Meie Elu = Our life, December 24, 1981

              NEOÄPÄEVÄL, 24.
Publishedby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd.,
nian House, 958 Broadview
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis BVParming, 473 LuhmannDr., New
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU'^ pljaandjaks on Eesti
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu' loipietus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto,.Ont. M4K 2R6 Cariada --^^^T^^ ^
TelliBiiste ja.'kuulutuste vastuvõtmme igal. tööp./ kl. 9, :h.
-5 p L, esraasp. ja neljip. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kL 9 h.-l p.l.
,,ME1 E ELU" telliraishinhad: Kanadas l a . 134.00, 6 L
118.00, 3 k. $13.00; USA-sse — 1 a. 137.00, 6 k. $20.00,3 k.
$14.00; Ülernerem^ 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.;
114.00. Kiripostiliša Kanadas :1a.
Ija lennupostilisa USA-sse: 1 ä. $16.50, 6 k. |8.25. Lennu-postilisa
iilemer^maädesse: l a . |32.75v6k,$ 16.40.
'Üksiknumber —.65^. : .
Kuulütushifinad: 1 toll ühel veeru!: esiicüljel $5.00, tekstis
$4.50^ kuulutuste küljel $4 : - ^
SALAKUULAJA
nt
(„Mde Elu" kaastööliselt) — Kuningakoja endine
kunstiline nõuandja Anthony Blunti kõrval kerkis hiljuti päevaval­gele
kunagine vene salakuulaja Leo LbngJ Mees on nüüd 64"aasta.
ne, elab Põhja-Löndonis ja on endine filmikompanii direktor. Tä
on pidanud oma keelt hammaste taga ligemale 30 aastat ja pole
sellest sõnagi lausunud oma abikaasale. Nähtavasti nüüd mehe
närvid ütlesid üles või südametunnistus piinas, nii et tuli avalikku­se
ette TV-kaamerate valgusesse koos abikaasaga. Järgmisel päeval
glise ajalehed tegid sellest „aegunud loost" sensatsiooninumbri.
13. detsembrist kehtib Poolas sõ­javäeline
diktatuur. Peaminislter Ja-ruzelski
peaministrina> kommunist­liku
partei üldjuhina ja sõjaministrfo
na on selle olukorra välja kuuluta­nud.
Iseseisev töölisimioo|i „Soli.^
lidaarsus" on suletud. Streigid oii
keelustatud. „Solidaarsiuse" juhid on
vangistatud. Kõik kommunikat^oo-nivahendid
on pandud valitsuse
kontrolli alla. Riigipiirid on suletud.
Liikumine on piiratud vajgustimdi-dele.
Politsei ja sõjavägi kontrolli­vad
kõike.
Seega oh likvideeritud kõik, mis
saavutas Gdanskis alanud iseseisey
töölisliikumine, mis arenes 10 mil­joni
liikmega hiigelorganisatsioo-nikš.
Poola rahvale on jäänud vaid
sundtöö jä toitainete sabad, kust mi­dagi
saada ei ole. Peaminister Jaru-selski
maksis selle hmna, mi^ oli
igasuguse kahtluseta' peale surutud
Moskvast. Kas allub 36nliljonit poo­lakat
sellele reshiimile ja mis saab
edasi? Valik on kodusõja, kui res-hiimil
leidub mehi ja relvi, millega
oma jõudu peale suruda. Või otsus­tab
Moskva oma tankiväed sisse saa­ta,
et alata Moskvale omast barbaar­set
korrastustöÖd.
Washington on ametlikult Mosk^
vat hoiatanud, et Poola küsimus tu­leb
jätta Poola sisemiseks asjaks.
