ta sidus päevakohase luulepala eesti luule paremikust. Püstitõusmisega ja hetkelise vaikusega mälestati ka vabaduse eest langenuid. Aktus lõppes Eesti Vabariigi hümniga ,,Mu isamaa.mu õnn ja rõõm"! ;. Järgneval lõunal golfiväljade taustal veedeti mõned tunnid vestluses. Ajaviitömuusikat'pakkus Ilmar Uus-vell oma helilintide kogust. Muusikalisi vahepalasid andsid veel Marga Tammark ja Irmard Saar, Pohl — Wahteri duo (tenor, akordion) ja abielupaar Tammark, duetti lauldes. Ei puudunud ka loterii, mida korraldas Eddy Lii abilistega. eo OPTIKUD iBMOiiiiioiiaiiaiiQiiaiioiiBiioiiDiiaiiDiiDiiQiiiiiiiioiiaiioiiBiioiioiigiioiiaiiQiiaiiDiiDiiaiiaiioM Majandusminister Michael Wil-soni eelarve, mille peamiseks eesmärgiks on uute töökohtade loomine ja riigivõla vähendamine, ^ i a b teravat arvustust mõlema opositsioonipartei ja nende juhtimisel ka keskklassi poolt. Keskklassi maksukoormat on Eelarves tunduvalt suurendatud, et riigi vä-lisvõlga vähendada. Sellega ei ole nõus oppositsiooniparteid ja suuremad tulumaksu maksjad. (PT j-1 • B 1 .1^ m rorontos tõuseb kinnisvarademaks vanematelt majadelt Meiropolitan-Toronto piires on kaalumisel kinnisvarade maksustamine nende turuväärtuse alusel. Sellekohaselt võiks 1/3 majadelt kinnisvaramaks langeda, 1/3 majadel jääda endiseks ja 1/3 majadel tõuste^, kuni $1000 või rohkem, pealiselt vanade majade juures kui müügihind on üle 1100.000. ^ . ' . : • , ,• Vanad majad kuuluvad peamiselt pensionäridele, kelle sjssetulek on piiratud ja nad vaevah suudavad maksta kõrgendatud kinnisvaramaksu. Nende suhtes peaksid linnavalitsused arvestama eriolukorda ja kinnisvaramaksu jätma vähemalt endiseks. See on Scarborough linnapea G u 8 Harrise arvamine ja paljud lipnanõusiikud jagaved tema a m - tootmine 0 Õlitootvate riikide esindajad Genfis nõustusid, et õli mitte turustada odavamah kui 128 vaat. Et seda hinda saada, peeti vajalikuks vähendada. õlitoodangut 20% võrra. Raskusi tekkis küsimuse juures, missugusel hulgal üks või teine riik peaks vähendama toodangut. Venetsueela oli üks, riikidest, kes üldse ei olnud nõus oma õlitoodangut vähendama. Teistest riikidest mitmed ei olnud nõus toodangut vähendama 20% võrra. Missugusele kokkuleppele õlitootvate riikide esindajad Genfis jõuavad, ei ole veel teada. On hakatud saatma massiliselt Mr ju majandusministrile, süüdistades teda selles, et ta on suuremeelselt kulutamas raha sotsiaalhoolekandele, töötatöoliste abistamiselt ja igasuguste teiste toetuste peale. Peaminister ja valitsus peaksid leidma realistlikuma lahenduse, kuidas Kanada i i i jsnnduslikkü olu-parandada. Ühes rohkete allkirjadega kirjas märgitakse, et prae-ei ole süüdi Kanade See on kujunenud eelmise valitsuse ajal Olukorra parandamiseks tuleb kokkuhoidu teostada kõigil kanadalastel, mitte üksi keskklass i l Etteheiteid tehakse ka Kanada ära pikalt opositsiooniparteide kriitika HeBistege 439-2538 tamise alal, tehes nendele parteidele odavat reklaami ja soodustab liberaalide partei võimule tulekut WASHINGTON - Stalini tütar Svetlana on astunud ühendusse USA saatkonna