Meie Elu = Our life, July 2, 1987

              4 2 „Meie EJu" nr. 27 (1947) 1987 Meie Elu" nr. 2^
. > < k rf,-
Sihtkapitali peakoosolek
Eelarve ületati, 76.400 dollarit toetusteks
Eesti Sihtkapital Kanadas aasta- $3000 E K N Eesti Rahvusfond Kana-peakoosolek
peeti 24. juunil Eesti das - FHK. SIOOO Estonia Koor
Majas. Koosoleku avas esimees H. (Stockholmi Eesti Noortekoori esi-
Lupp teatades, et koosolek on otsu- nemisreis Kanadas) - FK. §500 „Ka-sevõimeline,
sest 98 hääleõigusli- levi" Skautlipkond Torontos-AAN.
kust liikmest on 69 saatnud kirjali- S2000 Lõuna-Ontario Eestlaste Laste
kud volitused ja isiklikult on koha- Suvekodu - FHK. ^500 Skautüksus
le tulnud 13 liiget. ESK liikmete ..Lembitu" Malev - AAN. $1000
, . .lAxr • T ü!darvonl22. ESK loodi jategut- Sportlaager'87-AH. $200 Tallinn
ier esinemas Tallinn Festival 1987 pidiBStusel laupa-eval, 20. juunil Marja-Leeifaa geb Kanada seaduste alusel ja kuu- Festival 1987 - A A N . $3000 Toronto
Roos'ijuhatusel. Vasakult: Marja-LeenaRoos —viiul, J. Kulpa — viiul, 0. Haamer — põispill, A. H ü t t - lub riikliku kontrolli alla. Märkis, EestiNaisseltsi Jõekääru LasteSuve-v
i i u l , K. Lall - saatekannel, E. Merivee - kitarr, A. Ale — viisikannel, J. Roos - vilepill, A. Kuiss - viisj.
kannel, P. Sõrra - akordion, R. Roos ~ lokupill, M. Roos - jauram. Foto - 0. Haamer
MUUA
S E T U RAHVARIIDED
suurus 12-14
Tal. 769-5782
JÕEKÄÄRUL
KRUNT M Ü ÜA
Helistada
283-0259
JURISTID
,21.
TERR„Kunglla" poolt korraldatud
Tallinn Festival Isadepäeva
„Brunch'iga", kus rikkalik külm
laud pakkus toite igale maitsele. Ei
puudunud ka soojad praetud vors­tid
ja soe munapuder. „Söögialust^'
võis tuua baarist 1 ,
Pidustuste haripunkt oli laupäeval,
mil Eesti Maja uksed avati juba kl.
4.00 p.l. Eeskava algas Eesti Rahva­pillide
Orkestri esinemisega Marja-
Leena Roos'i juhatusel, esitades tosi­nal
rahvapillil mängituna mitu rah­vaviisi-
ja rahvatantsu-lugu.
,,Kungla"ranvatantsu trupp esitas
kümmekond rahvatantsu ja ungar­laste
rahvatantsijat^ 'grupp esitas
temperamentseid ungari rahvatant-se.
. • • •
Laupäeval toimus ka Mister Tal­linn
1987" valimin^e. Kaheksast" kan­didaadist,
peale käsitlemise ja mit-
,mete katsete, ehiti rinna-lindiga:
„Mr; Tallinn 19^7" lillelistes põlv-^
pükstes Hillar Sõrra.
Eesti Maja lasketiirul korraldatud
laskevõistlustel tuli e^kohale Liisa
Salojärvi 96. punktiga (lamades käelt
asendis).
Lauatennises tulid) meeste paaris­mängus
esikohale Hans Jürman ja
Harald Pinna.^Teisele kohale tulid
Ilmar Kasekamp ja Heino Jääger.
Meeste üksikmängus tuli esikohale;
Hans Jürman; teise koha sai Harald
Pinna ja kolmandale kohale tuli And­res
Kasekamp.
