Meie Elu = Our life, February 17, 1983

              TiamrfUirfSIBB
MEUAPÄEVAL, 17. VEEBRUARE — TiURSM¥, FEBRÜARli^ If ,^de Elu" nr. 7 (1720) 1983
mmmm seda- Ja Jahimeeste
Seltsi edukas
New Xorgis
mälestati õp.
teedel, 29, ©k^oobril lõppes Aust-iraalias
Põhjaterritooriwml peaMmias
Darwinis sajandi ssnsatsloonilisem
Isohtuprotsess, lüilles a4iventlstl pas-tori
Michael Chamberlaini naine AU^
ce Lynne (lühendatu]|t lindy) Cham-,
telain mõisteti süüdi oma kümnenäo
dalase tütre Azariai tapmises.
Asi sai alguse 17. augustil 1980. a.
Sise^Austraaüageolbogilise vaatamis­väärsuse
Ayers kalju (Ayers Röok)
juures, mis asub keset ikõrbe ja mis
on suureks turistike külgetõmbeob-,
jektiks. 'Selle hiiglasliku monoliidi la­hedal
on tekkinud ^äiike tudsmikesi
kus, 'kusileidub mõningaid ettevõte
teid, mis teenindavad peamiselt telk-;
laagreis peatuvaid turiiste.
,Telklaagrite poolt tulevad toidulõh-nad
jä danike.poolt kõrvale heide-tud
toiduijäätmed on kohale meelita­nud
palju dingosid (Austraalia met-metsikud
koerad), kes elavad Ayers
Rock'i ümber koobastes^a luuravad,
eriti õhtuti, otse teEidfe umber lootu­ses
midagi niäpata või saada suutäie
mõile. heasüdamliiku turisti poolt.
Kuril dtogode toitmine'läks kohapeal
moodi, siis muutusid nad lõpuks oige
julgeks, kaotades palju oma instink­tiivsest
kartusest inimese vastu.
DSNGO VIHS WmE?
.Teiste turistide hul'gas viibis Ayers
kalju lähedal oma tellgis ka noor ad-
Tentisti pastor Midhael Chamberlain
oma noore naise, kaihie väikse poja ja
- kümnenädalase tütre Azariaga. See
"oli 17 .augusti 1980 a. hilisõhtul, mil
Michael Chamberlain oli askeldamas
lähedaloleva barbelkjuu ütnber ja
Lyndy Chamberlain seisis nende tel­gi
lähedal pargitud perdkonna auto
juures, 'kui tema äklci karjatas, et
dimgo on viinud minen^a tütre Aza-ria.
Ta olevat näinud, kuidas telgist
väljus dimgo, ikandfes midagi ilmselt
rasiket oma suus ja suundudes võsasr
se. Tormates telki, leidis ta, et Äzaria
oli sealt kadunudl
Otsekohe korraldatud^ otsinigutel,
millest võttis osa hulk inimesi, ei lei^
tud ei dingot ega beebi jäänuseid Ai-
' nult riided olid leitud nädal aega hil­jem
kaugemal kafju juures. Need
olid ilmselt sinna paigutatud inimkä­te
poolt ja Ikandsid ka tunnuseid sel­le
kohta, et olid eAne sinna paiguta-
. mist väitja kaevatud liiva seest kus­kilt
mujalt. V L, ;i
Lapse 'kadumine äratas iile Aust­raalia
suurt tähelepanu ja põhjustas
igasuguseid 'kuuldusi, kusjuures neist
ikõige tungivamaks olii see, et last ei
ole mitte viinud ära dingo, vaid et
siin Qili tegemist inimohvriga. Vane­mate
süüle vihjas ^asjaolu, et. nad ei
wtnud kuigi kaua ja kuigi energili^
' selt osa lapse otsimisest, vaid hoidsid
rahkem oma telgi |lähedusse, lastes
teistel toimetada, otsimisi.
ÕIGEKS MÕISTEV.'OTSUS
S^irmaji^htum tüli juurdluse alla
lähema linna Alice 'Sipringi koroneri
juures 15. detsembri! samal, sx), 1980.
aastal, ja kestis kuni 20. veebruarini
S981. iKuulati üie hujik tunnistajaid,
kes osalt andsid vastukläivaki sdetu-
. si, kuid vähe tegeleti kohtuliku eks-ipertiisiga.