See tähendab seda, et Moskva peab
oma väeosad eemale hoidiiia. Mosk­va
on vastanud Washingtonile um­bes
samaga, kuigi Washington pole
kavatsenudki Poolasse sisse marssi-
Solidaarsüs ei ole oma vastureakt.
siooni suutnud veel näidata, sest
nende juhid on arreteeritud. Kuid
mis juhtub siis, kui tööliskond 4ä-heb
tööstuste aseme;Maiali ja ei mõt­legi
käsku täita? Mis juhtub siis, kui
Poola sõjavägi ei tarvita relva töö­liskonna
vastu, sest sõduri isa, vend,
õde ja võimalikult ka ema oh „SoM-daarsuse"
liikmed.
Siis jääb üle \^aid küsimus, kas
nõukogude tankidiviisid sõidavad
Poolasse sisse ja teevad sam^ töö,
mis tehti omalajal Tshehhis ja Un­garis.
Või juhtub midag muud? Tei­ne
maailmasõda algas Poola iseseis­vuse
parast, tookord Hitleri peale­tungil.
Kas algab Kolmas maailma­sõda
Hitleri agressioonikaaslaste
lase Breshnevi poolt?
Veel' on lootust, et toi
tundev Venemaa viivitab tHvasIöoni-ga.
Sest Poola kiisimus on kriitiline,
nagu ta oli 1939. aastal. On vaevalt
usutav^ et NATO maad praeguse
Poola iseseisvust ja demokraatlikke
kujunemisi relvaga kaitseks. Kuid
Kremli meestel ei tarvitse kahelda»
et tööstusmaadel, eriti USA sankt­sioonid
eriti Hiajanduslikül alal näl­giva
Venemaa vastu rakendamist
leiavad. Seega jääb Mõukogude Lii­dule
kaks valibit: 1) loobuda inva­sioonist
ja oodäta> mis saab Jaru-zelski
diktatuurist; 2) teostada kiire
invasioon ja siis keerata sütikud ot­sa
. I^ATO suuBas' vaatavatele raket-.
i' Viimase oliskdrra ^tel^des Juhtub
paljugi muud. Genfis toimuv relva»
de vähendamise konverents muutub
sel juhul mõttetuks, sest Washing­tonis
istub praegu valitsus, kes tai­pab
ilma kahtluseta, et igasugune lä-birääkhnine
viivitab vaid USA rel­vastuse
täiendanjiist. Ajal, mil Nõu­kogude
Lüt on rakettide poolest üle­kaalus,
ori juba Poola kriisi köitmi­sel
selge, et Moskva mängib oma
edumaale ja küriisele ja astub krii­tilisi
sanmie tulemusi arvestamata.
Samal ajal arutavad Genfiš USA ja
Moskva esindajad, kuidlas Eiiroo»
pas aatomrelvi vähendadia. USA ei
ole kõneallolevaid aatomrelvi veel
tootmisele pannud. N. Liidul on
need juba toodetud ja positsiooni­des.
Mõnda hoiab N. Liit USA rel­vastuse
ehitamist tagasi; olles ise
löögiks valmis. Poola sündmused
näitavad se],geirhini !kui midagi
muud, et Moskva teeb kõik, et
USÄ-d vajaliku relvastuseta pidada.
Genf! läbirääkimistele lubatakse
arvatavasti aastaid aega, et siis lei­da,
et niipalju aega pole enam an­tud.
Poola sündmuste tagapõlijal
koidab nüüd arvatavasti ka Was­hingtonis,
et USA peab oma uute rel­vadega
ruttama, sest nõukogude rel?
yad on Poola piiri taga, ähvardavad
36 miljonit poola inimest, kuld ka
kogu Euroopat.
Poola kriis, kuidas iganes see lahe­neb,
näitab kogu maailmale kpmmu»
nistliku korra ja niajanduse suurt
nõrkusi. See näitab ka seda, et kom­munism
pole võimeline teisiti püsi-ma|
kui ainult püssitaäkide Ja soo-
. Igalpo©!, kus^-Moškva julm kom­munistlik
terrorirezhüni oma kanda
on Mnnitanud, seal on aset leidnud,
põhjalik puhastustöö, inillega rahva
vabadusi armastav kiht on hävita­tud.