ametnikega Moskvas, et selgitada tema tagasituleku võimalusi läände. Svetlana 1984.a. ootamatult avaldas soovi minna tagasi N. Liitu ja Moskvasse jõudes tegi halvustavaid märkusi demokraatliku korra kohta. Svetlana tahab tulla Ühendriigesse, et kohata oma tütart Olgat, kes on sündinud USA-s. VANCOUVER- Roman Diaz, endise Filipiinide diktaator Marcose usaldusmees Vancouveris, teatas et tema on olnud umbes ^30 miljonit Marcose raha investeerinud kinnisvaradesse Vancouveris. Arvatakse, *8t Marcosel.on paigutatud välismaa pankadesse ja kinnisvaradesse umbes $10 miljardi väärtuses Filipiinide riigi raha. Filipiinide valitsus on alustanud suurt kampaaniat selleks, et seda raha kätte saada terves ulatuses. WASHINGTON — Ametlikult teatatakse, et USA valitsus on hakanud varustama kommunistliku valitsuse vastaseid Afganistanis ja Apgolas kergete, lennukivastaste rakettidega, mis on suureks abiks vabadusvõitlejaile. Seni on USA valitsus saatnud vabadusvõitlejaile Hiina ja N. Liidu lennukivasta-seid rakette, mida on olnud võimalik osta rahvusvaheliselt relvatu-rult. See otsus võib teravamaks muuta N. Liidu ja USA valitsuse vahekorra järgmise tippkonve-rentsi ettevalmistamisel. ANCHORAGE, ALASKA - Tuldpurskav mägi Augustino saadab kuni 5 km kõrgusele tuha ja kivikeste purskeid. Inimesed 100 km kaugusel peavad kandma gaasimaske, kui tahavad selles piirkonnas elada. Arvatakse, et stratosfääri tõusnud tuha-pilved võivad aastaid keerelda ümber maakera ja mõjustada isegimaa-kera temperatuuri. • MANAGUA — Nikaraagua valitsus võttis omaks, pärast esialgset eitamist, et Nikaraagua väeosad tungisid üle piiri Honduurasesse sealsete kontrate üksuste hävitamiseks, ja USA valitsuse esindaja teatas Washingtonis, et Nikaraaguas väeosad ei tulnud üle piiri Hon-duurase territooriumile sellises suuruses nagu esialgu teatati. Mida üks või teine pool selle juures taotles, pole selge. USA senat seda siiski arvestas, pooldades S150 miljoni suuruse toetuse andmist kontrate üksuste väljaõpetamiseks ning viimistletud relvadega varustamiseks Honduurases. OTTAWA — Senaator Jacques Hebert paastus 22 päeva protestiks Mulroney valitsuse otsuse vastu mitte jätkata ^20 miljoni suurust toetuse andmist noortele, keda perekondades halvasti koheldakse. Mulroney valitsus peab seda maksumaksjate raha raiskamiseks. 31. märtsil lõpetas. Hebert paastumise saavutamata oma eesmärki, kuid tuues küsimuse tulipunkti. MOSKVA - N. Liidu juht Mihhail Gorbatshov oma raadiokõnes N. Liidu rahvale nõudis, et tema ja USA president Reagan peaks lähe- I ajal saama kuskil kokku ja RATAS OPTIK 46S-6251 219 DAWFORTH AVE., TORONTO Suur valik parima kvaliteediga' moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid saadaval. Täidame ka kodumaiseid retsepte — .