1983-02-17-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• • • • ' . • A • . „Meie Elu" nr. 7 (1720) 2983 „Meie Elu" nr. 7 (1720) 3983 ^ (==Sa*nland) saärelfe. (Baltim .•gema veeseisu tpttu Samlandali M saär)/KöhaliM ^ kvad seda kütteks puu asemel ja liüväd seda naabruses asuvatele. toonidelfe. (Sellek loogH^ V, ötS.amlandi elanikud polnud fjtoohid,.vai üks teine raJivas ja ttoonide tulid ka nimed). Vastavalt iniusele (sünd. A.D. 23 ja surnud 79 *šuvi tulemäe plahvatusel), kes oli (ciituše lähemaid sõp^^^^^ ^ -jades märgitud BaUtia (=Valtia), J. 'Valjala Saaremaal, Croniüm [uiramaa), Abalum (Samland), tnneman — Bannpma, Kuramaa jreääme maatod kui merevaigu iukehad. Ta märgib veel lisaks, et la kinnitab ka Timaeus kes nime- ; seda saart Basilia (Piin. 37, 11; 198 A.p. Tacitus ei' saanud olila sel, iai Samlandi^; sest ta oli samal r^täl Röoinas consul' suffectus. Li-sellele oligu märgitud, et Taci-s ^ l e kunagi' käinud Sam^andis. ; : >ma Icirjeldus Balticumist ja'köiktku- Ludetest Aestiorum gentes'iiga pä-leb Pytheaselt ja Strabo kii^jade ludü (vt. Tacitus editiön). Loeb äs. Libraty 1958, lik. 326),"'vt. ka estiiMk. 22--41. \ lAjaloo timnüstatiimad teadlased, |i;t. G. H. Pertz „Monumenta Ger- ,_, Lnia hrstciicä, scriptorum'', T. Hod- | n s , R . Pauli j.t. on tunnistanud Istiid eestlasteks. Tsirtxi ülikooli laibo prof. rootslane B. Nerman lärkis :,yMa ei leia ühtegi ikaaluvat [itõendust, et Tacituse poolt nime- Itud rahvas aestii poleiks eestlased." pti. Leedu, osalt ka Germaani pro • iganda on aga juba dekaade ürita-m peale aestiide ka lugeda; kuralasi \ J semigalle nende rahvusse kuuliu-fiiks. hmlt liivlasi nad ei puuduta, ' ma eksisteerib Lauri Kettuneni 648 [.i,LivischesWörterbuch", kuigi see |hvas, nagu vadjailašedki Narva ta-on genocide teel nüüd hävitatud. , . EDG.V.SAKS.. Juures)-Tel. 36M011 |tud longu, Iceknd lopl lõng, s)l-lõng J.t. Sobivad varrastel Isekt. he«geld&mlBek9. tUcMr (nuicratne). MATEIÜALE KÄSITÖÖKS SOODSAD HIMNAHD. kjap., recd^ 9.30-4. lor. - Tel. «WÖDS, keU 3—$ p.l. |SAÄR,CA, jcouritant Toronto/Ontario, M5H3M7 [0099 loalandusi ILATES $120.00 ^SUtETEKID, PADJAD, leil on ka saadaval kaameli- .ambavillaga täidetud tekid UNE Ja ÜMBERTEGEMINE •on' 2311 BLOOR ST. W. TEL. 763-7326 j (idapool Windermere) lAAD E l TOHI OMADA Nõulkogude seadused ei luba koda-liikel ost^ maad, produiktsiooni ma- ^inaid ega sisseseadeid, mille omami- [:ie on'riigi monopol." Professor Luryi andmetel, näiteiks t)ntariost pärandussurfimade üle- Nndimisel arvatakse neist maha pärandaja advokaadi Surrogate-ikqhtu (Ulud ja maksud ja N Liidu huvisid i :sindava advokaadi Ottawas kulud ja lonoraar, ja Ottawa saatikonhale , |:uuluv osa. jMoskvas arvataikse üle- (jäägist maha-Kanada dollari ja N . _ ; Jidu rubla,vahetuskurss. Lektor ni- Jinetas vahetuskursina 20%, mis on jilimseTt USA dolilarite juhul. Kanada Idollari vahetuskutrss on uimbes 35%. - JLisaiks neilemahaarvamistele võeta^k- : Ise maha Moskva ikulud, kui raha on Isinna jõudnud ja siis otsutatakse kui jpalju ja.kui pilka aija jooksul üiej'äM- \ msi. päriijatele pärandus^shekkidena |;ra'lja maiksita. York Ülikoolis peetud jloenigul Y. Luryi Väitis, et sageli ,' KÕiik kullid ja mahaarvamised kostku joh um^s 90% ja pärijale antakse |Vaid. umbes 10% .pärandatud sum-" "•' ..(lärgneb) Xl BAtTI OHTU OTTAWA! Kesknädalal, 16. veebruari! toimes Ottawas järjekordne, arvult XI Bai-Ü õhtu Kanada parlamendiringkon-dadega kontaktide süvendamiseks. Parlamendi käenduskomitee liikmete arv käesoleval aastal on suurenenud ja õhtust osavõtuks oli registreeritud arvukalt parlameridilükmeid ja s©- KSiaatoreid Balti rahvusgruppide poolt sõitsid Balii õhtuli Torontost E.V. aupea-konsul I. I^imsQO, Leedu aupeakon? sul dr. J. Zriiuidzinas ja Läti\ukon-sul dr. E. j lJpei^',eks aibikaa»5adega ning eesti, 'läti ja leedu keskorganisatsioonide esimehed L1 Leivat, T. Kronbergs j ä Joana Kuras-LasyS; Peale jnendö võttis Balti Õhtust osa arvukalt baÜti keskorganisatsioonide.. liikmeid ja teisi esindajaid. Eestlaste poolt sõitsid Balil Õhtule ka Eesti Päevade Peakomitee esimees T. Metsala, abiesiniees £. KMlaspea ja teisi Eesti Päevade juhatus<; liikmeid. Politsei vahistas 40-aastase Wndla elukohata James Robert Henderso-ni, kes murdis Etobicoke'is Wood-park Rd. asuvasse Hanno Treiali elumajja. Omanilc sattus peale ja haaras vargal kaelast, nii et selle vale-hambad