Meie Elu = Our life, July 2, 1987

              MELIÄFÄEVAI, 2. lUULIL - THUKSDAY, jULY 2 „Mei0 Elu" nr. 27 (1947) 1987
OI
>9 „Ol]|l LIFE" Estoaian Weekly
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 BroadviewAVe., Toronto, Ont. Canada, M4N2R8.
-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford. N.J. USA.
' Tel. (201) 282-0773.
„Meie Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
• Asüt. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - Tel. 488-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks;
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm.-5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - ö õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
suletuid.
,.MEtE ELU^' tellimishinnad: Kanadas 1 a. J^43.00,6 k. $24.00,
3 k. ?15.00. t USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. ^25.00, 3 k. $16.00.
© Ülemereniaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k.J18.00. §
, Kiripostilisa: Kanadas 1 a. 839.00,6 k. $19.50,3 k. ^9.75. USA-sse
l a, $48.00, 6 k. 124.00, 3 k. §12.00. Öhupostilisä üle-meremaadesse:
1 a. |93'00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25.
; • ^ ; ,ÜKSIKNUMBER~75(l:
KUULUtoSHINNAD: 1 toll ühel veerul ~ esiküljel $6.50.
, ( ' tekstis^5.50.
andmine KGB kätesse tekitas arvu­kaid
sõnavõUtö briti pressis. USA
ülemkohtu samm l@i@b üldiselt
hukkamõistmist, kuigi ei lej^u
neid, kes tõsiselt kahtleksid Linna­se
kohta N.L poolt esitatud süüte­gude
tõelisuses. Tähelepanuvää^
selt võtab asetleidnud sündmuse
kohta sõna inglise päevaleht „The
Times" avaldades (23.4.) juhtkirja
„Crime and Punishment in Eoto-nia
mis juhib avalikkuse tähele­panu
sellise v.õigusemõistmiae"
0
Suveperioodi eesti ajakirjandus
ses nimetati omal ajal hapukurgi
hooajaks. Asutused ja tegelased
olid suvepuhkusele sõitnud või val­mistasid
end selleks ette ja midagi
tõsist juhtus harva. Kuni lõpuks
juhtusid need liiga tõsised sünd­mused,
mil Vaba jEesti sündmusti­kud
lõppesid ja algasidokupatsioo-ülivõimu
juhitud raskemad sünd­mused,
mis eesti rahvale saatusli­kuks
sai. Rahvusvahelises poliiti­kas
neutraalse maana meie süü sei­sis
vaid selles, et olime jõupoolest
väikene maa ja aktiivselt võitleva­test
suurtest meist ei hoolinud kee­gi,
sest nad tundsid hirmu iseenda
saatuse pärast ^
1939.3. suvi iseseisvas EesUs oli
ilmastikult meeldiv suvi. Kuid õhus
oli midagi, miä sundis kuulmist-vaatamist
teritan^a. Aegna suunast
kostis rannapatareide õhkura|)uta-vat
mürinat Rohutirtse lendles
maastikul rohkem kui tavaliselt
Moskvast kuuldusid poliitilised ni­med
nagu Molotov ja Ribbentrop.
Eesti Moskva saatkonna vahel oli
suuremat elavust Septembrikuul
oli allakirjutaja raudteevalitsuse
direktori Konstantin Steinmanni
külaliseks. Vastuvõtu koht oli eri­line:
raudteevalitsuse kinnine dre-siin.
Kihutasime Tallinnast Irbos-kasse.
Sealt tagasi Tapale ning la-puksNõukogude
fsiirile Narva taga.
Õhtuks olime tagasi Tallinnas.
Olime Steinmanniga kahekesi,
peale selle dresiini juht Vastuvõ­tuks
olid võileivad ja õlu. Steinman­niga
oli meil juttu tagasihoidlikult
Kuid OÜ selge, et raudteevalitsuse
direktori ülesandeks oli kontrolli­da
meie raudtee läbilaske olukor­da.
