1981-09-10-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.34 (1645) 1981 ^,Meie Elu" nr. S4 (1643) 1981 jSBSiggfsassat (1 IKAD )aeg lõppes ihe nädala väitlust: Ottawas noorte esi- 13.—16. juulil [iie ja 18.-19. I võistlus Loii-anuse klassi-jreenerid saa-liskasvanutega J[e võipialdada imusiJN" teh-iy õunpuu'ga ees Montreali llema taiskaš-dest olid pool meie.noor-iem, saab '21. võisteldes' 1 tuli ,seäl^ 200 ile saja võist-ja 400 m va- |iulgas 61-sele puhkuse jä- |emasLondo-klubidevahe-tides vanuse a' osavõtuga, [bi võistlejad mi osariigist, leva vältel 12 Ival, saavutas |ronksmedaii, jabastiilis aja- Iblikujumises Iks 200 m va-iteldes Mont-pmiuliujumi- . [ujumises, laremuse j är-teadmata;. >isteldes: On-li Ottawas 11. m seliliuju-luures šaavoi-latukš, Valia ' ^.inult ujuja, rgejõustikku. fõekääru su-. leal korralda-litis esikohad b ka kõikides kuulitõu- Hieš ja k.ol-li mälus teda; kergejõustikel toimuvad ^üpäeval kelt. 10'h..Brock-lipnil, asuko- . lÕünä lääneT ie tänavalt. R Ä I G NA ed peetakse isalevaiaas-lamine eesti I ; Vi Ija spörtpüs- ^ndartpüstü-on Toronto li ja viiakse [grupi ..Ber-hommikul ,'iskämiscga lisega. Kell [iTipia. Mach. )has toimub listlüsed mi- Igitsejate ja ipüssi võist" 1); E. Ge- |i ja E. Sikk. jtluS; mee Jr imbla, 2). k. J Saar. Kelk löli võistlus A:'Tint, 2) 0. Sõrra ja I, A. Kontus, J'lleberg. ^ Kana.' tii ühiskond la teenlstu- Kinnisvaramaksu soodustused Ontarios asendati möödbnud aastal uue programmiga kinnisvara'- ja müügimaksu soodustuste maksmise näol. Kinnisvaramaksu soodustuste ülemmäär on |500.-- kalendriaastal ja see ma^kstakse kahes osas. Müüghnaksu.sopdustus on $50.—ja see • automaatselt j^ale Ontario elanikule, kes on 65 aastat ja vanem. 1980 aasta kinnisvaramaksu soodustus maksti soodustuste saajatele; tervikuna. 4981 aasta ^ . soodustuis makstakse kahe^^ võrdses osasi. Esimene ; soodustuse osa saadieti automaatselt saajatele kevadel; mis öir täpselt pool 1980' aa^ta : • • \ ( Et kvälifitseeruda viimase osa soodustuse saamiseks teie "peate sisse andma so.oviavalduse MinistryotRevenuele. ; Kui ^e saate vanusepensioni ja olete õigustatud Saarna •kinnisvaramaksu soodustust, siis saate ^ selleks sooviavalduse formulari 1981. aasta septembrikuu esimesel poolel. Need kes saavad 65 aastat vanaks ajavahemikus nüüd ja detsembris/ saavad oma sooviavalduse forniularid 1982 aasta •pensionärid kes ei saa vanäduspensipni, aga on varemalt teiniid kindlaks; et nad on õigustatud saama kinnisvaramaksu soodustust, saavad samuti' • sooviavalduse formujarid.: ' Ministry of kevenue A)ostitab sooviavalduse vormid ainult nendde pensionäridele, keda nad arvavad olla selleks õigustatud: Kui teie ei ole saanud sooviavaldust 21. septembriks ja arvate, et olete. õigustatud seda saanla, palume võtke ühendus informatsooni keskusega (Information Centre), • . E E S O M Õ I G U S T Ä T U D S A Ä M A ; ; Olete õigiistatud saama kinnisvaramaksu soodustust ülemmääraga |500.— kui olete'63 aastat vana või ületanud selle vanuse, omate oma, maja . või elate üiirikorteris. kui elate üürikorteris'teie soodustus on 20% aasta . üürist või $500i^, olenevalt sellest kumb on Väiksem. - Kui omate alalise elukoha (principal residence), ' soodustus on vastavalt kinnisvaramaksule," ;ülemmäär$500;--võlkumbonväliem., ' Olete abielus ja elate ühes- soodustus makstakse, ühekordselt abielupaarile. Mitteabieliis olevatele 65 aastat vana või üle selle, kes elavad ühes korteris soodustus makstakse ühekordselt," Kui jagate kodu teisega kui oma naine, soodustus on vastavalt makstud üürile või kinnisvaramaksule. ma 0 0 0 Isikud ikes elavad hoolduskodus, vanadekodus või faolises asutuses ei ole õigustatud saama • kinnisvaramaksu soodustust. Olete õigustatud . seda saama kui maksate täieliku ülalpidamise eest ja asutus, kus olete, jmaksab kohaliku omavalitsuse ja kooli maksu. ' Kui elate maksuvabas asutuses (tax exempt) teie ei ole õigustatud saama soodustust. Kui kolite 1981 aasta jooksul maksuvabasse • hooldüskodusse, vanadekodusse või taolisesse asutusse olete õigustatud saama soodustust vastavalt sellele kuš elasite enne kolimist. Kui kolisite 1981 aasta jooksul jäädavalt Ontariosse, teie soodustus baseerub ajal, mil elasite Ontarios. Kõikidelfe pensionäridele Ontarios saadetakse automaatselt oktoobris |50.— müügimaksu soodustuse tshekk. 