Eikspertide arvamist otsiti
peamiselt küsimuses, kas dingo suu-
V dab kandla ära oma suus Azaria suu­ruse
lapse ja- kas dingosid oli näha
liikumas laagri lähedal saatuslikul
Ööl. ka püüti selgitada, kas kohapeal
oli ennemalt märgata dingode agres­siivsust
inimeste, eriti laste vastu.
Kuna need küsimused vastati üld*-
joontes jaatavalt,tunnistajate ja as­jatundjate
poolt, Ikoroner tegi oma
otsuse'selle asjaolu mõjuil. Ta teatas
oma ojtsuses, et Azaria tapeti dingo
poolt ]a et ta keha kõrvaldati tund­matu
isilku (või isikute) poölt.
Oma otsuse koröner kuulutas eba-tavalisbl
viisil: ta tegi seda riiklikul
teltiviisloonil, et kogu Austraalia rah­vas
kuuleks ta sõnu, kus ta otsuse
kuullutamise järele andis oma arva-
; mise ja hinnangu Chamberlaini abi­elupaari
kohta. Tema iseloomustas
neid kui eetiliselt laitmatuid isiikuid,
kel .pole mingit süüd nende lapse
surmas ja 'kes süütiiteina langesid
paljude kuulujuttude jai insinuat­sioonide
öhvrilks. Ta avMdas lootust,
et nuudist peale on kõigil neil kuul^
Mii lõppes tookord see asi sood­salt
Ohamiberlaini^ abielupaarile.
-kuid mitte nii soodsalt
Ayers kalju rajoonis, keda hakati ar»
mutult hävitama..
UUS JUURBLUS
•Lõppu asjale see otsus aga ei tco-niud.
Teatud põhjustel politsei hak­kas
asja edasi uurima; asetades rõh­ku
juhtumiga seotud asjade ja ese­mete;
teaduslikule dq>ertiisMe, midia
enne ei tehtud. Kogutud andmte põh-.
jal Põhjaterritooriumi üremminister
tegi otsuse asi uuesti avada,
Uus kohtulik uurimus algas 20. no­vembril
1981. a. samas Alice Springis
ja selle vältel tuulati üle hulk asja­tundjaid
ja tunnistusi. Üheks ekspep
di'ks oli Inglismaalt toodud; kuulws
spetsialist koihtiiliku ekspertiisi alal
ja see ütles, et otsustades yereplebki-de
järele beebi jakil teima Ikõri oli
tõenäolisdt läbi lõigatud' terava riis­taga,
kusjuiires samal jakil õü säiv
linud ta kinnitusel veriise inimkäe
jäljend. Teised eksperdid arvasid, et
augud beebi riietusel, mida leiti pä­rast
sündmust kalju lähed'al, odid teh­tud
mitte dingo hammaste, vaid kää­ride
või jnoa abil. Ka liddsid mõned
eksperdid, kes uurisid^ politsei poolt
vaihepeal konfiskeeritud Chamberlai-nide
autiöt, et s^lle põhjas leidusid
'kuivanud verejoäd, kusjuures veri
pidi olema väiksel lapse oma.. Paljude
sellesarnaste inikrfmineerivate asja­olude
mõjul 'kohtunik tülhistas koro­neri
otsuse ja ots^istas andla Oham- •
berlainide abielupaar kohtu alla. Pr.
Lindy Chamberlaini andis ta kohtu
all süüdistuses, et ta tappis Azaria,
oma autos ja pastor Michael Cham­berlaini
kaasteadmises fakti järele. ,
UUS PROTSESS
Süüdistus tuli arutusele 13. sep­tembril
1982 aastal Dairwinis kahe­teistkümne
vandekohtumiku (ühek­sa
meest ja kokn naist) ees ja kestis
seltse inädalat, Mõlemad Chamberlai
nid ,'kätegooriliselt eitasid oma süüd,
jäädes'; oma esialgse versiooni juurde,
et; dingo viis nende lapse ära. Lindy
Chamberiain ilmus kohtusse raseda­na,
'kusjuures rasedus oli- viimases
staadiumis. Prokuratuur kutsus fcoSk-ku
45 tunnistajat ja kaitse 28.
