Meie Elu = Our life, February 17, 1983

              MEOAPÄfiV.^i, 17. VEEBRUARIL—TllURSDAY,FEBRUARY 17 ,,Mei€EW nn 7 (1720) mä
ITTT'**""'""'^
LEO HAUS 70
iKes meist ei tea. et E ^ t i vetes
asus üles väikene saar Vilsandi, mida
'/ kutsuti 'ka lindude rügiiks. Sellel väi­kesel
saarel sündis 5-d!al veebruaril
1913 Leo Haus. Üleskasvades Leo ei
olnud mingi erand, vaid nagu kõiki-
(de saarte noormeeste igatsus oli, et
saada merele, näha kaugeid maid ja
meresid. Sõjaväes olles teenis mere­sides
signaiistina oma väikesel kodur .
saarel. K<^he peale sõjaväe teenistust
siirdus merele. 'Esialigii purjelaeva­le,
et saada vajalikku praktikat me­rekooli
as|;umi'seks. Teine maailma­sõda
tõmbas kõigile kriipsu peale.
Ettevõtliku noorukina tal õnnestus
pääseda Taani, haikates sõitma Taani
laevadel. Böja^ laienedes Ameerika
võttis Taam laevad oma hooldusele.
Peale Pearl Harbouri rünnaikut vahe­tati
neile Ameerika lipud. Leo sõitis
terve sõja aja, 32 korda üle Vaikse
Ookeani. Leo'on üks neist vähestest,
kes nägi Peari Harbouri teisel päe­val
peale rünnakut.
Peale sõja lõppu Leo vahetas mere­mehe
kutse ehitfusitöö vastu, asu­des
elama Lake^lvoodi New Jerseysse,
leides sealt eest onia laipsepõlve sõb­ra
R. Septa, kellega,koos hakati;esi­mesi
maju ehitama. Poissmehe elu ei
kestnud kaua, abiellus 1950 aastal. '
Pole kahtlust, et üks suur osa edas-
/ pidisest saavutustest tuleb kirjutada
abikaasa Raissa, hüüdnimega lisa
kontosse., Vaevalt leidub tublimat
.abikaasat 'ja perekonna ema, kui on
seda lisa.
, Leo, tubli, ausa, ettevõtliku mehe­na
itidis pea ärisöpru,kelledega
koos töötati üles mitmed ärid. Suu­remaid
neist „Supei:tlock" asutaja ja
osanik, „Jasco Co.", „Auto Gas"'ja,
„Fast Food". 'Samuti oma eihitus-ettevõte.
Kui keegi on Napkšt Flod-
^ das sõitnud ida suunas maanteed 846
mööda, leiavad ehituse ala „Soutli-wind
Estates" kus loettie tänavate ni-fed:
Vilsand, Tartu, Pärnu. Need ni-üied
on jäädvustatud sinna kahe,
tubli eesti m^he Leo Hausi ja/Antoai
Männiku poolt, kelledele see ehituse
projek^t kuulub. Nagu Leo ütleb on
Vilsandi niini pandud kodusaare mä-lestuseksv
|Leo ija lisa abielus on kolrii poega,
kes kõik on saanud ülikooli hariduse.
Kõige nooremalt Mibkelist on saa­nud
arst. Kõikide nendega on mõ­nus
'rääkida eesti keeles. Vanaisa ?(>•
dal sünnipäeval ristiti kõige noorem
pojäfwjeg Jaan.
Kes Lakewoodäs ei timne Hauside
lahkust ja sõbralikkust, nende heldet
kätt, kas kiriku ehitusel vöi Eesti
Maja töödes. Samuti suur abii iEesti
•ühiskonnale. Jääme lootma, et nende
järeltulev põlv ei unusta isa ema sün­nimaad
Eestit, ega seda väikest lin-L
dude kuningriiiki Vilsandisaart. õn­ne
ja jõudu juubiladle.
Kiirem odavam regulaarnö lend Torontost Helsingi ja tagasi
,;Varem sõitsime osa bussiga, sellel suvel HinnadMontrealSst: Hinnad Torontost:
lendame Torontost Helsingi."
FINNLINK grupi lendudes Teie sõidate
Air Cariadaga xMirabeli, Montreali lennu­väljale
ja sealt jätkate reisi Finnairi
regulaarse lennuga Helsingi. t;eie tagasilend
toimub sama moodi, Helsingist Finnair
DC-10 ja Montrealist Air Canadaga
Torontosse. Tehke valik väljasõitude ja
tagasilendude ajast Torontost Helsingi ja
tagasi alljärgnevas ajatabelis.
