1981-12-24-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia pere
Ees lasteaia juhataja Iive Vaikib.
Eesti Majas jõulupuul.
Foto — 0. Haamer
¥ümasel käesoleva a^stä lasteaia
laupäeval ei olnud Imeie mudilastel
mitte ,,koolipäeva", vaid rõõmus
jõuUipidu. Törouta Eesti Maja suures
saalis säras uli]ve jõulupuu, mille
iimberuuditsesid 'vanaemac^e sü«
lesoojast vallapääsenud tulevased
lasteaia kasvandikud. S^japäine
lasteaia pere kogimes 1ayale| et val°
mis olla esinemiseks. Lava - eesriide
alt välgatas vaid väikesid jalakesi.
_ feii eesriie avanes, kcisis iayalko- ;
•gir]nsfcai.a.pere. Lastel käes särayad •
lähed ja kasvatajatol lieljkivad kiMn-,
•lad. ]:,asieaia juhataja Iive Vatkla
.. ütles küosxiibijatele.'lefvituseks; sü--
..damükke jüLilusDO\'e ning andis üle
eudise jLiliatdja Älice :Kijllängo ter- V
. vitused. •: •' ' " - ;.
Ühislauluna kõlas- meile kodune /
jõululaule : Et.tulge' ohj lapsed.
Pastor Tõnis. Nõmmik liiges; katkes
Luuka evahg, II peatükist..Pöördu-.
[ des lavalseisvate laste poole- küsitles
ta neid jõulupühade tälitsusest.
-Täienduseks -laste vastustele seletas
pastor lastele, et Tecsiis on nn täh- .
: uš' et nüüd; ligi. 2000 aastat hiljem
Ta sündi-,: ikkagi pühitseme Tema
sünnipäexa.'Pastor Nõmmik soovitas;
iasiele, et' nad'läheksid ka kiri-^^
" kupühapäevakooh, kus nad: saaksid
'enam ttmdma õppida Jeesust! ja se-
. vda; miks jõulud on nii suured -ja
tähtsad 'pühad; - Õpetaja palus, et;
Taeva Jsa meid kõiki aitaks arü saa-
' da, milleks .Jeesus on ilmunud :
maailma.-• -j'
Jüulupuulised iauisld ühiselt kaunima
iõululaulu: Püha öÖ.'.. Anne
Linkruši osaval - juhtimisel esinesid-
; IVa ja IV ' k l kasvandikud.õige raske
lauluga: Tasa, tasa 'jõulukellad
kajavad..,. Iga salmi vahel kajasid-ki
jõulukellad ja lapsed olid jauiud
hästi pähe õppinud.
III, IVa ja IVb kl., tulid nüüd esile
talvemütsidega, paksud^ sallide- -
^rd ja hõbesaanitäie. kingitustega
ning' laulsid mõnusa: Läbi. sahiseva
• lume . . . „Tähekese tilluk,eke" laul-.
• mine meeldis I I ; III, IV ja i/ klassile,
nii et mõni laulja tahtis teisi
V oma lauluga ja.häälega üle laulda. .
„Lumememm sa naljamees" oh I
kl. lauk Keed kõige nooremad'lasteaia
kasvandikud liikusid ümber suu-:
re lumeniemme, laulsid jõukohaselt
ja tegid laulusõnadele vastavaid liigutusi.
Üheskoös laulis kogu lasteaed:
„Küll -on kena kelguga..
„Saja, saja l u m e k e . j a hoogsa'
,,Last($aia liäulü . . m i s ' on i^na
populaarne.; : -
Eeskava teises osas tuli enamik
lapsi alla saali, lava ette, hing laval
esitati soolosid. Tilluke Raja Raudsepp
mängis viiulil ,';Pasunad hüüavad"
Julgelt, kindlalt laulis Randar
Puust „Armas jüuluvanakene";__Väike
Kiiri Sandy mängis viiuhl jõululaule.
Eriklass oli hästi õppinud eestikeelse
: luülietluse,! millfega ta esd-nes.
Pisike 'Krista Westerblom mängis
kindla taktiga paar 'klaveripala.