Suur tähtsus protsessil oli eksper­tidel,
'keda toodi kohale rohkelt ja
kes avaldasid mitmes oMisemas kü­simuses
vastuikäivaid arvamisi. Li^
saks' sellele segavalt mõjus harilikule
surelikule mõistmatu teaduslik ter-mmolioogia,
millega ohtralt operee­risid
dksperdid. Ei aidanud asja sel­gitamisel
Icaäsa.ka see, et tunnista­jate
seletused mitmes tähtsas küsi­muses
olid vastukäivad. Osa^ neist
kinnitasid vande all Lindy Chamber­laini
versiooni dingo kohta. Terve
riida inimesi tunnistas kä seda, et
Lindy Chamberlain ^näiliselt armas­tas
oma last ja hoolitses ta eest ees­kujulikult.
Segavalt mõjus ka see, et'
süudistaija ei osanud -— või ei taht­nud
— omistada kuriteole mingt
motiivi, kuigi motiiv mängib Väga
tähtsat osa kuriteo mõistmisel ja
vastutuse kindlaiks määramisel. Neil
asjaoludel oli raske oodata, et vande-kohitunikud
asuvad süü küsimuses
üksmeefsele seisukohale, nagu seda
nõuab seadus.
Suur oli seepärast üllatus^ kui pä­rast
mitmetunniilist nõupidamist
vandiekohtunikkude peamees teatas,
et Lindy Chamberlain leiti üiksmeel-selt
süüdi olevat lapse tapmises ja ta
rtiees Michael Chamberlain süüdi
Icaasteadtaises kuriteos fakti järele.
VANEMAD SÜÜDI
Seejärele kohtuniik mõistis samas
Lindy Chamberlaini eluks ajaks
vanglasse rasike tööga ja ta viidi ko­he
trellide taha. Pastor Chamberlaiin
aga mõisteti järgmisel päeval üheHc-saiks
kuuks vanglasse raske tööga,
'kuid tingimusi. Selle otsuse tegemi-'
sel kohtunik arvestas abielupaari las­te
huvidega. ^
Süüdimõistetud võivad ettenähtud
aja vältel edasi 'kaebata, kuid ei ole.,
teada, kas nad seda võimalust kasu­tavad.
- Tavaliselt otsuste tegemisel raske­tes
kuritegudes kohtunik Austraalias
määrab kindlaks tähtaja enne mil­list
süüdlast ei tohi vabastada. An­tud
juhul seda ei tehtud, nü et Lindy
Chamberlain võib esineda armuand­mise
palVega kähe, kui otsus astub
jõusse. Vahepeal aga ta ootab vang­las
oma neljandat last ja kuuldavasti
loodab, et söllsks saab ol^ema tütar,
' L. TRETT
tegevusaasta Walter Koppermani
Eesti keele timd Ts I B klass, all I A
lÄIENDUSeOMNAASIUMI
iITMEKÜLGNI ÕPPEKAVA
BilllUU'.'
Müü^i!
F. $0
lESTHNGÜSI
1216 lk., köites
.00 (Kan.). Fostiteel tellides
,fyiEIE ELU
Broadview Ave.» ¥orontOi Ont.
f. 0
n. septembril alustas koolitööd
Toronto Eesti Seltsi Täiehdusgüm-naasium.
Vaadates tagasi möödunud
poolaastale võiks ütelda, et sünniva­ludest
on üle saadud, aga suurem osa
organiseerimise tööst ja kavandami­sest
ootab alles ees. Aga eks nii om
iga uue algatusega.
Rõõmustavaks abiks on dinud ees­ti
ühiskonna soe suhtumine uude õp­peasutusse.
Ajakirjanduses availdatud
üleskutse 'A. Viirlaid'! ,JR.istideta
hauad" annetamise'ks leidis head vas­tukaja.
Annetusi tuli isegi USA-st.
Nii on romaani käsitlus arenenud
huvitavalt ja elavalt, andes noortielä
ülevaate meie^ maa ja raliva või'{^
sest oma'-vt£ybadiise kaitseks. õpiMs-lele
korraldatud ankeedist selgub, et
just sellle raamatu valiik oli õige.