kukkusid välja. Mee$ pääse^ siiski põgenema $1,500 väärtuse ehte-asjade ja mõne vene rublaga, kui lõi Ti-eiaril ja ta emale^pähe raudeseme-gä. Nad otsisid abi haiglas, kuid Han-no Treial mäletas varga autonumbri. ja politsei ajas teda taga maanteel' 401 ja vahistas. ette Kanäda-poolseks kõj|ielejak Balti Õhtul nähtud ^AUan McEachan ja gruppide nimel oli esimees L. Leivat. Kavalises eestlaste poolt iesinejjjkš gemar Korjus, keda son. s oli XI välisminister Balti rahvus-k^ nelejaks EKN osas oli bariton In-salatis Stella Ker-iONHARO VAHTER SURNUD USA-s suri möödunud nädala reedel Yaba Eesti Komitee (esimees Leonhard Vahter. Ta oli 86-aastane. Leonhard Vahter oli E.V. Riigivolikogu liige. Oli kauaaegselt EKN esindajana Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus. Enne Balti õhitut oli teisipäeval õhtul grupi parlamendiliikmete poolt korraldatud õhtusöök Balti konsulitele ja kesikorganisatsioonide esi^ meestele. Teisipäeval ja kesknädalal pidi toimuma ka Balti konsulite tutr •vustamine külalistem nii alamkojas \ kui ka senatisl EI MINGIT KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918 inton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—^10, laup. 10—3. TEL. 488-1801 Riiast väljasaadetud liga ja Baiba Vitolins Helsingis, C 0 0 (Algus esik,üljel) jä jalanõude suuremat sisseviimist (ühe vaesemale 6 lapselisele perelcon: Rale) KGB ei arvestanud. Peasüüdis-tus: B. Vitolina kuuluvat Rootsis salajasse põrandaalusesse onganisat-siooni, mts töötavat ameerika rahalisel toetusel. Vitolina olevat toonud Riiga filimi ^ihtjwnte ja näipunäide-lega põrandaaluse organisatsiooni tegevuseks Riias. Chekistid hirmutanud naisi Siberisse saatmisega, kui nad valetaks. Siberisse ähvardatud saa'ta ka nends sugulased/Rõhutatud mitmel puhul ka et neil olevat igasu^seid abitrõu-sid „tõe" välja pressimiseks. Kuidas olevat see võimalik, et neil Stokholr mis olla oma auto, otma maija ja laste , raamatute kirjastus. Küllap raha selleks tulevat salajase organisatsiooni poolt Baiba V. tunnistusi tahetud võtta yideo-lindile, kuid ta .veeldunud kõnelemast mikrofoni. Üldiselt ülekuulamine olnud toores ja jõiiker. Sõimatud, kisendatud ja ähvardatud. Ülekuulamise kestel Baiba V. saanud valusad kõhu krambid. Temale antud mingit teed juua, mis ta aga oksendanud välja. Soovitatud jiirst, millest ta loobunud, õhtul sugulast^ juures 'ta saanud arsti abi. Sealt Baiba V. katsunud helistada Rootsi 'konsulaati Leningradis. Vastatud; et teMon olevat rikkes. Teise päeva õhtul onieti, õnnestunud saada ühendust konsulaadiga ja, arvatavasti. Rootsi välisministeeriumi abi tõttu, ikölmandal päeval mõlemad arretwritud saad^etud Lätist Valija. KÜÜNLAKUy TOO! ÕNNETAALRI Eesti rahvakalendris on veebruarikuus mitu tähtpäeva. Kõigepealt küünlapäev, millest on tulnud ka kuu nhnetus Siis vastlapäev, tuhkapäev ja kõige tähtsam muidugi uuemas kalendris Eesti Vabariigi aastapäev. Põhja-Ameerika kalendris esineb veel Valentine's Day. Eesti gaididel ja skautidel on veebruarikuu erilise tähendusega: siis algab õnnetaalri aktsioon, mis lõ= peb jüripäeväga. õnnetaaler. Mis see on? õnnetaaler on väärtpaber, mis loob ostjale õnne ja eesti noortele rõõniu. õnnetaalreid on kaks, üks väljaantud gaidmaleva ja teuie skaut-maleva poolt. Esimesi müüvad tüd-' rukud ja teisi poisid. Nende hhid oii üks dollar. Amult iiks dollar, õnnetaalri hind on olnul üks dollar kolmkümmend aastat. Kas keegi teab tänapäeval veel mingisugust väärtasja, mille ostuhhid i on püsinud sama enam kui veerandsada aastat. õnnetaalri ostujõud on kahanenud, nagu päris dollaril. Mõned aastad tagasi sai ühe dollari est saata noortele 50 kirja, nüüd ainult kobn. õppematerjalide hümad on kümnekordistunud. Laagritarvete hinnad samuti^ Nimestik on lõputu. Noortema-levad kannatavad Inflatsiooni tagajärgede all nii nagu teevad seda kõik rahvuskaaslased. Ei ole saladus, et korduvalt on räägitud õnnetaalri hinna tõstmisest, kuid alati on sellest loobutud, saades aru noortevanema-te ja -sõprade majanduslikest kohustustest mujal. On jäänud järele üks tee ja see on-õnnetaalrite läbimüügi suurendamine. Malevad loodavad eesti ühiskonna väga soojale suhtumisele noor-» tesse, mida korduvalt oii demonstreeritud lahkekäelise majandusliku toetamisega. Skautlikud noored soovivad müüa sinule, kulla eestlane, sel aastal rohkem kui ühe õnnetaalri. Meie loodame, et leiad võimaluse osta