Lennud Torontost: Mai 20, 25, 27. Juuni 3,'
17, 22. Juuli 1, i'3, 27, August 3, 10. Sept. 2,
16, 1983,.
Tagasilend Helsingist.Torontosse: Juuni U ,
19, 29. Juuli 6,13, 20, 27. August 3,17, 24, 31.
Sept. 17. Okt. 1, 1983.
Sõidu kestvus peab olema 14—90 päeva.
Mai ja september
Täiskasvanud |799
Lapsed alla 12 a. |400
Sülelapsed alla 2 a. |80
Juuni, juuli ja august
Täiskasvanud $899
Lapsed alla 12 a. |450
Sülelapsed alla 2 a. S90
Mai ja september
Täiskasvanud $895
Lapsed alla 12 a. $448
Sülelapsed alla 2 a. $90
Juuni, juuli ja august
Täiskasvanud $995
Lapsed alla 12 a. $498
Sülelaps, alla 2 a. SlOO
„FriendIy Finland" Tours
Soomes viibimise ajal teie võite
kasutada mõõdukate hindadega ringsõite'
koos kompetentsete reisijuhtidega'
Saimale, Polaarvöotmesse. Stokholmi,
teistesse skandinaavia pealinnadesse
ja rongiga Leningradi.
Võtke ühendust, reisibürooga või
Ühenduste hindade osas Torontosse või.
jVIontreali pöörduge teile sobiva reisibüroo
poole.
Lennupiletid peavad olema reserveeritud ja
makstud vähemalt 30 päeva enne väljalendu."
Lennust ärajäämisel 10% lennu-hhinast ei ole
tagastatav^ 10% peab sisse maksma reservat­siooni
tegemisel. Grupilennus peab olema
vähemalt 20 reisijat.
FINNRIR
Toronto 416 362-1511
1Vlontreal514282-1173
Vancouver 604 687-7582
Subject to Governmentapproval ;
Air & Sea TIBU
Marja Markkula.
.705949-4183
EatorfsTmI Semci
100 Elm St. East
Sudburv,Ontario.P3E4R5
705673-2181 Helvi Ho
Holiday Travel
121 LarchSt. Sudbuiy,
Ontario P3E1B8
705674-9960
Kobo Internationa
Travel
191 Egiinton Ave. East
Toronto, Ontario M4P1 Kl
416485-9437
Lakehead lumi
Agency Ltd.
170 S.Algoma Street
ThunderBay,0nt.P7B3B9
807 345-2158
Loma Travel Ltd.
3590 E. Hastings st.
Vancouver.B,C;V6K2AT
604294-3261
OMLWorldwide
Travel Agencf
1769Regent'St.,
Sudbuiy. 0nt.P3E3Z7
705522-3303
Ritari Agencies Ltd.
1984 Regent SIS.,
Sudbury,0nt.P3E1A2
705522-6200
SKytrain Tours ^
Travel Ltd.
2656DanforthAvenue
Toronto, Ontario M4C1L7
416690-4922
ThunderCountry
Travel
301 Bay Street
ThunderBay. Ontario P7B1R9
807345-5432
Üniglobe-Aatco
Travel North Ltd.
AtriaNorth.Ste.A121
2255 Stieppard Ave. Elllowdale
416 497-3622 Anja Kivinen-Velickovic
Vtentra Travel
ServicesLtd.
5915 West Boulevard
Vancouver.B.O.V6M.3X1
604263-1951
Yorkland Travel Ltd
185YorklandBlvd. ,
Ramada Inn Hotel-Lobby
Willowdale, Ontario M2J 4B2
416497-0300
Youlten Travel Ino.
156 Cedar St. South
Ummins, Ontario P4I\1208
705267-6449
iUUSIKÄ- MEMUÄÄRII
Vaipade ja ^m^
ke@niiliii@ puhastus
samuti akende pesemine. ,,Scotch
stainguard" hinna sees. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.95. Pensionä­ride
korteritele hinnaalandus.
PEETEk VALING - Tel. 69(M961
lllllllllllllllllllllllllllilllHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIil»^
KUHU MINNA?
Ttr Reedel, 18. veebr. A.K. Sõprušõhtu
Tartu College'is algusega kl. 7.30 õ.
itr Laup., 19. yeebr. Mlsjoniõhtu Va-bakoguduse
kirikus, 562 Jones Ave.
algusega kL 5 õ.
Laup., 19^1 veebr. EKL korporat­sioonide
vaheline squashi-võistlus
Squash^ Academy's, 16 Queen St. E.
algusega'1^7 õ.