Malevõistlustel saWvutasid punkte
A klassis: IngVar Liitoja - 2,5 p.,
[ansJürman- 2.p., Olav Randoja-1
et möödunud tegevusaasta on oi- kodu - AH. $200 Toronto Eesti Sega­nud
üks parimaid ja ESK seisab koor (35-da juubeliaasta kontsert) -
kindlal majanduslikul alusel. Tegi AH. $1000 Toronto Eesti Seltsi Täien-teatavaksj
et möödunud tegevus- duskoolid - FHK. $50 Toronto Eesti
aasta vältel on liikmeskonnast su^ Seltsi Täienduskoolid ~ HL. $1000
ma läbi lahkunud Lydia Soomet, Ülemaailmne Eesti Rahvatantsu Juh-
Adele Toom, Valter Piigli ja Johan- tide Koondis (rahvatantsu õppefilm)
nes Säägi ja neid mälestati vaikse - AH.
Tõnu Tmm®f B.Ä.SC., LLÜ.
B.Ä., LLi
SuitQ 207
Toror^^o, Ont. iV96A 3Al
Telefon 785-5550
kodus 732-2367
AIAÄRI MÜÜGILE
1986. a. Springmount Nurserie &
Landscaping Ltd. saadi selle äritege­vuse
kasumist $34.200. Selles aruan­des
märgiti ka, et Springmount'i aia-äris
on kõik äritegevuse jätkamiseks
eeskujulikult korras. Juhatus on leid-tal
ei tekkiks subjektiivset küsimuste nud, et on saabunud õige ja sobiv aeg
käsitlust kuna ta on ühenduses panna seda müügile.
Springmounfi aiaäriga, mille müügi Majandusaruande raamatupidami-küsimus
tuleb koosolekul arutusele, se alusel, mis välisrevidendi T. Kõ-
Esimees H. Lupp teatas, et põhikirja helik'u poolt läbi vaadatud ja ESK
alusel juhatab koosolekut esimees ja revisjonikomisjoni liikmete M. Pe-
Koosoleku rakendamisel A. Havi
tegi kirjalikult ettepaneku, et koos­olekut
juhataks keegi teine juhatuse
liige, et esimehele, H. Lupp'ile või­maldada
koosolekul esitatud küsi­mustele
kontsentreeritult vastata ja
jättis A. Havi soovi rahuldamata.
,,MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
Koosolekul esitati kaks aruannet,
mõlemad koostatud kirjalikult. Esi-defi
ja G. M i t f i poolt korralikuks
tunnistatud, luges ette laekur H.
Mäeste. Sellest §ähtus, et aasta vältel
on olnud tulusid $181.548,74 ja kulu­sid
$83.843,36 jättes ülejäägina
meses, koostatud esimehe H. Lupp'i $97.705,38. Aruanne varanduste
poolt, märgiti järgmist: rahaliste sis- osas näitas $888.631.92 ja kohustuste
setulekute kogusumma $181.500.- osas ettesaadud intresse $60.000 ja
kujuries 30% suuremaks kui eelar­ves
ettenähtud. Kapital kasvas aasta
lõpuks $97.900,-, mis 30% suurem
eelarve kavandusest. Organisatsioo­nid
said ESK kapitali kasumist toe­tust
kokku $76.400,-, 27% rohkem
kapitali $828.631,91. A. Haavanii-dult
saadud varanduse väärtus —
$243.989,94.
LÄBIRÄÄKIMISED
Pärast aruannete ettekandmist
kui eelarves ette nähtud. Rajati uusi j koosoleku juhataja avas läbirääkimi-eri-
ja mälestusfonde. Suurenes tes-.J sed aruannete kohta. Esimesena A.
tamentide arv, kus esines ESK nimi.
„Mr.
Aleksander Praks. Silmapaistvate
saavutuste eest males said Toronto
Maleklubi vahendusel auhinna: Mar­tin
Veltmann, kes saavutas Ottawa
meistri tiitli 1985. a. ja kuulub male-
Il9liillliillllliillllilililllliliilillllllilillllllilllillllllllllillilllllllll
llt
p. ja Endel Talve-0,5p.B klassis tuli liidu meistriklassi 1986.a. alates,
esikohale ValdekoPikkand-4 punk- Ingvar Liitoja - jagas esikohta Ka-tiga,
teist ja kolmandat kohta jagasid nada noorte meistrivõistlustel 1981.
kolme punktiga Arnold Arumäe ja
Walter Puna ja neljandat ja viiendat
kohta jagasid Uno Limit ja MaxPent-re
- kahe punktiga.
