1987-02-26-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
eebr., 2., 9. ja 23.
rahvustoitudest
saalis, 619 Sher-r.
esitab T.E.R.R;
led n ä i n u d . . . ?"
riumis, Seneca
Ave. ja Hwy404)
jbr. „Estonia" or-
|du Eesti Majas al-ir.
Metsaüiiköolfi/
loeng „Gorbat8-
Jil" Eesti Majas
i.OO — Valgamaa'
tlek ja -viibimine
(.00— Tartu Insti-ikkum
— „Minu2
rfsil gaidlipkonna
moenäitus Eesti
ci 15.00. ,
b 13.00 - Tartu
R. Ja agu mägi —
lutukad".
|:17.15 - T;I.
IMIina Härma sõ-
^/ana-Andrese ki-
Ijumalateenistusl
1. 13.00 — Tartu
dr. T. Kauri -
la teemal).
J.
iRONTOjNC.
M.4P 1 Kl
. A .
abiraha, jne.)
St)ört
meister
Metsavennad filmis „Legendi
Liinvee, A. Vabamäe, H. Jaagust
uri JMoges
24 aastat kesti vabadusvõitlejat
Teadaolevalt on eestlased vööril
pärast Teist maailmasõda valmistanud
kolm suiiremat helifilmi,
neist kaks Ühendriikides laulu- ja
mängulavastusena „Seitse vihta"
ja „Libahunt". Kanäclas ainult eesti
metsavendade — vabadusvõitlus!
Eesti filmi vaimustatulcs algatajaks
oli Evald Mägi Torontos, kellega
liitus Eerik Heine.'Evald Mäge tunneme
Eesti iseseisvusaegse ku'tse-tunnistusega
fotograafina, millist
kutsumuslikku tööd jätkas Saksamaal,
Torontos ja Ühendriikides oma
igapäevase leivateenimistöö kõrval
1956.a. sügiselvabanes Vene vangilaagrist
endine eesti sõjamees, leitnant
Eerik Heine, keile võitlustee-
.kond ja läbielamused vene vanglates,
sunnitöölaagrites, veel enam aga
^vabadusvõitlejana kodumaa metsades,
on kütkestanud tuhandete eestlaste
tähelepanu lugedes imele paguluse
suurkirjaniku Arved Viirlaidi
raajn'atuid.,,Vaim ja*aheladr,•,,Kustuvad
tuled", ,,Sadu jõkke" ja tema
hilisemad ,,Kes tappis Eerik Hormi"
ning ,,Surnud ei loe".'Need raamatud
põhinevad suurelt osalt Eerik Heine
jutustustel ja kirjaniku vabal loJDmin-gul.
Need raamatud on monumendiks,
eesti rahva vabadusvõitlusele.
^ Mitteainult Arved Viirlaid elukirjuta
eesti rahva kangelasliku'st vastupanust
ja kannatustest vene teises
okupatsioonis, alates 1944.a. sügisest,
mil sõjarinne varises kokku,
vaid veel rohke^n on rääkinud Eerik
Heine tuhandetele kaasmaalastele
metsavendade võitlustest, rahvuslikust
vastupanust ja suurest rahvustundest,
mis valitses ja valitseb meie
kodumaal. Need on siidantlõhestavad
ja otse uskumatud lood, kus eestlased
ei kummarda vägivalda ja terrorit^
väid tunnevad uhkeina olla eestlased
ja võidelda Eesti nimel selle
ülekohtu vastu. Nende eesti metsavendade
vabadusvõitlusest räägib
sõnas, helis ja pildis helifilm,,Legendi
loojad". I
24 AASTAT TAGASI •
Selle filmi esietendusest möödub
märtsis 24 aastat ja filmi ettevalmis-tamistööst
isegi rohkem, kui Evald
Mägi muretses vastavaid filmitegemise
vahendeid, valmistas puust
,,relvi", mis pidid asendama ehtsaid
vene „konesid", ehitama maja keldrisse
metsavendadele punkri ja otsima
filmi tegevuseks kümmekond innukat
ja ennastohverdavat osalist,
kes olid valmis kaasa lööma ja sisse
elama lavastuse käsikirjale, olgu
need punkrivõtted, tegevusel talvisel
või suvisel metsämaastikul. Samas
meeste abikaasad, eesotsas Kaja
Mägiga õmblesid hoolega ,,venelastele"
särke ja mütse, mis pidid asen-
. dama nende tegelikke punaarmee
mundreid. Samuti tuli otsida ja üürida
relvaäridest' lahivõteteks vene
relvi. Ainult metsavendade riietus ei
-vajanud erilist muretsemist, sest õnneks
leidus eesti ohvitserivorm leitnandi
paeltes, kus ainult tuli juurde
lisada üks pael vastavalt peategelase
TEADAANNE
Saarlaste Ühing Torontos peakoosolek
toimub käesoleval aastal 15.
märtsilkell 2 p.l. Eesti Maja klubiruumis.