0* Võtke mõned; lisa minutid kui täidate oma sooviavaldust ja kontrollige, et see oleks; • õieti täidetud. Sooviavalduse täpne täitmine soodustab ministeeriumi tööd ja kiirendab teie tsheki saamist. Ts'hekid postitatakse oktoobrikmi viimasel Metro Torontos helistada 965-8470 Koodis 807 küsida operaatorilt Zenith 8-2000 Väljaspool Torontot telefonil l-800-268-7!l21 Ontario Ministry of Revenue George Äshe Minister" T.M.Russell 'Deputy Minister '."•-Ct-.. . ) V ^30 Vancouveri .linnaisadel kulub väga palju raha oma ilusata suurae parkide korrashoiuks, kuid selle üle on rahvas rõõmus, sest alati on käejala juures kusagile minna, midagi vaadata ja igavust ei timta. Täna sõidame 1000 aakrilisesse parki, kus võid 51/2 miili jalutada! Stanley Park on hr. 1, mis igale külastajale huvi pakub, veel eriti sportlastele. Pargi sissekäigu eel on suur laguun taeva poole purskava veega, kus mõnulevat varju on leidnud nelikümmend linnuliiki, kellede: seas silman möödasõidul Kanada |iafiesid, mets-parte, vesikanu ja miiidugi majesteetlikke luikesid. Rahvas võib neid sööta saadaval oleva linnutoihiiga. Siirdume loomaaeda, mis jaguneb kolme ossa. Esiteks pea ,,Zoo!', kus on karud,' jääkarud, hülged, merelõ- : vid' jne: ' Pingviini abielupaar oli õnnistatud pojaga, kes ei kuulanud sõna ega tahtnud pesasse minna. Küll oli selle, lapsega tegemist. Akvaariumis oli vaalade ,vshow": laste osas ön mini-rong, mis teeb miili pikkuse ring- 'sõidu ja kus võib ka mõnele loomale :pai teha. Kolmandas osakonnas leiavad Põhja4meerika pärisloomad nagu mägikitsed; hundid, biisoriid, paabulinnud oma uhkete: sabadega jne. Siin töötab suvine pargi t^eiater ja Prospect Pointis ja mujal dekorat tiivsed indiaanlaste tootem-i^^ambad — loodusrahva sugukorra kaitsjad. Kuhu iganes pilgu heidad, nä(fd kõikjal looduse heldilvat ilu. ; Pargis on eeskujulikult^ korras tenniseväljakud, murul yeeremäng, vibulaskmine, jalgpall jne. . Ujumis-spprti ja päikese nautimist saab ilusal suurel Stanley Pargi liivarannal. Veel jõe kohin kõrvus jä Seymour n^ägi oma matka ja populaarse suu-s^ taniise alaga silmade ees. iÜued elamud ronivad mööda mäekülgi ikka kõrgemale ja kõrgemale kuhu on elama asunud ka eestlasi. Kõikjal kubiseb laevadest, j abtidest, igasu- • gu paatidest ja purjekatest. British Golumbia veesõidukite transport läheb igale poole. Horseshoe lahest,: kus eriti torkavad ;silma suured ilusad apelsinivärvilised veetaksod, mis on provintsi valitsuse majandada. mesel hommikul Viru hotellis pettus kui ei saanud hommikueineks aipei- \ sinirnahla mida ta kohvi asemel joob. „Mis kord see on, et pole mitte apelsini mahlägi?" Hambaarste on mitu; ja Katrin Xüru, kefiega Queem Eesti majas, kord kõrvuti elasin, koputas mu uksele sageli kui kuulis, et ma masinaga õmblema hakkasin. Ta vaatles jä vaatles lapsena õmblusmasinat ja nüüd töötab siin hambaarsti masinal. Eesti noored koos vanadega on ehitanud siin tänavate viisi maju, peavad suuri hotelle ja" linnaisade nõus-oiekuga ristivad tänavad Tallinn /'ning Narvaks. See on juba ajalugu ja Ottoipar Laamann, MÄLESTUSED KRIMMIST, Toronto, 1981;. köites, pius 20 lk. Võime teada sündmusi, olukordi või asjaolusid ning oma arvates teada isegi küllalt hästi. Aga ometi ei saa ükski teadmine olla veel küllalt hea ja paljas teadtoine on pahatihti ikkagi elutu, kuiv ja külm. Ise nende asjade ja olukordade „sees olemine" ma soppides, Kanadas või Austraalias? Põhjused kuidas nad sinna sattusid, viisid kuidas nad seal oma eluga toime tulid — kõik need erinevad põhjalikult. Äga midagi on ühist: eestlased võõrsil teiste rahvaste hulgas. Kuidas nad eestlased olla püüavad ja kuidas see korda läheb või mitte. Nii palju samasuguseid valusid ja rõõme, kuigi peaUskaudselt võttes paistab nagu poleks midagi on midagi muud. Järgmine sellde on ^j^j^^^ Või edasi. Oleme lugenud või jutustus selle poolt kes ise „seal sees on olnud". Nõnda mälestused on ikkagi ühel või teisel määi-äl isikupära sellest on mim korda ajakirj^^^^^ Need mõlemad on suuresti erine-' vad üksteisest, sest lääs on rangelt elamurajoon koos ilusate äride, par-. idde ja kunstigaleriidega ning põhja pool äri koos rahaga, kus aurikud laadivad Kanada vilja, kivisütt, lau-du- palke, kus töötavad saeveskid ja käib kalatööstus. Seal ehitatakse uusi 1 aeyu ja parandatakse Vanu kolme ilusa mäe varjulises lahes. .Seda osa linnast on ta aktiivsuse j a elulähedase tegevuse tõttu väga huvitaiv külas^ ,tada. . _ Lääne-Vancouveris ön suuri uusi ostukeskusi, elamud on ilusate roheliste puude ja lillede sees nagu pargis.' Inimestele meeldib privaatsus. juttu olnud. See Pärnust pärinev perekond aitab heldelt,eestlasi,, kes aga vajavad abi kas mat^rjaalselt või tööjõu näol, näiteks veel „Mäeotsa'S kus eestlased oma pidusid peavadv ^ Laulukoori juhatab dr. Ruus ja Rannaoja ning pr.' Rannaoja küsis kuidas: meie Toronto Eesti Naisselts tegutseb. Oli väga huvitatud nais-käsitöödest, mis meie teeme ja plaanis käsitöö regulaarse rin^ asuta-mist. Eeldusi ja asjast huvitatuid; neil on, samuti päris häid käsitöö tundjaid, isegi Haapsalu salli kudu-j ä i d . • •^i^'-., Saame meeldiva küllakutse K.;Jür-gensi perekonda White RoGk'i • (seal on suur valge kalju) kus tuli imetleda peremehe aiandust, perenaise värsket saia, sepikut,. kalatoite ja elle tehtud verivorste (südasuvel). taja oma jutustamiseks on- valinud või seal tähtsaks peab. Aga see just ongi milies isiklik mälestus erineb, ei anna mitte ainult teadmist vaid ka tunnetust. Sedasama tunnetust, mida jutustaja ise on tunnetanud. Kuulaja/ lugeja silmade ette põimub nagu Jsetaoline kangas, elav ja elastne. Mitmesse sellisesse kangasse on 0. Laamann põiminud lõngu ja lõimi. , Võtame ja võrdleme: eestlased kunagi Krimmis ja nüüd mujai maail-kuulnud, oma arvates 'küllalt, Venemaa suurest revolutsioonist. Ka siin on veel lõpmatult palju ruumi kaasa-elanute mälestustel. Õnneks vUmasel ajal ongi selle kohta tulnud teisigi uu^i niäluplite (P. Krusten, A. Puk-sov) ja nõnda 0 . Laamanni oma on suur lisa, vaatleb sapiu asju kuid jällegi erinevast kohast. Nõnda juba eelöeldu seisukohalt ,;Mälestused .Krimmist" on rohkem kui teretulnud raamat. Aga see võrdlemisi tagasihoidlik raamat on ka väga sisutihe -r- kaheldamatult pikema ja ;pid'eva töö vili -r ta sisaldab palju üksikasju ja ka nimesid, millistest väheseid: keegi jõuaks meeles pidadagi. Imestust dele Meri vastab, et „kui mu kollee- Venelaste osas eesti kirjandusel ,,silmad kinni'' OULU (M.E.) — „Kümnest tallinn-lasešt heli on momendil, venelane. See on fakt, mis pole peegeldunud ' eestikeelses kirjanduses, vaid kirjandus on hoidnud silmad kinni. Minu arvates I on see kirjanduse puudu^ seks", ütles Lennart Meri Eesti NSV kirjanike kongressil Soome ajalehe „Kaleva" järgij kes kasutab ./Loomingus" 5. mail ilmunud, materjali. » Küsitledes eestluse küsimust ütles kirjanik, et peame seisma kahel jalal Maakeral ja vaatama tõsiasjadele näkku. Kui tahame olla oma ajastu härrad ning.oma kultuuri vormijad on illustreeritud maastiku maalimine väga ohtlik 'meie rahvuslikule kultuurile. Nii oleks umbkaudne tõlge Lennart Meri väljendustest Soome lehe järgi, kus edasi tsiteeritakse Brezhnevi sõnu parteikongrcssil, et „meie astume vastu rahvuslike omapärade- kunstlikku kustutamist kaasa aidavatele püüdlustele". Neile sõna-pole iialgi ruumist puudu ja need on kõik kae-jala juures, väljaarvatud Victoria, kus vihma ka vähem, tänu mägedele, rhis piiveid peatavad. Eks äratab autori mälu ja ka töö mida ta on uurimuseks teinud. Sellena raamat täidab, ka teist suurt ülesannet — ajaloo ülesannet, kuigi mitte just ajaloolise uurimusena mõeldud. Ja gid oh märkamas selliseid püüdlusi, mure on täiesti asjastu". Vancouveris on hea vesi, seda avastasin 'juba saabudes.1 Täna näitavad mulle Georg Neufeld ja mammi Kimberg kust see tuleb.'. Suur siigav mägede järv annab rahvale loodusliku puhta vee. .õnnelikud inimesed! Aeg on hiline ja meil jääb sõitmata Qrouse mäe tippu, mis on 4(K)0 jalga kõrge. 1904 aastal ehitati 450 jalapik. kune sild üle kuristiku, mille põhjas voolab Capilano jÕgi. 'Sild ori väga kiikuv, kõigub nii et minestus tuleb peale ja ei või ^11 a valadata... Katsun et saan' eluga tagasi, rääkimata silla ületamisest. Üleval pool on Cle-velandi tamm, kust läheb v0 Vancouveri ja seal on ka kuulsa lõheka:la kohad. Õhtul uinudes on Jsläitcks perekond Leo Saarnok, kes Nendelt saime ka Vancouveris kas-metsatööstusega on haljale oksale vavaid pähkled, inida nad ise korja-jõudnud, omab südalmnas- kaks ^ad ja mis.oHdväga maitsvad. ' ; suurt kortermaja, aga ise.elab eraldi' . ühel rohelisel tänaval. Nemad olid'ka need kes juhtisid meid Searsi torni nooblisse restorani, mis keerleb, ri^- gi ja pakub ununematuid pilte ja teeb su šeesmiseltrikkaks nagu oleksid uuesti/, sündinud. Seal riieie siis > tiirlesime selle ilu sees kaks' tundi ja ;,giidid" polnud seletamisega kitsid. Sinna paistis ka nende paat, mis kandis sini-must-valget märki ning palju skulptuure. Mulle meeldis väga Piaci-fie Centre terasest hiigellooming. No on ikka inimestel imestusväärset fantaasiat ja veel — kuidas see krempel püsti seisab, et ümber ei kuku. Läänest viib põhja Lions Gate suur sild ja ida on põhja-oasaga Narrows sillaga ühendatud, mis aina lisab omamoodi ilu, kuid