ÕIGESTI, ja soovikorral püstitame. Raamid $12.00-200.00. KAASMAALASTELE 10% HINNAALANDUST. ^ leidma ühise tee, kuidas vähendada pinevust suurvõimude vahel, et lõpetada võidujooksu relvastuse uuendamise ja suurendamise alal Gorbatshov kinnitas, et vaatamata USA viimasele tuumalaengu katsetamisele Nevada kõrbes, N. Liit ei hakka teostama uusi katseid tuu-malaengutega. Omas ettepanekus tippude kokkusaamiseks Gorbatshov ei maininud oma kokkusaamist sel aastal president Reaganiga New Yorgis ÜRO üldkoosoleku aijal. Nähtavasti ta peab oluliseks varajasemat kokkusaamist president Reaganiga, enne ÜRO üldkoosoleku algust.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 3, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-04-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860403 |
Description
Title | 1986-04-03-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 883) 198@ KÜitvägede rihihgukui äelasi, kes sõjakooli .esimehe eas oli ka egu töötab 8, major T. eeriklaste önespant-p. Parming iiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiB A T I N G S d, korstna-iings). Eesti äri IK 80 iiiiiiiiiiiiiiiiiniB rtiklist: ifically de-ön in Nor-ftheStates hilania. As s were oc-rmany and inillegally today. The ge pf neo- Bältic, is nsöf Baltic d selles kü-e vähemalt •MI) ja Carl • VES 51 •i i • Ii' • Elu" nif. N E L J A P Ä E V A L , 3. A P R I L L I L "^-HURSDÄY, A P R I L 3 3 JlllligilBIIIIIBIIIIIIIIBIlilllllfiltlllffngilBiig^lBilsiiiiiBii^ I Selgitati U S A seisukohti o 5 • § 5 • 5 CD 5 5 5 S 5 5 õ 5 • m m 5 5 £ Š .0 5 5 2 5 õ .5 5 • õ 5 § ' B 5 n 5 • õ n 5 õ a a n CD õ . õ 5 õ õ S 5 • 5 õ õ m m Š m . õä n 5 s m m m 5 m õ CD 5 S l£ • • i l 'E õ ' 5 5 , õ . õ õ • 5 5 £ S tl 2 õ. S 5 § 5 5 õ 5 2 õ 5 a 5. 5 õ § õ 3 5 5 2 m 5 . 2 2 5 õ õ 5 £ 2 ' õ S 2 § õ 5 Š n ' E .2 • 5 5 5 õ " 5 . D ; D . G . l : U l e - Eesti peeti seökord onis Valges Majas Eestlasi oli kohal umbes poolsada, eesotsas ÜEKN esimehe Lembit Savij sekretär Peeter Kiigu, laekur Mäido Ka;ri ja teisti juhatuse liikmetega. Kanadast pii saabunud EKN-i esimees Laas Leivat, Hans Lupp ja Wal-ter Pent. Eesti Rahvuskomiteed Ühendriikides esindas ERKU esimees Juhan S*morisõn koos rea juhatuse liikmetega. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu (EVL) esindajatest koi. Ylo Anson on ühtlasi ka ÜEKN-i juhatuse liige. ÜEKN-i esinduskogu liikmeid ja Washington;-Baltimore kohalike eesti organisatsioonide nooremat juhtkonda oli samuti kohal hulgäliseh. ^ Avasõnu ja tervitusi president Ronald Reagani poolt ütles Linas Kojelis, kes on presideiidi eri-assistent ja ühiskondliku infor-matsioohiosakonna asedirektor. Ta on Californiast pärinev nqjor energiline leedulane, kes seni bahlastest saavutanud kõige mõjukama positsiooni USA valitsuse juures. Kõnelejaid. tutvuistas lähemalt informatsiooniosa-konna erinõunik Theresa Elmo-re Behrendt. KESK-AMEERIKA Esimese ettekande ÜEKN-i üldkogule tegi Robert R.Reilly, Kesk-Ameerika olude erinõunik Valges Majas, teemal „ühendrii-kide valis- ja majanduspoliitika Kesk- jaLõuha-Ameerikas". Kõneleja tõi maakaardi abil piltli-kuh ja põhjalikult.esile Nikaraagua strateegilise tähtsuse Kariibi mere väinade võimalikuks sulgemiseks. Samuti näitas kõneleja, kuidas Vene ehitüselolevastl baasist Punta Fuentes on võimalik lennukite valve all hoida kogu USA läänekallast, milline võimalus venelastel on seni