Kõik saarte rahvas teretulnud.
Koosolek kohvilauaga. Palume
seda teadet võtta kutsena koosolekule.
Liikmemaksu võimalik tasuda
kohapeal.
SAA R-LÄSTE Ü HIN G TO R 0 NTOS
11 ^mmmmmk %mmim mmmt
TTRTt
' >-.v--,,^* , M V •
Lembitu kapteni aukraadile. Niisugune
filmi ettevalmistustöö nõudis
aega, kannatust! organiseerimist, et
läbi'viia seda suurt üritust.
Evald Mägi algatusel toimus 3.
novembril 1957.a. ,,Eesti KuHuuri-film
Kanadas" asutamine, kus esimese
filmina oli Torontos 1957.a.
suvel toimunud esimesed Põhja-Ämeerika
Eesti Päevade jäädvustamine.
Hiljem' toimus nime muutmine
,,Eesti Film Kanadas", mille esimeseks
ja viimaseks helifilmiks kujunes'
,,Legendi loojad". /
„LEGENDI LÖOIAD''
1958. aastal töötasid ühes Lääne-
Toronto väiketööstuseš neli eestlast,
nende hulgas Evald Mägi ja Eerik
Heine, kõik endised eesti sõjamehed
võitlustes Teise maailmasõja idarin-de
ja kodumaa kaitselahingutes.
Nad kuulasid huviga kõigest sellest,
mida jutustas Eerik Heine eesti rahvast
ja oma läbielamustest, eriti aga
noortest, nende võitlustest metsades
ja kannatustest vanglates ning Siberi
orjalaagrites. Nendest rääkimistest
kujunes Evald Mägile idee valmistada
film metsavendadest. Eerik Heine
nägi sellest filmis piihendust neile
tuhandetele, kes andsid oma elu Eesti
vabaduse eest ja süvendada selle filmi
näitamise abil eestlaste vabadusvõitluse
tahet paguiuses,
Eerik Heine alustas filmi käsikirja
koostamist. Ta oli filmimisel ühtlasi
tehniliseks nõuandjaks ja otsustajaks,
et iga üksivõte kujuneks tõetruuks.!
Enne filmi esietendust andis ta
jutuajamise, kus ta ütles järgmist:
,,Kui pääsesin vabadusse, siis hüüdsid
mahajäävad võitluskaaslasedmi-nüle,
et Eerik ära unusta meid! Need
sõnad on kõlama jäänud. Sellest
tekkis mõte jäädvustada metsavendade
võitlust kui vabadusvõitlust filmi
ainestik on tõetruu, kus iga mõte
on mõeldud, kus iga sõna on öeldud
ja kus iga tegu on tehtud. Need metsavendade
kujud filmis on kõik tegelikkuses
esinenud, olgu seda Lembit,
metsavendade juhina, Linda talutüt-rena,
Juku koolipoisina, Juhan ja
Maali metsavahi abielupaarina ja
Ko5e-yana puskaripruulijana, kõik
nad on võetud tegelikust elust. Kuigi
see võitlus tundus lootusetuna, siiski
kõik teadsid vaid ühte, et iga meie
tegu, võitlus ja ohver loob legendi,
milline hoiab elus vabadustuld, kuni
saabub aeg. Selle filmi tegelased on
kõik legendi loojate kehastajad meie
kodumaa metsadest."
Viimase poolaasta vältel on märgata,
et mitte üksi Kanada, vaid ka
maailma tennisevõistluste korral-jate
ja spordireporterite tähelepanu
on pöördunud Laura Randmaa
pidevale edule suurtel rahvus°
vahelistel võistlustel. See algas ju-»
ba möödunud aastal Prantsusmaal
ja sellele järgnenud võistlustel Jaapanis
ja ta saavutas kõrgpunkti ka-aastalõpul
peetud meistrivõist- ^
lustel Ühendriikides. Floridas, 14-
aastaste „Orange Bowl'i" meistrivõistlustel,
oli ta reastatu^^^eeded
player) 14. parima võistlejana 128
hulgas; nädal hiljem New Yorgi osariigis,
Long Islandis, juba 2. parimana
64 võistleja hulgas.
VÕISTLUSED
Laura Randmaa jätkas oma edu
tennisemängus ka möödunud aastal,
kus ta 4-10.. aug. Londonis, Ont.,
Kanada 14-aaštaste meistrivõistlustel
tuli võitjaks üksik-ja paarismängus.,
Lääne-Kanada 16-a. meistrivõistlustel,
mis peeti 11-17. aug. Victorias,
B.C.,.tuli ta esimeseks üksikmängus.
Võistlustel oli32 osavõtjat, ka Ühendriikidest.
