Meie Elu = Our life, August 9, 1984

              NELIÄPÄEVAIL, 9 AUGUSTIS' - THURSDÄY, AUGUST S) ,,M0ie Eita" w, 32 (1797)1984
„MEiE ELU" - „OÜII LIFE" - Estonian Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House;958 Bro^dview Ave,, Toronto, Ont. Canada;M4K 2R8
Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
\ ' • Asut.JA. Weileri algatusellQSb.
..Meie Elu** toimetus ja tafiitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.™
5 p.l., esmasp. ja neljap. kh 9 hm.—8 õ.
2851 MvrenceAve, E . , 261-
(Hillside PlazaBrimley nurgal)
SOOME PAGAR
Kiri Soomest
Moskvale ei meeldinud
ÜSA sõjalaevade visiit
pagarisaadused Ja debtessid, soome kardemonisai, sepik ja nsMd-leib.
Maitsvad tordid Ja muud lu>hapeal küpsetatud euFoopamaitse*
lised pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sümüpaevaki^ tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, Juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
§40.00,6 k. $22.00.
)0,3 k. ^17.00. Üle-
,,MEIEELU'i*tellimishiiinad: Kanadas 1 a.
3 k;$15.50. iJSA-sse - 1 a. §44.00,6k. $25.
meremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. S l Om
Kiripostilisä Kanadap: |1 a. 128.50, 6 kl. §14.25. Kiri- ja
õhupostilisa ySA-sse: 1 ä. $30.80, 6 k. §15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . 158.00, 6 k §29.00.
' Üksiknumber-75$ I
Kuöiutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel §5.50,
tekstis S5.00, kuulutuste küljel S4.75.
tormine juuni
BaBEBBCEISB
EtEBokilüiuoMse ilmastik juunis ei olnud Kanada mitmekultiaBari
poliitikale eriti soodne: vaheldumisi udune, tuuline, rahet ja tormi!
Indiaanlased, jaapanlased, nn.„nähtamatud" vähemusrahvused ning
paljud teised rahvusgrupid avaldasid sõnakalt oma rahulolematust
iiiUHuniUiiiiiiiiiiiRiiuHiiiiuiiiiiiiuiniiiiuiuiiiiuinuiiuiu
sja
Kanada sammub föderaalvali-miste
kampaanias, et 4. septemb-dks
valmis olla oma kodanike va­limiskastide
juurde viimiseks.
USA-8 käib teistsugune Icampaa-mia
selleks, kes saab presidendi
kohale ja Valgesse Majja»
Kuid millise vahega! USA ön üle­tanud
majanduskriisi. Kanada
vaevleb edasi ebakindla majandu­se
ning tööpuuduse juures, l^^en-dest
olukordadest võib lugeda ka
valimiste tulemusi mõlemil maal.
Ametlik statistika Kanadas en­nustab
edasi toodangu tagasimine­kut
ja nagu töösturite ühing mär>
gib,on selb pessimistliku olukorra
põhjustajaks tõusvad intressimää­rad.
Töösturid ennustavad, et too­dang
saab s.a. kolmandal veerandil
olema madalam, kui e simesel pool­aastal.
Ekspordiks tootvad ettevõt­ted
eriti näevad tagasiminekut, mi­da
näitab orderite summal ne ka-laanemine.
Eksportkaupade tootjad olid pea­miselt
need,, kes esmajärjekorras
aitasid vahepealsele majandusli­kule
eduie kaasa. Seega siis Kana­da
siseturg iiole vahepeal'üldse
paranenud, ^aid paranemisele on
aidanud kaasa välisturud. M^idala-mat
toodangut eelolevatel kuudel
üBähakse NeY Brunswickis, Onta-irios
ja Albertas.
Vahepeal (jn Kanada dollar tõus-lud
madalseisult 74^86 « U.S 76.37
($ U Š peal4. Kuid see puutus pole
mingi valitstise imetegu, vaid laen
jaapanilt, mille arvel 1 suurendati
välisvaluuta vahepeal ammenda­tud
reserve.! Sest reservid olid kü­lastatud
Kanada dollari sisseostmi­seks,
et hoida oma valuuta kurssi.
Laen jaapanilt on kaheksaks aas-laks
7.9 protsendiga. Jaaj^an ostab
Kanadast metsamaterjali ja kivi­sütt,
mis toob sisse yen-isid tehtud
laenu katteks.