kaks, kolm, viis või koguni künime õnnetaalrit. Iga müüdud õnnetaaler Võtab osa võitude loosimisest jüripäeval. Seega mitme taalri omamine suurendab ka võiduvõünalusi. Nagu eelpool mahutud, õnnetaalrid on kahte lüki erineva kujundusega. Üks tüdrukute ja teine poiste töö toetamiseks. Mõlemad taalrid on väärtuslik investeering eesti noortesse. EESTI GAIDIDE MALEV KANADAS, EESTI SKAUTIDE MALEV KANADAS ' Eesti Skautide Maleva Kanadas VäbaduqNievl98S Ssto Mutual Fund Ltd. 2. veebruaril aktsia hhid $12.48 149 King Street West, Sulte Toronto M3H 3M1 tel. 364.11S1 öhtid tel. 92M812 LIIDIA Ülekuulaimise ajal tahetud ,et Baiba V. tunnistaiks kellagi „Liidia" (Li-dija) vastu, kes olevat „salajase organisatsiooni juht Riias ja tegelevat riigivastase tegevusega". V. küll olevat 'kunagi kohanud Liidiat, aga ei teadvat midagi tema tegevusest, mitte isegi tema nime. Sel momendil avanenud uks ja sealt lükatud sisse Liidia -^umbkaudu 60 aastane naine. Baiba V.' rõhutab, et ta ei suudaks unusta.da seda kummalist, kahetsusväärset pilti: naise nägu olnud laiba . värvi, piinatud, kökkuvarisenud. Ülekuulajat tahtnud teda stmdida alla- 'kirjutama paberile, et ta tunneb seda naist, kuid ta keeldunud seda tegemast. Pomisedes mingisugusest arusaamatusest viidud Liidia ära. 16 aastane Ilgä oli ikka veel niivõrd suures närvshökis, et ta ei suuri- - nud pallju rääkida oma ülekuulamisest. Ka teda ähvardatud Siberiga, sõimuga, kisaga. Ta ei suutnud vastu pidada 12 ^tundi, ta varisenud kokku. Vitolinide rongis Riiast Tallinna neil vastaspingi istunud 2 „saatjat". Samuti Tallinnas oodates laeva lah- 'kumist neil olnud „saatjad" lähedu- • ses., • • -• , Tallinna sadamas vks tütarlaps palunud neid viia Helsingisse üht kirja. Muidugi pidid nad sellest ära ütlema. Helsmgis Vitolinid voetud Rootsi .^atkonna ametnike ja ajafcirjanike JUMAL ANDIS VÕIMALUSEl ,,Toronto Sun" juhtkirjanik kirjutas, et Jumal on andnud kanadlastele he^ võimaluse tutvimeda sellega, milline OKl isiu sotsiaal-demokraatlikul maal Rene Levesque põhimõte, kurna rikkaid kõrgete makisudega on loonud olukorra, kus ei ole enam rikkaid, kelle arvel saaks maksta kõrgeid palku ametnikele, abiraha ja mitmesuguseid \teisi hü\<4tusi vaed-tele. Rene palkade vähendamise kavale on vastu kõik töövõtjad. Juhtkirjanik loodab, et teiste provüitside ametiühingud jälgivad praegust võitlust valitsuse ja palgasaajate vahel ning teevad sellest vastavad järeldused. lesti lipp heisatakse Valve Andre Ontario @@$ mitmekuitüuri ja kodalcondsuse nõuandvasse kogusse Eelmiste aastate eeslcujul pöördus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas -^^o. käesoleval aastal Toronto linnavalitsuse poole, paludes linnavalitsuse nõusolekut heisata Vabariigi aasta-päe^' al, 24. veebruaril, Toronto. Raekoja ees Eesti rahvuslipp. Taotlust toetas endine Toronto linnavolinik, praegune prpvintsipadameridi liige Tony Ruprecht. .Möödunud nädalal saabus linnavalitsuselt BKN-ule vastus teatega, et Eesti lipu heiskamine on Toronto linnavalitsuse poolt lubatud. Eesti lipu heiskamine Raekoja ees toimub neljapäeval, 24. veebruariil kell 12.30 p.l. Eestlasi, kellel on võimalik lipuheiskamisest osa võtta, palutakse koguneda Raekoja esikusse kell 12.15 päeval. Rae'koja esikust minnakse li-puheiS'kamise köhale. Lipuheiskamisel esineb lühikese sõnavõtuga au-peäkonsul L Heinsoo ja Itüheim sõnavõtt on Toronto linnajvalitsuse esindajalt, EKN palub kaasmaalasi, kellel see ajaliselt võimalilk, anoikaüt lipuheiskamise tseremooniast osa võtta. Demonstmtsioonid USÄ rakettide vasty Kanadas USA püüe tasakaalustada relvas-tust N. Liiduga on andnud põhjust vastudemonstratsioonideks ^ Euroopas ja nüüd ka Kanadas. Pärast seda kui Kanada ja USA vahel sõlmiti kokkulepe, millega lubatakse Kanada õhuruumis katsetada USA rakette, algasid protestidemonstratsloonid mitmes keskuses. Torontos marssis ligi 2000 demonstranti USA konsulaa-dl ette, nõudes kokkuleppe tühistamist. Vaidlused olid ka parlamendis kus 1 välisminister kaitses valitsuse seisu-jkohta, tuletades meelde NATO riikide kokkulepet relvastuse katsetami-. Jseks. Ühe Toronto raadiojaama kommentaator küsis, miks rakettide vas-tased demonstrandid ei lähe Ottawas M. LUdu saatkonna ette? NOORTEKOOR „PÄIKE" KONTSERT Pühapäeval, 20. veebr, kell 3 p.l. toimub Toronto Kuningliku Konservatooriumi ^kontsertsaalis Eesti. Kunstide Keskuse Kontsertbüroo kolmas