18-23. aug. Vancouveris
16-aastaste ,,Adidas'i" Kanada rahvuslikul
meistrivõistlusel tuli üksikmängus
teiseks. Detsembris Floridas
peetud ,,Orange Bowl'!" 14-a. maail- •
ma meistrivõistlustel jõudis 128
võistleja 16-sse ringi. Võitjaks tuli
. Laxmi Poruri USA-st, teiseks Moni-ca
Seles Jugoslaaviast. Detsembri viimasel
nädalalõpul võisteldes Long
Islandis, N.Y., 14-a. Fort Washingtoni
International Junior Champion-ship'il
jõudis 64 võistleja hulgas
p(iQlfinaali,.kus;l'sa;Otas..Qajrpfee,Va^^
l{entergheim'ile ^ Belgiast,.^- Fina^l-võistlus
toimus kahe belglase, Sa-bine
Appelmans'i ja Caroline Van
Rentergheim'i vahel, mis lõppes Sabi-ne
Appelmans'! võiduga. Laura
Randmaa ja Lisa Raymond Ühendriikidest
jagasid 3. ja 4., kohta.
Suusavõistlused
[oras
Soome Spordisehs,,Sisu" traditsioonilised
murdmaa suusavõistlused
Udoras peeti sel aastal laupäeval, 31.
jaanuaril ja pühapäeval, 1. veebruaril.
Võistlused toimusid 20-s erigrupis
ja osavõtjaid õli laupäeval 150 ja
pühapäeval 170. Eestlastest võtsid
võistlustest osa Allad Mägi, Uno Li-mit
ja Theo Vellend. Allan Mägi
võistles lahtises meeste klassis 10 km
distantsis, kus osavõtjaid oli 78. Saavutas
ajaks 27.43, millega tuli esimese
20 hulka. Uno Limit ja Theo Vellend
võistlesid 35-a. ja vanemate grupis
20 km laskesuusatamises. Theo
Vellend saavutas teise koha ajaga
115.43 jä Uno Limit tuli kolmandaks
ajaga 117.27.
Ilm oli mõlemal võistluspäeval väga
ilus, temperatuuriga -5**C. Võist-lusrajad
olid eeskujulikud ja korraldus
väga hea.
r:-rr
i _ - *
LAURA RANDMAA
Laura Randmaad- intervjueeriti
Vancouveris võisteldes sealse televisiooni
ja ajalehtede reporterite
pooh. Vancouveris ilmuva ajalehe
,',The ProvinciaFi" reporter, Kent
Spencer, oma pikemas artiklis kirjeldas
tema edu suure pealkirja all
„AnotherBassett?". Selles ta kokkuvõetult
märgib, et Laura Randmaa
tulevikus võib areneda sama heaks
võistlejaks kui praegune Kanada parim
elukutseline võistleja Carling
Bassett. Mõnel juhul on ta isegi ületanud
Bassetfi rekordi, sest ta on
senini juba võitnud rohkem turniire
kui ükski teine temavanune võistleja
Kanadas. Reporter märkis ka, et Laura
Randmaa on eesti päritoluga.
Laura tr-eener Wendy Pattenden,
endine mitmekordne Kanada meister
tennises teatas samas intervjuus, et
Laura on võimeline tulevikus tulema
maailma kahekümne parima elukutselise
võistleja tasemele. Võrdles teda
17-aastase Helen Keles'iga, kes on
praegu paremuseh teine Kanada elukutseline
võistleja. Nad olevat mõlemad
sama kehaehitusega ja mängustiiliga,
kuid Laura olevat saanud rohkem
praktilist teaduslikku treeningut.
Vajavat veel ainult rohkem agressiivsust.
HARALD RAIGNA
York Ülikooli- sisestaadionil 31.
jaanuaril toimunud lahtisel 5 km kiir-kõnni
võistlusel saavutas jaan Roos
esikoha ajaga 10.37.
' H.R.
UJUMINE
KiaPuhmil
viis esikohte
Ontario noorte meistrivõistlused
ujumises peeti 6-8. veebr. Etobico-ke
ujulas. Võisteldi vanusegruppi-des
25-m ujulas.
Kia Puhm, võisteldes 13-14-a. vanusegrupis
seitsmes alas, võitis
viis kuld- ja ühe hõbemedali.
Tuli esinjieseks 100 m seliliujumises
— 1:06,12, 200 m seliliujumises
— 2:18,69,200 m kompleksstiili teateujumises,
(ujudes esimesena 50
m selili saavutas oma ajaks 31,98.)
200 m vabalt teateujumises (ujudes
esimesena (ujudes 100 m viimases
vahetuses, saavutas oma ajaks
1:00,19). Tuli teiseks 200 m indiv.
kompleksstiilis — 2:23,17 ja neljandaks
400 m individ. kompleksstiilis
— 5:07,18.
Kia Puhm on kvaiifitseerunud ka
juba Kanada rahvuslikul tasemel
peetavatele võistlustele. Winni-peg'i8
30. jaan. — 2 veebr, peetud
võistlustel 50 m ujulas tuli 200 m
seliliujumises 6-ks ajaga 2:21,24 ja
100 m 8-ks ajaga 1:06,66. Nende
saavutustega on ta praegu 200 m
kuues ja 100 m kaheksas parim
nais seliliujuja Kanadas.