Järgnes IVa ja. IVb klassi poolt
mängitud päevakohane : näidend
,,Esimene joulükiuišk''. ; Laval oli
sõim Jõululapsukesega:. Selle ümber
idamaises kostüümides karjased. Ilmusid
inglid, kolm kuningat jä ka
roheline jõulupuu ning: isegi lilled,
et Jõululast austada. 'Näidendi sõnaline
osa oli tegelaste poolt ilusasti
selgeks õpitud.
Järgnevalt kogunesid kõik- lapsed
alla saali jõulupuu juurde ning vai-juh
ja Mlävält hüüdsid laulugaf
„Tere, tere jõulumees"; Juba koš-tisl^
i välisukse juurest: „0h, oh, oo,
00 . . " . Tuli jõuluvana kinkekotiga
ja Iive Vaikla juhatas vana{)ärra lavale.
Esimeseks kogunesid oodatu
ümber I k l kasvandikud, Hiljem
suuremad. LasteT õli rohkesti salme
^ja laule jõulutaadile öelda. Ka kiitis
auväärt jõulumeest, kõiki kasvatajaid
ning tunnustas neid kinkepaki-
•ga. • -.:••.•••/•
: Vanemate virgad käed ohd valmistanud
mudilastele isuäratava mahla-laua
ja suurematele maitseka koh-
.^ilaua. Sagu tavaliselt, ei puudunud
ka sel korral loteriilaud; Tore, et
Torontos tegutseb, hästi korraldatud
ja:hoolitsetud suur lasteaed. Kiitus
lasteaia juhatajate Iive Vaiklale,
kõigile kasvatajatele ja eriline
komplinient nendele lastevanemäile,
kes hindavad ja omaks oh võtnud
meie emakeelse lasteaial .
Ülemaailmse mimõigiiste päeva
puhul J toimus neljapäeva, 10. det°
sembri õhtul Toronto Raekoja ees
ikestatud rahvaste liikmete demonstratsioon,
kus mõisteti hukka
põhiliste inimõiguste rikkumisi eriti
Nõukogude Liidu poolt. Demonstratsioonist
võttis osa eestlasi, ilätlasi,
leedulasi, poolakaid, ukrainlasi ja
imgarlasi, keda tuisüsele külmale ilmale
vaatamata oli välja tulnud mõnisada
immest. Arvukamalt oli väi»
jas lätlasi ja ukrainlasi
Demonstratsiodnil esines pikema
sõnavõtuga Balti Liidu esimees adv,
Jqahna Kuras, kes analüüsis Nõukogude
Liidu põhiseadust, mille
inimõiguste kohta käivatest eeskirjadest
Nõukogude Liidu võimud ise^
mingil määral kinni ei pea. Silma-ipais
tvämate Balt|i riiikid<^s inimõiguste
ja vabaduse nõudmise pärast
vangistatute seas nimetas ta eestlastest
Mart Niklust j21 mär,trisurma
surnud: dr. . J. K u ^ ^
liige Fred King oma sõnavõtus kandis
ette samal päeval tema ja parla-mendiüikme
G. Gilchristi ettepane-
-'kui Ottawa parlamendis vastu võetud
resolutsiooni UN'i Inimõiguste
Deklaratsiooni põhimõtete täitmise
nõudmiseks kõikides riikides. Poola
raskest olukorrast kõneles Poola
Kongressi esindaja dr.. Babarovich.
Demonstratsiooni lõpul pidas palvuse
läti õpetaja, Maris Kirsons, kes
-möödunud aastal demonstreeris ka
Madriidis, '|cutsudes demonstratsioonist
osavõtjaid, kes kõik kandsid põlevaid
mälestusküünlaid, mööduma
. mi'krofonist ja; sinna ütlema vangistuses
surnud-nende rahvaste märtrite
või praegu vangistuses vaevlevar
te nimed. Eestlaste poolt öeldi mikrofoni
vangistuses siumud president
K. 'Pätsi, kindral Laidoneri ja Jaan
Tõnissoni ja käesoleval aastal surnud
dr. J, Kuke nimedega alates
Mart Nikluse, Veljo tolepi ja teiste
jjnimõiguste pärast vangistuses
viibivate nimed, kokku umbes 30 nime.
Teadustajaks demonstratsioonil
oli üks demonstratsiooni peakorraldajaid
prl. Dace Veinbergs.