ajalugu pajatab ka: palju vetel juhtunud traagilistest nud. Oueen Elizabethi park on väga, väga huvitavalt üles ehitatud, nn et alguses paneb mõtlema kuidas, need kaljud ja„püramiidid" on sili paigale pandud, siis veel kallihinnaiiste. põõsaste, puud^^a Milledega kaetudv lisaks vett ja sildu ning kaunilt looklevaid teid.. Ta on suuruselt teine park 55 aakrilisel maa-alali ja endine koht kust linnaisad niurdsid paasi tänavate katmisdks — see auk on. nüüd ilusaim VanGÖuveri park! Samas asub(; ka Bloedel Floral Conser-vatory, mis on kujult 15 meetri kõrgune klaaskuppel. Selle all üutseb ja õitseb üle 300 troopika ta^me j a nende okstel pesitsevad ning lendavad vabalt mitmet liiki väiksed laululio-nägin ka suuriinna riivatuid inimesi, g^j^gg väga täppis, kuigi võib-kelledest mu sulg alati tõrgub kirju- oleks soovinud, etjnõnedele tsi-teeri- niistele oleks ka allikad järjekindlamalt antud (Näit.; E. Vilde, lk. 42). Mõnel puhul on seda ka eeskujulikult tehtud, nagu näiteks tsiteerides Krimmi eestlaste laulupeo puhul „Päevalehte" 1914. a. (lk. 53 jj). Täpsamate viidetega varustamine oleks tulevaste ajaloolaste tööd hõlbustanud. Aga Võibolla see on tulnud k^ sellest, et kas ja kuipalju, arvestades praegust olukorda, autoril kõiki vajalikke materjale käepärast oligi. Kaheldamatult on selge, et autor on kasutanud ulatuslikult ajaloolisi lisamaterjale, eriti Krimmi jä Krimmis elanud rahvaste ajaloo ning Vene revolutsiooni ja kodusõja kohta, tagapõhjana oma jutustustele. Samuti Eestist Krimmi väijarändamiste kohta möödunud sajandi lõpul. Viimased'andmed vahest siiski oleks vajanud kohati rohkem allikate äratamast, kuid inimeste meeli hoidis ärevil laste kaduinüne. Mõrvati nöori süütuid, lapsi, kes ipolnud vcfel mitte teismelise'ks saanud;.. ^ saa ka nimetatama jajta silla-alust pühapäevatoidu- ja lilleturgu, kus näib kõilci rahvusi kesy linnas elavad, kus süüakse ja ostetakse ning^ naudi takse veesõidukite mööduvat ilu. Igal näib olevat palju aega, Ostan sealt krabisid ©hk lühihännali-' sivähke. Käime ka eestlasteiihise ristimärgi eest läbi Forest 'Lav\/n kalmistul, kus väga korrastatud mäeküljel puhkavad ,paljud kaasmaalased. Piimase õhtu küllakutse on Ellen Kimberg juures, kes elab suures vanadekodus. 'Lõpetan oma jutu Vancouveri lennuväljaga, mis on oma suuruselt kolmas Kanadas. Iga kolme minuti jä ^ 01T0MAR LAAMANN «MÄLESTUSED KRIMMIST" Mind $16.00, postiga tellides pluss saatekulu $1.20 raamatult. MÜÜGIL Dl Broadview Ave. Toronto. Ont M4K2R6 sündmustest. Vancouveri noored õpivad üldiselt hästi. Saades oma stuudiumiga lõpai-le, siis mitmed suurfirmad juhivad nad sadandete miilide kaugusele oma osakondadesse, mis halvab eesti ühiskonna tegevust. Noored' on Eestist kui oma esivanemate maast huvitatud. Üks rääkis kuidas ta juba esi- .'feel peatume veel Van Busen bo^ taanikaaias, mis on päris teaduslik^ kudele hortikulturistidele,. asukohaga Oak tänaval, kus ise elame. Selles äias on üle 3300 erineva puu ja taime, mitmed kasvumajad arstirohtudie katsetele, lõhnavatele.lilledele, laste mängüaed ja ring-teater kus toimuvad ettekanded. Peale paljude ikisate parkide m Vancouveris; suud. Mivarandif. :^'km reie tõuseb lennu'k pilvede poole, märkimist, ka isegi siis kui ainult va- Maltonist vist iga kaheminutijäre- nemailt mimestelt kuuldud, sest on ie kui kontrollerid s®da heaks arva vad. Vancouverist ön ühendused lääne Ameerikaga, Meksiko, jõuna USA, Eurofiä, Austraalia, Jaapani ja nrn-jalev liennuväija kasutas 7% miljonit- inimeste möödunud aastal. Lenr. riükis loen yancouveri eestlaste aja-lehte; .X^än^j^aaj,^ po^tij^e^s»^ ^ on öeldud et kaunimad Kanada suvi° ^ad-onB^. antud täpsaid aastaarve või muid üksikasju, mis aga olid enne autori enese mälestuste algust. Raamat on, ladusalt ja/huvitavalt kirjutatud. Üksikud trükivead või muud vääratused kui neid ön, pole segavad. Kokkuvõttes, autor pole mitte ainult eduga kirja pannud mida ta kirja panna tahtis, vaid on teinud ka suure teene ja'täitnud suure lünga — tuues üksikasjaliku valgusvihu Krimmi eestlaste ellu ja nende saatusesse. Tihti ka. mainides mitmeid seni tundmata või tähelepanemata fakte, nagu näit. ausammas uppunud laevadele StevastOoipolis, mille (nagu Russalka Tallinnas) oli kujundanud eesti , skulptor Amandüs Adämson. Soovitatav lugemiseks igaühele, aga kindlasti kohaga kõigis raamatukogudes, avalikes kui isiklikes. • : . : . KiARLAUN
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 10, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-09-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810910 |