Meie pole kunagi varem nii
kiirelt liikunud Eesti Vabariigi
raudteel. Selle ajaloolise sõidu
põhjustasid sündmused Moskvas
ja teispool Eesti-N. Liidu piirt Pi­dime
olema ka omalt poolt valmis
selle vastu, mis ähvardas idapoolt
1939.a. suvi kodumaal ei olnud
enam hapukurgi periood. Suvi oli
täis ähvardusi, oletusi ja kartusi.
Olime millessegi soostumas, mille
kohta puudusid seletused Toom­pealt
või Kadrioru lossist, ajalehte­de
toimetustest, sõjavägede pees-sad
suvepäevad Kosel, Tallinnas,
väljasõitudel merel. Järgmine hom­mik
tõi teate, et Hitleri väed olid
tunginud üle Poola piiri ja sõda oli
alanud. Poola väeosad olid kah©
nädalaga hävitatud. Meie poola kü­laline
oli küll teel koju, kuid kas ta
sinna kunagi jõudis või mis temast
ja ta abikaasast sai on tänaseni
allakirjutanule teadmata.
On tunne, et sellest päevast peale
on eesti rahvale hapukurgi päevad
muutunud üha pingsemateks päe­vadeks.
Poliitilised sündmused
Tallinna ja Moskva vahel kujune­sid
iga pävaga kriitilisemateks.
Sundleppega olime kohustatud
andma Moskvale sõjaväelised baa­sid.
Punased üksused tankiroomi-kutel
voolasid üle piiri Eestisse.
Kremli sõjalennukid lendasid meie
kodumaast üle ja maandusid meie
lennuväljadel. Ainuke rõõm oli k d
mõni neist maandudes purunes ja
äärel abitult vedelema
Vaikisid küll Aegna merepatareid
ja isegi rohutirtsude parved olid
lõpetanud oma suvise ülelennu.
Kuid asemeletulid tänavaile haisu­pilves
sõdalased, milliseid eesti
rahvas vaatles välise rahu ja sise­mise
masendusega. Pealinna täna­vapilt
hakkas muutuma kiirestt
Kadusid politseinike univormid,
nende asemele tuli miilits oma käe-lintidega.
Rahvas hakkas tagasi­hoidlikumalt
riietuma, et vähem
silma paista. Märkamatult öövar-jus,
hakkas uue võimu ajujaht ini­mestele.
Ainult kuuldustest sai tea­da,
kes on ametkohtadelt kadunud.
Siis kerkisid tänavaile peipsita­gused
quasio tööliste jõugud ja
marssisid punaste lippude saatel
Vabadusväljakule-miitingule. Pu=
naste soomusmasinate kaitsel tehti
siin „tööliste revolutsioon", sam-muti
demonstreerides Toompeale,
austati Pikal tänaval Nõukogude
saatkonnas pesitsevaid võimume­hi,
marsiti Vana Patarei vangla ette
ja vabastati vangid. Siit marsiti
Kadrioru lossi juurde ja terrorisee­riti
president K. Päist
Meil puudub dokumenteeritud
kirjandus tänaseni nende sündmus­te
kohta. Peame seepärast kirjuta­ma
üldises laastus. Kuid käesoleva
suve päevade möödudes võime
konstateerida, et maailm ei tunne
enam suviseid hapukurgi päevi ja
paljud ühiskonnad elavad edasi
murelikus ühiskondlikes pinges,
nende hulgas ka meie.
lililill)ilHliil)illlllill)lllliilililiilil!lllillllilllliliiillllilillllli^
01130. august 1939. Saatsime sel
õhtul rongile E. Ajakirjanike Liidu
suvekülalist kes oli Liidu juures
veetnud kuu aega, nagu see oli
välja kujunenud eesti ajakirjanike
rahvusvahelises läbikäimises. See
e
„Times'i" juhtkiri väidab, et USA
kohtuministeerium (Justice Depart­ment)
ei aktsepteerinud N. Liidu
poolt esitatud süüdistusi Linnase de­porteerimise
otsustamisel. See asutis
uuris seda iseseisvalt valmistas ise
süüdtõendava materjali ja leidis selle
olevat küllaldase Linnase väljaand­miseks.
Hiljem nõustusid sellega ka
USA kohtud. Edasi:
USA kohtuministeeriumi põhi­mõtted
on meie omadega samad.