puudunud. Rõhutati edasi, et inimõi-güsfe rikkumises on sandinista võimu kuritööd võrreldes,,kontratega" vahekorras umbes 99:1. Ühendriikide ajakirjandus ,aga toob tavaliselt ära „kontrate" ühe kuritöö, jättes sandinistade 99 kuritööd mainimata. ÜEKN-ile pandi südamele president Reaganit toetada tema suures Nikaraagua „koptrate" toetamise aktsioonis ($30 miljonit humanitaarseks abiks ja S70 miljonit sõjaliseks toetuseks), et tõkestada kommunistliku võimu esimest katset kinnitada kanda Ameerika mandrile. Ettekandest tuli katulipunkti hiljutise Grenada operatsiooni tähtsus; Nimelt oleks Grenada langemine kommunistide kätte sulgenud neljanda väina Kariibi merre (Xuuba on põhiliselt kaks väina juba sulgenud). „VENE KARU" TRipiD Teiseks ettekandeks oli suursaadik Edward L. Rowny ^Strateegiline kaitse initsiatiiv (SDI) ja relvastuse kontroll". Tema sõjaväeline aukraad on kindralleitnant ja ta on olnud USA esindajaks SALT I ja SALT Ilrelvas-tikku puutuvatel läbirääkimistel 1973-79 ja 1981-84. Rowney kirjeldas tabavalt ja tihti tugeva huumoriga, millised „karulõkse" endas peidab „Vene karuga" koos konverentsi laua taha istumine. Ta iseloomustas venelaste filosoofiat järgmiselt: „Mis minu oma, on igavesti minu oma; mis sinu oma, selle üle võib vaielda." Suursaadik tõi esile rea isiklikke kogemusi ja tähelepanekuid läbirääkimistest N. Liidu esindajatega, mis näitasid elavalt, nagu ÜEKN-i paljude maade esindajad omavahelistes jutuajamistes hiljem mainisid, et ameeriklased ei ole sugugi nii naiivsed nagu vahel kardetakse ning on hea meel näha nende hulgas mehi, kes seisavad kahe jalaga reaalsuses ega ole võõrad ühegi N. Liidu salakavala triki suhtes. Kindralleitnant Rowny on erinõunikuks relvastuse kontrolli alal nii USA presidendile kui ka välisministrile (Secretary of State George Shultz). OLUKORDI N.LIIDUS Kolmanda ja viimase ettekande pidas dr. John Lenczkowski, noor ja intelligentne ja Johns Hopkinsi ülikoolide akadeemilisi kraade omav poliitiliste teaduste asjatundja, kelle sulest ilmunud rida publikatsioone ja raamatuid. Dr. Lenczkowski on Riikliku Julgeoleku Nõukogu (National SecurityCouncil) juures Euroopa ja N. Liidu afääride osakonna direktor. ' Kohe oma ettekande alul lõi ta kiire kuid tabava perspektiivi N. Liidu suhtumisest oma elanikkonna põhilistesse vajadustesse. Nimelt on N. Liidus vähem telefone kui Hispaanias ning iga tuhande elaniku kohta vähem autosid kui Lõuna-Aafrika mustadel. Kuna Hispaanias on ainult 32 miljonit; elanikku ja Lõuna- Aafrika mustad (vähemalt aja^ lehtede järgi) on maailma kõige vaesemad ning rõhutumad inim-varjud, siis fakt, et Nõukogude kodanik on mõlemast viletsamas olukorras, määrab täpselt ära, mida valitsus seal elanike heaolust arvab. Y Dr. Lenczkowski rõhutas eriti, et siinne ajakirjandus tavaliselt unustab, et N. Liit on esmajoones siiski kommunistlik riik, kus kõike juhib ja suunab kommunistlik partei. Partei ideed ja sihid on aga kindlad kui kivist raiutud, mitte tuvide'* ja ,,hau-gaste" linnulennuline dialoog, nagu sellest liberaalne USA ajakirjandus enamuses