Meie Elu = Our life, August 9, 1984

              NELJAPÄEVAL, 9 AUGUSTIL „M(8i© Elü" nr. 32 (1J797) im
Abiks perenaisele
Rein Ancf re Fu^ngirola ülie peatänava nimesildi juures.
Valve Andre, Lucia ja kapten Jakob Siig.
Reisikiri Hispaaniast
^ronto eestlasi nädalalaadal —
Foto - R. Andre
Tüüpiliselt hispaanialik stseen: temperamentne tantsitar ööritab
puusi kastanjettide kaasakutsuval saatel. Hämara lokaali seintel
ripuvad küüslaukudest põimitud keed ning hõrgutavad toidudki
lõhnavad liigsest küüslaugust. „Vabadu8e" kastanjette klõbistatakse
Franco surmast saadik kõikjal Hispaanias, ent samaaegselt on kauger
h tunda liigsest vabadusest tingitud bürokraatia küüslauguhaisu.
EI
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
® Tina Karelson võttis Minnesota
ülikooli- viieliikmelise „ColleRe
Bowl'i" meeskonna koosseisus osa
küsimusvõistlustestNBC programmis.
Meeskond tuli üleameerikaliseks
võitjaks.
Võistlused toimusid Ohio osariigi
ülikooli juures, Columbuses, Ohios.
Lõpuvõistlustel võitis Minnesota üli­kool
Princetoni ja Washingtoni Üli­kooli
St; Louis'ist.
Tina Karelsön, Evi Pank-Karelso-ni
ja kadunud Valentin Karelsoni
tütar, lõpetas highschooli 1981 aasta
kevadel valediktoorianina, olles üht­lasi
nn., „presidential Scholar". Tina
vanaemaks on lauljatar lauluõpetaja
Maret Pank.
Olles Columbuses,pli Tinal võima­lus
külastada oma tädi dr. Maia
Pank-Mertz'i (prof. Ohio ülikoolis] ja
väikeseid täditütreid.
tiii><tuii»<>CE»<>«s»<>«B>oap<>^»<>«»<>qi><i mii ii w i ii iiii i iKgx»
Hispaania poliitiline maakaart
pöörati pärast diktaator Franco sur­ma
1975.a. peaaegu pea peale ning
veelgi enam 1978.a. liberaal-demo-kraatliku
konstitutsiooniga.. Viimane
võimaldas autoijoomia regioonidele,
mille tulemusena ön Hispaanias pra­egu
18 valitsust ja 18 parlamenti.
Ainult riigikaitse, seadusandlus ja
välispoliitika on keskvalitsuse hal­duses.
Baskid ja kataloonlased olid
juba ammu taotlenud „iseseisvust";
Madrid ja Gastilla-La Mancha näi-tekfe
said admipištratiivselt auto-noc
mseks alles paberil. 1
Sõjavägi ja parempoolsed karda­vad
riigi pöördumist vasakule ning
eventuaalset Hispaania kuningriigi
lagunemist. Sõjavägii nõuab riikliku
ühtsuse välise sümboli — riigilipu —
kasutamist vastävaU põhiseadusele
koos maa-üksuste lippudega. Baskid
hiilivad sellest nõudjest mööda valit-süsnoonete
jijures üldse mitte lippe
kasutades! Põrandaalused baski „va-badusyõitlejad"
erole sealjuures ra­hul
isegi mitte kohaliku autonoomi­aga,
vaid jätkavad terrori-akte täieli­kult
iseseisva riigi taotleiriiseks.
Hispaania autoriteetseim ajalehjt,
El Pais, kurdab, et üldiselt on uus
higne vabadus Hispaanias resultee-mnud
korruptsioonis: mitmed auto­noomsed
omavalitsused on sügavasti
võlgades, sealjuures makstes valit­suste
peameestele kõrgemaid palku,
kui seda saavad keskvalitsuse mi­nistrid.