Need on samad enamikes maailma
kultuurriikides, mille hulka N. Liit ei
kuulu. Kui.ameerika Justice Depart­ment
ütleb, et see mees on süüdi, siis
väärib see aktsepteerimist Kui ai­nult
N. Liit ütleb seda, siis pole see
hea küllalt A
Edasi seletab juhtkiri et sellised
väljanõudmised kujutavad endast
poliitilist relva, millist nõuk. valitsus
kasutab, kui see leiab selle olevat
endale sobiva. Nii võib ta näidata, et
USA osutub fashistide varjupaigaks
ja et nõuk. valitsus on see, kes veel
hoolib II maailmasõja läbi tekitatud
kannatusist — üks vähestest emot­sioonidest
mis seob rahvast ja valit­sust.
Kirjeldades Eesti vägivaldset liit-mist^
N. Liiduga ja sellele järgnenud
sakslaste invasiooni, leiab juhtkirja
autor, et Linnas näis olevat üks pal­judest
eestlastest, kes sidus oma saa­tuse
sakslastega. Loetelles. roimi,
mida Linnas olevat korda saatnudnii
N. Liidu kui ka USA Justice Dept-i
andmeil, ütleb autor, et need oM
hirmsad roimad — kuid samal aja,
samas piirkonnas ei leidunud ainul
üks suurvõim, kes sooritas samatac-lisi
roimi. Autor jätkab:
Eesti, Läti ja Leedu langesid Staliii
,,rahvaste" poliitika ohvriks — eufe­mism,
mis tahab võtta inimestel
idee, et nad on rahvas. Ligi neli prot­senti
Eesti rahvast — ,,kodanlased"
— küüditati Siberi ja Kesk-Aasia
sunnitöölaagritesse ja eksiili, mis toi­mus
tavalise brutaalsusega.
• Ka Katõni metsas toimunud poola
ohvitseride massmõrva tagamõte oli
rahva juhtkonna likvideerimine, jät­kab
juhtkiri. Ka see oli Natsi-Nõuk.
pakti tagajärg. Säärase määratu
inimhulga küüditamine ja hukkami­ne
vajas väga palju sõdureid ja ame­tiisikuid.
Edasi:
Kahtlemata on N. Liidus palju 67-
aastaseid, kes sooritasid samataolisi
roimi nagu Linnas. Kui Eesti, Läti,
Leedu jä Poola oleksid vuel iseseis­vad
riigid, siis oleks neil taielik õigus
nõuda N. Liidult selletaoliste isikute
väljaandmist Veel enam — Kui N.
Liit tunneb huvi nii kaua aega tagasi
toimunud kuritööde karistamise vas­tu,
siis poleks tal vaja oma piiridest
kaugemale vaadata.
Märkides, et Moskva võimudel
oleks võimalus avastada veel palju­sid
elusolevaid Stalini massimõrva­reid,
samal ajal kui nad süüdistavad
Lääne-Saksamaad (propaganda mõt­tes),
et see ei tegele küllaldaselt en­diste
natsidega, lõpetab autor:
Anietlikult mõistab N. Liit hukka
stalinliku mineviku niisama kui seda
teeb Saksamaa natsistliku mineviku­ga.
Kuid N. Ludus pole aset leidnud
midagi, mida saaks võrrelda Ausch-witzi
valvurite protsessidega 1960-
ndatel aastail Saksamaal. Tollal lei­dunuks
veel küllaldaselt Siberi ja
Kesk-Aasia vangivalvureid, et nen­dega
täita süüpinke. Loomulikult ei
tule midagi taolist kõne allagi. Seda
väärib meeles pidada, kui N . Liit
kunagi jälle tahab end näidata sajan­di
keskel toimunud^ ideoloogiliste
mõrvade kättemaksjana.
õnnistagu Ameerikat!" Teate, ma
nutsin.. .
Algul mu reaktsioon häbistas
mind, sest olen juut ja Karl Linnas on
süüdimõistetud nats. Kättemaks on
mulle alati tundunud õiglase emot­sioonina;
arvan, et võiksin paljakäsi
kjägistada mõne süüdileitud natsi...