Eestlasi oli demonstratsioonil mõnikümmend,
nende seas E K N esimees
L . Leivat ja mitmeid BKN juhatuse
liikmeid. Väljas oH- ka Eesti
ja teiste ikestatud rahvaste rahvuslipud.
Eestlastest osavõtjate seas
oli ka silmapaistyailt nooremaid
kaasmaalasi. ;
Samal päeval lõuna ajaloli Raekoja
ees korraldatud balti rahvaste
esindajate mäleslusyalve inimõiguste
parast kannatajate meenutamiseks.
Sellest demonstratsioonist
võttis eestlaste poolt osa Eestis
Vangistatud' Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonria liige Henny |^Aru-
Pensionäride Klubi jõulueelne
coosviibimine; neljapäeval, 17. dets.
tõi kokku üle 350 kaasmaalase. Ladusa
j õulukõne pidas õpetaja E.
Pähn, lõpetades lühikese palvusega
eriti meie kannatava kodumaa eest.
Ingrid Saarkoppel kandis ette klaveril
humoreski „Kass ja hiir", näidates
väga head moodsat tehnikat.
Kristina Saarkoppel esitas viiuUl
Ten Have'i ,Allegro Fnliant". Teda
saatis klaveril Ingrid Saarkoppel.
Mõlemad esinejad on muüsikakooh
õpilased ja said ettdkannete eest
teenitult tunnustava aplausi.
Klubi Naiskoor Peeter Tammearu
juhatusel lauhs: ,,0h rõõmusta nüüd
ilmamaa" — Ä. K^upp, „Jõulud" — J.
Aavik, „0h onnis ja ühalik", ^/Karjaste
hällilaul" ja „Karjascd ja ing-
Hd" — Prantsuse rahvalaul. Koor
sai eriti viimase laulu puhul kestva
aplausi ning koorijuht suure kimbu
punaseid roose millest ta jagas ka
.igale kooriliikmelc ühe.
Koosviibijate hulgas oli ka oma
•'kuuekümnendat pulma aastapäeva
tähistav abielupaar Vilja ja Villem
Kadak. Klubi esimehe F. Tertsi õrn
nesoovisõnu saatis koosviibijate ka-teplagin.
.
Nagu alati, nii ka sel korral hoolitsesid
virgad perenaised; et kohvitassid
oleks täidetud ja taldrekutel
küllalt 'kohvikorväst Hubane koos^
viibimine kestis üle paari tunni.
Järgmine koosviibimine on jaanuari
kolmandal neljapäeval.
Laupäeva, 19. detsembri hommikul
suri Eesiti Vabakoguduse jutlustaja
ja kunstnik Karl Leopold
Marley 91-aastasena. Ta lahkus
vaikselt oma kodus „Eesti Kodus",
kuhu ta oli asunud Ghicagost käesoleva
aasta juunis. „Eesti Kodus" ta
elas koos oma õega, olles kaotanud
surma läbi oma abikaasa möödunud
aastal. Karl Leopold Marley oli
Ee<sti Vabakoguduse T<ajaja iodun
maal ja tuntud kunstnik ning kunstikoguja.
Varemalt ta oli Torontos
Vabakoguduse jutlustaja kuni asus
Chicagosse, Ta külastas sealt tihti
Kanadat ja jutlustas sihi.
Sa^rlösf© Üliing Torontos
traditsioonihne Küünlapäevapidu,
foimub 6. veebruarill982;Eesti Majas.
Piletid müügü pr. Härm 699-
j979 ja pr. Niit 2Ž3-3469.
1^ m
% V »
T.E. Pensionäride Klubi jõulueelsel koosviibiniiscl esinesid muusikakool!
õpilased Kristina ja Ingrid Saarkoppel. A l l joulukoos-viibimisest
võtsid osa Villem ja Vilja Kadak, kes tähistasid oma
60-ne aasta pulmapäevao . Foto — 0. Haamer
Raja Raudsepp ja
jõulupuul. Foto — 0. Haamer
Toronto; Ont.
460
466-1502
Samuti käsitöö kmkeesemeid
: • Kõneldakse eesti/läti ja inglise ked^
LP #.3402 VINPILISED VIISID (Kopvillem) ..