Sündmustik on põnev ja haarav, mee­leolult
dramaatiline ja sügavalt pat­riootlik.
Keeleliselt värvirikas, aga
arusaadav. Kooliaasta lõpupoole tu­leb
külva Arved Viiriaid ise, andes
noortete võima'luise kirjanikuga tut­vumiseks.
'Kooli siiras tänu kõigile
kaasmaalasiile, kes raamatu aimeta-misega
kooli tööd on- toetanud!
Eesti keele tundi on. sisustatud töö­ga,
mis arendab praktiliist keelepruu­ki
ja rikastab sõnavara. Senini on
käsitletud tuletusöpetust, tarbekirja-de
kirjutamist, (tõlkimiist ja eeisti
keele omapärast fraseoloogialt. Ema­keele
tuihdidel on kooli töökavas pri­maarne
tähtsus, õpetajad Ene Lüdig
ja Vaike Rannu on huvitava tööga
saavuitanud^ tiheda kontakti õpilasipe-rsga
ja loonud aluse õppeätne kavan­damiseks
tolfevikus.
VÄLISLEKTORID
Ülejäänud 'koolipäev on koosnenud
välislektorite loengutest ja huvirin­gide
tööst. Siin on ohiud eesmärgiiks
viia noori kokjku kaasmaalastega ka­nada
tööprotsessis või tuilmtada
huvitavate elukutsetega inimesi. Kuu­lata
nende ettekandeid', ühmeda dis­kussiooniga
või esitada küsimusi.
....Nü on ajalises järjekorras esine­nud
loenigutega:
. 1 7 . septembril aukonsul Iltnar
Heinsoo, andes ülevaate eestlaste
ajaloolisest taustast ja murranguli-sist
sündmusist Teises maailimäsõ-
• jas. • f /
1. oktoobril kõneles Tiina Liipp-
Lepik oma tööst CBC-s lavapiltide ja
köstüiimide ku[jondajäna, Loengut
saatsid huvitavad kavandid ja visan­did.
. . X- -
15. oktoobril esitas keskkooli vilist­lane
Ingri Kütt oma kahest Baffini
saarel, P-Jäämeres, veedetud suvest
valguspilte, kus ta on töötanud raxia-maagi
tööstuses kontoriametnikuna.
Es ta 84 kavadest ja eriti noori haa­ravatest
üritustest esitas 29. oktoob­ril
üle /aate Esto-84 Peakomitee esi­mees
"oomas 'Metsala. Sisukat ette­kannet
abistasid selgitavad skeemid
ja tabelid'.
5. novembril toimus koos keskkoo
liga üfiine Marditral, mis hästi õ?i-restusj
>
12. novembril esines loenguga de­tektiiv
Toivo Hiir, kõneledes oma
tööst ja tegevusest salaipolitseijii^cu-na
Toronto ,;allmaaihnas" ja .täht­sate"
külaliste erilistes kaitsemees-
'kondadfes.
-26. nov. kõneles kaugesõidulMen
Lpdvig Vahtras eesti meremeeste ja
dnese seiklusist kaugetel randadel
iEnnejõuluse loengutesarja vüma-seks
lektoriks oli dr. Hans^Sepp j^el-le
valiguspiltidega esitatud loeng oma
tööst kohtuarstina ja uurimislaboia-looriumi
juhatajana ajas miõnelegi
„kananaha ihuile".
Viiimasena kuulati 21. jaanuaril
Eesti Liit Kanadas poolt korraldatud
dr. Sau'ks'i ettelcannet teemal: Ini­mese
arenemine hällist täiseani.
Lektorid olid oma loengud põhjali­kult
ettevailmistanud. Ettekanded
olid värvirikkad ja huvitavad. Loen­gute
kaudu on avanenud hoortele
huvitav ülevaade eestlaste aust ja
tööst ning huvitavatest võimalustest
elulku.'tse valikul. On kahju, et koolii-õhtu
piiratud tunniplaan ei ole mõ­negi
teema juures võimaldainiUid pi­kemalt
peatuda. Siinjuures koolipeo
re tänu ja veelkordne aplaus kõigile
eelpool nimetatuile eesti noorusele
pühendatud aja ja hoole eest! -
HUVIRINGED
Huviringides töötamine võimaldab
õpiCasile tegeleda aladega, mis neid
eriti huvitavad'. Nii võib näiteks aja­kirjandusringis
tegeleda kirjutamise­ga,
intervjueerimisega,. fötokim&tiga,
ikarikatuuriga, illustreerimisega jne.