Kuid mu osavõtul Linnase vastu ei
ole midagi tema süü ulatusest... Ta
võis olla eesti rahvuslane, fanaatili­ne
kommunismi vastane, keda kal-gistanud
kommunistide jubedad hir­muteod
eestlaste kallal. Kui tema
koostöö sakslastega oli seoses isa-maa-
armastusega, siis annaks see tal­le
osalistki kaitset talle esitatud süü­distuste
vastu — kui talle oleks antud
võimalust endakaitseks...
Nüüd saadeti Linnas surma. Tege­likult
näitavad, ameeriklased, et
maailma Karl Linnased kuuluvad
inimeste klassi kelle suhtes on all-right,
kui nendelt võtta kõik need
inimõigused ja juriidiline kaitse, mis
on nende konstitutsiooni ja vabaduse
põhialuseks... Kas me oleksime lu­banud
mõne kommunistlikes hirmu-tegudes
süüdistatu välja anda Natsi-
Saksamaale? Mis meist on saanud,
kui leiame, et mõne inimese võime
heita huntide kätte ja saata täielikult
ebaõige süsteemi võimusesse.
Sellised aktsioonid kahtlemata ai­tavad
meie tänapäeva suurimat
vaenlast — Nõuk. Liitu. Lõpuks on
N. L. see, kes rõhub rohkem kui kahte
miljonit juuti. N. Liidu praegune
soov, aidata läänt natsi-sõjaroimarite
tabamisel, pole mingi ime: suured
baltlaste ja ukrainlaste rahvusgrupid
läänes teavad nõuk. reaalelust pare­mini
kui keegi muu ja pole imestada
kui sovjetid püüavad neid teha vastu-meelseiks
ja saata halba kuulsusesse.
. ..EESTI HÄÄL"
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
Qsiklikyd laenud alates 10.75%
Onformatslooniks helistage
465-4659
avatud esmasp.-reedo 10:0(^-3:00
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Kuld ei hiilga
Soodsad'hinnad - 30 aasta prai^tika
Helistage 439-2538
DODGE CHRYSLER LTD.
2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, OWTARIO f^lP 2P8
(AT BIRCHMOUNT)
SALES & LEASING REPRESENTATIVE
CHRYSLER
DODGE
K CAR
; EXPO
SALES 751-7757
KODUNE 640-7893
Barbara Amiel kirjutas .Jhe Tl-mes'is"
(24.4.) oma tundeist seoses
Karl Linnase N. Liitu väljaandmise­ga.
Allpool üksikuid väljavõtteid te­ma
pikemast kirjutisest.
Möödunud teisipäeval päevauudi-seid
vaadates virvendas mu silme ees
Vana mees, 87-aastane Karl Linnas,
keda New York Citys suruti autosse!
Üks detektiividest asetas käe ta müt-sile
ja vajutas selle kokku, kui ta
vanamehe pead nagu mõnda liiga
täis turukorvi autosse lükkas. Nägin
Linnase nägu: Ta silmad olid nagu
nurkasurutud loomal ereda valguse
käes. Ta pea kõikus edasi-tagasi ja
ma nägin ta suud liikuvat valge leh-vivä
prohvetihabeme all. Teadustaja
lestleste dilemma
USA valimistel
Ühenduses ajaliselt järjest lähe­neva
USA uue presidendi valimise­ga
(1988) on USA eestlas­kond
teataval määral dilemma
ees. „TraditsiooniIiseIt" on selle
enamus olnud avalikult vabariik­laste
parteid toetav, mis aga nüüd
ilmselt seotud suure kriitikaga seo­ses
eestlaskonda ja üldse teistegi
Ida-Euroopa päritoluga rahvus°
gruppe häirinud sündmustegsi.
USA eestlaste ajalehes „Vaba Eesti
Sõna" ilmus olukordi labastav k i ^
jutus npiõttevahetuse korras vaba­riiklaste
väljavaadetest ja vigadest
f. Jalakase sulest, kus märgitakse
muuhulgas järgmist:
Vabariiklaste praegune valitsus
eesotsas presidendiga ja asepresi­dendiga
läheb ajalukku oma suurte,
niihästi valis- kui sisepoliitiliste vi­gadega.