Igasugused elektritööd,
uuesndused, kodudes vöi
HAUING
Tel. 762-9190
Lic. E1044
Kõikideks kindlustusteks
LÄTER&CO. LTD
1482 Bathurst st,
Toronto M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-7816
t
Kes' olid selle helifilmi tegelikud
läbiviijad? Eesti Film Kanadas direktoriks
ja layastajaks oli Evald Mägi,
olles ka peakaamerameheks. Tema
assistendiks kaamera juures ja-val-gustusjuhiks
oli Maido Silm, teise
kaameraga ja heliefektidega oli tegev
Tobias Leis, helimeistrina toimis
Jaan Ratas, saatemuusika andis andekas
Roland Perit ja nõuandjana oli
igal filmimJsel kohal Eerik Heine.
Peategelastena olid Arvo Vabamäe
(Lembit) ja Oudi Kalm (Linda),
kaastegelastena meeldejäävates kujudes
esinesid Endla Komi ja Heino
Velner (metsavahi abielupaarina),
Karl Eerme (Kose-vana, puskaripruulijana),
Märt Liinvee (Juku, koolipoisina),
August Tomband (nn. Uskumata
Toomana) ja teiste metsavendadena
Heino Halling, Helmuth
aaguste, Jaan Kivisild, Raffi Moks,
Erich Roodus, Johnny Torpel, Kulno
Veskoja ja teisigi. Tänamatus metsavendade-
vastases punaarmeelaste
osades — ilma nendeta ei oleks saanud
t^agaajamisi ja lahinguid kujutada
- mängisid tõetruult ja vapralt
kaasa mitukümmend vanemskauti ja
teisi abistajaid. Olgu siinjuures mainitud
vaid nimed: Raimond Tralla,
Silver Kask ja Eduard -Roomets.
a
Gaidide talipäevad
,,Snölykta"
Ilusal päiksepaistelisel -talvepäeval,
17. jaanuaril kogunesid 25 gaidi
ja juhti perekond Metsalo suvilasse
Simcoe järve äärde. Pärast laagri
avamist söödi maitsvaid mehhiko ta-co'sid
ja seejärel siirduti kohe uisutama.
Üllatuseks oli, et jää oli kaksteist
tolli paks, kuna linnas oli kogu
jaanuari kuu sula olnud. Ainult kaks
gaidi leidsid kaldal lumehangede alt
koha, kust sai läbi jää Simcoe järve
vette astuda.
ää oli ilus ja sile. Ingrid Kütfi
Kadri Nõmmik'u juhtimisel toimusid
uisutamisvõistlused, pallimängud
ja uisutamise erikatsete sooritamine.
Kui jalad hakkasid külmetama,joodi
sooja kakaod. Osa läks suusatama ja
teised proovisid kalapüüki. Aukude
puurimisega saadi jälle soojaks.
Ükski kala aga ei jäänud õnge otsa ja
õhtusöögiks pidime hoopis spageti'-
ga leppima. Õhtul valmistasime ilusaid
laagrimärke, mida sai ka matka-raamatuks
kasutada.
Alles hiljem saime teada, mis meie
laagrinimi ,,Snölykta" tähendab.
Õues ehitasime jääst ja lumest majakesed,
kuhu sisse panime.põlevad
küünlad. Küünlavalgus säras ilme-ilusasti
läbi jää, kui kuulsime toredat
rootsi muinasjuttu lumetuledest, mille
koostas laagri juht Lee Metsalo.
,,Snölykta" on rootsikeelne sõna,
mis on nende lumetulede nimetus. .
Järgnes lõkkeõhtu Marja-Leena
Roosi juhtimisel. Lõkkenaljad olid
lõbusad ja hästi ette valmistatud.
Kõik sattusid 9ii esinemishoogu, et
ei tahtnud keegi magama minna.
Lõpuks tuH vaikus majja. Hommikul
oli üllatuseks paks lumi maas ja
sadas edasi. Söödi kuruga Laina Metsalo
valmistatud pannkooke ja joosti
õue metsamängule. Kyllike Sillaste
ja Marja-Leena Roos olid koostanud
huvitava mängu, kus kontrolliti gai-ditarkusi
ja fantaasiat. Kui väljas
hakkas liiga külmisal vahepeal Nort-maa'de
suvilast kakaod.
Õues panime lumekaitseks suure
päiksevarju üles ja valmistasime kotlette
ja küpsõunu. Tuha sees valmisid
KIA PUHM
MASTERCRAFT
PAINTING £r DECORATING
Läti-Eesti firma
KEVADINE SUURPUHASTUS •
Helistage 439-2538
amm
Paremates aastates naine
(lätlanna)
OTSIB
UTVUST
siira mehega aastates 55—65.
Huvid reisimine ja muusika. Mõõduka
alkoholi tarvitamisega.
Kirjad saata:
P.O. Box 225, West Hill, Ont.
maitsvad kartulid. Kui sai kõhud
täis, oli vaja veel pakkida ja koristada.