Autonoomsete valitsuste koossei­sus
on 150 ministrit või nõunikku ja
„ peadirektorit"!
PUUDULIK NAISÕKtSUSLUS /
Hispaania põhiseadus keelab nais­te
diskrimineerimist, ometi puudub
Hispaanias naistel veel ikkagi täielik
üheõiguslus meestega. Neid võib
küll leida mitmesugustel varem mit-te-
harrastatud tööaladel, kuid ena­mikus
vähemtasuvatel' töökohtadel.
Progress on siiski lootustandev: 42%
üliõpilastest on juba naissoost, 1950.
lastal moodustasid 'nad vaid 19%
jliõpilaskonnast.
Üldiselt on hispaanlanna siiski
veel positiivselt „vanameelne", va­batahtlikult
eelistades töökohale ko­du
ja iaste kasvatamist. Kuni 1974.
aastani pidid noored najised läbi tege­ma
kuuekuulise kursuse, et õppida,
kuis olla hea abieWaine, ema ja
patrioot! Taoline õpin^ ei ole enam ,
sunduslik, kuid nüüd taotletakse sa-mu
tulemusi oraa-algatuslikuli,
COSTA DEL SOL
On ikka veel turistide paradiis.
Juha mituteist aastat oleme siia Päi-keserannikule
tagasi tulnud, et pais­ta
end päikeses, siis kuumunud ihu
jahutada Vahemere vahulaineis,
süüa varakevadel küpseid maasi­kaid,
uimastuda apelsiniõitest, jas­miinidest
ning flanienco ja kitarride
põletavast rütmist, trügida rahvalaa-dali
uidata tiki liivarandu, kolada
mägedes ning lamada viigipui all,
kaaslasteks vaid Balbuena vana ee­sel
ja mõned mõnusalt m.äägivad kit­sed.
Vahelduseks on alati olnud pike­mad
matkad Madridi, Sevillasse,
Barcelonasse, Granadasse ja mujale'
Hispaanias ja Portugalis. Ning mui­dugi
Marok(^sse! |
Tänavu kubiseb Torremolinos
soomlastest: Hotelli toidükaardilgi
on kolme „kohaliku keele" kõrval
toitude nimed soome keeles/Tõstuki-ga
ei saa sõita üles |ga alla ilma
• hõimlastega kokku sattumata. Ko­duukse
öösel ajati lahti olles, et laine­te
randa murdumise kohinat kuulda,
sekkub sellesse võimsasse loodus-muusikassevahete^
vahel suomalais-te
kodukootud „obper".
EESTLASI PÄIKESERANNIKUL
Isegi Vabariigi aastapäeva oleme
siin koos pühitsenud. Tänavu on ent
Ellen ja Linnart Ploomid enne meie
saabumist tagasi Stockholmi sõitnud
Elleni ema 100. sünnipäeva pühitse­ma!
Rita ja Kalju Kilmeier'ite villa on
Torre Blanca's, samuti mõnel teisel
Rootsi eestlasel. Merekapten Jakob
Siig Torontost koos oma abikaasa
Luciaga on pärast igatalvist pikemat
puhkust veel nädalapäevad oma „La
Colina" moodsas ja mugavas bmand-korteris.
Nende rõdult on võrdselt
nieeldiv vaade nii suurele haljasalale
rohkete lillede ja hiigelbasseiniga kui
ka taamale merele. Fuengirola näda-la-
laadal, Torremolinose ärisaginas
ja meie La Carihuela peatuskohas on
meil veel mitmeid omavahelisi koos­viibimisi.
. '
VAHEMERI JA NARKOOTIKA
Kui rannapromenaadil, kus sagi­mist
on võrdselt nii päise päeva ajal
kui öösel kuu- ja laternavalgel, ori
juba küllalt paljaste ülakehade­ga
ee väsid vaadeldud ning koos turis­tide,
koerte ja kassidega ringi tougel-dud,
tuleb vahete-vahel tahtmine
katsesarvi pisut kaugemale sirutada
ja laiemalt ringi vaadata.