Presidendi näitlejalik üleõla-naerutus
siin midagi ei paranda, pi­gem
kisub olukorda halvema poole.
Jättes kõrvale Reikjaviki ja suur-skandaali
relvademüügi näol Iraanile
kui USA põlisvaenlasele, ei saa keegi
kustutada siseriiklikke viltulaskmi-,
si, majandusolukordade jätkuvat
halvenemist, soc-securiti olukorda ja
üle 100 valitsuse kõrgema ametniku
eetikakriisi. Nende hulgas kohtumi­nister
Meese'i juba teist korda juurd­luskomisjoni
all olemine ja tema sü­gavalt
ja uskumatult inimõigusi ja õi-gustunnet
üldiselt riivav samm Karl
Linase väljaandmisel venelastele, et
need.saaksid teda üle paarikümne
aasta tagasi valetunnistuste alusel
seljataga tehtud surmaotsuse põhjal
mõrvata. See on silmapaistvalt erand­lik
õiguskäsitlus kogu maailma õi­gusriikide
ajaloos.
Kas me saame kõnelda üldse min­gitest
vabariiklaste väljavaadetest
USA ja kogu vaba maailma saatuse
juhtimisel 1989.a-st alates, ilma et
seepartei koheselt ausalt ja kindla-sõnaliselt
tunnistak j viimaste aasta­te
poliitilist saamamst ja näitaks,
kuidas suhtutakse senistesse raske­tesse
vigadesse ja nende tegijaisse,
kas jätkub kõikide Ida-Euroopa emi­grantide
Teise maailmasõja ajal oma
maad ja rahvast kaitsjate õigustundetu
tagakiusamine või on parteil silma­piiril
isikuid juhtivatele kohtadele
tulevikus, kelle skaala õigustunde,
vastutuse, eetika ja üldiste teadmiste
alal oleks juba ette kindlalt tõestatav.
Ma usun, et seda küsivad enne
hääletama minekut mitte ainult mil­jonid
immigrandid Ida-Euroopast,
vaid ka miljonid haritumad ja suure­ma
teadmiste- ning intelligentsiula-tusega
sõbrad — ameeriklased. Kaa­lul
on USA ja ta rahva rahvusvaheline
maine, kuid otseses ulatuses ka terve
maailma saatus. Sest vabariiklaste
Kanada rahva küsitlemised näi­tavad
juba pikemat aega, et peami­nister
Mulroney on Kanada poliiti-lisest
fassaadist konservatiivse osa
täielikult eemaldanud, mille tõttu
riigi poliitiline raskuspunkt on va­junud
viltu vasakule. Nii kaugele,
et väga suur arv kodanikke ei oska
vahet leida kolme erakonna vahel,
mis omavahel võistlevad, et olla
kõige sotsialistlikum.
Tühimik konservatiivses servas
pole madalseis kahe kõrgpunkti
vahel. Viimane parlamendivalimine
andis, väga valel põhjendusel, Mul-roneyle
väga suure enamuse, mis
nüüd on langenud allapoole 30%.
Aeg on küps. Tühjus otsib uut sün­di.
Kanadas võib tekkida naljas po­liitiline
partei - sinised konservatii­vid
ilma progressita punasele poole­le.
Seesugune arenemiskäik peaks
olema meile meeltmööda. Siis teaksi­me,
kellele hääletada.
Uue partei loomine pole kerge.
Vaja on ideid, vaja on initsiatiivi,
vaja on juhte, vaja on raha ja arvukat,
kõikumatut toetajate gruppi ning
i' palju mitmet sorti abimehi.
,,Meie Elu" 21. mai number töi
kolmanda lehekülje allnurgas 50-
realise ülevaate ühe ühingu 10. aasta­päeva
aktusest. See tagasihoidlik ar­tikkel
võis jääda lugejate enamusele
märkamata. Sama nähtamatuks kui
on see ühingki, mille nime meie ka­lendrites
märgitud pole. Ometi on
just see ühing kõige otstarbekam võr­relduna
kõigi teiste võitlusühingute-
See ühing on SEEN (Society of
Eastern European Nations). Ühingu
väärtus seisab küllaltki suures inim-arvus,
kes rahvuslikult innustatuna
omavad ühise sihi, ühise nõude ja kes
on vahetus jpoliitilises ja geograafi­lises
kontaktis oma vaenlasega.