Sellel tagapõhjal Ivõitlebki pea­minister
J. Turner oma eluõiguse
eest peamihistfiiiäl Kanada majan­duslik
olukord reflekteerib ka
ma ja liberaalide püüdlustele, sest
mineviku patud tasuvad kätte ole­viku
püüdlustele. Seepärast opo-sitsioonijuhi
B. Mulroney võitlus
on palju kergem, sest konservatii­vid
pole juba pikki aastaid saanud
Kanada majanduspoliitikale kaasa
rääkida ega otsustada.
Selles mõttes ujub presidendi
kandidaat R. Reagan soodsas sõi­duvees
ja saab igal sammul viidata
9ma nelja aasta poliitika positiiv­setele
tulemustele. USA-s on too­dang
tõusnud käesoleval aastal 7.5
protsenti. USA praktiline valija kü­sib
endalt kohe, paljuks tal on jää-msis
omakulutusteks. See taskura-lia
mõõt on minevikus määranud ka
hääletaja hoiaku ja sel aastal ooda­takse,
et see on hea: 6.2 protsenti,
i Siit loevad ennustajad, et Reaga-isil
ei tohi mingit muret olla Valges­se
Majja tagasi saamiseks. Ka näik­se,
et inflatsioon on peatatud ja on
juunikuus langenud 2 pcotsedile.
Kanada ostutõrkja tarbija, kõrval
on USA tarbija asunud jälle Ostma
elamuid, autosid ja majapidamise
sisustust. USA tarbija ja seega ka
hääletaja on tagasi saanud oma elu­rõõmu
ja sellega on ka Reagani
kampaanial head tuuled purjeis.
Kuna USA dollar on heas väär­tuses,
siis on importkaubad oda­vamad
ja see ainult lisab osturõõ-mu.
See olukord on peatanud ka
USA omakaupade müügihinnad, et
olla võistlusvõimeline importkau­padega.
Huvitaval kombel on see
majanduspsühholoogia mõjutanud
ka tööturu olukorda ja on pidur­danud
palgaiiõudmisi. Viimase 12
kuu jooksul on tööliste tunnitasud
tõusnud vaid 3.2 protsenti, kui võr­relda
7 protsendilise tõusuga 1982.
aastal. See on otse kuulmata nähe
Kanada tööturul. Kas on USA töö­line
poliitiliselt küpsem ja patrioo-tilisem,
kui Kanada tööline? Või
peitub vastus poliitiliste juhtide
juures? Võib olla seda ja teist.
V. •
^lllliilltilitiliitllllliilli)ilili!iliillliliill!9iilillililllillllllll^^^^
Kas
Enamus ÖEP ürituste, eriti äga
kaunite kuLi&tide valkonda kuuluva­te
kohta, on avaldatud pikki üleyaa-teid
ja isegi üllatavalt asjatundlikke
arvustusi. Ainult valguspeo loomin­gulise
saavutuse osas pole veel keegi
pikemalt sõna võtnud. Paar, nädalat
tagasi soovitasin tulevikus vältida
keerulisi mustreid ja elamüspilte,mis
ainult teatrilaval võivad lavastaja
loomingulise nägemuse publikule
täielikult tajutavaks teha, See kriiti­line
väide, et Maple Leaf Gardeiii
üldine miljöö ja tehniliste {vahendite
vähesus ja antiiksus oleks paremini
sobinud madalamatesse kõrgustesse
pürgivateks lavastusteks ei tähenda
veel, et valguspeol poleks olnud sil-imrõõmulisi
tantsuseadedid ning
väga oskuslikult kujundatud ja ek-
® (D 0
mustpakkuvalt esitatud võimlemist.
Otse vastupidi seal oli küllalt
kunstiküpset ilu, mille esiletoomi­seks
pole veel keegi sulge pihku võt­nud.
KAS VÕIKS tulevikus valgus-pidusid
üksikasjaliselt ja asjatundli­kult
arvustada? On ju valguspidu
ikkagi pealtvaatajate arvu poolest
meie ülemaailmsete kokkutulekute
tippüritus, ning suurlavastus. mille
loomiseks ja esitamiseks nähtud
vaev üksinda peaks erilist tähelepa­nu
ja tunnustust leidma. Lavastajate
kunstilise panuse ja saavutuste kõr­val
pn valgüspeod ka kinnituseks, et
meil on vee} Ladu noori, kes innus­tunult
on nõus meie kultuuritradit­sioone
edasi kandma. Ja see ka vää­rib
esile toomist.