Description
Title | 1981-09-10-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | .34 (1645) 1981 ^,Meie Elu" nr. S4 (1643) 1981 jSBSiggfsassat (1 IKAD )aeg lõppes ihe nädala väitlust: Ottawas noorte esi- 13.—16. juulil [iie ja 18.-19. I võistlus Loii-anuse klassi-jreenerid saa-liskasvanutega J[e võipialdada imusiJN" teh-iy õunpuu'ga ees Montreali llema taiskaš-dest olid pool meie.noor-iem, saab '21. võisteldes' 1 tuli ,seäl^ 200 ile saja võist-ja 400 m va- |iulgas 61-sele puhkuse jä- |emasLondo-klubidevahe-tides vanuse a' osavõtuga, [bi võistlejad mi osariigist, leva vältel 12 Ival, saavutas |ronksmedaii, jabastiilis aja- Iblikujumises Iks 200 m va-iteldes Mont-pmiuliujumi- . [ujumises, laremuse j är-teadmata;. >isteldes: On-li Ottawas 11. m seliliuju-luures šaavoi-latukš, Valia ' ^.inult ujuja, rgejõustikku. fõekääru su-. leal korralda-litis esikohad b ka kõikides kuulitõu- Hieš ja k.ol-li mälus teda; kergejõustikel toimuvad ^üpäeval kelt. 10'h..Brock-lipnil, asuko- . lÕünä lääneT ie tänavalt. R Ä I G NA ed peetakse isalevaiaas-lamine eesti I ; Vi Ija spörtpüs- ^ndartpüstü-on Toronto li ja viiakse [grupi ..Ber-hommikul ,'iskämiscga lisega. Kell [iTipia. Mach. )has toimub listlüsed mi- Igitsejate ja ipüssi võist" 1); E. Ge- |i ja E. Sikk. jtluS; mee Jr imbla, 2). k. J Saar. Kelk löli võistlus A:'Tint, 2) 0. Sõrra ja I, A. Kontus, J'lleberg. ^ Kana.' tii ühiskond la teenlstu- Kinnisvaramaksu soodustused Ontarios asendati möödbnud aastal uue programmiga kinnisvara'- ja müügimaksu soodustuste maksmise näol. Kinnisvaramaksu soodustuste ülemmäär on |500.-- kalendriaastal ja see ma^kstakse kahes osas. Müüghnaksu.sopdustus on $50.—ja see • automaatselt j^ale Ontario elanikule, kes on 65 aastat ja vanem. 1980 aasta kinnisvaramaksu soodustus maksti soodustuste saajatele; tervikuna. 4981 aasta ^ . soodustuis makstakse kahe^^ võrdses osasi. Esimene ; soodustuse osa saadieti automaatselt saajatele kevadel; mis öir täpselt pool 1980' aa^ta : • • \ ( Et kvälifitseeruda viimase osa soodustuse saamiseks teie "peate sisse andma so.oviavalduse MinistryotRevenuele. ; Kui ^e saate vanusepensioni ja olete õigustatud Saarna •kinnisvaramaksu soodustust, siis saate ^ selleks sooviavalduse formulari 1981. aasta septembrikuu esimesel poolel. Need kes saavad 65 aastat vanaks ajavahemikus nüüd ja detsembris/ saavad oma sooviavalduse forniularid 1982 aasta •pensionärid kes ei saa vanäduspensipni, aga on varemalt teiniid kindlaks; et nad on õigustatud saama kinnisvaramaksu soodustust, saavad samuti' • sooviavalduse formujarid.: ' Ministry of kevenue A)ostitab sooviavalduse vormid ainult nendde pensionäridele, keda nad arvavad olla selleks õigustatud: Kui teie ei ole saanud sooviavaldust 21. septembriks ja arvate, et olete. õigustatud seda saanla, palume võtke ühendus informatsooni keskusega (Information Centre), • . E E S O M Õ I G U S T Ä T U D S A Ä M A ; ; Olete õigiistatud saama kinnisvaramaksu soodustust ülemmääraga |500.— kui olete'63 aastat vana või ületanud selle vanuse, omate oma, maja . või elate üiirikorteris. kui elate üürikorteris'teie soodustus on 20% aasta . üürist või $500i^, olenevalt sellest kumb on Väiksem. - Kui omate alalise elukoha (principal residence), ' soodustus on vastavalt kinnisvaramaksule," ;ülemmäär$500;--võlkumbonväliem., ' Olete abielus ja elate ühes- soodustus makstakse, ühekordselt abielupaarile. Mitteabieliis olevatele 65 aastat vana või üle selle, kes elavad ühes korteris soodustus makstakse ühekordselt," Kui jagate kodu teisega kui oma naine, soodustus on vastavalt makstud üürile või kinnisvaramaksule. ma 0 0 0 Isikud ikes elavad hoolduskodus, vanadekodus või faolises asutuses ei ole õigustatud saama • kinnisvaramaksu soodustust. Olete õigustatud . seda saama kui maksate täieliku ülalpidamise eest ja asutus, kus olete, jmaksab kohaliku omavalitsuse ja kooli maksu. ' Kui elate maksuvabas asutuses (tax exempt) teie ei ole õigustatud saama soodustust. Kui kolite 1981 aasta jooksul maksuvabasse • hooldüskodusse, vanadekodusse või taolisesse asutusse olete õigustatud saama soodustust vastavalt sellele kuš elasite enne kolimist. Kui kolisite 1981 aasta jooksul jäädavalt Ontariosse, teie soodustus baseerub ajal, mil elasite Ontarios. Kõikidelfe pensionäridele Ontarios saadetakse automaatselt oktoobris |50.— müügimaksu soodustuse tshekk. 