Malevõistlušte auhinhad annetas
a. ja tuli ESTO-84 malemeistriks.
Kuulub Kanada maleliidu ekspertide • kirikukontsert
klassi. Nii Veltmann kui ka Liitoja on
kaasa mänginud Toronto Eesti Male­klubi
värvides esimesel laual.
0 0
Springmounfi aiaäri'töötulemus ja
majandamine võimaldas ESK-l nõuel-
'da sellelt investeeringult koos 1985oa.
ettemaksuga $34.200,- kasumit.
TOETUSED
ESK on andnud lisaks eelmistele
aastatele toetusi järgmiselt:
(Toetussaajate nimede lõpul mär­gitud
nimetähed märgivad mälestus­fondide
nimede esitähti: FHK - Fan-ny
ja Heinrich Karu mälestusfond,
HK - Hanno Kompus'e mälestus­fond,
A H - Aleksander Haavaniifu
fond, FK - Felix Krabi fond, A A N -
©Neljap., 2. juulil saarlaste kokku- August ja Aide Nüüd'i fond, HL -
tulek Vancouveris hotell „Vancour Helju Luide nimeline T.E.S. Täien­duskooli
toetamise fond.)
$1000 EELK Kanada Praostkond
usuteaduse üliõpilaste õpinguiks) -
FHK. $940 EELK Peetri Kogudus To­rontos
(noore taiduri maal) - HK.
$1200 Eesti PEN-klubi - AH. $200
® Kolmap., 1. juulil kl. 19.00 Eesti
Majas Soome Kanneldajad- kand-lekontsert.
Neljap., 2. juulil kl.19.00
Agricola kirikus (25 York Mills Rd.)
vens" algusega kl. 14.00. .
© Pühap., 5. juulil kontsertjume-lateenistus
Vancouveris, Kodukiri-kus
2396 West 8, Ave.
® Laup., 8.-15. august Eesti
nädal „Seedriorur'.
Haavaniit avaldas arvamist, et n^ed^
aruanded ei ole mitte täiesti selgedT
sest esimehe poolt esitatud aruanne
ja laekuri aruanne olid erinevate
summadega. Selgus, et esimehe poolt
ettekantud aruandes olid osaliselt ar­vestatud
ka deebitorid ja kreeditorid
ja selle tõttu erinev. See oli mõeldud
rohkem informatsioonina. Tegelik
majandusaruanne oli koostatud lae­kur
H. Mäeste poolt ja see oli välis­revidendi
ja revisjonikomisjoni poolt
õigeks tunnistatud. A. Sepa märkis,
et aruandes on märgitud üksikasjali­kult
ainult toetuste andmised, mitte
toetuste annetused ESK-le. Küsis
veel informatsiooni aiaäri kulude
kohta, millele esimees teatas, et need
ei kuulu sellel koosolekul arutami­sele.
Ka A. Haavaniit soovis saada
informatsiooni aiaäri kulude kohta ja
sai sama vastuse. Teatas, et ta on
liljuti oma endist puukooli vaatamas
käinud ja hindas selle praegust väär-
Eestis, kui ka teistes põhjamaa rii- Eesti vabaduse eest võidelda on
kides oli jaanipäeva pühitsemine ikkagi eestlaste siht. Me saavutame
rahva hulgas populaarne. See päev selle võidu eestlaste üksmeele ja
oli enne heinaaegset tdöpinget kõigile kindla soovi abil taas vabastada Eesti
lõdvenduseks, meeleolu tõstmiseks, võõraist rõhujaist, okupantidest!