^ Laup., 19. veebr. Meeskoori Eesti
Vabariigi aastapäeva tähistamise
koosviibimine Eesti Majas algusega
kl. 7 õ.
^ Pühap., 20, veebr, noortekoori
„Päike" kontsert Royal Conservatory
of Music, 273 Bloor St. W. algusega
kl."3 p. .
Pühap, 20. veebr, poliitiline debatt
Poola kriisi üle Polish Cultural Cent-re,
206 Beverley St. algusega kl. 2 p.
Pühap., 20. veebr, poliitilüie debatt
Poola kriisi üle Montrealis McGill
Unlversity Leacock Büilding, Room
232, alasega k. 3 p.
^ JK. Neljap., 24. v«ebr. Aiandusklubi
loengute sarjas prof. Rein Kurise
loeng „Taimetoidud" Eesti Majas al­gusega
kl. 7.30 õ.
^ Pühap., 27. veebr. Eesti Vabariigi
65. aastapäeva kontsert-aktus Toron­to
Ülikooli aulas. King College Rd.,
algusega^kl. 3 p.
Tir Laup.; 5. märtsil T.E.R.R. Kungla
„Tõnisepäev„ MinJkler Auditooriumis,
Seneca cillegeis algusega kl. 7 õ.
T^r, Laup., 12. märtsil Segakoori „Lõ-bus
laupäevaõhtu" Eesti Majas algu­sega.]
kl. 7 õ.~
itr Pühap., '13. märtsil Eesti Rahvus­teatri
esituses „Operetivilsidega keva­desse"
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
i^ugust Nieländer. Taktikepi ja
relvaga. Mälestusi. Välis-Eestl &
EMP kirjastus, Stokholm, 1982,
220 lk.
^,0!^ olnud arvamisi, et iga iiümene
võiks vähemalt ühe teose maailmale
kinkida — nimelt teose oma elukäi­gust",
ütleb August Nieländer oma
mälestusraamatu saatesõnas ja lisab:
„Loodan, et lugeja mu mälestuste ^
kangast ka enesele midagi meelepä­rast
leiab." See alguses avaldatud
mõte on kehtiv siiski vaid juhul kui
mälestuste kanga kuduja elus on
juhtunud midagi, mis pälvib laiema
avalikkuse tähelepanu. Teosega tut­vudes
kogeme, et autori elus on ol­nud
sellist tähelepanuväärivat tege­vust
ja ettevõtmisi.
Nägusalt kujundatud ja triikitud
raaniatu juures tõmbab kõigepealt
endale tähelepanu juba teose peal­kirja
ebatavaline kombinatsioon:
„Taktikepi ja relvaga". Kuuldavasti
on tiitel algvariandis kõlanud „Pasu-na
ja mõõgaga", mis oleks olnud vast
veelgi toredam ja sümboolsem. Au­gust
Nielände;;, kes elab praegu kõ^
ges vanuses Ameerikas, Marylandi
osariigis Washingtoni lähistel, lõpe­tas
1910. aastal Peterburi konserva­tooriumi,
ühe maailma kuulsamatest
muusikaülikoolidest, kus hariduse
said paljud vene ja eesti tuntud heli­loojad
ja muusikud. Pooltosinat aas­tat
hiljem, Esimese maailmasõja
ajal, lõpetas Nieländer samas Unnas
veel teisegi kõrgetasemelise õppeasu­tuse,
nimelt Pauli sõjakooli, ühe pa­rima
tolleaegsel Venemaal..
Sõjaväelasena kulmineerus tema
karjäär pärast teenistust tsaariar­mees
Eesti Vabadussõjas^ kus kapten
Nieländer oU soomusautode kolonni'
formeerijaks ja ülemaks. Muusika­mehena
oli Nleländerl silmapaistvaks)
saavutuselcs esimese Eesti muusika­kooli
asutamine Tartusse 1918. aastal
ja selle tegevuse juhtimine direkto­rina
Tartu Kõrgema Muusikakooli ja
Tartu Konservatooriumi nimede all
järgimise aastakümne jooksul. Olla
tegev ja tuntud nii muusiku kui sõja­väelasena
tuleb harva ette ühe M-mese
elus ja seepärast on raamatu
pealkirjas figureerivad taktlkepp ja
relv kombinatsioonina täiesti õigus­tatud.