0* Võtke mõned; lisa minutid kui täidate oma sooviavaldust ja kontrollige, et see oleks; • õieti täidetud. Sooviavalduse täpne täitmine soodustab ministeeriumi tööd ja kiirendab teie tsheki saamist. Ts'hekid postitatakse oktoobrikmi viimasel Metro Torontos helistada 965-8470 Koodis 807 küsida operaatorilt Zenith 8-2000 Väljaspool Torontot telefonil l-800-268-7!l21 Ontario Ministry of Revenue George Äshe Minister" T.M.Russell 'Deputy Minister '."•-Ct-.. . ) V ^30 Vancouveri .linnaisadel kulub väga palju raha oma ilusata suurae parkide korrashoiuks, kuid selle üle on rahvas rõõmus, sest alati on käejala juures kusagile minna, midagi vaadata ja igavust ei timta. Täna sõidame 1000 aakrilisesse parki, kus võid 51/2 miili jalutada! Stanley Park on hr. 1, mis igale külastajale huvi pakub, veel eriti sportlastele. Pargi sissekäigu eel on suur laguun taeva poole purskava veega, kus mõnulevat varju on leidnud nelikümmend linnuliiki, kellede: seas silman möödasõidul Kanada |iafiesid, mets-parte, vesikanu ja miiidugi majesteetlikke luikesid. Rahvas võib neid sööta saadaval oleva linnutoihiiga. Siirdume loomaaeda, mis jaguneb kolme ossa. Esiteks pea ,,Zoo!', kus on karud,' jääkarud, hülged, merelõ- : vid' jne: ' Pingviini abielupaar oli õnnistatud pojaga, kes ei kuulanud sõna ega tahtnud pesasse minna. Küll oli selle, lapsega tegemist. Akvaariumis oli vaalade ,vshow": laste osas ön mini-rong, mis teeb miili pikkuse ring- 'sõidu ja kus võib ka mõnele loomale :pai teha. Kolmandas osakonnas leiavad Põhja4meerika pärisloomad nagu mägikitsed; hundid, biisoriid, paabulinnud oma uhkete: sabadega jne. Siin töötab suvine pargi t^eiater ja Prospect Pointis ja mujal dekorat tiivsed indiaanlaste tootem-i^^ambad — loodusrahva sugukorra kaitsjad. Kuhu iganes pilgu heidad, nä(fd kõikjal looduse heldilvat ilu. ; Pargis on eeskujulikult^ korras tenniseväljakud, murul yeeremäng, vibulaskmine, jalgpall jne. . Ujumis-spprti ja päikese nautimist saab ilusal suurel Stanley Pargi liivarannal. Veel jõe kohin kõrvus jä Seymour n^ägi oma matka ja populaarse suu-s^ taniise alaga silmade ees. iÜued elamud ronivad mööda mäekülgi ikka kõrgemale ja kõrgemale kuhu on elama asunud ka eestlasi. Kõikjal kubiseb laevadest, j abtidest, igasu- • gu paatidest ja purjekatest. British Golumbia veesõidukite transport läheb igale poole. Horseshoe lahest,: kus eriti torkavad ;silma suured ilusad apelsinivärvilised veetaksod, mis on provintsi valitsuse majandada. mesel hommikul Viru hotellis pettus kui ei saanud hommikueineks aipei- \ sinirnahla mida ta kohvi asemel joob. „Mis kord see on, et pole mitte apelsini mahlägi?" Hambaarste on mitu; ja Katrin Xüru, kefiega Queem Eesti majas, kord kõrvuti elasin, koputas mu uksele sageli kui kuulis, et ma masinaga õmblema hakkasin. Ta vaatles jä vaatles lapsena õmblusmasinat ja nüüd töötab siin hambaarsti masinal. Eesti noored koos vanadega on ehitanud siin tänavate viisi maju, peavad suuri hotelle ja" linnaisade nõus-oiekuga ristivad tänavad Tallinn /'ning Narvaks. See on juba ajalugu ja Ottoipar Laamann, MÄLESTUSED KRIMMIST, Toronto, 1981;. köites, pius 20 lk. Võime teada sündmusi, olukordi või asjaolusid ning oma arvates teada isegi küllalt hästi. Aga ometi ei saa ükski teadmine olla veel küllalt hea ja paljas teadtoine on pahatihti ikkagi elutu, kuiv ja külm. Ise nende asjade ja olukordade „sees olemine" ma soppides, Kanadas või Austraalias? Põhjused kuidas nad sinna sattusid, viisid kuidas nad seal oma eluga toime tulid — kõik need erinevad põhjalikult. Äga midagi on ühist: eestlased võõrsil teiste rahvaste hulgas. Kuidas nad eestlased olla püüavad ja kuidas see korda läheb või mitte. Nii palju samasuguseid valusid ja rõõme, kuigi peaUskaudselt võttes paistab nagu poleks midagi on midagi muud. Järgmine sellde on ^j^j^^^ Või edasi. Oleme lugenud või jutustus selle poolt kes ise „seal sees on olnud". Nõnda mälestused on ikkagi ühel või teisel määi-äl isikupära sellest on mim korda ajakirj^^^^^ Need mõlemad on suuresti erine-' vad üksteisest, sest lääs on rangelt elamurajoon koos ilusate äride, par-. idde ja kunstigaleriidega ning põhja pool äri koos rahaga, kus aurikud laadivad Kanada vilja, kivisütt, lau-du- palke, kus töötavad saeveskid ja käib kalatööstus. Seal ehitatakse uusi 1 aeyu ja parandatakse Vanu kolme ilusa mäe varjulises lahes. .Seda osa linnast on ta aktiivsuse j a elulähedase tegevuse tõttu väga huvitaiv külas^ ,tada. . _ Lääne-Vancouveris ön suuri uusi ostukeskusi, elamud on ilusate roheliste puude ja lillede sees nagu pargis.' Inimestele meeldib privaatsus. juttu olnud. See Pärnust pärinev perekond aitab heldelt,eestlasi,, kes