LP #3403 N . Põld NAAN PÕLD LAULAp ..........
LP #3406 H . Verder SõDURILAULUD^^-- -•••^^
LP #3407 N . Põld JÕULULAULUD ..
LP #3408 E . Loo KÜLASIMMAN
LP #3409 N : Põld PÕHJAMAA LAPSED ....
LP #3411 I Patrason-N. Põld ENCHANTING _
LP #3412 H . ' L i i v & E . Loo TANTSUTAKTIS .....
LP #3413 N . Põld MüteMAA . . V .
LP #3414 R : Andre ME TÕUSEME JÄLLE ...1-
LP #3415 A. Raudsepp ON AEG ANTUD LAULDA
LP #3417 E.. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA ........
LP #3419 E M T R U U D U S
LP #3420 Dr. H. Tari ,,MIND ÄRA UNUSTA''-..:..................
LP #0026 TALLINNA U I N E I L II
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED ••• •
LP # 1001 Heli nelr TEEME POPPI
LP # 305 VÕLUVAID VIISE VIISIMAALT
L? # 73 (3) (laste) JÕULULAULUD
L P # 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELAULUD
20912 E. Märge THE DIARY OF MY LIFE .......
Meeskvartett — HELIVELID "
J. Kuusk — MULT ÄRA KüSr
J. kuusk - KODUKOTUS
l Patarson — UNISTADES
I k * • t * *) *
S4.00 • I
4.00 'I
• 4.0O
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00 I
4.00 ^
4.00 I
4.00 sl
4.00
4.00
4.00 I
4.00 f
, 4 . 0 0 ^
4.00 1
4.00.
2.00
2.00
2.00
50 c.
saadavad Ja soovivad õnnerikast
uut, 1982; aastat, oma sõpradele, tuttavatele
ja kõigile kaasmi^aüastelo
peale eelmises numbris avaldatute
yeel järgmised orgianisatsioonid ja
isikud:
Eesti Maja kohvik — Tüu Henley
EELK Peetri kogudus Torontos
Ehrstein, Maria J
•Kaalep, Aleksander^ja Maimu
Kaunismaa, Marta .
Käunismaa, Olev perekonnaga
(Unionville, Önt.) .
Kaunismaa, Valdur ^perekonnaga •
Luukas, Älvine
Luukas, Hüda (Sutton, Ont.)
Nõmmik, August j a Rita
Marten, Edgar ja Renate
Rahe, Boris
Sehr, Walter ja Reet
Silm; Vello ja Milvi
Tamm, Marta
Tervitajad, kelle asukohta ei ole
n^Mrgitud, on Torontost. •.
Itsus annab
800 dollarit kütte«
keha muutmiseks
(Canadian SI^MIO') — Majaomanikud,
^ kos õlikiiitclt ka.s gaasi või
elcktrikiiltclo iilo liihovad, saavad va-lilsusoK
(<.xMiis( ixK>Ic kuUklo ulatuses,
maksimaalsoli 8iXl dollarit. Soe
toetus aniud selleks, ei majaomanikud
õlikiittelt gaasi- voi oloktrikütlc
peale üle läheksid ning aitaksid õli-energiat
kokkuHoidh. J^t seda leha
tuleb ühendust võtta kas gaasi-, või
elektrikompaniiga, kust ühilasi ka
välja antakse tormularid totUuse
saamiseks valitsuselt. Eraviisiliselt
õliküttelt gaasi- või elektriküttele
oma küttekoha kohandamüie ei ole
lubatud ning sel puhul jäiib ka toetus
ära. K u i te äga kavatsete kütteks ka-
.sulada puid, piükese- või'propaani-ener^
iat, astuge ühendusse Energy,
Mines and Resources ministeeriumiga
oma provintsis. Kui te kavatsete
osta puudega koetavat ahju, siis tehke
kindlaks, et ahi kannab CSA templit
(Canadian Standaais Association)
ning on GSA poolt heaks kiidetud,
Vastasel korral riiklikku toetust ei
O kl •
— Vei
eesti põ{
nendegal
teeb Otti
Soome
me ohvit:
.rimise pi|
majapakki
Hispaani;
— Kumenj
eestlased
lias ning
gu rahvul
rast,sestj
raldanud
sid nad |i
Ta ütk
birääkimi
sut nagul
. bes 6000
. disest k(
osa Nõul
olid and
me loovil
kud" neil
tiisikud
eesti pa£j
— Rootsi
Soomest
pingu SÕI
komis j üll
.valve koni
mes veel
ka mollil
Otto
viia eesli
resti ja
E R I Ü L E I
Septcn]
menius
,tu. Sell
lonel \Vi
Kumenii
saadiku
Wanna'
ml ]-)ro
Kirotar
ütleb:
va, et
Rootsi,
ma tak
Soome
mise. $
gane.