fantaseerib. Dr. Lenczkowski sulest on sel teemal ilmunud põhjalik uuri-musteos „Soviet Perceptions-of US Foreign Policy",; Cornell University Pressi kirjastusel. Kõnelejad vastasid ka küsi-ustele, mida esitasid ÜEKN-i elegaadid. Koi. Ylo Änsoni poolt üles tõstetud küsimusega OSI poolt kasutatava KGB tõendmaterjali suhtes näiteks nõustus Dr. Lenczkowski, et selline materjal pole tõesti usaldatav, vaid teenib enamuses ainult partei huve. Üldse oli arusaamine ÜEKN-i esinduskogu ja Valge Maja ametlike esindajate vahel väga hea. 5 CD' E m 5 5 a rä 5 m m m m tn m m õ m m m S õ. § £ õ £ D D Õ 5- õ 5 93 Õ E 5 õ a õ n a 5 D 5 ' a Cl õ a a a õ 5 5 tv S n õ m E 5 m m 5 n ä m õ õ õ Ci •5 õ õ a 5' 5 B D O Õ 5 õ B Õ ä DB 2 m m m õB w m m 5 m 5 w E Š 5 E m '. õ õ m S 5 S n D E D Ontario Ühispankade Liidu teenetemärk (Distinguished Service Award) on loodud 1979.a., et hinnata neid ühispankade liikumises väljapaistvaid isikuid, kes on näidanud oma võimeid ühispankade väljaarendamises ja kes on võimelised ja tahtelised töötama ühiispan° kade hüvanguks. 19B6.aastaI on valitud eelnimetatud teenetemärgi saajaks Toronto Eesti Ühispanga asutaja liige ja kauaaegne juhatuse esimees Artur Ekbaum, kes suri 1976.a. Märk anti üle Artur Ekbaumi lesele Salme Ekbaumile, kusjuures üleandjaks vastaval tseremoonial oli endine Ühispankade Liidu esi" mees John Hallinan. Ühenduses märgi üleandmisega tutvustati Artur Ekbaumi elulugu kodumaalt kuni surmani Kanadas. Mainiti tema õpinguid Shveitsis ja Saksamaal, tema tegevust ühistegelikus liikumises Eestis, põgenemist N . Liidu okupatsiooni eest, aastaid Rootsis, kus Artur Ekbaum jätkas õpinguid, ja lõpuks saabumist Kanadasse. Siin oli Ekbaumi elutöö 1954.a. Toronto Eesti Ühispanga asutamine ja selle juhtimine pikkade aastate jooksul. Eluloos on eriliselt tõstetud esile meie ühispanga osa eesti ühiskonnas Ontarios. Samuti on mainitud Artur Ekbaumi kirjutisi, mis on rikastanud ühispankade liikumist. • E.A.. ^ Eestlaste väljapanek rahvaste näitusel St. PetersburgMs, Floridas. Evald Pohl ja Ludvig Wahter esinemas, Ilmari ja Hilma Suurkivi müügilauas, rahvarõivais Leena Aare, Maie Rebane, Elve Koop, Bpnita Naukas, ia KirsimägL Tali oma mitme külmanäpistuse-ga on nüüd lõpuks möödas ja märtsikuu on toonud lilleilu Floridasse õitsevate asaleapõõsaste näol Need kaunistavad suurte värvilai-kudena majaesiseid. Kahjuks on see ilu aga lühike. Eestlaste seltskondlik tegevus oli elav Kesk-Floridas veebruaris. Suuremateks sündmusteks olid osavõtt- rahvuste näitus-basaarist Sf. Fetersburgis veebruari kesk > kioski kuulsaks saanud ..kuremarii-niga" korraldas seltsi esimees Henn Rebane ise. Ettekannete osas esines eesti rahvalauludega tenor Evald Pohl, Ludvig Wahteri akordioni saatel Peale nimetatute aitasid veel paljud teised seltsiliikmed oma panustega kaasa selle ürituse heaks kordami-nekuks. Eestlaste, lätlaste, leedulaste ja teiste ikestatud rahvuste osavõtt niisuguseist rahvarohkeist üritusist ei lase neile tehtud ülekohut unustus-ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähis- se minna. Salme Ekbaum ja endine Ühis° pankade Liidu esimees John Ha!