seeriaikontsert, mis on pühendatud kooriloomin.gule TEBK Noortekoor„ PäL'ke" esitusel. ,,'Päiike" on ainulaadne muusika-ansambel, koosnedes 10—28 aastastest eesti noortest. Hilljutisel CBC kooride võistlusel, mis haaras mit-te- professionaalseid koore üle terve Kanada, võitis Noortekoor ,;Päike" kolmanda koha.. Koori- koosseisu kuuluvad ka mitmed solistid, naigu sopranid Marika 'Krabi ja Senta Medri, tenor Henry Piil, Esther Wilbiks flöödil ja hiljuti Eestist Kanadasse asiunud noor viiuldaja Viljar Puu. Nende esitusel kuuleme mitmesse muusikaperioodi kuuluvat rahvusvahelist kui ka eesti koori- ning viiulimuusiikat. Koori peasolistiks on 23-aastane eesti tšhellist Kristina Vaska, prof. Lauri Vaska tütar USA-st. Kristina on õppinud tshellot juba varasest lapsepõlvest alates ja on valinud selle-oma ala professionaalseiks karjääriks. Aasta eesit lõpetas ta Potsdami kolledzhi muusiikaosakonna Bac-helor of Music kraadiga ja õpib nüüd edasi .mägistriikraadi saavutamiseks Chicago lähedal asuvas Northern Illinois Uniiversity's interpreetide meistriklassis.' Tema õpetajaks on . tuntud internatsionaalne tšhellist Madame Garbusova, kes on omal ajal esinenud ka Eesti Vabariigi-aegses Tallinnas — ,Estonia Kontsertsaalis. Kristina Vaska kavas on Bachi, Er-nest Blochi ja Heino Elleri helitöid., Klaveril saadab pianist Liina Teose. Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Js) teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. —JEesti Maja, 958 Broad-viev/ Ave. Toronto, Ont. M4K iM liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti Ontario Leitnant-Kuberner John B. Alrdi' otsusega, Ontario Ekseku-tiiv Nõukogu presidendi, Ontario peaministri William G..Davis'e ning Bksekutiiv Nõukogu esimehe George R. McCague soovitusel on Ontario Mitmekuitüuri ja Kodakondsused Nõuandvasse Kogusse (Ontario Advi-sory Council oii Multiculturallsm and Citizenship) kutsutud Valve Andre. Uued nimetatud ja kinnitatud liikmed on pealelv. Andre veel R. K. Corbett, ^hunder Bay; H>. A. Hassan, London; M. Nisker, Wlllowdale; R. J. Pavlove, Parry Sound; S. H. L Sugu-nasiri, Mississauga; E. Terp, Willow-dale ja P. M. Walden, London. Peaminister William G. Davls oma isiklikus õnnitluskirjas avaldab lootust: „Pühendades oma aega, teadmisi ja kogemusi Istelles vastutusrikkas ülesandes Ontario valitsuse ja kodanike hüveks, te annate tähtsa panuse meie. provintsi ühiskondlikule ja kultuurilisele arengule." Nõuandev kogu tuleb kokku 15. ja 16. aprilli eshnees dr. Maviš E. Bur-kel juhthnlsel. , Valve Andre oli varem 5 aastat Kanada (föderaal-) Mltmekultuurillsuse Nõuandvas Kogus (CCCM), kuhu ta nbnetati tolleaegse Mitmekuitüuri minister Jphn Munro otsusega. IV aastapäevdi tähistamine Kesk-Floridas Eesti Vabariigi ^5. aastapäeva tähistamine Kesk-Florida Eesti Seltsi poolt toimub piduliku aktusega ja sellele järgneva einega koos seltskondliku osaga pühapäeval, 20. veebruaril kl. 12 päeval St. Petersburgi Jahtklubi ruumes, 11 Central Ave. Aktuse peakõnelejaks oh T^mpa ülikooli professor dr. Stephen L. Spe-ronls. Dr. Speronis on rahvusvaheli-selt hästi tuntud, on väga hea kõnemees ja tunneb hästi Ikestatud rahvuste probleeme. Kuna kõne on Ing-lise keeles soovitatakse kaasa võtta oma eesti keeh mitte valdavaid perekonnaliikmeid ja sõpru. Seltskondlikus osas korraldatava loterii jaoks palutakse annetada ja võtta kaasa sobivaid esemeid. JT Kutsume teid kõiki Vaba Eesti 0 0 0 (Algus esi'külijel') Ise Eesti Vabariigist ja seife 65. aastapäevast. Kaastegevad on eesoleva BaIt'imore'is korraldatava aktuse noored esinejad: Renee Roomets deJv-lameerib. Marie Underi- „Mälestus jä tõotus" ja Harald,Roomets lo&h ette Eesti iseseisvuse Manifesti. Kavas on mängida Hain Ainsoni poolt helilindistatud Eesti hümni ja koorilaii-le ,;£stonia" sümfoonia orkestrilt ja segakoorilt His Master's Voik:e'i heliplaatidelt aastast 1939. Järgnevate kuude saated käsitlevad samuti rahvusüMce tähtipäevi ja eestlaste köhalilcku, ülemaallist Bing ülemaailmset tegevust. INNAIR'1 REISIÕHTULE Eesti Majas teisipäeval; 22o veebruaril 6,30-10. 00 õhtu Kavas: filme, muusikat, reisl-informatsiooinii sõitudeks käesoleva aasta suve! ja mmäo Sissepääs ja suupisted on tasuta» Veetke see*õlitu koos oma perega meie külalistena! FINNniR Km
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 17, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-02-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830217 |