HARRI KIVILO
Etteheitlikud meeleolud väljendu­sid
juba mai lõpul toimunud Kanada
keskvalitsuse poolt korraldatud rait-mekultuuri
konverentsil. „Nähta-vad"
minoriteedid süüdistasid Kana­da
inglasi, prantslasi ning Kanadasse
asunud eurooplasi kollaboratsioönis
„mustade", vastu. Sellele pareerisid
Valve Andre ning EKN delegaat
Alex Kängsepp omapoolse vastulau­sega
„nähtamatute" vähemusrah­vuste
ignoreerimise osas Canadian
Heritage Festivari kavas.
Juunikuul järgnenud sündmustest
mõningaid näiteid:
2. juuni: Konservatiivide mitme-kultuuri
konverents. „Inimõiguste ja
rassi vahekordade" töögrupis kordas
ülanimetatud seisukohti August i
Nõmmik, rõhutades^ et „väga aktiiv-1
sed ja' kõrge kultuuriga baltlased ei'
peaks muutuma „nähtamatuiks".
Samal päeval toimus Ontario Adviso-ry
Council on Multiculturalism and
Citizenship „Gultüral Affairš and
Heritage" koosolek, kus analüüsisi­me
nn. „The Maculay Reporfi" The
Sp^cial Committee for the Arts osas
ühenduses etnokultuuriliste gruppi­de
osapanusega ning tegime oma­poolseid
ettepanekuid.
7. juuni: Ontario Advisory Gouncil
on Multiculturalism and Citizenship
lyjedia^ and Cpmmunications , Com-
' mittee^kokkütulek hing otsus lõjiii-kuks
ülevaatuseks Toronto ajalehte­de
suhtumise osas mitmekultüuri
probleemide käsitamisel. Detsembris
alustatud töö jätkub.
11. juuni: Etniliste ajakirjanike
ringreis. Turismi- ja meelelahutuse
minister Reuben Baetz rõhutab Onta­rio
mitmekultuurilist rahvusgruppi­de
osatähtsust Ontario arengus. ~
MIDLAND Martyrs* Šhrine. Sain-
•te-Ma'rie. Rahvusgruppide pühamud
ja pühakujud maa-alal, kus paayst
neid oma eeloleval külastusel õnnis­tab.
PARRY SOUND. Wakaimi Wai-lers
lauljad-näitlejad esitavad ilmeka
läbilõike Ontario asukate ajaloost.
12. juuni: SUDBURY. Kaevandu­sed.
Nädal hiljem sureb kaevandus-õnnetüsel
4 ^öötajat.i ..Science
North" — suurepärane arhitektuuri­liselt
imponeeriv populaarteaduslik
ehituste ja sisuline ühik, kahe lume-helbe-
kujulise, tunneliga ühendatud
ehitusega, kalju sisse kaevatud teat­riga.
Igaühele huvi- ja elamusipak-kuv.
Hiljem mitmekultuuriline esi­nemisõhtu.
Mitmekülgne ja rikkalik
kaya. Eestlasi esinejate hulgaks ei ole.
13. juuni STURGEON FALLS.
NORTH ÖAY. Mitmeid külastusi,
vastuvõtte ja ettekandeid. North
Bay's mitmekultuuriline esinemisõh­tu,
kuid jällegi puuduvad eestlased.
14. juuni: Laevasõit Nipissingi jär-vel.
ORILLIA. Ooperimaja. Esinemi­sed.
Stephen Leacock'i elamu-müu-seum.
Jagan, nagu juba tavaks, igal
pool Esto '84 reklaamaterjale.
Kogu reisil üldiselt mitmekultüuri-lisusele
soodus meeleolu. Puuduvad
ebakõlad, välja arvatud India ja Sik-hide
esindajate vahel.
18.- 21. juuni: Toronto ajalehtede
mikrofilmide läbitöötamine 1983. a.
novembri ja detsembrikuude osas.
Üksainus kord on mainitud soomla­si,
mitte ainsatki korda baltlasi. Kas
olenie tõesti ka ajakirjandusele „näh-tamatud"?