Lõpetamisel andis Ingrid Silm
auhinnad metsamängu võitjaile:
Katrin Lepikule, Monika Medrile ja
Taimi Petersoole. Tänu öeldi laagri
juhile Lee Metsalele, pereemadele
Laina Metsalole ja Reet Marley'le ja
tehnilise abi eest Ärni ja Allan Metsalole.
Talipäevade lõpuks sätendas värske
lumi päikese käes. Oli olnud tore
oa
1 ' ]
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 26, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-02-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870226 |
Description
| Title | 1987-02-26-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | eebr., 2., 9. ja 23. rahvustoitudest saalis, 619 Sher-r. esitab T.E.R.R; led n ä i n u d . . . ?" riumis, Seneca Ave. ja Hwy404) jbr. „Estonia" or- |du Eesti Majas al-ir. Metsaüiiköolfi/ loeng „Gorbat8- Jil" Eesti Majas i.OO — Valgamaa' tlek ja -viibimine (.00— Tartu Insti-ikkum — „Minu2 rfsil gaidlipkonna moenäitus Eesti ci 15.00. , b 13.00 - Tartu R. Ja agu mägi — lutukad". |:17.15 - T;I. IMIina Härma sõ- ^/ana-Andrese ki- Ijumalateenistusl 1. 13.00 — Tartu dr. T. Kauri - la teemal). J. iRONTOjNC. M.4P 1 Kl . A . abiraha, jne.) St)ört meister Metsavennad filmis „Legendi Liinvee, A. Vabamäe, H. Jaagust uri JMoges 24 aastat kesti vabadusvõitlejat Teadaolevalt on eestlased vööril pärast Teist maailmasõda valmistanud kolm suiiremat helifilmi, neist kaks Ühendriikides laulu- ja mängulavastusena „Seitse vihta" ja „Libahunt". Kanäclas ainult eesti metsavendade — vabadusvõitlus! Eesti filmi vaimustatulcs algatajaks oli Evald Mägi Torontos, kellega liitus Eerik Heine.'Evald Mäge tunneme Eesti iseseisvusaegse ku'tse-tunnistusega fotograafina, millist kutsumuslikku tööd jätkas Saksamaal, Torontos ja Ühendriikides oma igapäevase leivateenimistöö kõrval 1956.a. sügiselvabanes Vene vangilaagrist endine eesti sõjamees, leitnant Eerik Heine, keile võitlustee- .kond ja läbielamused vene vanglates, sunnitöölaagrites, veel enam aga ^vabadusvõitlejana kodumaa metsades, on kütkestanud tuhandete eestlaste tähelepanu lugedes imele paguluse suurkirjaniku Arved Viirlaidi raajn'atuid.,,Vaim ja*aheladr,•,,Kustuvad tuled", ,,Sadu jõkke" ja tema hilisemad ,,Kes tappis Eerik Hormi" ning ,,Surnud ei loe".'Need raamatud põhinevad suurelt osalt Eerik Heine jutustustel ja kirjaniku vabal loJDmin-gul. Need raamatud on monumendiks, eesti rahva vabadusvõitlusele. ^ Mitteainult Arved Viirlaid elukirjuta eesti rahva kangelasliku'st vastupanust ja kannatustest vene teises okupatsioonis, alates 1944.a. sügisest, mil sõjarinne varises kokku, vaid veel rohke^n on rääkinud Eerik Heine tuhandetele kaasmaalastele metsavendade võitlustest, rahvuslikust vastupanust ja suurest rahvustundest, mis valitses ja valitseb meie kodumaal. Need on siidantlõhestavad ja otse uskumatud lood, kus eestlased ei kummarda vägivalda ja terrorit^ väid tunnevad uhkeina olla eestlased ja võidelda Eesti nimel selle ülekohtu vastu. Nende eesti metsavendade vabadusvõitlusest räägib sõnas, helis ja pildis helifilm,,Legendi loojad". I 24 AASTAT TAGASI • Selle filmi esietendusest möödub märtsis 24 aastat ja filmi ettevalmis-tamistööst isegi rohkem, kui Evald Mägi muretses vastavaid filmitegemise vahendeid, valmistas puust ,,relvi", mis pidid asendama ehtsaid vene „konesid", ehitama maja keldrisse metsavendadele punkri ja otsima filmi tegevuseks kümmekond innukat ja ennastohverdavat osalist, kes olid valmis kaasa lööma ja sisse elama lavastuse käsikirjale, olgu need punkrivõtted, tegevusel talvisel või suvisel metsämaastikul. Samas meeste abikaasad, eesotsas Kaja Mägiga õmblesid hoolega ,,venelastele" särke ja mütse, mis pidid asen- . dama nende tegelikke punaarmee mundreid. Samuti tuli otsida ja üürida relvaäridest' lahivõteteks vene relvi. Ainult metsavendade riietus ei -vajanud erilist muretsemist, sest õnneks leidus eesti ohvitserivorm leitnandi paeltes, kus ainult tuli juurde lisada üks pael vastavalt peategelase TEADAANNE Saarlaste Ühing Torontos peakoosolek toimub käesoleval aastal 15. märtsilkell 2 p.l. Eesti Maja klubiruumis. Kõik saarte rahvas teretulnud. Koosolek kohvilauaga. Palume seda teadet võtta kutsena koosolekule. Liikmemaksu võimalik tasuda kohapeal. SAA R-LÄSTE Ü HIN G TO R 0 NTOS 11 ^mmmmmk %mmim mmmt TTRTt ' >-.v--,,^* , M V • Lembitu kapteni aukraadile. Niisugune filmi ettevalmistustöö nõudis aega, kannatust! organiseerimist, et läbi'viia seda suurt üritust. Evald Mägi algatusel toimus 3. novembril 1957.a. ,,Eesti KuHuuri-film Kanadas" asutamine, kus esimese filmina oli Torontos 1957.a. suvel toimunud esimesed Põhja-Ämeerika Eesti Päevade jäädvustamine. Hiljem' toimus nime muutmine ,,Eesti Film Kanadas", mille esimeseks ja viimaseks helifilmiks kujunes' ,,Legendi loojad". / „LEGENDI LÖOIAD'' 1958. aastal töötasid ühes Lääne- Toronto väiketööstuseš neli eestlast, nende hulgas Evald Mägi ja Eerik Heine, kõik endised eesti sõjamehed võitlustes Teise maailmasõja idarin-de ja kodumaa kaitselahingutes. Nad kuulasid huviga kõigest sellest, mida jutustas Eerik Heine eesti rahvast ja oma läbielamustest, eriti aga noortest, nende võitlustest metsades ja kannatustest vanglates ning Siberi orjalaagrites. Nendest rääkimistest kujunes Evald Mägile idee valmistada film metsavendadest. Eerik Heine nägi sellest filmis piihendust neile tuhandetele, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest ja süvendada selle filmi näitamise abil eestlaste vabadusvõitluse tahet paguiuses, Eerik Heine alustas filmi käsikirja koostamist. Ta oli filmimisel ühtlasi tehniliseks nõuandjaks ja otsustajaks, et iga üksivõte kujuneks tõetruuks.! Enne filmi esietendust andis ta jutuajamise, kus ta ütles järgmist: ,,Kui pääsesin vabadusse, siis hüüdsid mahajäävad võitluskaaslasedmi-nüle, et Eerik ära unusta meid! Need sõnad on kõlama jäänud. Sellest tekkis mõte jäädvustada metsavendade võitlust kui vabadusvõitlust filmi ainestik on tõetruu, kus iga mõte on mõeldud, kus iga sõna on öeldud ja kus iga tegu on tehtud. Need metsavendade kujud filmis on kõik tegelikkuses esinenud, olgu seda Lembit, metsavendade juhina, Linda talutüt-rena, Juku koolipoisina, Juhan ja Maali metsavahi abielupaarina ja Ko5e-yana puskaripruulijana, kõik nad on võetud tegelikust elust. Kuigi see võitlus tundus lootusetuna, siiski kõik teadsid vaid ühte, et iga meie tegu, võitlus ja ohver loob legendi, milline hoiab elus vabadustuld, kuni saabub aeg. Selle filmi tegelased on kõik legendi loojate kehastajad meie kodumaa metsadest." Viimase poolaasta vältel on märgata, et mitte üksi Kanada, vaid ka maailma tennisevõistluste korral-jate ja spordireporterite tähelepanu on pöördunud Laura Randmaa pidevale edule suurtel rahvus° vahelistel võistlustel. See algas ju-» ba möödunud aastal Prantsusmaal ja sellele järgnenud võistlustel Jaapanis ja ta saavutas kõrgpunkti ka-aastalõpul peetud meistrivõist- ^ lustel Ühendriikides. Floridas, 14- aastaste „Orange Bowl'i" meistrivõistlustel, oli ta reastatu^^^eeded player) 14. parima võistlejana 128 hulgas; nädal hiljem New Yorgi osariigis, Long Islandis, juba 2. parimana 64 võistleja hulgas. VÕISTLUSED Laura Randmaa jätkas oma edu tennisemängus ka möödunud aastal, kus ta 4-10.. aug. Londonis, Ont., Kanada 14-aaštaste meistrivõistlustel tuli võitjaks üksik-ja paarismängus., Lääne-Kanada 16-a. meistrivõistlustel, mis peeti 11-17. aug. Victorias, B.C.,.tuli ta esimeseks üksikmängus. Võistlustel oli32 osavõtjat, ka Ühendriikidest. 18-23. aug. Vancouveris 16-aastaste ,,Adidas'i" Kanada rahvuslikul meistrivõistlusel tuli üksikmängus teiseks. Detsembris Floridas peetud ,,Orange Bowl'!" 