aga vajavad abi kas mat^rjaalselt või tööjõu näol, näiteks veel „Mäeotsa'S kus eestlased oma pidusid peavadv ^ Laulukoori juhatab dr. Ruus ja Rannaoja ning pr.' Rannaoja küsis kuidas: meie Toronto Eesti Naisselts tegutseb. Oli väga huvitatud nais-käsitöödest, mis meie teeme ja plaanis käsitöö regulaarse rin^ asuta-mist. Eeldusi ja asjast huvitatuid; neil on, samuti päris häid käsitöö tundjaid, isegi Haapsalu salli kudu-j ä i d . • •^i^'-., Saame meeldiva küllakutse K.;Jür-gensi perekonda White RoGk'i • (seal on suur valge kalju) kus tuli imetleda peremehe aiandust, perenaise värsket saia, sepikut,. kalatoite ja elle tehtud verivorste (südasuvel). taja oma jutustamiseks on- valinud või seal tähtsaks peab. Aga see just ongi milies isiklik mälestus erineb, ei anna mitte ainult teadmist vaid ka tunnetust. Sedasama tunnetust, mida jutustaja ise on tunnetanud. Kuulaja/ lugeja silmade ette põimub nagu Jsetaoline kangas, elav ja elastne. Mitmesse sellisesse kangasse on 0. Laamann põiminud lõngu ja lõimi. , Võtame ja võrdleme: eestlased kunagi Krimmis ja nüüd mujai maail-kuulnud, oma arvates 'küllalt, Venemaa suurest revolutsioonist. Ka siin on veel lõpmatult palju ruumi kaasa-elanute mälestustel. Õnneks vUmasel ajal ongi selle kohta tulnud teisigi uu^i niäluplite (P. Krusten, A. Puk-sov) ja nõnda 0 . Laamanni oma on suur lisa, vaatleb sapiu asju kuid jällegi erinevast kohast. Nõnda juba eelöeldu seisukohalt ,;Mälestused .Krimmist" on rohkem kui teretulnud raamat. Aga see võrdlemisi tagasihoidlik raamat on ka väga sisutihe -r- kaheldamatult pikema ja ;pid'eva töö vili -r ta sisaldab palju üksikasju ja ka nimesid, millistest väheseid: keegi jõuaks meeles pidadagi. Imestust dele Meri vastab, et „kui mu kollee- Venelaste osas eesti kirjandusel ,,silmad kinni'' OULU (M.E.) — „Kümnest tallinn-lasešt heli on momendil, venelane. See on fakt, mis pole peegeldunud ' eestikeelses kirjanduses, vaid kirjandus on hoidnud silmad kinni. Minu arvates I on see kirjanduse puudu^ seks", ütles Lennart Meri Eesti NSV kirjanike kongressil Soome ajalehe „Kaleva" järgij kes kasutab ./Loomingus" 5. mail ilmunud, materjali. » Küsitledes eestluse küsimust ütles kirjanik, et peame seisma kahel jalal Maakeral ja vaatama tõsiasjadele näkku. Kui tahame olla oma ajastu härrad ning.oma kultuuri vormijad on illustreeritud maastiku maalimine väga ohtlik 'meie rahvuslikule kultuurile. Nii oleks umbkaudne tõlge Lennart Meri väljendustest Soome lehe järgi, kus edasi tsiteeritakse Brezhnevi sõnu parteikongrcssil, et „meie astume vastu rahvuslike omapärade- kunstlikku kustutamist kaasa aidavatele püüdlustele". Neile sõna-pole iialgi ruumist puudu ja need on kõik kae-jala juures, väljaarvatud Victoria, kus vihma ka vähem, tänu mägedele, rhis piiveid peatavad. Eks äratab autori mälu ja ka töö mida ta on uurimuseks teinud. Sellena raamat täidab, ka teist suurt ülesannet — ajaloo ülesannet, kuigi mitte just ajaloolise uurimusena mõeldud. Ja gid oh märkamas selliseid püüdlusi, mure on täiesti asjastu". Vancouveris on hea vesi, seda avastasin 'juba saabudes.1 Täna näitavad mulle Georg Neufeld ja mammi Kimberg kust see tuleb.'. Suur siigav mägede järv annab rahvale loodusliku puhta vee. .õnnelikud inimesed! Aeg on hiline ja meil jääb sõitmata Qrouse mäe tippu, mis on 4(K)0 jalga kõrge. 1904 aastal ehitati 450 jalapik. kune sild üle kuristiku, mille põhjas voolab Capilano jÕgi. 'Sild ori väga kiikuv, kõigub nii et minestus tuleb peale ja ei või ^11 a valadata... Katsun et saan' eluga tagasi, rääkimata silla ületamisest. Üleval pool on Cle-velandi tamm, kust läheb v0 Vancouveri ja seal on ka kuulsa lõheka:la kohad. Õhtul uinudes on Jsläitcks perekond Leo Saarnok, kes Nendelt saime ka Vancouveris kas-metsatööstusega on haljale oksale vavaid pähkled, inida nad ise korja-jõudnud, omab südalmnas- kaks ^ad ja mis.oHdväga maitsvad. ' ; suurt kortermaja, aga ise.elab eraldi' . ühel rohelisel tänaval. Nemad olid'ka need kes juhtisid meid Searsi torni nooblisse restorani, mis keerleb, ri^- gi ja pakub ununematuid pilte ja teeb su šeesmiseltrikkaks nagu oleksid uuesti/, sündinud. Seal riieie siis > tiirlesime selle ilu sees kaks' tundi ja ;,giidid" polnud seletamisega kitsid. Sinna paistis ka nende paat, mis kandis sini-must-valget märki ning palju skulptuure. Mulle meeldis väga Piaci-fie Centre terasest hiigellooming. No on ikka inimestel imestusväärset fantaasiat ja veel — kuidas see krempel püsti seisab, et ümber ei kuku. Läänest viib põhja Lions Gate suur sild ja ida on