Globaaisedantikommunistlikud ja
antibolshevistlikud ühingud vehkle­vad
mitmes suunas - suunaühtluse
kaotanult, kaob nende löögijõud.
Väiksema liikmearvuga ühingute
(balti jm.) kaal on liiga väike, et
vajalikijilt nähtavaks saada.'
SEEN on õige. Kõigil liikmesrah-vastel
on üks ühine selge vaenlane -
Moskva. Kuid SEEN vajaks ülesko-handamist,
laiemat tutvustamist ja
toetuste leidmist- väga paljude teiste
antikommunistlike ühingute arvel.
pee kuld ei hiilga, mida keegi ei
nae.
nTeine Pravda''
Venelannast refusnik, Ršnate Les-nik,
keda Gorbatšovi külaskäigu pu­hul
Pariisi kohalikud kommunistid
peksmisega haiglasse saatsid, sest ta
tahtis Gorbatšovile küsimusi esitada,
andis senini välja prantsuskeelset
ajakirja ,,Siin Moskva", Selle kahe­mõttelise
nimega lehe sisu koosnes
tõlgitud väljavõtteist Nõukogude Lii­du
ajakirjandusest. Tõlgitud artiklid
käsitlesid peamiselt vene sisemäa-lisi
tõsiasju, milledest välismaal saa- ^
da olevates ajakirjades tavaliselt ei
Vastuseks hiigla laiale nõukogude
desinformatsioonile läänes, otsustas
pr. Lesnik nüüd endist ajakirja üm-berristida
„Teiseks Pravdaks", mis
ilmub alates 5. veebruarist igas kuus,
avaldades teemalisi väljavõtteid
Nõukogude Liidus ilmuvast ajakir­jandusest.
Selle,,Teise Pravda" sihiks on pal­jastada
nõukogude propagandavõt­teid,
näidata tõelise elu palet N. Lii­dus
ja näidata millist pilti annab
nõukogude ajakirjandus oma rahvale
lääneriikidest. Seda kõike sealsete
artiklite alusel, selgitades vajaduse
korral kuidas teatavaid andmeid tu­leb
mõista.
Seega on,,Teine Pravda" tähenda­tud
informatsiooniks ja hoiatuseks
kõigile neile kes on huvitatud olukor­rast
selles kõige suuremas maakera-lises
impeeriumis. See ajakiri peaks
tooma selgust ka neile kes veel prae­gugi
usuvad, et kommunistlik süs­teem
võiks tuua lahendust vaba
maailma ja nn, kolmanda maailma
sisemistele probleemidele. „Teine
Pravda" püüab olla vastukaaluks N .
Liidu informatsioonibüroo poolt
laialt levitatud valeandmeile,,Nõu­kogude
Etüüdide", „ Uute Aegade" ja
teiste sarnaste propagandaorganite
läbi vabas Läänes.
VAATLEJA PARIISIS
Probleemile optimistlikult lähene­des
eeldame, et SEEN muutub popu­laarseks
ja kõik liikmesrahvad ak­tiivseks
- siis sealt kujuneb uue kon­servatiivse
partei tuum või selroog,
mis annab aluse, või vähemalt hoo,
uue konservatiivse partei loomiseks
Kanadas.
Seesuguse sündmuse eelduseks
on omakorda', et ühingu liikmesrah­vad
ja iga individuaalne liige õigesti
hindab oma ühingu väärtust, muutub
iseteadvaks ja uhkeks oma ühingu
võitlusvõime pärast. Seesuguse sünd­muse
eelduseks on, et kanadalastes
süveneb arusaamine (palju tööd!), et
SEEN on väga kindlameelne ja kon-.
servatiivne inimgrupjp, millele võib
loota ja mida võib usaldada.