Linlasi võlus maa viljakus, jaanipäev- Me esivanemate maal valitsegu va-ne
ilu. Karikakardest valendavad aa- badus! Kuulugu see maa ainult eest-sad,
sinetavad kurekellad teeveertel, lastele!
korendusaia najal ronivad hiireher-ned,
kõikjal valitsev. õiteküllus.
Kummardades öövüulite lõhnast osa
saama, teades et see looduse võlu on
korduv, olid õnnelik, et sellest osa
võtta. Kõndides vara jaanihommikul
paljajalu kastesel murul tekib mõte,
et nüüd kohe sõidaksin, nagu omal-ajal
kodumaal, jalgrattal mööda val­get
maanteelinti, vanaisa põllule....
Liivasele põllule, kus leidus rukkilil­li,
aga kõik teed ei vii siiski Roo­ma
. . .
Kiviojal ön meie rahvuslikust tra­ditsioonist
juba aastaid kinni peetud
Hommikupoolikul toimub alati ühin­gu
peakoosolek, õhtul trallam. Nii oli
see ka tänavu. Koguneti Kaius Mei-poomi
suvilasse. Leinaseisakuga mä­lestati
lahkunud liiget, Ilse Rajastet.
Ühiselt arutati teede, silla- ja tammi
olukorda ning parandamist ja muid
Ühing Kivioja sisemisi küsimusi.
Hea keedukunstnikuna^ tuntud
Taivi Meipoom kostitas koosviibi-jaid
hõrgutava külmlauaga.
Juba enne ehapuna valguse kustu­mist,
kutsus Joh. Almeri muusika
rahva blokk A-le, kus jõeäärne kallas
on sobivjpaik lõkkettleks. Sinna olid
Lydia jä August Nurm ka seadnud
kohvilaua küpsetustega.
Peagi süütas Richard Vesi noorte
kilkamiste saatel tule kõrgekuhjali-sele
kännuhunnikule, kust kohe ker­kis
hele lõke vastu tumenevat tae­vast.
Esile astus K a i r i Meipoom ja kõ-
-neles jaanipäeva „kaksikpühast" —
Võidupühast. Ta meenutas, et võidu­pühal
austame kõifei võitlejaid,, kes
langenud Eesti vabaduse eest. Too­me
mälukambrist esile võite, mis lan­genute
eluhinnaga saavutatud.
Publik tunnustas kõnet lauluga:
,,Eestimaa su mehe meel.. '.'Jaanitu­le
publiku moodustasid Kivioja ini­mesed,
külalised Jõekäärult ja Toron­tost.
Isamaaliste laulude laulmine
jätkus. Lauljateks olid kõik koosvii­bijad,
alates 1-1/2 aastasest kuni eani,
mil süda muutub eriliselt nooreks.
(žüriinäitus 1987) - AH. $250 Kul-tuurivaramu
Konverents-AH. $500
esivanemate kommete taastamine. Lauluansambel ,,Jaaniku" - FK.
Üks daam oli otsinud metsast ühek- $i000 Läänlaste Selts Kanadas (aja-sat
liiki metsiilli, neid vannikukspõi- looline koguteos), - AH.
minud, et saabuks oodatud õnn. Jaa- Toetuste väljaandmise protseduur
niüöl on imedel mõju ja jaaniussi on lõppfaasis:
nägemine kuulutas samuti õnne. See $3000 EELK Vana-Andrese Kogu-ennustus
täitub kindlasti Kiviojale, dus Torontos (gravüür: Eesti kiri-sest
müstiliste hiigla elupuude alune kud) - HK. $1000 Eesti Gaidide Ma-aina
säras jaaniussikeste valgushel- lev Kanadas - AH. $500 Eesti Kesk-
^^^®stv arhiiv Kanadas - FHK. $500 E KN
Jaanituli ei tahnud vaibuda, sest pr. Rahvusfond Kanadas - AH. $700
Eesti Kunstnike Koondis Torontos tust nulliks. Järgnesid pikemad vaie-lused
esimehe ja A. Haiavaniidu va­hel.
Lõppeks A. Haavaniit tegi ette-panuku
moodustada kolmeliikmeli­ne
komisjon lahkarvamiste lahen-
Almer aina ,,söötis" tuld puudega.