Kõigest sellest elutegevusest jutus­tatakse
käesolevas raamatus. NII
nagu Nieländer Ise ära märgib, on
teda mälestuste kirjapanemisel aida­nud
noorpõlvesõbra Kari Pllbergl tü­tar
Lllian Maiste. Kirjastuse poolt on
raamatu redigeerinud ajakir|anik Jü­ri
Remmelgas, kes on ühtlasi teose
varustanud 18-leheküljelise märkme­te
osaga, kus informatsiooni korras
antakse laiemat tagapõhja Nlelände­rl
jutustuses üleskericlvate Isikute ja
asjade kohta. Tulemuseks on heas ja
selges eesti keeles mälestusteraamat,
mille tuumakam osa käsitleb meist
juba üsna kaugele jäänud aegu.
August Nieländer sündis Vana-
Kuuste valla/ metsavahi pojana a.
1887, kasvas üles aga Tartu Ihmas,
kus lõpetas liims^^MjM Ja gümnaasM-mL
Isa oli agar pillbnees, kelle huvid
edasi kandusid pojale, kes juba noo­rest
peast hakkas kaasa mänguna ko­halikes
orkestrites. Raamatu lehekül­gedel
elustub nii mõndagi huvitayat
Tartu muusikaelust meie sajandi
kolmel esimesel aastakümnel, sest
Nlfiländeri teed viisid laialt Vene^
maalt alati tagasi kOduUnna. Peter­buri
konservatooriumis õppis ta
puhkpillide osakonnas ja lõpetas
veel peale selle sõjaväe orkestrijuh-tlde
ettevalmistusklassi. Esimese
teenistuskoha saigi ta Tartusse, seal
asuva Krasnojarski polgu kapell­meistrina.
Sealt viis karjäär edasi
Tsarskoje Seloos asuva keiseriku
kaardiväe polgu kapellmeistriks, kus
sojaväemuusika kõrval tuli anda
kontserte ka tsaari perekonnale ja
õukonnale, üks huvitavaid seiku
raamatus puudutabki kokkupuutu­mist
ja kõnelust tsaar Nikolai Il-ga.
Esimese maailmasõja ajal, pärast
Pauli sõjakooli lõpetmist, tegi Nie­länder
läbi veel erikursused soomus-vägede
alal. 1917. aasta lõpul, pärast
oktoobrirevolutsiooni, otsustais Nie­länder
lahkuda lagunevast Vene sõja­väest
ja sõitis korralduste vastaselt
Galiitsia rindelt. rongiga Tartusse.
Eestisse jõudnuna andis ta end Eesti
Sõjaväelaste ülemkomitee käsutus­se.
Vabadussõjas juhatas kapten Nie­länder
soomusautode kolonni, milli­ne
leidis rakendamist Lõunarindel
Valgast Pihkvani ja Võrust Lätimaa­ni.
Vabadussõja perioodist oleks tul­nud
raamatus rohkem juttu teha, eri­ti
just soomusautode osast lahingu­tegevuses,
millised nagu eesti soo-musrongldkl
olid oskuslikult ümber
ehitatud tavalistest vagunitest või
veoautodest, aga selUstenagi omasid
tollel ajal sõjategevuses suurt löÖgi-jõudu.
Üksikasjalikumalt on soomus­autode
operatsioone kirjeldanud Nle­länderl
alluvus^? võidelnud roots­lasest
kapten Ehiar Lundborg oma
raamatus „Soomusautoga Eesti Va
badussõjas" (EKK, Lund, 1968) ke.s
seal ka oma otsest ülemust kapten
Nieländeri kUtvalt mahiib.
Vabadussõjaaegse tegeVusega võr­reldes
on Nieländeri mälestustes pal­ju
detailsemat käsitlust leidnud muu­sikakooli
asutanüne Tartusse ja selle
tegevus kuni sulgemiseni. See kool,
mis algu/jes kandis nime ,;vaba-kunstnik
August Nieländeri 1 Eesti
Aiuusikäkool" ja hiljem, pärast ühi­nemist
Juhan Aaviku poolt asutatud
samalaadse õppeasutusega Tartu
Kõrgem Muusikakool", ni^tati
1925. aastal Tartu Konservatooriu­miks.
Kogu sellel ajaperioodU oU
kooU direktoriks ja tegelikuks juha­tajaks
August Nieländer. KooU alg­aastatel
oU ta lähemaks kaastööli­seks
tuntud muusikamees Adalbert
Virkhaus, pärast ühinemist sai kaas-direktoriks
Juhan Aavik, kes aga
peatselt kolis Tallüina, ning silma­paistvamaks
õppejõuks.oli heUiooja
Heino Eller. Koolis said muusikalist
haridust teiste kõrval mitmed hillem
Mldtuntüks saanud muusikud nagu
Roots, E. Tubta, A. Karini E.