° teenetemärgi üleandmisel tamine 22. veebruaril Rahvuste näituse korraldajaks qn St.^"5tersbuFgis Rahvuste selts. Selle seltsi liikmeteks on praegu^;42 eri rahvuste gruppi. Need kõik võtsid ühel või teisel viisil osa sellest näitusest, liäituse väljapanekud tutvustavad eri rahvuste päritolumaid, nende räfivakunsti ja omapärasusi. Eraldi väljapanekutest on rahvus-gruppidel oma söökide ja jookide müügilauad, kus pakutakse rahvustoite kõikidest maailmakaartest. Kogu näituse kestel toimuvad näitelaval esinemised eriTahvusgruppide poolt. Näituse avatseremoonia algab värviküllase rahvuste paraadiga, millest rahvuste grupid võtavad osa eranditult rahvarõivast oma rahvuslipuga eesotsas. Eestlased võtsid osa, nagu eelmisil aastailgi, rahvusliku väljapanekuga, joogikioskiga ja laval esinemisega. Eesti väljapaneku ja muu korraldajaks ja koordineerijaks oli Sylvia Kirsimägi. Väljapaneku kunstiliseks kujundajaks oli Tõnis Linnamaa. Joogi- VABARUGI AASTAPÄEV Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks koguneti tänavu Kesk-Flori-da Eesti Sehsi poolt korraldatud aktusele ja sellele järgnevale lõunale Clearwater'i roheliste golfiväljade keskel asuvasse Coüntryside Golf & County Club'isse. Osavõtjaid kogunes üle saja, neid oli nii lähemalt kui kaugemalt, koguni päris kaugeh, Torontost ja Montrealistki. Aktus algas traditsioonilise lippude sissetoomisega Linda ja Paul Rebase poolt. Sellele järgnes riigihümn, mida juhatas Evald Pohl, kes oli ühtlasi ka aktuse teadustajaks. Liigutava palvuse pidas õpetaja Juhan Suurkivi paludes abi meie rahvale võõra võimu a l l Avasõna ütles seekord Egon Nurmet nii inglise kui ka eesti keeles. Ta tuletas ka meelde seda päeva Tallinnas, mil Eesti kuulutati iseseisvaks, kuna ta oli noore poisina selle tunnistajana seal. Tema poolt oli ka aktuse kavalehe illustratsioon. ärgnes aktusekõne, mida pidas Eesti Rahvuskomitee USA-s esinduskogu liige Olaf Tammark. Kõne oli sütitav, julgustav, inspireeriv" ja manitsev, kutsudes üles mitte väsida, toetamast vabadusvõitlejaid, aidata neid ja nende perekondi. Tema kõne võeti vastu tormilise kiiduavaldusega. 0. Tammark oli üles seadnud laua " vangistatud vabadusvõitlejate piltide ja vastava materjaliga tutvumiseks. Aktust kaunistas külaskostina sooloettekandega sopran Marga Tammark Irmgard Saare klaverisaatel. Ta esitas Leo Virkhausi,.Hinges helise viis" jä Jüri Mandre „Saabub aeg". Tervituste osas luges seltsi kirjatoimetaja Hilja Pohl ette seltsile saadetud tervitused. Sellele järgnesid tervitused kohälviibivailt Läti, Leedu ja Ukraina seltside esindajailt. Lõppsõna ütles seltsi abiesimees Heinz Koop, millesse ta sidus päevakohase luulepala eesti luule paremikust. Püstitõusmisega ja hetkelise vaikusega mälestati ka vabaduse eest langenuid. Aktus lõppes Eesti Vabariigi hümniga ,,Mu isamaa.mu õnn ja rõõm"! ;. Järgneval lõunal golfiväljade taustal veedeti mõned tunnid vestluses. Ajaviitömuusikat'pakkus Ilmar Uus-vell oma helilintide kogust. Muusikalisi vahepalasid andsid veel