VAHEMERI — kõige sügavamas
kohas 3500 meetrit, palju soolasem
kui Atlandi ookean, on omasinesini-se
vee ja valgete yahuharjaliste laine-
'tega turistidele tõmbenumbriks. Sa-maegselt
ei või kunagi kindel olla,
millega tegeleb rannaliival kõrvalla-mav,,
suvitaja''. ' ,
Kuritegevus lokkab. Pool-sotsi-alisthku
valitsuse võimuletulekust
1982.a. alates koos karistuste vähen­damisega
on kuritegevus Hispaanias
tõusnud 32% ja süüdimõistmised ai=
nuh 4% võrra. Kolmveerand neist
kuritegudest on teostatud narkooti-hste
ainete tarvitajate poolt. Eriti
ohustatud pn suurlinnad ja suvitusra-joonid.
- VAHEMERI on sillatuks
sillaks Aafrikast uimastusvahendite­ga
hangeldajaile. Möödunud;aastal
püüdis Hispaania politsei kinni 200
naela heroiini, 526 naela kokaiini, 18
tonni (!) marihuaanat ja 13,5 tonni
hashist!
Aafrikast tuuakse sisse mõndagi:,
muuhulgas ka palju toornahku, eriti
kaameli- ja lambanahku ning yesi-
' pühvli ~ cebü — veekindlat nahka,
mis ümbertöödeldult võimaldavad
end kujundada suurepärasteks nahk­jakkideks
ja-mantliteks.
1 Ghristina Modasev moeateljees
Warbella kuurordis ohkavad õrnema
300 esindajad sügavasti elegantsete
modellide paraadil moeloomingu iga
uue näite puhul ning nende vaesed
kannatajad abikaasad hiljem veelgi
sügavamini, kui nad rahataskutest
peseetasid lauale laovad.
Eestlasi kutsutakse Balti
noortekongressile
Järjekordne Balti Noorte Konve­rents
toimub esmakordseh Kanadas
Barrie linna lähedal asuvas läti „Sau-laine"
laagris 16—19.augustihi. Esi­mesed
kaks kongressi peeti Ühen-driikides.
aga sel aastal otsustati tõm­mata
ka kaasa Kanada balti noori.
Kongress algab neljapäevalToron-tos.
Kavas on jumalateenistus ja sel­lele
järgnev „candlelightvigil" van­gistatud
vabadusvõitlejate meenuta­miseks.
Reedel algab kava „Saulaine"
laagris. Kavas on loengud ja õhtul
lõke. jLaupäeval on jälle loengud ja
kaks itöökoosolekut. Õhtul on tants.
Pühapäeval on jumalateenistus ja
kongressi üldkoosolek.
Tei'ste hulgas esinevad järgnevad
lektorid: Dr. Juris Dreifelds — loo­duse
rikkumine Balti riikides; Juri
Kork — jaaniöö traditsioonid; Marga
Raudsepp ja prof. Vello Sermat —
bahi keelte ja kultuuri õpetamine las­tele.
Loengute kõrval on pakutud ka
lõbutsemist ja ühiskondlikku tege­vust
— korvpall, võrkpall, ujumine,
rahvatantsu õppetunnid, lõkked,
saun, kunstinäitus. Avatakse ka õh­tuti
baar.
Ööbimine toimub taredes, mis tä­hendab,
et osavõtjatel tuleb, kaasa
võtta oma magamis riided. Alla 19 a.
vanadel tuleb muretseda kirjalik
nõusolek vanematelt/
Kõik eesti noored on kutsutud osa
võtma! Osavõtu-maks on $105.—
neljaks päevaks. Üksikpäeva maks
on'$32.— (päeva pealt). Kui tööko­hustused
ei võimalda, siis võib osa
võtta ainult nädalalõpul. Registreeri-mislehte
võib saada EestlasteKesk-nõukogu
Kanadas büroost, ruum 308
Eesti Majas, tel. 465-2219. Lähemat
informatsiooni võib saada samast.