Ajalkirjandiisringi toimetusel ja tali^
tusel on ilmunud esimene oma aja­kirja
number mitmekesilse sisuga.
Ringi tööd juhatab Heino Jõe. Loen­gu
ajakirjanduse ajaloost es'itas Karl
Arro.
fedukalt töötab ka laulu- ja muusi-kairing
Liina Teose juhtimisel. Esi­mest
'korda esineti keskkooli ja täien-dusigümnaasiumi
ühisel jõuiluõhtul
17. detsembril. Nüüd valmistuta'kse
E.V. 65. aastai^äevaks ja Omaloomin-guõhtuks,
-mis toimub Eesti Maja
suures saalis 4. m'ärtsil.
Teatriringi töö on arenenud tagasi­hoidlikumas
temipos, kuna see nõuab
õpilasilt erilist talenti ja distsipliini.
Juhataja Ain Söödor on teinud oma
parima ja.teda on abistanud' Kaarel
Söödor.
Alustades kooli tbist poolaastat
asendab l^engmd „moodsate tantsu­de
kursus". Õpetajaks on Uno Sõrra,
kes on saanud oma ettevalmistuse
Murray" tantsustuudios j a Seal. ka
instruktorina töötanud. /
KEEL M SÕPRUS .
Nagu nähtub, on'kooli õppekava
erinev tavalisest eesti kooli program­mist,
erinev ka eesti keskkooli õppe­kavast.'
Peamine rõhk on endiselt
eesti keeleoskuse suuline ja kirjalik
arendamine, eesti keele elavate väi-jendusvormidega
tutvumine, - eesti
rahva saatuse jälgimine, rahvusliku
identsuse tugevdamine ja noorte et­tevalmistamine
edukamaks tööks
eesti ühisikonnas.
Samal ajal aga arvestades noorte
soovidega on osa 'kooliõhtust sisusta­tud
nii, et see võimaldab lähemat
omavahelist suhtlemist seltskpndlikul
pinnal — sõhnidtes söprusij mis
jääksid püsima pikema'ks ajaks.
Eesti koolide tööga on seotud suu-,
rem osa eesti noori, nende vanemad
ja hulgaliselt kasvatajaid ja õpeta­jaid,
töötades nädalast nädalasse vä­simatu
järjekiiadlusega. Koostöös
eesti kõduga ja teiste noorteorgani­satsioonidega
peame kasvatama uue
generatsiooni, kes jätkaksid võitlust
Eesti vabaduse eest.
,E.M. ^
ESIMEHEKS JÄI EDASH
HELMUTH RIKO
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi liikmete korraline pea-
Icoosolek peeti Eesti Majas 30. jaa­nuaril.
Pärast koosoleku avamist
esimehe Helmuth Riko poolt, mäles­tati
leinaseisakuga 25 aasta jooiksul
surma läbi lahkunuid seltsi liikmeid.
Peakoosolek kinnitas skautide Maail­ma
Jamboreele saatmiseks $300.00
toetuse. Pealkoosoleküt. juhatasid J.
Käis ja H. Viiding. Protokollisid A.
Nüüd ja Leida. Laanemets.
1982 a. tegevoisaruande esitas esi­mees
H. Riko. Aruandest selgus, et
tegevus on olnud sportlike ja piduli­ke
ürituste osas rohkearvuline ja tu-lemusterikas.
Pärast revisjonikomis­joni
aruande ärakuulamist kinnitati
aruanded üksmeelselt tanuga juhatu­sele
tehtud töö eest.
1983 a. liikmemalksuiks, mis kinni­tati
• peakoosoleku poolt, on 118.00
aastas. Selles summas on kaasa-arva-tud
föderatsiooni liikmemalks ja õn-
. netuste vastu kiindlüstusepreemia.