põleta t
mida. i\
tuse üi
saanud
Pidi hü
ne jär
taks.
ametlik
les soo
isikuid
korral
Mõis ts i
gi see
maapal
nud ü
rninu s
pagula.*
neid 0
danikk
Nii
ge nin!
likke }'
sid, bc
E R I K
Eesti
lor, m
tähtsa
Temas
„Suu
ja kõig
(transp<
pagula
teha li
ruste j
kui 20
rlkku3
masse
, inimes
Kuni
olid \\
, Veni
dasl n
y:^:iie
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 24, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-12-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811224 |
Description
| Title | 1981-12-24-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia pere
Ees lasteaia juhataja Iive Vaikib.
Eesti Majas jõulupuul.
Foto — 0. Haamer
¥ümasel käesoleva a^stä lasteaia
laupäeval ei olnud Imeie mudilastel
mitte ,,koolipäeva", vaid rõõmus
jõuUipidu. Törouta Eesti Maja suures
saalis säras uli]ve jõulupuu, mille
iimberuuditsesid 'vanaemac^e sü«
lesoojast vallapääsenud tulevased
lasteaia kasvandikud. S^japäine
lasteaia pere kogimes 1ayale| et val°
mis olla esinemiseks. Lava - eesriide
alt välgatas vaid väikesid jalakesi.
_ feii eesriie avanes, kcisis iayalko- ;
•gir]nsfcai.a.pere. Lastel käes särayad •
lähed ja kasvatajatol lieljkivad kiMn-,
•lad. ]:,asieaia juhataja Iive Vatkla
.. ütles küosxiibijatele.'lefvituseks; sü--
..damükke jüLilusDO\'e ning andis üle
eudise jLiliatdja Älice :Kijllängo ter- V
. vitused. •: •' ' " - ;.
Ühislauluna kõlas- meile kodune /
jõululaule : Et.tulge' ohj lapsed.
Pastor Tõnis. Nõmmik liiges; katkes
Luuka evahg, II peatükist..Pöördu-.
[ des lavalseisvate laste poole- küsitles
ta neid jõulupühade tälitsusest.
-Täienduseks -laste vastustele seletas
pastor lastele, et Tecsiis on nn täh- .
: uš' et nüüd; ligi. 2000 aastat hiljem
Ta sündi-,: ikkagi pühitseme Tema
sünnipäexa.'Pastor Nõmmik soovitas;
iasiele, et' nad'läheksid ka kiri-^^
" kupühapäevakooh, kus nad: saaksid
'enam ttmdma õppida Jeesust! ja se-
. vda; miks jõulud on nii suured -ja
tähtsad 'pühad; - Õpetaja palus, et;
Taeva Jsa meid kõiki aitaks arü saa-
' da, milleks .Jeesus on ilmunud :
maailma.-• -j'
Jüulupuulised iauisld ühiselt kaunima
iõululaulu: Püha öÖ.'.. Anne
Linkruši osaval - juhtimisel esinesid-
; IVa ja IV ' k l kasvandikud.õige raske
lauluga: Tasa, tasa 'jõulukellad
kajavad..,. Iga salmi vahel kajasid-ki
jõulukellad ja lapsed olid jauiud
hästi pähe õppinud.
III, IVa ja IVb kl., tulid nüüd esile
talvemütsidega, paksud^ sallide- -
^rd ja hõbesaanitäie. kingitustega
ning' laulsid mõnusa: Läbi. sahiseva
• lume . . . „Tähekese tilluk,eke" laul-.
• mine meeldis I I ; III, IV ja i/ klassile,
nii et mõni laulja tahtis teisi
V oma lauluga ja.häälega üle laulda. .