Palutakse registreerida varakult!
Insener Arvi Kivi
Oxford of Chemical, Inc.
operatsioonide direktoriks
Ins. Arvi Kivi, kes elab Atlanta De
Kalb'is suures tööstuste ja ladude
rajoonis Stone Mountain läheduses,
nimetati Atlantas asuva Oxford Che­mical,
Inc. vabriku operatsioonide
direktoriks (Director of Operations).
Oxford of Chemical läks paar aastat
tagasi ostuteel Kanadas asuva Mol-son
õllevabriku omanduseks. Molso-nile
kuuluvad ka endised Wyontõtte
Chemical Company vabrikud Detroi-tis,
Pennsylvanias, Los Angelesis ja
Atlantas, mis kuulub Diversy nime
alla. Aastaid tagasi ostis Molson
Wyontõtte Divisjoni vabrikud ja
koondas needkõik Diversi nime alla.
Ins Arvi Kivi oli Atlantas asuva vab­riku
mänedzher, kust nüüd edutati
uuele kohale Oxford of Chemicali
juhtimisele. Senini on Arvi Kivi edu­kalt
juhtinud pikki aastaid Torontos
(nüüd edasimüüdud), Atlantas ja
Detroitis divisjoni mänedzherina.
M&rllikult keedetakse porgandid
piruka täidise jaoks tervelt. Pee-nendakse
kahvliga või hakitakse
noaga. Lisatakse sulavõi, maitseai­ned
ja muna. Kuid võib ka teisiti-toored
puhastatud porgandid vii-lustada
ja hautada võis pehmeHs.
)/
1 kg. tooreid porgandeid kraapida,
uhtuda veega ja hööveldada riivil
õhukesteks viludeks. Ajakulu ainult
12 minutit.
75 g võid sulatada, lisada 1 hakitud
sibul ja vähe aja pärast porgandid.
Hautamise vältel lisada 1 dl vett.
Hautamine toimub nõrgal kuumusel
ja vahetevahel segades.
Lisada 1 tl soola, 1 tl suhkrut, vähe
pulbrispipart ja riivitud muskaat­pähklit.
Muskaatpähkli asemel võib'
tarvitada petersellilehti,
Lõpuks lisada 1 sl peen-riivsaia
{sideaineks munade asemel) ja por­gandeid
segada nii tugevasti, et nad
puruneksid (hakkimise asemel) ja siis
lisada õrnalt segades 2 kõvaks keede­tud
hakitud muna.
PIRUKATAIGEN
Üleplaadi piruka valmistamiseks
tarvitäkse enamasti tavalist pärmi­taignat.
Seekordses retseptis on mu­narebu,
mis tõstab taigna kvaliteeti.
Antud taignahulgast jätkub umbes
poole-plaadi piruka jaoks.
50 g margariini sulatada, lisada 2,5
dl piima. Leiges piimas (sõrmesooju-ses)
lahustada 35 g värsket pärmi,
lisada 1 tl soola, 1 tl suhkrut,' 2
munarebu ja läbi segada. Lisada ca 7
dl jahu, vähehaaval ja taignat nii
kaua kloppida või sõtkuda, kuni see
lahti loob nõukülgedelt või kätelt
Katta taignarätiga ja panna kerkima
ühtlasse soojusse. Pärmiseened are-nevadkõige
paremini 28—30 C-kraa-dis.
ÜLEPLAADI PIRUKA
VORMIMINE
Kui taigen on kogult kerkinud ka­hekordseks,
tõsta se6 taignalauale ja
kätega tugevasti läbi töötada.
Taigen jaotada kahte ossa, üks osa
vähe väikem.kui teine. Mõlemad
osad rullida õhuseks ja neljakandili­seks,
ääred õhemad kui ülejäänud
osa. Taigna ääred lõigata sirgeks.