Description
Title | 1983-02-17-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | • • • • ' . • A • . „Meie Elu" nr. 7 (1720) 2983 „Meie Elu" nr. 7 (1720) 3983 ^ (==Sa*nland) saärelfe. (Baltim .•gema veeseisu tpttu Samlandali M saär)/KöhaliM ^ kvad seda kütteks puu asemel ja liüväd seda naabruses asuvatele. toonidelfe. (Sellek loogH^ V, ötS.amlandi elanikud polnud fjtoohid,.vai üks teine raJivas ja ttoonide tulid ka nimed). Vastavalt iniusele (sünd. A.D. 23 ja surnud 79 *šuvi tulemäe plahvatusel), kes oli (ciituše lähemaid sõp^^^^^ ^ -jades märgitud BaUtia (=Valtia), J. 'Valjala Saaremaal, Croniüm [uiramaa), Abalum (Samland), tnneman — Bannpma, Kuramaa jreääme maatod kui merevaigu iukehad. Ta märgib veel lisaks, et la kinnitab ka Timaeus kes nime- ; seda saart Basilia (Piin. 37, 11; 198 A.p. Tacitus ei' saanud olila sel, iai Samlandi^; sest ta oli samal r^täl Röoinas consul' suffectus. Li-sellele oligu märgitud, et Taci-s ^ l e kunagi' käinud Sam^andis. ; : >ma Icirjeldus Balticumist ja'köiktku- Ludetest Aestiorum gentes'iiga pä-leb Pytheaselt ja Strabo kii^jade ludü (vt. Tacitus editiön). Loeb äs. Libraty 1958, lik. 326),"'vt. ka estiiMk. 22--41. \ lAjaloo timnüstatiimad teadlased, |i;t. G. H. Pertz „Monumenta Ger- ,_, Lnia hrstciicä, scriptorum'', T. Hod- | n s , R . Pauli j.t. on tunnistanud Istiid eestlasteks. Tsirtxi ülikooli laibo prof. rootslane B. Nerman lärkis :,yMa ei leia ühtegi ikaaluvat [itõendust, et Tacituse poolt nime- Itud rahvas aestii poleiks eestlased." pti. Leedu, osalt ka Germaani pro • iganda on aga juba dekaade ürita-m peale aestiide ka lugeda; kuralasi \ J semigalle nende rahvusse kuuliu-fiiks. hmlt liivlasi nad ei puuduta, ' ma eksisteerib Lauri Kettuneni 648 [.i,LivischesWörterbuch", kuigi see |hvas, nagu vadjailašedki Narva ta-on genocide teel nüüd hävitatud. , . EDG.V.SAKS.. Juures)-Tel. 36M011 |tud longu, Iceknd lopl lõng, s)l-lõng J.t. Sobivad varrastel Isekt. he«geld&mlBek9. tUcMr (nuicratne). MATEIÜALE KÄSITÖÖKS SOODSAD HIMNAHD. kjap., recd^ 9.30-4. lor. - Tel. «WÖDS, keU 3—$ p.l. |SAÄR,CA, jcouritant Toronto/Ontario, M5H3M7 [0099 loalandusi ILATES $120.00 ^SUtETEKID, PADJAD, leil on ka saadaval kaameli- .ambavillaga täidetud tekid UNE Ja ÜMBERTEGEMINE •on' 2311 BLOOR ST. W. TEL. 763-7326 j (idapool Windermere) lAAD E l TOHI OMADA Nõulkogude seadused ei luba koda-liikel ost^ maad, produiktsiooni ma- ^inaid ega sisseseadeid, mille omami- [:ie on'riigi monopol." Professor Luryi andmetel, näiteiks t)ntariost pärandussurfimade üle- Nndimisel arvatakse neist maha pärandaja advokaadi Surrogate-ikqhtu (Ulud ja maksud ja N Liidu huvisid i :sindava advokaadi Ottawas kulud ja lonoraar, ja Ottawa saatikonhale , |:uuluv osa. jMoskvas arvataikse üle- (jäägist maha-Kanada dollari ja N . _ ; Jidu rubla,vahetuskurss. Lektor ni- Jinetas vahetuskursina 20%, mis on jilimseTt USA dolilarite juhul. Kanada Idollari vahetuskutrss on uimbes 35%. - JLisaiks neilemahaarvamistele võeta^k- : Ise maha Moskva ikulud, kui raha on Isinna jõudnud ja siis otsutatakse kui jpalju ja.kui pilka aija jooksul üiej'äM- \ msi. päriijatele pärandus^shekkidena |;ra'lja maiksita. York Ülikoolis peetud jloenigul Y. Luryi Väitis, et sageli ,' KÕiik kullid ja mahaarvamised kostku joh um^s 90% ja pärijale antakse |Vaid. umbes 10% .pärandatud sum-" "•' ..(lärgneb) Xl BAtTI OHTU OTTAWA! Kesknädalal, 16. veebruari! toimes Ottawas järjekordne, arvult XI Bai-Ü õhtu Kanada parlamendiringkon-dadega kontaktide süvendamiseks. Parlamendi käenduskomitee liikmete arv käesoleval aastal on suurenenud ja õhtust osavõtuks oli registreeritud arvukalt parlameridilükmeid ja s©- KSiaatoreid Balti rahvusgruppide poolt sõitsid Balii õhtuli Torontost E.V. aupea-konsul I. I^imsQO, Leedu aupeakon? sul dr. J. Zriiuidzinas ja Läti\ukon-sul dr. E. j lJpei^',eks aibikaa»5adega ning eesti, 'läti ja leedu keskorganisatsioonide esimehed L1 Leivat, T. Kronbergs j ä Joana Kuras-LasyS; Peale jnendö võttis Balti Õhtust osa arvukalt baÜti keskorganisatsioonide.. liikmeid ja teisi esindajaid. Eestlaste poolt sõitsid Balil Õhtule ka Eesti Päevade Peakomitee esimees T. Metsala, abiesiniees £. KMlaspea ja teisi Eesti Päevade juhatus<; liikmeid. Politsei vahistas 40-aastase Wndla elukohata James Robert Henderso-ni, kes murdis Etobicoke'is Wood-park Rd. asuvasse Hanno Treiali elumajja. Omanilc