Selleks, et ei katkeiks, tasuta föde­ratsiooni
kuukiri ,Angler & Hunter"
saabumine ja õnnetuste vastu kind­lustus,
soovitati liikmemaks tasuda
hiljemalt märtsikuu lõpuks.
Pealkoosolekul valiti juhatusse: esi­mees
— Helmuth Riko,, abiesimehed
— Paul Kunstimees ja Karl Talpak,
sekretär — Edward Saar, abisiekre-tär
— Leida Laanemets, välissekretär
•— Johan' Käis,- kassapidaja — Mari
Mae, abikassapidaja — Heinrich
Kask, varahoidja — Fromhold Aadli,
ahiyarahoidja — Albert Lukk, ameti­ta
liige — Heldur Suurna.
Revisjonkomisjon: Juhan Käis (esi­mees).
Härm Kore ja Heino Viiding.
Asemikud — H. Särg ja J. Tõld.
Aukohtu koosseis: Härm Kore (esi­mees),
Juhan 'Käis ja August Nüüd.
Esindajaiks Eesti Liitu: Juhan Käis,
August Nüüd ja Heino Viiding.
: . S.K.
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahi-meestie
'Selts korraldab esimese kaFa^
püügivõistluse sellel aastol Simcoe
järve jääl Royal' Beach'is 19. veeb­ruaril.
Võistlus toimub Kaljo Laane­metsa
mälestusrändauhinnale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
VõistlusekS^ koguneda kell 7.00 hom­mikul
Virginia Beachist järve jääle
mineva tee otsal järve jääl asuval
parkimise platsil-. Lähemat informat­siooni
võistluse korra kohta antakse
kogunemise kohal. Pärast võistluse
lõppu palutakse koguneda Royal
Beachi hr. F. Aadli suvila juurde.
JUHATUS
9. jaanuaril toimis <!^maksete soo­l
i l Manhattani Lexlng^on Ave. kiri­kus
abipraost ja lektbr Walter J.,
Koppennani mälestusleenistus, mille
pidas praost R. Kiviranna. Litui-gias
teenisid kaasa Elmar Jäket ja Ru­dolf
Alari. Lahkunu ja teda mälestav
pmetivend olid üheaegsed'üliõpilased
Tartu Alma Materis -ja perekond
Kcpperman kuulus Talhnna Jaani
kogudusse. W.' Koppermani sõpm oli
kohale tultiud isegi kaugemaist osa-riideidest
kaastunnet avaldama leina­ja
lese Helgale, poegadele •— Peeter
ja Paul — ja tütre Kristiinale.
New Yorgi koguduse. Chicago
praositkonna ametivendade ja EELK
Usuteadusliku Instituudi pere poolt
oli lahkunud õpetaja mälestuseks
asetatud altari ette küünalde vahele
suur rist valgeist krüsanteemidest
ja nelkidest. Vabadussõja ja II
maailmasõja eesti vereohvrite mäles­tamiseks
seisid lippude juures auval­ves
Long Is^landi Eesti Võitlejate ja
Vabadusöjalaste Ühingu liikmed:
Jaan Muks, Hilja Laas ja Elmar Lip-ping.
Praost R. Kivranna haarav jutlus
oli rajatud apostel Matteuse 2, 9—U
salmidelie. "
Jumalateenistust kaunistas sopran
Ellen Pai-ve-Waldsaar kolme kauni
lauluga.
Kirikusaalis võtsid sõna Lexington
Ave. koguduse esimees Aleksander
Ers, Ellmar Jiirvet 1'suteadiuslikust
]?nstituudist, skm. Herbert Michel-son,
Oscar Uusima ja Elmar 'Lipping.
Lõpuks korp! Wäinla frater Felix
. Triefeldt meenutas lahkunu siirast,
ja sooja akadeemilist vendlust. .
ENDEL KREPP
SURI ROOTSIS
% ,
STOKHOLM - Rootsi Eesti Rah­vusfondi
kauaaegne esiimees Endel
Krepp suri ööl vastu esmaspäeva. Ta
oli sündinud'Oteipääl 15. nov. 1908.
Lõpetas Tartu Ülikooli majandus-lead!'
asena. On mitme teose autor.