Suurem taigen tõsta võiga määri­tud
ahjuplaadile, porgandid laotada
ühepaksuselt peale, nii et taigna ää­red
jäävad katmata.
Väiksem osa tõsta üle porgandite
Alumise taigna ääred pöörata peal­misele
ca 3 sm laiuselt ja suruda
kahvliga kinni. Enne ahjupanekut
lasta plaadil kerkida.
Määrida munaga. On hea teada, et
vanasti määriti mitte-magusaid piru­kaid
või-veega. Segati 1 sl tükis võid,
1/2 tl jahu ja 1 sl sooja vett. Saab päris
häid tulemusi.
Lõpuks torgata kahvliga mõnest
kohast taignasse (et küpsetuse vältel
täidisest pääseks aur välja ja peal­mine
pind ei jääks kühmuliseks).
Küpsetada 250 C-kraadis ca 15 mi­nutit.
Ahjust välja võttes pintseldada
võiga või veega, katta rätiga. Servee­rida
soojalt neljakandiliste tükkide­na.
PÄTSIPIRUKA VORMIMINE
See töö on lihtne. Taigen veeretada
- kaheks-kolmeks peenemaks pätsiks.
Rullida õhukeseks. Pikuti keset tai-gent
panna täidist ja taigna ääred
tuua keskele ja suruda kokku. Kergi­tada,
määrida ja küpsetada. Servee­rimiseks
seada lõikelauale või vaag­nale
ja kõrvale lõikenuga. Igaüks
lõikab ise omale viilu pirukat, väik­sema
või suurema, nii kuidas selleks
soov.
ELLEN ROOSME
ARAABIA KAPITAL
Marbellas on Euroopa kuulsaim
jahtsadam „Puerto Banus Marina"
sadade valgete jahtlaevadega sinises
meresopis. Suurim «eist on reidil 82-
liikmelise meeskonna ja kahe heli-kopleriga.
Omanik olevat ^eadagi
üks araabia õlimiljonär.
,,700 aasta^ võitlesime, et neid
maalt välja saada. Nüüd teeme kõik
selleks, et neid tagasi saada", ütleb
tuttav hispaanlane. Nii ehitavad
nüüd araabia õlikuningad Päikese-rannikule
moodsaid losse, ostavad
üles maid, hotelle ja korterimaju.
Elulained käivad Marbellas ja lä­histel
väga kõrgelt: „Lös Monteros"
hotellil pn 4 rostorani, 10 era-tennis-väljakut
ning oma golfiväljak Rio
Real (Bing Grosby suri siin); Christi-na
Onässis on teisal just maksnud
tuhandeid mittesöömise eest! Hind
pole oluline, kui bn vaja 20 kilo kaalu
kaotada!
Torremolinose kullasepaärides,
mille omanikud on kõik hindud, kõ­lab
nagu leierkastist: ,,For you, my
love, special price!" ning läheb suu­reks
kauplemiseks. Need ajad on
mööda, kus Ameerika'dollarite eest.
sai ärides paremaid hindu. Nüüd
kehtib ametlik kurss, kuid tingida
võib ju ikkagi! ,
Araablased Marbellas sisseoste te­hes
hindu enne maksmist ei küsi!
Valge suurehitus maantee ääres ei
ole küll luksushotell, siiski moodne
ja meeldiv, ent peaaegu.tühi. Seepn
nimelt väga madala üüriga „Ehata-re".
Ainult et tarelisi pole, kuna His­paania
eakad eelsitavad elada oma
laste ja lastelaste juures. Mija-es pü­hitses
hiljuti üks 102-aastane oma
sünnipäeva. Mijase kõrgelt kaljult
paistab terve mererand. Küsimusele,
mida ta elust seal all rannas arvab,
vastas vanake, et temal polevat ai­mugi,
kuna ta tervel oma eluajal
polevat jalga oma mägüinnakesest
kaugemale saanud!