Südaööl oma suvilaukselseistesja
jaaniusside välgatusi jälgides, kostis
EKN .Rahvusfond Kanadas - HK.
Mõeldes lauludest - peaksime küll blokk A-lt ikka veel muusikat, eriti
saarlaste ees vabandama, sest laul- vägevalt , , L i l i Marleen" . . .
des nende maa hümni kuuldus,
Eesti Sihtkapital Kanadas
damiseks, mis ei leidnud koosoleku
poolehoidu.
R. Antik küsis kas juhatusel on
mingi printsiip mis alustel toetusi
antakse. Nimetas juhtumeid, kus toe­tust
on antud organisatsioonidele,
kelledel tema teada on olemas oma
tagavarafondid. Esimees teatas, et
enamus toetusesaajad on olnudnoor-te
organisatsioonid. A. Havi tegi kir­jaliku
ettepaneku aruanded jätta kin­nitamata
põhjusel, et see ei anna
detailset ülevaadet. Ettepanek ei saa­vutanud
enamust. Pärast veel mit-et
Meie naabrid, hõimud soomlased. Annetused, testamendi-pärandused ja ^gid sõnavõtte esimees lõnetas sõ-mõnilauHssona^,,
Saaremaa''asemel hõiskasid sel pöl iile meie. Nende jnälestusfondid on tulumaksuvabad, navõtmised ja aruanded kinnitati
^^^^^^ ^^^^^^^^^^ ^^^^^^ peakoosoleku poolt.
Hiiumaa teine Pärnumaa ja kolmas laulud kõlanud keskhommikuni...
Võrumaa. Järgmine suurem sündmus Kivi-'
Jätkuvalt võlus Joh. Almeri valitud ojal on baptisti koguduse Suvepäe-muusika
kõiki rohelisele murule vad ja laager. Seni kasvatavad seal
tantsu lööma, et muusika taktis aiandushuvilised hoolega lilli, tilli ja
musklite harjutused oleksid mõju^ petersilli, naudivad puhast õhku ja
vamad. Unustushõlma jäi vaid kodu- rahulikku maaelu,
rmaise kiige kasutamine, mis olnuks HELLA LEIVAT
teistele eesti organisatsioonidde
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintiiiiiiHiuiiiiiiiüiiiiiiiiiiil
TELLIMINE A V A T U D^
ev ajalooliste romaahide seeria eestlaste
muistsest vabadusvõitlusest
Haamat ii:
Tellida/rahakaart U.S. $16.- CULTURAL MODELS
Columbia, Ct. U.S.A. 06237
laamat i: „i@^DS OF THE WESTEiliiy SEA" (@®atud A. mM§^ mmmnWe) sa@-
@am® E^gnnaga. Tellides i v5i irohkem eks. koirraga, maha arvata $ 2 . -
INGUSKEELT
EELARVE
Juhatuse poolt esitatud eelarves oli
tuludena ette nähtud $143.100,-, sel­les
annetusi 82.000,-, intressid ja di­videndid
61.600,- ja liikmemaksudest
100,-. Kuludeks - $90.100,- ja loode­tavaks
kapitali kasvuksS53.000,-.Ee-larve
ja tegevuskava võeti vastu ju­hatuse
poolt esitatud kujul.
VALIMISED
Valimisele tulid sel aastal esimees
ja kaks juhafuseliiget, H. Mäeste ja
V. Noolandi, kes valiti tagasi. Välis-revidendiks
on T. Kõhelik ja revis­jonikomisjonis
G. Mitt, M. Pedel, E.
Altosaar. Juhatuse esindajaks H.
Mäeste. Toetuste komitees (Grants'
Committee): R. Heinar, I. Heinsoo, E.
Leppik, E. Marten, H. Oja, V. Noo­landi,
V. Raiend ja T. Toomes. Inves­teeringute
komitee (Investment
Commitfee): J. Künnapuu, I. Mar-tens,
K. Meipoom, A. Kimmel ja H.
Rannata. Informatsioonikomitee
Public Relations Committee): K.