sattus peale ja haaras vargal kaelast, nii et selle vale-hambad kukkusid välja. Mee$ pääse^ siiski põgenema $1,500 väärtuse ehte-asjade ja mõne vene rublaga, kui lõi Ti-eiaril ja ta emale^pähe raudeseme-gä. Nad otsisid abi haiglas, kuid Han-no Treial mäletas varga autonumbri. ja politsei ajas teda taga maanteel' 401 ja vahistas. ette Kanäda-poolseks kõj|ielejak Balti Õhtul nähtud ^AUan McEachan ja gruppide nimel oli esimees L. Leivat. Kavalises eestlaste poolt iesinejjjkš gemar Korjus, keda son. s oli XI välisminister Balti rahvus-k^ nelejaks EKN osas oli bariton In-salatis Stella Ker-iONHARO VAHTER SURNUD USA-s suri möödunud nädala reedel Yaba Eesti Komitee (esimees Leonhard Vahter. Ta oli 86-aastane. Leonhard Vahter oli E.V. Riigivolikogu liige. Oli kauaaegselt EKN esindajana Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus. Enne Balti õhitut oli teisipäeval õhtul grupi parlamendiliikmete poolt korraldatud õhtusöök Balti konsulitele ja kesikorganisatsioonide esi^ meestele. Teisipäeval ja kesknädalal pidi toimuma ka Balti konsulite tutr •vustamine külalistem nii alamkojas \ kui ka senatisl EI MINGIT KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918 inton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—^10, laup. 10—3. TEL. 488-1801 Riiast väljasaadetud liga ja Baiba Vitolins Helsingis, C 0 0 (Algus esik,üljel) jä jalanõude suuremat sisseviimist (ühe vaesemale 6 lapselisele perelcon: Rale) KGB ei arvestanud. Peasüüdis-tus: B. Vitolina kuuluvat Rootsis salajasse põrandaalusesse onganisat-siooni, mts töötavat ameerika rahalisel toetusel. Vitolina olevat toonud Riiga filimi ^ihtjwnte ja näipunäide-lega põrandaaluse organisatsiooni tegevuseks Riias. Chekistid hirmutanud naisi Siberisse saatmisega, kui nad valetaks. Siberisse ähvardatud saa'ta ka nends sugulased/Rõhutatud mitmel puhul ka et neil olevat igasu^seid abitrõu-sid „tõe" välja pressimiseks. Kuidas olevat see võimalik, et neil Stokholr mis olla oma auto, otma maija ja laste , raamatute kirjastus. Küllap raha selleks tulevat salajase organisatsiooni poolt Baiba V. tunnistusi tahetud võtta yideo-lindile, kuid ta .veeldunud kõnelemast mikrofoni. Üldiselt ülekuulamine olnud toores ja jõiiker. Sõimatud, kisendatud ja ähvardatud. Ülekuulamise kestel Baiba V. saanud valusad kõhu krambid. Temale antud mingit teed juua, mis ta aga oksendanud välja. Soovitatud jiirst, millest ta loobunud, õhtul sugulast^ juures 'ta saanud arsti abi. Sealt Baiba V. katsunud helistada Rootsi 'konsulaati Leningradis. Vastatud; et teMon olevat rikkes. Teise päeva õhtul onieti, õnnestunud saada ühendust konsulaadiga ja, arvatavasti. Rootsi välisministeeriumi abi tõttu, ikölmandal päeval mõlemad arretwritud saad^etud Lätist Valija. KÜÜNLAKUy TOO! ÕNNETAALRI Eesti rahvakalendris on veebruarikuus mitu tähtpäeva. Kõigepealt küünlapäev, millest on tulnud ka kuu nhnetus Siis vastlapäev, tuhkapäev ja kõige tähtsam muidugi uuemas kalendris Eesti Vabariigi aastapäev. Põhja-Ameerika kalendris esineb veel Valentine's Day. Eesti gaididel ja skautidel on veebruarikuu erilise tähendusega: siis algab õnnetaalri aktsioon, mis lõ= peb jüripäeväga. õnnetaaler. Mis see on? õnnetaaler on väärtpaber, mis loob ostjale õnne ja eesti noortele rõõniu. õnnetaalreid on kaks, üks väljaantud gaidmaleva ja teuie skaut-maleva poolt. Esimesi müüvad tüd-' rukud ja teisi poisid. Nende hhid oii üks dollar. Amult iiks dollar, õnnetaalri hind on olnul üks dollar kolmkümmend aastat. Kas keegi teab tänapäeval veel mingisugust väärtasja, mille ostuhhid i on püsinud sama enam kui veerandsada aastat. õnnetaalri ostujõud on kahanenud, nagu päris dollaril. Mõned aastad tagasi sai ühe dollari est saata noortele 50 kirja, nüüd ainult kobn. õppematerjalide hümad on kümnekordistunud. Laagritarvete hinnad samuti^ Nimestik on lõputu. Noortema-levad kannatavad Inflatsiooni tagajärgede all nii nagu teevad seda kõik rahvuskaaslased. Ei ole saladus, et korduvalt on räägitud õnnetaalri hinna tõstmisest, kuid alati on sellest loobutud, saades aru noortevanema-te ja -sõprade majanduslikest kohustustest mujal. On jäänud järele üks tee ja see on-õnnetaalrite läbimüügi suurendamine. Malevad loodavad eesti ühiskonna väga soojale suhtumisele noor-» tesse, mida korduvalt oii demonstreeritud lahkekäelise majandusliku toetamisega. Skautlikud noored soovivad müüa sinule, kulla eestlane, sel