Oliivipuud. - 75% maailma oliiv-õh
toodangust. tuleb Hispaaniast.
Mandiliõisi sajab äsja vihmast kaste­tud
rohule. Mimoosad. Oleandripuu-dest
saadakse rotimürki!
Võlude ja võrgutuste, vana ja uue.
kontrastide ja harmoonia imeline se-
^gu — Hispaania!
Toome kaasa kirsiõielisse Pariisi
ning sealt edasi,Torontosse kastan-jette
ja ..salakaubana" kohvri põhjas
hispaania küüslauku!
Kalapüügivõistlus
Simcoe järvel
Laupäeval, 28. juulil toimus Sim­coe
järvel Toronto Eesti Õngitsejate
ja Jahimeeste Seltsi korraldusel kala­püügivõistlus
Royal Beachi ja in­diaanlaste
(Georgina) saare vahelisel
järve alal.
Võistlus algas kell 8 h. 21 osa­võtjaga
ja kujunes väga pingeliseks.
Nelja tunni jooksul vähenes Simcoe
järve kalade arv võistlejate arvel 14-
ne havi ja ühe bassi võrra.
Pärast võistluse lõppu koguneti
Royal Beachis seltsi varahoidja F.
Aadli õuele, kus esimees hr. Riko
kalade arvu kontrollis ja seltsi sekre­tär
E. Saar teiste juhatuse liikmetega
kalu kaalusid. Kohtadele tulejad: 1.
E. Uibopuu 4 kg, 200 g havi-võitis
ränd- ja individuaaläuhinna, 2. A.
Niiländer 3 kg. 750 g, havi, 3.0. Luu­kas
3 kg 650 ghavijO. Luukas kaotas
karika E. Uibopüufe. Seltsi esimehe
poolt väljapandud auhinda pisemale
kalale-võitis 350 grammilise haviga
H. Kask ja ainukese bassi sai A.
Tomband ja omandas selleks välja­pandud
auhinna.
f!' Tompson ja Hans Kukk said
lohutusauhinnad. i
Pärast auhindade väljajagamist
hoolitsesid seltsi elupõlised juhatuse
liikmed E. Saar ja A, Lukk, et viiner-vorstid
parajalt kuumad oleksid ning
„jahimeeste" jook igale käepärast.
J. S^gi
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Pmscriptlons & Patient Record System for Senior Citizon
We deliver 0 Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. Ml E 3E6 - TEL (416) 281 -3000
KAS MAJA VAJAB VÄRVIMIST?
P E T E R S P A I N T E RS
IRvaliteetne sisemine ja välimine värvimine.
Eesti ettevõte e Tel. 767-6464
Läti äri
Uus aadress: ARGADE BUILDING -Tol. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 Yonge St.,
„Shopping Mall", Toronto M5C 2A5
Slikkalikus valiCcus imporditud lõngu iguks otstarboks. Haap­salu
rätiku lõng. Linaseid materjale. Kanvaa ja palju muueü.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST­RIGA.
® Tasuta õpetamine ja nõuanne. ® x Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
VALVE ANDKE
T.E.O.J. Seltsi kalapüügi
atihind), E. Uilbopuu (I auhind),
.Meie Elu" nr. 32 (1797) 1984
OOTAMATULT LAHKUNUD H
ERIK
ARMAST KAUAAEGSET SÕPRA
MARET PRU
mälestavad sügav
FRIED
VALPU
Westu-poiss 99
kooli kokk
üle lootuste õnnestunuks võib
pidada Westholmlaste Koondise (1
poolt korraldatud ). Westholmi si
gümnaasiumi kokkutulekut Esto (
'84 ajal 9. juulil EÜS-i majas ,To- 12
rontos. Ettevalmistusi tehti kuni 50 p
koolivenna vastuvõtuks, saabus sa
aga 62 seismest maast. 10
ni
Tekkinud ummikust ja probleemi- la
dest saadi ruttu jagu koondise juha- k
tusliikmete Rünnar Konze. Uno PÕl- k
lu ja Lembit Pihlbergi kiirel tegutse­misel.