Küllap Esto muudab selle
mulje vähemasti eestlaste osas!
21. juuni: Kanada keskvalitsuse
mitmekültuuriministeriumi ja Natio­nal
Film Board'i ühisettevõttel teos­tatud
joonistatud lühifilmi „Not So
Diffrerit" demonstreerimine etnilise­le
meediale. Auhinnatud film oh küll
olukordi iseloomustav, kuid teostu­selt
lihtsameelne, seega sobiv lastele.
Kohal viibib ka minister Collenette.
22. juuni: Mitmekultüuri ministri
David Collenette'i kiiresti kokkukut­sutud
vastuvõtt etniliste organisat­sioonide
ja ajakirjanduse esindajaile
Rpyal York hotellis. Klinister selgitab
ning õigustab muuhulgas ka oma sei­sukohta
jaapanlaste interneerimise
osas II Maailmasõja ajal. Palju kri-tiseerivaid
sõnavõtte, selle ja muude
mitmekultüuri küsimuste kohta.
Jaapani ühiskond Kanadas on kah­juks
ise lõhenenud interneerimise
ning võimaliku kompendatsiooni
osas. Eestlane Ed. Väär filmib kok­kutulekut
CBC jaoks.
22. - 23. juuni: Ontario Advisory
Council' koosolekud 22. juuni õhtul
Royal Ontario Museum'i ruumes
CBC filmi „Kaks perekonda. Thun-der
Bay" esietendus. Üks perekond
indiaanlasi, nendest naispeaosaline
Ont. Advisory Council' liige. Teine
perekond on Thunder Bay soomla­sed.
Mõlemad peredon kohal ning nii
film kui ka esinejad saavad teenitud
kiituse osaliseks. Film tuleb esitami­sele
CBC televisioonis 24. septem­bril.
23. juuni: Protestid jaapanlaste in­terneerimise
ning minister Collenet­te'i
tagasihoidliku ning väheütleva
seisukoha vastu. ,,Kahetsus", ^uid
mitte ..vabandus". Indiaanlaste
esindajad taunivad mitmekultüuri
poliitikat ka maa asukate osas, kuigi
just äsja oli Indian Affairs minister
John Munro„Indian Acfi osas tei­nud:
parandusi ja täiendusi,
24. juuni: Nõutakse minister Colle-nette'i
tagasiastumist. Eelmisel päe­val
oli minister end „The Globe And
Mairis" väljendanud mittehoolivalt,
seega veelgi enam „õli tulle valades"..
..Nähtamatud" minoriteedis, jaapan­lased
ja indiaanlased^ja nendele süm-patiseerijad
näikse seekord olevat
kritiseerivas ja etteheitlikus meele-
. olus ning ministri vahekord nii üle-kanadalise
kui ka etnilise ajakirjan­dusega
ei ole momendil vastastiku-seh
väga mõistev, Poleemika ajaleh­tedes
jätkub.
36. juuni: Ajakirjanduses, raadios
ja televisioonis teated, et minister
Munro ei kavatse järgmistel valimis­tel
kandideerida uus liberaalide liider
ei näe peaministrina Munro'le kohta
valitsuses. Sama kehtib valitsuse
osas mitmekultüuri minister David
ColWtte'i kohta!
Juunikuu oli mitmekültuurilisuse-le
Kanadas tõepoolest vaheldumisi
. udune, tuuline ning tormine!
VALVE ANDRE
Paljudel soome tegelastel oli
raskusi, kui kahe suurriigi esinda­jad
kohtusid Helsingis. Helsingit
külastas kaks USA sõjalaeva ning
loomulikult korraldasid ameerik­lased
ka vastuvõtu. Samaaegsel!
aga peeti siin ka YYA-lepingu 36.
aastapäeva, mil Vene saatkonda
läks suur hulk rahvast. Nagu ooda­ta,
N. Liidu Soome saatkonnast
sivaldati imestus Soome välismi-msteeriumile
ja küsiti ameeriklas­te
visiidi põhjust. Välisministeeriu­mist
üteldi ajakirjandusele, et ve­nelastega
olevat nõu peetud.