Arro, K. Jõgi, L. Leivat, E. Salurand
ja A. Taul. Juriidiline komitee [Legal
Advisory Committee): T.R. Laan, T.
Baptisti kogudus
suvise tegevuse lävel
Juunikuu viimasel pühapäeval tä­histas
Toronto Eesti Baptisti kogu­dus
oma 38. aastapäeva piduliku tä­nujumalateenistusega.
Muusikalises
osas esinesid koguduse segakoor, pa-sunakoor
ja solistina Anne Kaups,
kõneles pastor Kaljo Raid. Selle sünd­musega
astub kogudus oma suvise
tegevuse perioodi, kus ka väline tege­vus
rõhutamist leiab. 12. juulil toi­mub
allianss surnuaiapüha York kal­mistul.
Samal nädalalõpul toimub
koguduse noorte telklaager Kiviojal,
kus kõnelejaks on Jaan Heinmets
New Yorgist. Koguduse südasuvine
üldlaager toimub augustikuu esime­sel
nädalalõpul samuti Kiviojal.
Laagri teemaks on ,,Timoteose Kiri"
ja vaimulikus osas on kaastegevad
Henry Süld ja Leonhard Heinmet,
Ühendriikidest.
Peale nimetatud suvelaagrite toi­muvad
laupäeviti väliskoosolekud
Royal Beachis, Keswickis, Oro
Beachis ja Collingwoodis. Juuli-ja
augustikuu pühapäevadel jäävad ära
koguduse õhtused jumalateenistused,
väljaarvatud lälismisjoni õhtud 19.
juulil ja 16. augustil. Ka on oodata
suve jooksul Torontot külastavaid
väliskülalisi kõnelema koguduse ju­malateenistustel.
• ,
Heites korraks pilgu seljataha jää­nud
kevadisele tegevusele, siis vää­rib
sellest mõnigi sündmus esile tõst­mist.
Erilise muusikalise külakosti
pakkusid aprillikuu lõpul Rootsist
Ameerika mandril ringreisil viibiv
Göteborgi Smürna koguduse 50-liik-meline
puhkpillide orkester. Peami­selt
koguduse noortest koosnev or­kester
esines pikema kavaga, milles
ei puudunud ka sõnaline osa. Kuna
õhtu oli korraldatud alliansspinnal,
siis aitasid kaasa tõlkimise ja sõna-kuulutamisega
jutlustajad K. Raid,
A. Laur ja E. Saraöja. Orkestri liik­med
olid koguduste liikmete kodudes
öömajal ja neid kostitati ka õhtusöö­giga.
- '
Teine külaliste õhtu toimus mai­kuu
viimasel pühapäeval, mil Toron­to
Portugali ja Oliveti baptisti kogu­duse
segakoor oli külaliseks. Nime­tatud
koguduste segakoori juhatab
Jaan M^dri. Õhtu vaimuliku sõnumi
tõi pastor U. Dasilva.
Maikuu eelviimasel pühapäeval
toimus „Läänemaa õhtu" tähista­maks
ridala koguduse kui ühej vane­ma
ja Läänemaa usulise ärkamise
hälli. Õhtu muusikalist osa täitis se­gakoor
ja solist Asta Kaups, kõneles
Viktor Krabi.Nelipühi õhtusel koos­olekul
esitas klassikalist muusikat
viiuldaja Viljar Puu Charles Kipperi
klaverisaatel. Ohtu oli kõigiti nau­ditav
oma mitmekülgse kava ja meis­terliku
ettekande poolest, vaimulik
sõnum oli Andres Kaupsilt.
Kevadisel perioodil külastasid ko­gudust
ka mitmed väliskõnelejad.
Apriljikuu välismisjoni õhtu raames
kõneles koguduse misjonär Fred
Peipman, kes töötab Uus-Guineas.
Maikuus viibis meie keskel evange­list
Endel Siitam ja juunikuus dr.
Aarand Roos ning Tartu metodisti
koguduse õpetaja P. Kasekamp.