14-a. maail- • ma meistrivõistlustel jõudis 128 võistleja 16-sse ringi. Võitjaks tuli . Laxmi Poruri USA-st, teiseks Moni-ca Seles Jugoslaaviast. Detsembri viimasel nädalalõpul võisteldes Long Islandis, N.Y., 14-a. Fort Washingtoni International Junior Champion-ship'il jõudis 64 võistleja hulgas p(iQlfinaali,.kus;l'sa;Otas..Qajrpfee,Va^^ l{entergheim'ile ^ Belgiast,.^- Fina^l-võistlus toimus kahe belglase, Sa-bine Appelmans'i ja Caroline Van Rentergheim'i vahel, mis lõppes Sabi-ne Appelmans'! võiduga. Laura Randmaa ja Lisa Raymond Ühendriikidest jagasid 3. ja 4., kohta. Suusavõistlused [oras Soome Spordisehs,,Sisu" traditsioonilised murdmaa suusavõistlused Udoras peeti sel aastal laupäeval, 31. jaanuaril ja pühapäeval, 1. veebruaril. Võistlused toimusid 20-s erigrupis ja osavõtjaid õli laupäeval 150 ja pühapäeval 170. Eestlastest võtsid võistlustest osa Allad Mägi, Uno Li-mit ja Theo Vellend. Allan Mägi võistles lahtises meeste klassis 10 km distantsis, kus osavõtjaid oli 78. Saavutas ajaks 27.43, millega tuli esimese 20 hulka. Uno Limit ja Theo Vellend võistlesid 35-a. ja vanemate grupis 20 km laskesuusatamises. Theo Vellend saavutas teise koha ajaga 115.43 jä Uno Limit tuli kolmandaks ajaga 117.27. Ilm oli mõlemal võistluspäeval väga ilus, temperatuuriga -5**C. Võist-lusrajad olid eeskujulikud ja korraldus väga hea. r:-rr i _ - * LAURA RANDMAA Laura Randmaad- intervjueeriti Vancouveris võisteldes sealse televisiooni ja ajalehtede reporterite pooh. Vancouveris ilmuva ajalehe ,',The ProvinciaFi" reporter, Kent Spencer, oma pikemas artiklis kirjeldas tema edu suure pealkirja all „AnotherBassett?". Selles ta kokkuvõetult märgib, et Laura Randmaa tulevikus võib areneda sama heaks võistlejaks kui praegune Kanada parim elukutseline võistleja Carling Bassett. Mõnel juhul on ta isegi ületanud Bassetfi rekordi, sest ta on senini juba võitnud rohkem turniire kui ükski teine temavanune võistleja Kanadas. Reporter märkis ka, et Laura Randmaa on eesti päritoluga. Laura tr-eener Wendy Pattenden, endine mitmekordne Kanada meister tennises teatas samas intervjuus, et Laura on võimeline tulevikus tulema maailma kahekümne parima elukutselise võistleja tasemele. Võrdles teda 17-aastase Helen Keles'iga, kes on praegu paremuseh teine Kanada elukutseline võistleja. Nad olevat mõlemad sama kehaehitusega ja mängustiiliga, kuid Laura olevat saanud rohkem praktilist teaduslikku treeningut. Vajavat veel ainult rohkem agressiivsust. HARALD RAIGNA York Ülikooli- sisestaadionil 31. jaanuaril toimunud lahtisel 5 km kiir-kõnni võistlusel saavutas jaan Roos esikoha ajaga 10.37. ' H.R. UJUMINE KiaPuhmil viis esikohte Ontario noorte meistrivõistlused ujumises peeti 6-8. veebr. Etobico-ke ujulas. Võisteldi vanusegruppi-des 25-m ujulas. Kia Puhm, võisteldes 13-14-a. vanusegrupis seitsmes alas, võitis viis kuld- ja ühe hõbemedali. Tuli esinjieseks 100 m seliliujumises — 1:06,12, 200 m seliliujumises — 2:18,69,200 m kompleksstiili teateujumises, (ujudes esimesena 50 m selili saavutas oma ajaks 31,98.) 200 m vabalt teateujumises (ujudes esimesena (ujudes 100 m viimases vahetuses, saavutas oma ajaks 1:00,19). Tuli teiseks 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:23,17 ja neljandaks 400 m individ. kompleksstiilis — 5:07,18. Kia Puhm on kvaiifitseerunud ka juba Kanada rahvuslikul tasemel peetavatele võistlustele. Winni-peg'i8 30. jaan. — 2 veebr, peetud võistlustel 50 m ujulas tuli 200 m seliliujumises 6-ks ajaga 2:21,24 ja 100 m 8-ks ajaga 1:06,66. Nende saavutustega on ta praegu 200 m kuues ja 100 m kaheksas parim nais seliliujuja Kanadas. Igasugused elektritööd, uuesndused, kodudes vöi HAUING Tel. 762-9190 Lic. E1044 Kõikideks kindlustusteks LÄTER&CO. LTD 1482 Bathurst