Ameeriklaste visiit oli otsustatud
juba pool aastat tagasi, aga asja­osaliste
soomlaste silma ei haka­nud
see, et samal ajal toimub ka
YYA-pidu. Kummaski saatkonnas
pidutsesid soome esindajad. Loo­mulikult
võttis riigi president osa
Vene saatkonna peost Tehtaanka-tus.
Ameerika sõjalaevu oli Hel­singis
kaks ja visiidi iseloom oli
ebaametlik, nagu rõhutati ajakir­janduses.
®
Seoses Moskva propagandaakt­siooniga
lääneriikide vastu, on .Soo­mes
üha rohkem hakatud naerma'
tolle naiivse ja lapsliku poliitpropa-ganda
üle, mida idast pakutakse.
Üheks näiteks on riigi suurima aja­lehe
..Helsingin Sanomat" följeto­nist
..Origo", kelle kirjutus tõi toreda
loo „Eesti mõjust soome rahvale".
• „Eriti ollakse reaalsotsiaaldemo-kraatide
hulgas mures Eesti mõjust.
Asub ju riik geopoliitiliselt liiga lä­hedal
meile. Paljud Eestit külastanud
smugeldavad siia eesti ajalehti, nagu
näiteks „Loomingut" ja „Pikrit". Ja
Tallinna TV-d on näha kogu lääne­rannikul.
Meie kogu eetika põhineb
ju vabale turustamisele ning TV-rek-lameerimisele.
Kui närivalt mõjubki
see, kui nähakse, et TV-programme
on võimalik ka ilma reklaamideta
teha!
Kavad on oma propagandistlikku-ses
eksiteele viivad. Nähakse inimesi
töötavat agaralt oma töökohtadel,
kooliõpilased õppivad rõõmsa näoga
(!) oma õppeasutustes, haigete saa­vat
vastavat ravi, mänguealised män­gimas
oma päebakodudes. Isegi N.
Liidu jäähokimeeskond esitatakse
valguses, nagu oleks see kõige parem
maailmas."
• ®
Aastal 1982 sai soomlane palka
keskmiselt 38 660 marka ehk umbes
5 600 ÜS dollarit, selgub äsja avalda­tud
Tilastokeskuse (Statistikabüroo)
informatsioonist ja seega tõusis rah­vatulu
võrreldes eelmise aastaga u.
11%. Loomulikult on keskmine aas­tapalk
iga soomlase kohta praegu
veelgi tõusnud, ulatudes ilmselt 40-
45 000 margale ehk 7500 US dollari­le.
Kui tuletada meelde, et enne Teist
maailmasõda oli Soome ja Eesti ela­tus
peaaegu võrdne, nii momendil,
kui võrrelda kuupalka, on soomlastel
suur edumaa: Eestlase keskmiseks
kuupalgaks võiks olla 170-200 rubla
ehk 820-1200 marka ehk u. 2p0 US
dollarit ja vastavalt oleks soomlase
arvud umbes 2500-3500 marka ehk
416-583 US dollarit. Küsimuseks on
soomlaste osas olles jääv osa. Soo­mes
on maksude tuludest (1982)
keskmiselt veidi üle 28%. praegu na­tuke
rohkem.
®
Akadeemik Väino Linna tuntud
teos „Tundmatu Sõdur" saab lähe­matel
aastatel uue filmiversiooni, ku­na
seda hakatakse väntama lähemal
ajal. Režissöör on Rauni Möllbergi.
Sellest tuleb kõige kallim' Soomes
tehtud film. Statiste vajatakse 5000.
Ka Venemaalt antakse sõjalist mater­jali
kasutusse. Film läheb maksma
umbes 14 milj. marka ehk üle 23 000
US dollari.
„Tundmatu sõdur" on, tõlgitud 18
erikeelde. alles hiljuti ilmus see heeb­rea
keeJes. ..Sõdurit" saab lugeda
veel järgmistes keeltes: eesti, taani,
saksa, norra, prantsuse, hollandi,
itaalia, läti, inglise (3 versiooni), slo­vakkia,
tšehhi, hispaania, serbo-kroaatia,
islandi, portugali, ungari,
rootsi ja jäi;gmisel aastal ka vene
keeles. Venelased on tõlkinud teost
juba mitu aastat.
' J.M.'