aastal rohkem kui ühe õnnetaalri. Meie loodame, et leiad võimaluse osta kaks, kolm, viis või koguni künime õnnetaalrit. Iga müüdud õnnetaaler Võtab osa võitude loosimisest jüripäeval. Seega mitme taalri omamine suurendab ka võiduvõünalusi. Nagu eelpool mahutud, õnnetaalrid on kahte lüki erineva kujundusega. Üks tüdrukute ja teine poiste töö toetamiseks. Mõlemad taalrid on väärtuslik investeering eesti noortesse. EESTI GAIDIDE MALEV KANADAS, EESTI SKAUTIDE MALEV KANADAS ' Eesti Skautide Maleva Kanadas VäbaduqNievl98S Ssto Mutual Fund Ltd. 2. veebruaril aktsia hhid $12.48 149 King Street West, Sulte Toronto M3H 3M1 tel. 364.11S1 öhtid tel. 92M812 LIIDIA Ülekuulaimise ajal tahetud ,et Baiba V. tunnistaiks kellagi „Liidia" (Li-dija) vastu, kes olevat „salajase organisatsiooni juht Riias ja tegelevat riigivastase tegevusega". V. küll olevat 'kunagi kohanud Liidiat, aga ei teadvat midagi tema tegevusest, mitte isegi tema nime. Sel momendil avanenud uks ja sealt lükatud sisse Liidia -^umbkaudu 60 aastane naine. Baiba V.' rõhutab, et ta ei suudaks unusta.da seda kummalist, kahetsusväärset pilti: naise nägu olnud laiba . värvi, piinatud, kökkuvarisenud. Ülekuulajat tahtnud teda stmdida alla- 'kirjutama paberile, et ta tunneb seda naist, kuid ta keeldunud seda tegemast. Pomisedes mingisugusest arusaamatusest viidud Liidia ära. 16 aastane Ilgä oli ikka veel niivõrd suures närvshökis, et ta ei suuri- - nud pallju rääkida oma ülekuulamisest. Ka teda ähvardatud Siberiga, sõimuga, kisaga. Ta ei suutnud vastu pidada 12 ^tundi, ta varisenud kokku. Vitolinide rongis Riiast Tallinna neil vastaspingi istunud 2 „saatjat". Samuti Tallinnas oodates laeva lah- 'kumist neil olnud „saatjad" lähedu- • ses., • • -• , Tallinna sadamas vks tütarlaps palunud neid viia Helsingisse üht kirja. Muidugi pidid nad sellest ära ütlema. Helsmgis Vitolinid voetud Rootsi .^atkonna ametnike ja ajafcirjanike JUMAL ANDIS VÕIMALUSEl ,,Toronto Sun" juhtkirjanik kirjutas, et Jumal on andnud kanadlastele he^ võimaluse tutvimeda sellega, milline OKl isiu sotsiaal-demokraatlikul maal Rene Levesque põhimõte, kurna rikkaid kõrgete makisudega on loonud olukorra, kus ei ole enam rikkaid, kelle arvel saaks maksta kõrgeid palku ametnikele, abiraha ja mitmesuguseid \teisi hü\<4tusi vaed-tele. Rene palkade vähendamise kavale on vastu kõik töövõtjad. Juhtkirjanik loodab, et teiste provüitside ametiühingud jälgivad praegust võitlust valitsuse ja palgasaajate vahel ning teevad sellest vastavad järeldused. lesti lipp heisatakse Valve Andre Ontario @@$ mitmekuitüuri ja kodalcondsuse nõuandvasse kogusse Eelmiste aastate eeslcujul pöördus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas -^^o. käesoleval aastal Toronto linnavalitsuse poole, paludes linnavalitsuse nõusolekut heisata Vabariigi aasta-päe^' al, 24. veebruaril, Toronto. Raekoja ees Eesti rahvuslipp. Taotlust toetas endine Toronto linnavolinik, praegune prpvintsipadameridi liige Tony Ruprecht. .Möödunud nädalal saabus linnavalitsuselt BKN-ule vastus teatega, et Eesti lipu heiskamine on Toronto linnavalitsuse poolt lubatud. Eesti lipu heiskamine Raekoja ees toimub neljapäeval, 24. veebruariil kell 12.30 p.l. Eestlasi, kellel on võimalik lipuheiskamisest osa võtta, palutakse koguneda Raekoja esikusse kell 12.15 päeval. Rae'koja esikust minnakse li-puheiS'kamise köhale. Lipuheiskamisel esineb lühikese sõnavõtuga au-peäkonsul L Heinsoo ja Itüheim sõnavõtt on Toronto linnajvalitsuse esindajalt, EKN palub kaasmaalasi, kellel see ajaliselt võimalilk, anoikaüt lipuheiskamise tseremooniast osa võtta. Demonstmtsioonid USÄ rakettide vasty Kanadas USA püüe tasakaalustada relvas-tust N. Liiduga on andnud põhjust vastudemonstratsioonideks ^ Euroopas ja nüüd ka Kanadas. Pärast seda kui Kanada ja USA vahel sõlmiti kokkulepe, millega lubatakse Kanada õhuruumis katsetada USA rakette, algasid protestidemonstratsloonid mitmes keskuses. Torontos marssis ligi 2000 demonstranti USA konsulaa-dl ette, nõudes kokkuleppe tühistamist. Vaidlused olid ka parlamendis kus 1 välisminister kaitses valitsuse seisu-jkohta, tuletades meelde NATO riikide kokkulepet relvastuse katsetami-. Jseks. Ühe Toronto raadiojaama kommentaator küsis, miks rakettide vas-tased demonstrandid ei lähe Ottawas M. LUdu saatkonna ette? NOORTEKOOR „PÄIKE" KONTSERT Pühapäeval, 20. veebr, kell 3 p.l. toimub Toronto Kuningliku Konservatooriumi ^kontsertsaalis Eesti. Kunstide Keskuse Kontsertbüroo kolmas seeriaikontsert, mis on pühendatud kooriloomin.gule TEBK Noortekoor„ PäL'ke" esitusel. ,,'Päiike" on ainulaadne muusika-ansambel, koosnedes 10—28 aastastest eesti noortest. Hilljutisel CBC kooride võistlusel, mis haaras mit-te- professionaalseid koore üle terve Kanada, võitis Noortekoor ,;Päike" kolmanda koha.. Koori- koosseisu kuuluvad ka mitmed solistid, naigu sopranid Marika 'Krabi ja Senta Medri, tenor Henry Piil, Esther Wilbiks flöödil ja hiljuti Eestist Kanadasse asiunud noor viiuldaja Viljar Puu. Nende esitusel kuuleme mitmesse muusikaperioodi kuuluvat rahvusvahelist kui ka eesti koori- ning viiulimuusiikat. Koori peasolistiks on 23-aastane eesti tšhellist Kristina Vaska, prof. Lauri Vaska tütar USA-st. Kristina on õppinud tshellot juba varasest lapsepõlvest alates ja on valinud selle-oma ala professionaalseiks karjääriks. Aasta eesit lõpetas ta Potsdami kolledzhi muusiikaosakonna Bac-helor of Music kraadiga ja õpib nüüd edasi .mägistriikraadi saavutamiseks Chicago lähedal asuvas Northern Illinois Uniiversity's interpreetide meistriklassis.' Tema õpetajaks on . tuntud internatsionaalne tšhellist Madame Garbusova, kes on omal ajal esinenud ka Eesti Vabariigi-aegses Tallinnas — ,Estonia Kontsertsaalis. Kristina Vaska kavas on Bachi, Er-nest Blochi ja Heino Elleri helitöid., Klaveril saadab pianist Liina Teose. Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Js) teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. —JEesti Maja, 958 Broad-viev/ Ave. Toronto, Ont. M4K iM liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti Ontario Leitnant-Kuberner John B. Alrdi' otsusega, Ontario Ekseku-tiiv Nõukogu presidendi, Ontario peaministri William G..Davis'e ning Bksekutiiv Nõukogu esimehe George R. McCague soovitusel on Ontario Mitmekuitüuri ja Kodakondsused Nõuandvasse Kogusse (Ontario Advi-sory Council oii Multiculturallsm and Citizenship) kutsutud Valve Andre. Uued nimetatud ja kinnitatud liikmed on pealelv. Andre veel R. K. Corbett, ^hunder Bay; H>. A. Hassan, London; M. Nisker, Wlllowdale; R. J. Pavlove, Parry Sound; S. H. L Sugu-nasiri, Mississauga; E. Terp, Willow-dale ja P. M. Walden, London. Peaminister William G. Davls oma isiklikus õnnitluskirjas avaldab lootust: „Pühendades oma aega, teadmisi ja kogemusi Istelles vastutusrikkas ülesandes Ontario valitsuse ja kodanike hüveks, te annate tähtsa panuse meie. provintsi ühiskondlikule ja kultuurilisele arengule." Nõuandev kogu tuleb kokku 15. ja 16. aprilli eshnees dr. Maviš E. Bur-kel juhthnlsel. , Valve Andre oli varem 5 aastat Kanada (föderaal-) Mltmekultuurillsuse Nõuandvas Kogus (CCCM), kuhu ta nbnetati tolleaegse Mitmekuitüuri minister Jphn Munro otsusega. IV aastapäevdi tähistamine Kesk-Floridas Eesti Vabariigi ^5. aastapäeva tähistamine Kesk-Florida Eesti Seltsi poolt toimub piduliku aktusega ja sellele järgneva einega koos seltskondliku osaga pühapäeval, 20. veebruaril kl. 12 päeval St. Petersburgi Jahtklubi ruumes, 11 Central Ave. Aktuse peakõnelejaks oh T^mpa ülikooli professor dr. Stephen L. Spe-ronls. Dr. Speronis on rahvusvaheli-selt hästi tuntud, on väga hea kõnemees ja tunneb hästi Ikestatud rahvuste probleeme. Kuna kõne on Ing-lise keeles soovitatakse kaasa võtta oma eesti keeh mitte valdavaid perekonnaliikmeid ja sõpru. Seltskondlikus osas korraldatava loterii jaoks palutakse annetada ja võtta kaasa sobivaid esemeid. JT Kutsume teid kõiki Vaba Eesti 0 0 0 (Algus esi'külijel') Ise Eesti Vabariigist ja seife 65. aastapäevast. Kaastegevad on eesoleva BaIt'imore'is korraldatava aktuse noored esinejad: Renee Roomets deJv-lameerib. Marie Underi- „Mälestus jä tõotus" ja Harald,Roomets lo&h ette Eesti iseseisvuse Manifesti. Kavas on mängida Hain Ainsoni poolt helilindistatud Eesti hümni ja koorilaii-le ,;£stonia" sümfoonia orkestrilt ja segakoorilt His Master's Voik:e'i heliplaatidelt aastast 1939. Järgnevate kuude saated käsitlevad samuti rahvusüMce tähtipäevi ja eestlaste köhalilcku, ülemaallist Bing ülemaailmset tegevust. INNAIR'1 REISIÕHTULE Eesti Majas teisipäeval; 22o veebruaril 6,30-10. 00 õhtu Kavas: filme, muusikat, reisl-informatsiooinii sõitudeks käesoleva aasta suve! ja mmäo Sissepääs ja suupisted on tasuta» Veetke see*õlitu koos oma perega meie külalistena! FINNniR Km |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-17-03