Marga Tammark ja Irmard Saar, Pohl — Wahteri duo (tenor, akordion) ja abielupaar Tammark, duetti lauldes. Ei puudunud ka loterii, mida korraldas Eddy Lii abilistega. eo OPTIKUD iBMOiiiiioiiaiiaiiQiiaiioiiBiioiiDiiaiiDiiDiiQiiiiiiiioiiaiioiiBiioiioiigiioiiaiiQiiaiiDiiDiiaiiaiioM Majandusminister Michael Wil-soni eelarve, mille peamiseks eesmärgiks on uute töökohtade loomine ja riigivõla vähendamine, ^ i a b teravat arvustust mõlema opositsioonipartei ja nende juhtimisel ka keskklassi poolt. Keskklassi maksukoormat on Eelarves tunduvalt suurendatud, et riigi vä-lisvõlga vähendada. Sellega ei ole nõus oppositsiooniparteid ja suuremad tulumaksu maksjad. (PT j-1 • B 1 .1^ m rorontos tõuseb kinnisvarademaks vanematelt majadelt Meiropolitan-Toronto piires on kaalumisel kinnisvarade maksustamine nende turuväärtuse alusel. Sellekohaselt võiks 1/3 majadelt kinnisvaramaks langeda, 1/3 majadel jääda endiseks ja 1/3 majadel tõuste^, kuni $1000 või rohkem, pealiselt vanade majade juures kui müügihind on üle 1100.000. ^ . ' . : • , ,• Vanad majad kuuluvad peamiselt pensionäridele, kelle sjssetulek on piiratud ja nad vaevah suudavad maksta kõrgendatud kinnisvaramaksu. Nende suhtes peaksid linnavalitsused arvestama eriolukorda ja kinnisvaramaksu jätma vähemalt endiseks. See on Scarborough linnapea G u 8 Harrise arvamine ja paljud lipnanõusiikud jagaved tema a m - tootmine 0 Õlitootvate riikide esindajad Genfis nõustusid, et õli mitte turustada odavamah kui 128 vaat. Et seda hinda saada, peeti vajalikuks vähendada. õlitoodangut 20% võrra. Raskusi tekkis küsimuse juures, missugusel hulgal üks või teine riik peaks vähendama toodangut. Venetsueela oli üks, riikidest, kes üldse ei olnud nõus oma õlitoodangut vähendama. Teistest riikidest mitmed ei olnud nõus toodangut vähendama 20% võrra. Missugusele kokkuleppele õlitootvate riikide esindajad Genfis jõuavad, ei ole veel teada. On hakatud saatma massiliselt Mr ju majandusministrile, süüdistades teda selles, et ta on suuremeelselt kulutamas raha sotsiaalhoolekandele, töötatöoliste abistamiselt ja igasuguste teiste toetuste peale. Peaminister ja valitsus peaksid leidma realistlikuma lahenduse, kuidas Kanada i i i jsnnduslikkü olu-parandada. Ühes rohkete allkirjadega kirjas märgitakse, et prae-ei ole süüdi Kanade See on kujunenud eelmise valitsuse ajal Olukorra parandamiseks tuleb kokkuhoidu teostada kõigil kanadalastel, mitte üksi keskklass i l Etteheiteid tehakse ka Kanada ära pikalt opositsiooniparteide kriitika HeBistege 439-2538 tamise alal, tehes nendele parteidele odavat reklaami ja soodustab liberaalide partei võimule tulekut WASHINGTON - Stalini tütar Svetlana on astunud ühendusse USA saatkonna ametnikega Moskvas, et selgitada tema tagasituleku võimalusi läände. Svetlana 1984.a. ootamatult avaldas soovi minna tagasi N. Liitu ja Moskvasse jõudes tegi halvustavaid märkusi demokraatliku korra kohta. Svetlana tahab tulla Ühendriigesse, et kohata oma tütart Olgat, kes on sündinud USA-s. VANCOUVER- Roman Diaz, endise Filipiinide diktaator Marcose usaldusmees