1005 STEELES AVEW
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanik LINDA SEP^
Avatud? päeva nädalas
-1170
Kodus 223 0201
ÄARDVARK
FLORIST
Ülelinna kohaleviimine IrTD
Esimene kohvik avati
Narvas
„Kodumaa" kirjutab, et 1554. aas--
avati Türgimaa tolleaegses pea­linnas
Istanbulis kaks kohvikut, esi­mesed
teadaolevad maailmas.
Esimene teade kohvimajast Eestis
pärineb Narvast 1697. aastast. Tal­linnas
avati esimene kohvik 1702.
aastal. Kohvikupidajaks oli Saragoš-sast
pärit Carvallido-nimeline mees.
Enamik kohvikutest on tõenäoli­selt
välja kasvanud pagari- ja kon-diitriäridest,
kuhu paigutati klien­tuuri
ligimeelitamiseks kohvilaua-kesed.'
Vanade aadressiraamatute
järgi oli ajavahemikus 1785—1913
tallinna vanalinnas 13 kondiitriäri-kohvikut.
Sajandivahetusel käinud
kondiitriärides kohvi joomas ainult
naised.
Praeguseni tegutsevad Eesti vani*
mad kohvikud on Tartiae „Tartu"
Heinsoo Insuranc©
Brokers
Eesti Majas
Broadview Avenüe, ruum 202,
Toronto, Ontario M4K IM
Telefon 461-0764
iga UU3 ..MEIE ELU" tellija aitab kash
sa sisukamale ajaiehele.
Ülikooli tänaval (asutati 1894. aastal
kondiitrite Wilhelm ja Hugo Werne­ri
poolt) ja Tallinnas „Tallinn" (avati
1899. aastal ja kandis nime „Feisch-ner"),
mis kolis praegusesse asukoh­ta
Harju tänavale 1930. aastal. Käes­oleval
ajal on Tallinna vanalinnas 39
LUGEJA KIRJUTAB
' paBBaMBMMMMMMIIIIIIMIIIIIIiyillIllil II
, „Meie Elu" avaldab mQ^hoJ^x
omo Xu^Q^atQ 'mõMzQ.MMuÄ —- fca
neid mis ei vktu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi?
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
EESTI POISID, ÄRGE
VAHTIGE METSA POOLE!
Esto Visioon kindlasti veenis teid,
et eesti neiud on võrratud ja võrsund
eesti peiule. Mõtelge sellele vähe­malt
kaks või kolm korda enne, kui
teie metsa poole vaatate.
VANAISA
Lippude annetamise idee
oli Valdeko Väärselt
Teie lehe 26-nda juuli numbris too­dud
artikkel „Esto '64 aukülalised
asuvad koduteele" oli eksitav viga
Lennuväe Poiste poolt korraldatud
ühise eine raames.
Eesti sini-must^valge trikoloori an­netamise
idee meie sõjainvaliididele
tuli Valdeko Väärs'i poolt — mitte
arvukate annetajate poolt, nagu teie
lehes on äratoodud.
V. Väärs'i tähelepanuväärt anne­tus
meie lipu juubelikomiteele oli tin­gimus,
et iga meie sangar-sõjainva-liid
viib koju mälestuseks värvid —
mille all võideldes tema oma tervise
ohverdas. MATTYJAAGO
Esto '8^ muljeid
Ega poleks saajiudki varem kirju­tada,
sest see „laadung" mida Esto
'84 nädal meile sisse andis, — tuli
enne pisut seedida.
Need pidud ja ballid, need teatrid,
kontserdid ja näitused! — ja siis veel
kaugete sõpradega „vereyendluse"
uuendamine (seks puhuks olid isegi
Esto '84 veinipudelid välja pruulitud)
— see kõik oli peatäis,mis annab
mäletada, •- vähemalt järgmised neli
aastat..
Ei ole kahtlust, et rahvuslikku ene­seuhkust
upitavat ja meelivapusta-vaid
momente olid 100-aästase Eesti
lipu juubeliteenistus Vaiia-Andrese
kirikus, siis Esto '84 avatseremoonia
Ontario Place'is ja Vabadusnõude
rongikäik Raekoja väljakule. V^i siis
võimas „Veel kaitse, kange Ka­lev
. . ."kogu kooride ja orkestriga
Laulupeo lõpufaasis. Nii mõnigi
pühkis salaja veepisara silmnurgast
.. , eriti vanem generatsioon...