„Lumememm sa naljamees" oh I
kl. lauk Keed kõige nooremad'lasteaia
kasvandikud liikusid ümber suu-:
re lumeniemme, laulsid jõukohaselt
ja tegid laulusõnadele vastavaid liigutusi.
Üheskoös laulis kogu lasteaed:
„Küll -on kena kelguga..
„Saja, saja l u m e k e . j a hoogsa'
,,Last($aia liäulü . . m i s ' on i^na
populaarne.; : -
Eeskava teises osas tuli enamik
lapsi alla saali, lava ette, hing laval
esitati soolosid. Tilluke Raja Raudsepp
mängis viiulil ,';Pasunad hüüavad"
Julgelt, kindlalt laulis Randar
Puust „Armas jüuluvanakene";__Väike
Kiiri Sandy mängis viiuhl jõululaule.
Eriklass oli hästi õppinud eestikeelse
: luülietluse,! millfega ta esd-nes.
Pisike 'Krista Westerblom mängis
kindla taktiga paar 'klaveripala.
Järgnes IVa ja. IVb klassi poolt
mängitud päevakohane : näidend
,,Esimene joulükiuišk''. ; Laval oli
sõim Jõululapsukesega:. Selle ümber
idamaises kostüümides karjased. Ilmusid
inglid, kolm kuningat jä ka
roheline jõulupuu ning: isegi lilled,
et Jõululast austada. 'Näidendi sõnaline
osa oli tegelaste poolt ilusasti
selgeks õpitud.
Järgnevalt kogunesid kõik- lapsed
alla saali jõulupuu juurde ning vai-juh
ja Mlävält hüüdsid laulugaf
„Tere, tere jõulumees"; Juba koš-tisl^
i välisukse juurest: „0h, oh, oo,
00 . . " . Tuli jõuluvana kinkekotiga
ja Iive Vaikla juhatas vana{)ärra lavale.
Esimeseks kogunesid oodatu
ümber I k l kasvandikud, Hiljem
suuremad. LasteT õli rohkesti salme
^ja laule jõulutaadile öelda. Ka kiitis
auväärt jõulumeest, kõiki kasvatajaid
ning tunnustas neid kinkepaki-
•ga. • -.:••.•••/•
: Vanemate virgad käed ohd valmistanud
mudilastele isuäratava mahla-laua
ja suurematele maitseka koh-
.^ilaua. Sagu tavaliselt, ei puudunud
ka sel korral loteriilaud; Tore, et
Torontos tegutseb, hästi korraldatud
ja:hoolitsetud suur lasteaed. Kiitus
lasteaia juhatajate Iive Vaiklale,
kõigile kasvatajatele ja eriline
komplinient nendele lastevanemäile,
kes hindavad ja omaks oh võtnud
meie emakeelse lasteaial .
Ülemaailmse mimõigiiste päeva
puhul J toimus neljapäeva, 10. det°
sembri õhtul Toronto Raekoja ees
ikestatud rahvaste liikmete demonstratsioon,
kus mõisteti hukka
põhiliste inimõiguste rikkumisi eriti
Nõukogude Liidu poolt. Demonstratsioonist
võttis osa eestlasi, ilätlasi,
leedulasi, poolakaid, ukrainlasi ja
imgarlasi, keda tuisüsele külmale ilmale
vaatamata oli välja tulnud mõnisada
immest. Arvukamalt oli väi»
jas lätlasi ja ukrainlasi
Demonstratsiodnil esines pikema
sõnavõtuga Balti Liidu esimees adv,
Jqahna Kuras, kes analüüsis Nõukogude
Liidu põhiseadust, mille
inimõiguste kohta käivatest eeskirjadest
Nõukogude Liidu võimud ise^
mingil määral kinni ei pea. Silma-ipais
tvämate Balt|i riiikid<^s inimõiguste
ja vabaduse nõudmise pärast
vangistatute seas nimetas ta eestlastest
Mart Niklust j21 mär,trisurma
surnud: dr. . J. K u ^ ^
liige Fred King oma sõnavõtus kandis
ette samal päeval tema ja parla-mendiüikme
G. Gilchristi ettepane-
-'kui Ottawa parlamendis vastu võetud
resolutsiooni UN'i Inimõiguste
Deklaratsiooni põhimõtete täitmise
nõudmiseks kõikides riikides. Poola
raskest olukorrast kõneles Poola
Kongressi esindaja dr.. Babarovich.