Puuduvaid toole laenati lähe- k
dasest YMCA-st ja mõningaid lisa- v
oste tehti veel lõunasöögi ajal, et söö- k
ke-jooke oleks küllaldaselt. Endel si
Toiger tegeles osavõtjate registreeri- 0
misega, rängemalt teistest oli „vesl 8
peal" MÜlemkokal" Rein Piirojal.
Õnneks ta oli valmistanud maitsvaid
mulgikapsaid värskete kartulite ja
viineritega rohkem kui ära jõuti
süüa!
Osavõtjaist" ..väliismaalised" olid 1
ülekaalus, maade järele leed jagu- p
nesid: Kanada •- 26 (neist 20 Toron- jä
tost), USA - 21 (9 osariigist, ida- h
rannikult läände kuni Hawaiini),
Rootsi — 7, L.-Saksa — 4, Austraa­lia
— 2, Inglismaa — 1 ja Norra - 1.
Kuigi koondise juhatusel oli andmeid
vabas maailmas 15 maas elavast ca
24-st koolivennast ja -Õeöt, kokkutu­lekule
saabus 7 sellist, kellede nime­sid
polnud kirjas, kah tuli iuurrie üks
uus asukoha-maa (Norra).
Noorte vaimulik
telklaager Kiviojal
Augustikuu pikal nädalalõpul toi­mus
selleaastane Toronto Eesti Bap­tisti
koguduse noorte nädalalõpu-laager
järjekordselt Kiviojal, Lembit
Kõvale kuuluval maa-alal. Kaunile
laagriplatsile püstitati telke juba ree­de
õhtupoolikust alates. Tänavune
noortepere koosnes 40-nest noorest,
mitmed neist kaugelt Ühendriikidest
nagu Lawra ja Robert Sentenary
Phoenix'lst, Arizona.
Laagri motoks oli: Kummardame
Jumalat vaimus ja tões. Selle mõtte
alusel toimusid mitmed kõned ning
arutlused laupäeval ja esmaspäeval.
Neid pidasid Erik jä Crissy Tammaru
ning Paul Cleveland Washingtonist,
samuti Anne Kaups ja Esther Wll-biks
Torontost.
Pühapäev oli varutud koguduse ja
nende sõprade vabaõhujumalatee-nistuseks.
Niihästi hommikusest kui
ka Õhtusest teenistusest võttis osa
paarisajaliikmeline pere, keda Juma­la
Sõnaga teenisid pastor Kaljo Raid
ja koguduse abijutlustaja Harry El-ler.
Jumalateenistusi kaunistas laulu­ga
Asta Kaups ja kohalviibivatest
segakoorililkmetesf moodustatud
koor. Külalistel, kes seda soovisid, oli
võimalik tellida kä lõuna- ja õhtu­eine,
noorte poolt valmistatud.
Vaba aega veedeti sportlikkude
mängudega ning suplemist harrastati
lähedalasuvas' Sulev Auväärti maa­kodus
Simcoe järve kaldal, Beavert<o-nis.
Päevad lõpetati õhtuste laagrllõ-ketega,
kus õhtu jaheduses tule ää­res
lauldi ja kuulati sõnalisi mõtte­vahetusi.
Laagri juhatajateks olid Paul Wil-biks,
Viljar Puu ja Lisa Lindström.
m
kl
re
se
di
se
le
18
25
K, 28. juulil. Ees, vasakult: seltsi esimees V. Riko, Ä. Nielander (lii:
Luukas (III auhind), Ao Tomband (bassi auhind). Foto - J. Säägi
RE & RE AUTO
TEEN IGASUGUSEID AUTO
Räägitakse eesti keelt.
Helistage: 251-4544. Külastage: 37