Aga, — ettekannete osas üks spon-taansemaid
oli Neeme Järvi kontser­di
finaal, ..Finlandia" ettelianne, To-
?oato Sümfoonia Orkester, Neeme
. Riga
SARKAStiKAT
Päästemisjon
Jurji^ Andropovi küllakutse tegi
möödunud suvel Samantha Smith'i
Ühendriikides esimeseks eelteisme-listö
heasoovlikkuse (pre-teen good-will)
saadikuks.
11-aastane San^antha asus nüüd
e teele, seekord Kobe'sse, Jaapa­nis,
et esineda sealsel laste sümpoo-'-
sionil, mis käsitas 21. aastasada ja
mis korraldati Tsukuba Expo 85
poolt.
Oma avakõnes lastegrupile (65)
Samantha kirjeldas tulevikkii, mil
kompuuterid jagavad toitu, peavarju
ja ilusaid riideid kõigile, kes neid
vajavad. Samantha soovitas rahvas­tevahelist
väikelaste (grandchildren)
vahetamist, et paremat üksteise
mõistmist rahvaste vahel saavutada.
„Siis", rõhutas Jaapani pressi poolt
R a h u i n g l i k s ristitud tüdruk:
...aastj^l 2001 me näeme oma ümber
ainult sõpru, mitte vastakuid rah­vaid,
mitte vaenlasi, mitte pom-i
me..[" , '
TIME, 9. jaan. 1984
Miks kõlkuda koolis ja tuupida tühje
- keeli, geograafiat, ükskordaühte -
kui maailm on hävimas täna või
homme,
sest PRESIDENT teeb aina suuremaid
I pomme. '
Kas väike Samantha võiks päästa
RAHU?
Ameerika juhtide kolpa ei Liahu,
et rahvas meil sõda ja pomme ei salli,
vaid süüa ja juua ja mängida palli.
Taat PET, Kanadas, tal on kolm poega,
kõik reisinud palju ja kena teomoega -
need tulevad appi, sest taadil on huvi.
et kõrgemal lennata - INGEL ja TUVI!
Järvi nii nõudval nõudel andis vist
oma parima. Toronto Eesti Ühend­koor,
treenitud Roman Toi poolt, tun­dus
nii heas vormis, ~ ja kui siis
hilisõhtu raudrõske udu hoovas Po­mmi
kolonnide alla, oli lõppakord nii
müstiliselt võimas nägu äiksekärga-tus
Põhjaranniku kaljustel kallastel
. . . Nii vähemalt olid võlutu^ ja juu­beldava
publiku muljed. Applaus ei
tahtnud lõppeda...
Minu sõnavõtu eesmärk siinjuures
oli vaid südamest tänada kõiki „E8to
'84"jcorraldajaid selle tänuväärt nä­dala
eest, samuti kõiki kaasategijaid,
— aga ka kogu Eesti rahvast, vabas
maailmas, kes nii arvuliselt (20.000!)
^ kokku tulid. Vast ehk leidub/ ka kri-tiseerijaidki,
vähemalt nagu „Kas
võiks.. : \ - aga küllap seegi kuu­lub
meie kalli sugurahva juurde./'^
ARNO AARMA, Montreal
„Meie Elu" nr. 32 (1797) 1984
KARASTA
ESTO
kuumadel päevadel Est]
MÜÜGIL BREWER'
845 Broadview
Esmasp. - kolmap. l |
iraedel 10.00-10.00 p.l, lai
Hamiltonis Amstel Brewer^
Tel. 525-11
Raadio ja tv küsitlesid
Eesti Päevade ajal küsitleti mitmel
korral Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
esindajaid, Esimene intervjuu
toimus peasekretär Priit Aruvald'iga
esmaspäeva hommikul CBC raadio
..Metro Morning" programmis. Kü­sitleja
Joe Cote soovis teada, kas sa­mal
päeval ajalehes ..Toronto Sun"
ilmunud andmed vastavad tõele, cl
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejale
Abistamiskeskuse esimehele Ants
Kippar'ile oli saadetud kaks ähvar­duskirja
Torontost. Aruvald vastas
jaatavalt ja selgitas kirjade sisu. Cote
siis küsis,kas on tõenäoline, ot nende
kirjade taga oli KGB. Aruvald vas­tas,
et arvatavasti on.