Vancouveris, teatas et tema on olnud umbes ^30 miljonit Marcose raha investeerinud kinnisvaradesse Vancouveris. Arvatakse, *8t Marcosel.on paigutatud välismaa pankadesse ja kinnisvaradesse umbes $10 miljardi väärtuses Filipiinide riigi raha. Filipiinide valitsus on alustanud suurt kampaaniat selleks, et seda raha kätte saada terves ulatuses. WASHINGTON — Ametlikult teatatakse, et USA valitsus on hakanud varustama kommunistliku valitsuse vastaseid Afganistanis ja Apgolas kergete, lennukivastaste rakettidega, mis on suureks abiks vabadusvõitlejaile. Seni on USA valitsus saatnud vabadusvõitlejaile Hiina ja N. Liidu lennukivasta-seid rakette, mida on olnud võimalik osta rahvusvaheliselt relvatu-rult. See otsus võib teravamaks muuta N. Liidu ja USA valitsuse vahekorra järgmise tippkonve-rentsi ettevalmistamisel. ANCHORAGE, ALASKA - Tuldpurskav mägi Augustino saadab kuni 5 km kõrgusele tuha ja kivikeste purskeid. Inimesed 100 km kaugusel peavad kandma gaasimaske, kui tahavad selles piirkonnas elada. Arvatakse, et stratosfääri tõusnud tuha-pilved võivad aastaid keerelda ümber maakera ja mõjustada isegimaa-kera temperatuuri. • MANAGUA — Nikaraagua valitsus võttis omaks, pärast esialgset eitamist, et Nikaraagua väeosad tungisid üle piiri Honduurasesse sealsete kontrate üksuste hävitamiseks, ja USA valitsuse esindaja teatas Washingtonis, et Nikaraaguas väeosad ei tulnud üle piiri Hon-duurase territooriumile sellises suuruses nagu esialgu teatati. Mida üks või teine pool selle juures taotles, pole selge. USA senat seda siiski arvestas, pooldades S150 miljoni suuruse toetuse andmist kontrate üksuste väljaõpetamiseks ning viimistletud relvadega varustamiseks Honduurases. OTTAWA — Senaator Jacques Hebert paastus 22 päeva protestiks Mulroney valitsuse otsuse vastu mitte jätkata ^20 miljoni suurust toetuse andmist noortele, keda perekondades halvasti koheldakse. Mulroney valitsus peab seda maksumaksjate raha raiskamiseks. 31. märtsil lõpetas. Hebert paastumise saavutamata oma eesmärki, kuid tuues küsimuse tulipunkti. MOSKVA - N. Liidu juht Mihhail Gorbatshov oma raadiokõnes N. Liidu rahvale nõudis, et tema ja USA president Reagan peaks lähe- I ajal saama kuskil kokku ja RATAS OPTIK 46S-6251 219 DAWFORTH AVE., TORONTO Suur valik parima kvaliteediga' moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid saadaval. Täidame ka kodumaiseid retsepte — .ÕIGESTI, ja soovikorral püstitame. Raamid $12.00-200.00. KAASMAALASTELE 10% HINNAALANDUST. ^ leidma ühise tee, kuidas vähendada pinevust suurvõimude vahel, et lõpetada võidujooksu relvastuse uuendamise ja suurendamise alal Gorbatshov kinnitas, et vaatamata USA viimasele tuumalaengu katsetamisele Nevada kõrbes, N. Liit ei hakka teostama uusi katseid tuu-malaengutega. Omas ettepanekus tippude kokkusaamiseks Gorbatshov ei maininud oma kokkusaamist sel aastal president Reaganiga New Yorgis ÜRO üldkoosoleku aijal. Nähtavasti ta peab oluliseks varajasemat kokkusaamist president Reaganiga, enne ÜRO üldkoosoleku algust. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-03-03