st, Toronto M5P 3H1 .: 653-7815 ja 653-7816 t Kes' olid selle helifilmi tegelikud läbiviijad? Eesti Film Kanadas direktoriks ja layastajaks oli Evald Mägi, olles ka peakaamerameheks. Tema assistendiks kaamera juures ja-val-gustusjuhiks oli Maido Silm, teise kaameraga ja heliefektidega oli tegev Tobias Leis, helimeistrina toimis Jaan Ratas, saatemuusika andis andekas Roland Perit ja nõuandjana oli igal filmimJsel kohal Eerik Heine. Peategelastena olid Arvo Vabamäe (Lembit) ja Oudi Kalm (Linda), kaastegelastena meeldejäävates kujudes esinesid Endla Komi ja Heino Velner (metsavahi abielupaarina), Karl Eerme (Kose-vana, puskaripruulijana), Märt Liinvee (Juku, koolipoisina), August Tomband (nn. Uskumata Toomana) ja teiste metsavendadena Heino Halling, Helmuth aaguste, Jaan Kivisild, Raffi Moks, Erich Roodus, Johnny Torpel, Kulno Veskoja ja teisigi. Tänamatus metsavendade- vastases punaarmeelaste osades — ilma nendeta ei oleks saanud t^agaajamisi ja lahinguid kujutada - mängisid tõetruult ja vapralt kaasa mitukümmend vanemskauti ja teisi abistajaid. Olgu siinjuures mainitud vaid nimed: Raimond Tralla, Silver Kask ja Eduard -Roomets. a Gaidide talipäevad ,,Snölykta" Ilusal päiksepaistelisel -talvepäeval, 17. jaanuaril kogunesid 25 gaidi ja juhti perekond Metsalo suvilasse Simcoe järve äärde. Pärast laagri avamist söödi maitsvaid mehhiko ta-co'sid ja seejärel siirduti kohe uisutama. Üllatuseks oli, et jää oli kaksteist tolli paks, kuna linnas oli kogu jaanuari kuu sula olnud. Ainult kaks gaidi leidsid kaldal lumehangede alt koha, kust sai läbi jää Simcoe järve vette astuda. ää oli ilus ja sile. Ingrid Kütfi Kadri Nõmmik'u juhtimisel toimusid uisutamisvõistlused, pallimängud ja uisutamise erikatsete sooritamine. Kui jalad hakkasid külmetama,joodi sooja kakaod. Osa läks suusatama ja teised proovisid kalapüüki. Aukude puurimisega saadi jälle soojaks. Ükski kala aga ei jäänud õnge otsa ja õhtusöögiks pidime hoopis spageti'- ga leppima. Õhtul valmistasime ilusaid laagrimärke, mida sai ka matka-raamatuks kasutada. Alles hiljem saime teada, mis meie laagrinimi ,,Snölykta" tähendab. Õues ehitasime jääst ja lumest majakesed, kuhu sisse panime.põlevad küünlad. Küünlavalgus säras ilme-ilusasti läbi jää, kui kuulsime toredat rootsi muinasjuttu lumetuledest, mille koostas laagri juht Lee Metsalo. ,,Snölykta" on rootsikeelne sõna, mis on nende lumetulede nimetus. . Järgnes lõkkeõhtu Marja-Leena Roosi juhtimisel. Lõkkenaljad olid lõbusad ja hästi ette valmistatud. Kõik sattusid 9ii esinemishoogu, et ei tahtnud keegi magama minna. Lõpuks tuH vaikus majja. Hommikul oli üllatuseks paks lumi maas ja sadas edasi. Söödi kuruga Laina Metsalo valmistatud pannkooke ja joosti õue metsamängule. Kyllike Sillaste ja Marja-Leena Roos olid koostanud huvitava mängu, kus kontrolliti gai-ditarkusi ja fantaasiat. Kui väljas hakkas liiga külmisal vahepeal Nort-maa'de suvilast kakaod. Õues panime lumekaitseks suure päiksevarju üles ja valmistasime kotlette ja küpsõunu. Tuha sees valmisid KIA PUHM MASTERCRAFT PAINTING £r DECORATING Läti-Eesti firma KEVADINE SUURPUHASTUS • Helistage 439-2538 amm Paremates aastates naine (lätlanna) OTSIB UTVUST siira mehega aastates 55—65. Huvid reisimine ja muusika. Mõõduka alkoholi tarvitamisega. Kirjad saata: P.O. Box 225, West Hill, Ont. maitsvad kartulid. Kui sai kõhud täis, oli vaja veel pakkida ja koristada. Lõpetamisel andis Ingrid Silm auhinnad metsamängu võitjaile: Katrin Lepikule, Monika Medrile ja Taimi Petersoole. Tänu öeldi laagri juhile Lee Metsalele, pereemadele Laina Metsalole ja Reet Marley'le ja tehnilise abi eest Ärni ja Allan Metsalole. Talipäevade lõpuks sätendas värske lumi päikese käes. Oli olnud tore oa 1 ' ] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-26-05