Teisipäeval Global televisiooni-jaama
õhtustes uudistes esines EKN
esimee^ Laas Leival. Mitmemlnull-lise
intervjuu jooksul Leival selgitas
Ülemaailmse Rahvuskongl^essi mõ­tet
ja sihti ja ka üldiselt Eesti Päe­vade
mõetet ja sihti.
Kolmpäev hommikul esines pea­sekretär
Aruvald CFTO televisiooni
programmis „Canada AM". Mitme-minutilise
intervjuu jooksul küsiti
jälle Kippar'ile saadetud ähvardus­kirjade
kohta. Lisaks küsiti ka,kus
Eestimaa asub ja mis on Eesti Päeva­de
mõte. Taheti ka teada, mispärast
Tl
kimi
piis)
Kool
kort
sooi
uuri
Eos
elle
vadi
muj
luni
tegj
N(
rili
et
nui
Li|
või
kl
lai
81
cl
E
ja
ju|
vt
[aita kokku!
tühist
Suurvõimude juhid Churchill,. kd
Roosevelt ja Stalin-ifipi]|i8id kokku
i945.a, Jaltas huvipiirkondade jao­tamise
kohta suurvõimude vahel
pärast II maailmasõda. Selle kok­kuleppe
kohaselt kogu Ida-Euroo-pa
loeti kuuluvaks Nõukogude Lii­du
huvipiirkonda. Sinna kuuluvaks
loeti Eesti, Läti, Leedu, Poolo,
Tshehhoslovakkia, Ungari, Rumoo-nia,
Bulgaaria, fugoslaavia ja ida­poolne
osa Saksamaast.
Loodetud rahu asemel seo Euroopa
jaotamine huvipiirkondadeks suur­võimude
vahel Oli julgustanud N.Lii­tu
suurendama oma mõjupiirkonda,
kutsunud esile võidujooksu relvastu­se
suurendamise alal suurvõimude
vahel, ohustab üldisi rahu ja andnud
N. Liidule võimaluse orjastada küm- ^
mekond endisi iseseisval rahvasl.
Neid on aastakümneid eksplouleeri-tud
ja vasluhakkQJaid saclade tuhan­dele
viisi saadetud Siberi sunnitöö­laagritesse.
Aeg on teha sellele hä­bistavale
kokkuleppele lõpp ja nõu­da,
et N.Liidu okupatsiooniväed lah­kuks
endistest iseseisvatest riikide.st.
DEMONSTRATSIOON
TORONTOS
Selle nõude esiletoomiseks korral­dati
Torontos demonstratsioon USA
konsulaadi hoone ees, USA senator
Kapteni ja saadikutekoja liikme Cor-corani
ettepaneku toetamiseks
Kongressis, et USA Kongress for­maalselt
tähistaks Jalta kokkuleppe
ja nõuaks, et N.Liit välja vilks oma
okupatsiooniväed endistest iseseis­vatest
riikidest.
Demonstratsiooni korraldajateks
olid: Kanada koalitsioon Rahuks Jõu
Abil; Poola-kanada aktsioonigrupp;
Tshehhoslovakkia Ühing Kanadas;
Endiste Tshehhoslovakkia poliitilis­te
vangide ühing eksiilis; Bolshevis-mivastaste
rahvaste blokk, Kanada
osakond, koos sinna blokki kuuluva­te
ikestatud rahvaste organisatsioo­nidega.
Demonstratsioonist võttis
osa umbes 500 isikut oma organisat­sioonide
lippudega. Eestlased, lätla­sed
ja leedulased ei võtnud sellest
demonstralsioonsit organiseeritult
osa.
Esimesena kõneles demonstrat­siooni
korraldajale nipiel Ontario
pariamendiliige Ruprecht. Ta mär­kis,
et 1945.a. suurvõimude juhtidel
ei olnud veel õiget ettekujutust sel­lest,
millise gangsteriga neil on tege­mist
Stalini näol. Tema nõudmistele
tuldi vastu ja kümmekon^d endisi ise­seisval
rahvast jäeti N. Liidu orjuses­se.
Kanada valitsuse e?sindajal ei ol­nud
selle kokkuleppe sõlmimise juu­res,
kuid Põhja-Allandi riikide kait­selepingu,
NATO liikmena. Kanada
välispoliitika on mõjustatud sellest