Ilmar Rebane
JOHTUD EESTIS
LÜHIÜLEVAATES
112 Ihk. Hind $7.00, postiteel
tellides lisandub saatekulu $1.20
MÜÜGIL
o.MEII ELU" tditus@@
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
KANADA-EESTi
SÕPRUSÕHTU
reedel, 4. veebruaril Eesti Majas
korraldatud EKN-i Noorsootöö Ko­misjoni
poolt ja oli eriti suunatud
kaasmaalastest segaabielulistele ja.
noortele, kes eemale jäänud eesti
seltskonnast. Kirjalikke kutseid oli
saadetud ca 200-le ja koosviibimisele
kogunes ca 80, mis ületas Icorralda-jäte
lootused. ^
Laas Leivat pöördus koosviibijate
poole ingliskeeles ja Maiki AndI^^
Lupp (Noorsootöö Komisjoni esi­mees)
eestikieelse sõnavõtuga. Epp
Aruja hooldusel o)ev kirjanduslaud
qli rikas väljapanekute arvult ja
köitis tähelepanu. Jaak Järve video-ündilt
oli huvitav näha võtteid mit­metest
eestlaste üritustest.
I
Vaadati ca 25-e mimitilise kestvu­sega
filmi, miä valmistatud Läti
Inimõiguste eest võitleva grupi poolt
ja näitab pilte. Riias asuvatfest sun­nitöölaagritest.
Muidugi ei saadud
laagreid filmida seestpoolt, vaid ai­nult
väljastpoolt ja sedagi salaja.
Originaalne 8 mm filr^i on USAHS
üle kantud 16 millime®triliseks.
EKN-i Noorsootöö Komisjoni poolt korraldatud Kanada—Eesti
Sõprusõhtu korraldajaid ja abistajaid. Vasakult: Kadi Kaljuste,
Tiit Romet, Maik! Ändre-Lupp, Laas Leivat, Toomas Metsala ja
Enn Salurand. Foto — 0. Haamer
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ülilskonna teenistu-
•et.
K Ü T T ED
^ Uued ja parandamine ÕLI- ja GAASIAHJUDE vahetamine.
^ Korstnavoodrid (chinmey linings) Veetorude parandamine
^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed.
R O L A N D K U L L I K Tel (416 ) 275-1280
.JWtele £lu" nr. 1 (im)
ARMAST SUGULAST
SENNY Kl
sündinud MuhI
surnud Vancou\
mälestavad
i
ARMAST SUGUUS1
LIISA
Puhka rahus
kodumaa mullas!
neiun
mälestavi
T!
LI
ARMAST
KARLI
mälestavad h
OSKAR,
ARMAST
STELLA WEI
mall
TÄNUAVALDUS
Südamlik tänu kõigile, kes meie armastd
SALME ELISABETJ
imatusetalituse.il ja ärasaatmisest osa
ja meile mitmel viisil kaa^stunnct avale
Petersöole südamlikkude ja lohutavate
riku segakoorile ja tema juhile hr. P.
pr. E. Loosbcrgilc liigulavatc sõnade
ABIKAASA, Tt)1
BARBENlAl
FIOWERS i GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL R|
VALIK ULLI erlsündmu8t<
Samuti käsitöö kinl
KULLASEPA, MEREVAIGU-,
PUUNIKERDI
Kõneldakse eesti, läti
li
il^IlL TOROi
TÄHTIS TEADAAl
TORONTO LINN;
KINNISYARAMAI
Pcaiisite nüüd olema saanud V\i
esialgse kinnisvaramaksu arve.
pole seda saanud, siis helistage
367.-7115 või kirjutage: TaxGollJ
City Hall, Toronto M5H 2N2 /
külastage niipea kui võimalik:
Tax Information Counter, Main|
Gity Hall.
Pidage meeles, isegi kui te pole J]
arvet, olete siiski vastutav, et
kinnisvaramaks saaks makstud,
osamaksu tähtajad 1983. a. on:
15. märts, 15. aprill ja 16. mai.
Need osamaksud on 1983. a. kii
esialgsed summad, moodustadcs|
möödunud aasta promilli määrr
jäänud osa kohta 1983. a. saack
juunis ja see kuulub maksmiselt
neljas osas.
G. H, Clarkc
City Trcasurcr