Demonstratsiooni lõpul pidas palvuse
läti õpetaja, Maris Kirsons, kes
-möödunud aastal demonstreeris ka
Madriidis, '|cutsudes demonstratsioonist
osavõtjaid, kes kõik kandsid põlevaid
mälestusküünlaid, mööduma
. mi'krofonist ja; sinna ütlema vangistuses
surnud-nende rahvaste märtrite
või praegu vangistuses vaevlevar
te nimed. Eestlaste poolt öeldi mikrofoni
vangistuses siumud president
K. 'Pätsi, kindral Laidoneri ja Jaan
Tõnissoni ja käesoleval aastal surnud
dr. J, Kuke nimedega alates
Mart Nikluse, Veljo tolepi ja teiste
jjnimõiguste pärast vangistuses
viibivate nimed, kokku umbes 30 nime.
Teadustajaks demonstratsioonil
oli üks demonstratsiooni peakorraldajaid
prl. Dace Veinbergs.
Eestlasi oli demonstratsioonil mõnikümmend,
nende seas E K N esimees
L . Leivat ja mitmeid BKN juhatuse
liikmeid. Väljas oH- ka Eesti
ja teiste ikestatud rahvaste rahvuslipud.
Eestlastest osavõtjate seas
oli ka silmapaistyailt nooremaid
kaasmaalasi. ;
Samal päeval lõuna ajaloli Raekoja
ees korraldatud balti rahvaste
esindajate mäleslusyalve inimõiguste
parast kannatajate meenutamiseks.
Sellest demonstratsioonist
võttis eestlaste poolt osa Eestis
Vangistatud' Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonria liige Henny |^Aru-
Pensionäride Klubi jõulueelne
coosviibimine; neljapäeval, 17. dets.
tõi kokku üle 350 kaasmaalase. Ladusa
j õulukõne pidas õpetaja E.
Pähn, lõpetades lühikese palvusega
eriti meie kannatava kodumaa eest.
Ingrid Saarkoppel kandis ette klaveril
humoreski „Kass ja hiir", näidates
väga head moodsat tehnikat.
Kristina Saarkoppel esitas viiuUl
Ten Have'i ,Allegro Fnliant". Teda
saatis klaveril Ingrid Saarkoppel.
Mõlemad esinejad on muüsikakooh
õpilased ja said ettdkannete eest
teenitult tunnustava aplausi.
Klubi Naiskoor Peeter Tammearu
juhatusel lauhs: ,,0h rõõmusta nüüd
ilmamaa" — Ä. K^upp, „Jõulud" — J.
Aavik, „0h onnis ja ühalik", ^/Karjaste
hällilaul" ja „Karjascd ja ing-
Hd" — Prantsuse rahvalaul. Koor
sai eriti viimase laulu puhul kestva
aplausi ning koorijuht suure kimbu
punaseid roose millest ta jagas ka
.igale kooriliikmelc ühe.
Koosviibijate hulgas oli ka oma
•'kuuekümnendat pulma aastapäeva
tähistav abielupaar Vilja ja Villem
Kadak. Klubi esimehe F. Tertsi õrn
nesoovisõnu saatis koosviibijate ka-teplagin.
.
Nagu alati, nii ka sel korral hoolitsesid
virgad perenaised; et kohvitassid
oleks täidetud ja taldrekutel
küllalt 'kohvikorväst Hubane koos^
viibimine kestis üle paari tunni.
Järgmine koosviibimine on jaanuari
kolmandal neljapäeval.
Laupäeva, 19. detsembri hommikul
suri Eesiti Vabakoguduse jutlustaja
ja kunstnik Karl Leopold
Marley 91-aastasena. Ta lahkus
vaikselt oma kodus „Eesti Kodus",
kuhu ta oli asunud Ghicagost käesoleva
aasta juunis. „Eesti Kodus" ta
elas koos oma õega, olles kaotanud
surma läbi oma abikaasa möödunud
aastal. Karl Leopold Marley oli
Ee |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-24-04