Kõik see on mitmekesistanud kogu­duse
elu ja sõnakuulutuslikku osa.
K.V.
Tänuavaldus
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
avaldab tänu kõigile neile, kes,aitasid
kaasa hiljutise küüditamiste aasta­päeva
jumalateenistuse ja demons­tratsiooni
korraldamisel: Andres
Raudseppa (kes esines ka hiljutj Balti
Õhtul) esinemise eest Raekoja plat­sil,
eesti kiriku praostkonda ja To­ronto
Eesti Võitlejate Ühingut, kes
on aastaid järjekindlalt korraldanud
lipuvalvet. Tänu neile kõigile lahke
kaasabi eest!
Laar, H. Meret, A. Park, E. Soomet,
H. Teder ja T. Toome, .
Läbirääkimiste all K. Meipoom as­jalikult
ja sõbralikult selgitas ESK
seaduslikke aluseid ja selle sihte.
Koosole^ lõppes kell 10. õhtul.
HARALD RAIGNA
Kl
Rutt Eliaser „L1
EKK Lund, Swt
lk. Kaas: Autoril
Rutt Eliasori Sil
ja II osa on imeth
teosed. Autori kiri
sentimentaalne tel
kult on emotsioni
deelamustest laeti
nud. Kuid autor 01
tiivselt ja asjalikul
moorikalt jutusti
muutuks lobisejal
informatiivsed, U
vad, ilma võltsi
viha üles piitsuta!
lihtsates lausetesl
holoogiaga tuletaj
tähelepanekuid'ji
veedetud aastatet
viisil mitmel puhij
olnud mitu elu,
kult on olnud. Sil
neist eludest. Tegi
inimtüüpidest iial
pool leidub. Lugel
ka uuest nõukoguj
ses paradiisis on
nud ja kiratsenui
Mälestuste esil
1949.a. 24. märtflj
ikka kahekaupa,
da Tallinna täni
küüditamisele
Mälestuste teine
kordse küüditami
1956, mil autor k(
kodumaale tagi
1977. aastani mitj
teid pidas kuni
Rootsi asuda.
Kes oskab aru
gikast? Eliaserid
juunis ja pääsesidl
dumaale, kus RutI
ve- & Plaanimaj
nõukogude õigusel
uus küüditamine
veidra N. Liidu õij
,,Üheksa ametit'-
le sõda ja koosnel
kematest lõikudel
jasaadetute elujij
krais, mis on 2.41
elanike arvu pool^
1-1/2 elanikku 1
Uuesti Siberi
nüüd rohkem kog(
susid suure kiird
praktilisi ja vajalij
mavagun.oliläis
jõukaid, ei poliij
N e i l oli vaid üks j
kõigil oli keegi pi
tatud.
Raamat koosij
Nazarovo sovhoq
liskivitehases, poi
tused ja teislkordij
ne kodumaale. Uj
majanduslikult S(j
et väljasaadetud )
mustamullamna,
psühholoogiliselt
oli lõppenud ja \
remaks vabanomi
TRAKTORIHAA)
Nazarovo teral
Ruti esimeseks t(|
haakija, s.o. abito(
põUutööriistu trfcl|
nende tööd jälgil))
ristuperioodidellt]
ka ka härjakarja.sd
tade puudus sund
teise tagant varafj
palgalised, kuid
aastapäevad üldsa
aga venisid vahel a
masse väljasaadej
eestlaste vastu sol
madki kannatasidi
Venelaste iselocnj
See on äkiline ja jl
ruttu. Juhtus tööõj
natada saanule ai j
kuid samas leidusi
gas ka julgeid.koiJ
lust pidi katsusid (J
Üheks ametiks
damine. Mustamil
kaevati kivisüsi, nj
hoosi veeti. Härjl
vene kolmekordsej
mida Rutt ei taht
sai ta härjad viim
dega valsi komanj
tour messieurs!
See naljalugu j(
Läände kui Rutt F|
letan, et kuulsin
tagasi ja keegi olil
puändika lõpu: nii|
venelane; et ,,see
peab olema hariti
oskab prantsuse kj