Oja, Lüdk Aadre ™'
EELK Toronto Peetri koguduse nõukogu ametisse õnnistamisel. 1. rida, vasakult: B. Onu, M. Leets-mann,
0. Tarendi, R. Pinna, õp. kand. E. Heinsoo, piiskop K. Raudsepp, õpetaja A. Taul, esimees A.
Tork, N. Lind, A. Kriisa, A. Reitav, E. Ilves. 2. rida: R. Prostang, J . Paju, R. Lüüs, A. Relnsoo, E. Järvi,
E. Kuuskne, P. Kalju, K. Küng, H. Hiis, E. Roiser. 3. rida: E. Käärmann, E. Kaasik, E. Tarkus, V.
kasekamp, J. Soosaar, R. Paluoja, E. Marten, H. Vanaselja, V. Lillakas, R. Läte, 0. Müllerbeck, H.
Elb, L. Valter. 4. rida: J. Luide, E. Pede, K. Irs, A. Koppel, V. Egalik, E. Paju, L. Ots. G. Juuse, A.
Reimann, M. Musta, U. Valvur, H. Ründva, 0. Kirsiväli, K. Kaur. 5. rida: V. Noolandi, M. Põldma,
K. Reidak, J .Laansoo, K. Rand, T. Ratnik, K. Jõksi, E. Kalvik, E. Leis, T. Kass. (Puuduvad V. Lepson,
A. Liivoja E. Männistu, E. Ranniste). •
Nieländeri mälestusi varjutab pa­hameel
ja sügav pettumus Tartu
Konservatooriumi sulgemise pärast
Haridusministeeriumi otsusega a.
1928. Põhjuseks oli, et Helikunstni­ke
Keskus rajas vahepeal Tartusse
ema Kõrgema Muusikakooli ja kuna
kahe taolise õppeasutuse püsimist
Tartus ei peetud otstarbekohaseks,
fiis eelistati ühiskondlikul alusel loo­dud
kooli Nieländeri poolt juhitud
erakoolile. August Nieländeri muusi­kaline
tegevus muidugi sellega ei kat­kenud.
Ta OÜ 1930-ndatel aastatel
muusikaõpetajaks algul Tartu Tütar-
'fjste Gümnaasiumis ja hiljem Poeg­laste
Gümnaasiumis. VUmasele asu­tas
ta ka orkestri, mis sai populaar-sekes
tegevusega ka väljaspool kooli.
Vahepeal tegutses Nieländer lühe­malt
ka polUtllisel alal. Olles üks
Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu
asutajaid, valiti ta selle nimekirjas
Riigikogusse, aga kuna ta ei soovi­nud
Tartust lahkuda, loovutas ta
nma mandaadi nimekirjas teisel ko-
'^-^I olnud Heinrich Lareteile, ja nagu
Nieländer maüiib, algaski sellest La-
-?tei karjäär polütilm ja diplomaa­dina.
Raamatus leiame eespoolmainitud
üldhuvitavate elusündmuste kõrval
ka isiklikumat laadi mälestusi. Siia
kuulub ka asumhie pagulasteekonna-le
1944. aasta sügisel, mis tõi August
Mleländeri koos perekonnaga üle
«saksamaa Amer|ka Ühendrikidesse,
kus ta hiljuti võis Washingtonis pü­hitseda
oma 95. aastast sünnipäeva.
- T N . .
M FINNISH ^
Mfy PLACE V
II >. T O n O N tO
THE FINNISH PLACE
5463 Võnge St. Willowdale -jt Finchi lähedal
Telefon 222-7575
KESKTÄLVINE ODAYMUOKä
l k kinkesemed 20% alandatud
kuni veebruarikuu lõpune
Avatud 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4
NALJAD 'VIÕTTESÄHVATUSI
„Noh, Juhanes, kuidas sulle meel­dis
loomaaias?"
..Suurepäraselt, tädi Kloudiine.
Seal jooksfvad kõik sõimunimed ela-vr^
t ringi.
Majaomanik näitab noorele paarile
jut korterit:
„Köök on küll veidi väike, aga sel­le
kõrge üüri juures pole teil nagunii
MELLM GRABBI palju keeta."
Mõnes riigis on selline avalikkus ava-hkus
elus, nii et isegi salapolitsei on
üldiselt tuntud.
Kogemused on meie mijnalu!se ar-mistunud
haavad.
Kui inimene vaitmseks töölcs liiga
rumal ja füüsiliseks läiš<! on, siis
saab temast poliitik.
Kogumud MIHUTS