põhja-oasaga Narrows sillaga ühendatud, mis aina lisab omamoodi ilu, kuid ajalugu pajatab ka: palju vetel juhtunud traagilistest nud. Oueen Elizabethi park on väga, väga huvitavalt üles ehitatud, nn et alguses paneb mõtlema kuidas, need kaljud ja„püramiidid" on sili paigale pandud, siis veel kallihinnaiiste. põõsaste, puud^^a Milledega kaetudv lisaks vett ja sildu ning kaunilt looklevaid teid.. Ta on suuruselt teine park 55 aakrilisel maa-alali ja endine koht kust linnaisad niurdsid paasi tänavate katmisdks — see auk on. nüüd ilusaim VanGÖuveri park! Samas asub(; ka Bloedel Floral Conser-vatory, mis on kujult 15 meetri kõrgune klaaskuppel. Selle all üutseb ja õitseb üle 300 troopika ta^me j a nende okstel pesitsevad ning lendavad vabalt mitmet liiki väiksed laululio-nägin ka suuriinna riivatuid inimesi, g^j^gg väga täppis, kuigi võib-kelledest mu sulg alati tõrgub kirju- oleks soovinud, etjnõnedele tsi-teeri- niistele oleks ka allikad järjekindlamalt antud (Näit.; E. Vilde, lk. 42). Mõnel puhul on seda ka eeskujulikult tehtud, nagu näiteks tsiteerides Krimmi eestlaste laulupeo puhul „Päevalehte" 1914. a. (lk. 53 jj). Täpsamate viidetega varustamine oleks tulevaste ajaloolaste tööd hõlbustanud. Aga Võibolla see on tulnud k^ sellest, et kas ja kuipalju, arvestades praegust olukorda, autoril kõiki vajalikke materjale käepärast oligi. Kaheldamatult on selge, et autor on kasutanud ulatuslikult ajaloolisi lisamaterjale, eriti Krimmi jä Krimmis elanud rahvaste ajaloo ning Vene revolutsiooni ja kodusõja kohta, tagapõhjana oma jutustustele. Samuti Eestist Krimmi väijarändamiste kohta möödunud sajandi lõpul. Viimased'andmed vahest siiski oleks vajanud kohati rohkem allikate äratamast, kuid inimeste meeli hoidis ärevil laste kaduinüne. Mõrvati nöori süütuid, lapsi, kes ipolnud vcfel mitte teismelise'ks saanud;.. ^ saa ka nimetatama jajta silla-alust pühapäevatoidu- ja lilleturgu, kus näib kõilci rahvusi kesy linnas elavad, kus süüakse ja ostetakse ning^ naudi takse veesõidukite mööduvat ilu. Igal näib olevat palju aega, Ostan sealt krabisid ©hk lühihännali-' sivähke. Käime ka eestlasteiihise ristimärgi eest läbi Forest 'Lav\/n kalmistul, kus väga korrastatud mäeküljel puhkavad ,paljud kaasmaalased. Piimase õhtu küllakutse on Ellen Kimberg juures, kes elab suures vanadekodus. 'Lõpetan oma jutu Vancouveri lennuväljaga, mis on oma suuruselt kolmas Kanadas. Iga kolme minuti jä ^ 01T0MAR LAAMANN «MÄLESTUSED KRIMMIST" Mind $16.00, postiga tellides pluss saatekulu $1.20 raamatult. MÜÜGIL Dl Broadview Ave. Toronto. Ont M4K2R6 sündmustest. Vancouveri noored õpivad üldiselt hästi. Saades oma stuudiumiga lõpai-le, siis mitmed suurfirmad juhivad nad sadandete miilide kaugusele oma osakondadesse, mis halvab eesti ühiskonna tegevust. Noored' on Eestist kui oma esivanemate maast huvitatud. Üks rääkis kuidas ta juba esi- .'feel peatume veel Van Busen bo^ taanikaaias, mis on päris teaduslik^ kudele hortikulturistidele,. asukohaga Oak tänaval, kus ise elame. Selles äias on üle 3300 erineva puu ja taime, mitmed kasvumajad arstirohtudie katsetele, lõhnavatele.lilledele, laste mängüaed ja ring-teater kus toimuvad ettekanded. Peale paljude ikisate parkide m Vancouveris; suud. Mivarandif. :^'km reie tõuseb lennu'k pilvede poole, märkimist, ka isegi siis kui ainult va- Maltonist vist iga kaheminutijäre- nemailt mimestelt kuuldud, sest on ie kui kontrollerid s®da heaks arva vad. Vancouverist ön ühendused lääne Ameerikaga, Meksiko, jõuna USA, Eurofiä, Austraalia, Jaapani ja nrn-jalev liennuväija kasutas 7% miljonit- inimeste möödunud aastal. Lenr. riükis loen yancouveri eestlaste aja-lehte; .X^än^j^aaj,^ po^tij^e^s»^ ^ on öeldud et kaunimad Kanada suvi° ^ad-onB^. antud täpsaid aastaarve või muid üksikasju, mis aga olid enne autori enese mälestuste algust. Raamat on, ladusalt ja/huvitavalt kirjutatud. Üksikud trükivead või muud vääratused kui neid ön, pole segavad. Kokkuvõttes, autor pole mitte ainult eduga kirja pannud mida ta kirja panna tahtis, vaid on teinud ka suure teene ja'täitnud suure lünga — tuues üksikasjaliku valgusvihu Krimmi eestlaste ellu ja nende saatusesse. Tihti ka. mainides mitmeid seni tundmata või tähelepanemata fakte, nagu näit. ausammas uppunud laevadele StevastOoipolis, mille (nagu Russalka Tallinnas) oli kujundanud eesti , skulptor Amandüs Adämson. Soovitatav lugemiseks igaühele, aga kindlasti kohaga kõigis raamatukogudes, avalikes kui isiklikes. • : . : . KiARLAUN |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-10-05