SEEN peab täielikult lõpetama
kontaktide ja sõpruse otsimise 'mul-roonidega',
nendega pidude pidami­se
ja neile kõnetooli pakkumise meie
aktustel.' Kanadas on küllaltki häid
inimesi, kes ootavad ja otsivad, kes
pole poliitiliste parteide lõastuses.
Küllalt on neid, kes põhiliselt kon-serWtiivsed
ja kes meid ja meie prob­leeme
õigesti mõistavad - teades, et
SEEN-i võit on kindlustus Kanada
vabadusele ja tõelise rahu saavuta­misele.
Kellega kontaktida?
Vastus' on lihtne - alustame mõne
nimega - Peter Worthington, Paul
Fromm-Kenneth Hilbourn, David
Sommerville, Bob MacDonald ja kas
või Maple Leaf Ballard ja Oiler's.
Pocklinton . . . Oletan, et SEEN-i ju­hid
teavad rohkem ja paremaid kan­didaate
kellega kontaktida. keda kõ­nelema
kutsuda ja kellega tuleviku­plaane
pidada. Küll seal leitakse juh­te
ja teatakse kuidas uut parteid asu­tada,
Parteid, mille kaudu meie ak­tiivsed
noored Kanada poliitikasse
astuvad.
Kuidas on sellega, SEEN? Kas va­jatakse
ettepanekuid?
Kuld ei hiilga tolmu all.
HEINO RIGA
[QBIfiQXDBBDBBQQD
viimaste aastate „poliitika" ja ,,või­mete*"
ulatus on andnud idamaiselt
kavalamate ajude juhtimise alla pää­senud
Kremlile juba nüüd otsustama
kippuva ülekaalu ja tähenduse üle­maailmses
vallutusvõidu suunas.
Kaalul on 8 maailmale saatuslik­ku
i989-lejärgnevat aastat."
DARRE
REALESTATELTaREALTDR
268 JancStrQct, Toronto, Ont.M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu V Õ I müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
©Tasuta
hindamine
(IJ Hüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
»Mele Elu" n
Stockholmi
naosas toimu
juunini, mis I
tiliste, ühisko
sündmustega
Esimese maai
ned Lääne tea
Rein Taagepe
neles Teise ma
ti mobiliseerit
Liidu poolt,
Toivo Miljani
tuumarelva-v
sülesid nüüdi
Avatserem
oli Bahi Jnsti
Larsson, kes
võtus tervitas
des eriti Bahi
laste poole.
, Järgnevalt
Stockholmi li
„ Rahvuslike
suursaadik
Rootsi Valis
varemalt mit
ga olnud tihe
..Estonia" t
ajal märtsis 1
linna vastuvõ
lis. Sundbom
nendi teadlas
vatudNõuko
mia, teadusil
koolide esin
bariigist. ta
dialooge Bai
aastaist 1900
..See oli p
had mitte aii
Iroofi suünar.
ka ajastu, mi
märke ennus
hävingu järe
dik. Kõne 1
Rootsi huvi
riikidega ei oi
graafilisest 1"
loolistest ja
dest.
KÜLASTUS
Stockhoh
fessor Staff
saksa keele
laiahaardelis
kumi-huvi
hoidmist".
Temal en
musrikast k
Tartusse nin
lastab ta Rii
nagi ..Root
linn".
ENSV Tei
president p
kõneles ingl
juhatavalt, e
te kõmmuni
keskkonna
rahvuslike
dus ei tohi en
riigi taha. lis
Liidu tänap"
restroika" a
said tingimu
demeteks".
linna kui .,rj|
KRHITILIN
Järgnevalt
Taagepera
kes teatavas
ciation fort
tic Studies)
saldas ka kr
arvel, mis p
tesse.
(.Oleme te
vusvaheline
pole aga m
poliitiliste V
Läänes, kes
dust. Näite
jätkuvat va
poli tilised 1
valget pilti,
peamiseh m
Professor
isusega pära
mistega teg
sust ja ütles
siste balti t
kiusamist
de poolt".
Nendeho
tupidine. lis
ühiskonnad
aegseid bai
teadlasi on
nimetas 10
REAL ES
232