Mi hävitati Siberi orjalaagreis
ligi 600,000 balti rahvaste paremat
poega ja tütart. Ungari ülestõusul
Ja tshehhi hivasiconil hävitati pa­rem
osa nendest rahvastest. Müüd
on järjekord siis Poola rahva käes.
\ Kuid Poolas ori kõik vähe teisiti.
Poolas Moskva suure jtropagandaga
kiidetud töörahva valitsus, õieti sel­le
valitsuse sõjaväeline hunta asus
Poola rahvalt ja eriti tööliskonnalt,
nn. solitaristidelt püssi tääkide abil
riisuma neid õigusi ja vabadusi, mis
Poola valitsus möödunud 18 kuu
jooksul õli rahvale annud. Poolas
seisab ühel pool Poola katoliku ki­rik.
Poola tööliskond, talupojad, ülif
õpilased -—ühesõnaga kogu Poola
rahvas, Mende vastu on Moskvameel-ne
kindral Jaruzelski oma ohvitseri^
: de ja KGB agentidega.:
TshehhosloväMia vabadus taotlusi
omal ajal nimetati „Tshehhi keva­deks",
mis hävitati iN. Liidu inva­siooni
kaudu pimaarmee tääkidega.
Poola rahva, kuid eriti Poola töölis­konna
rni; solitaristide vabadustäot-lused
— Poola kevad kestis koguni
18 kuud. 'Poola oli esimene kommu­nistlik
maa maailmas, kus töölis­konnal
õnnestus ennast maksma
panna ja nad saavutasid,Poola kom­munistlikult
yalitsuselt terve j e a õ i -
gusi,-mis vabas maailmas ön iseene­sest
mõistetavad. Neile anti streigi
õigus, viiepäevane töönädal ja nad
saavutasid õiguse vabade valimiste
kaudu oma esindajaid yalida jne.
Kremli vananenud juhtkond vaa­tas
murelikult pealt, mis Poolas sün^
dis ja kandis hoolt, et isoleerida Poo­lat
ja hirmutada sõjaväeliste ma­nöövritega
poolakaid. Kuid Kremli
KGB a|endid ei. maganud ja nad
töötasid ööd ja päevad, et Poolat kä­gistada.
'Seekord ei valitud esialgul
otsest sõjalist invasiooni. Terrori ja
musta töö tegemine usaldati poola­katele
endale. Pidage meeles, et ku^
rikuulus vene kõige julmema- sala­politsei
isa, TS'EK'A asutaja oli poo=
^ lakas Tserzinski. Nüüd on Poola
rahva vabaduste hävitajaks Jaru­zelski.
Leo Long pihtis ajakirjandusele, 'Kui sõda lõppes (1945), sai Longist
et ta töötas sõjapäevil, ajavahemi- tsiviilametnik järelsõja Saksamaa
leul 1941—1944, venelaste kasuks, haldamisel ja kuigi A. Blunt M 15
Long oli pihtinud oma saiäkuulämis- juures ikka veel püüdis talle ligi-loost
Briti luureteenistusele juba neda. Loog ei andnud talle enam
1964. a., ühel ajal Bluntiga, kuid mingit informatsiooni. Sus saabus
ametasutused ei teinud sellest kui aasta 1950. Cambridge'i salaluure
aegunud kuritööst suurt numbrit ja' ring avastati ja Burgess ja Mclean
jätsid asja kalevi alla. Müd, avalik- (CambndgeT ülikooli lõpetanud!)
kuse ees, mees kahetses oma minevU lasksid jalga Moskvasse. 'Long kartis
ku eksisamme. Long oli andnud oma . nüüd vahistamist Bnti ametivoimu-salakuulamisandmed
edasi A.. Blun-[ de poolt, kuid midagi ei juhtunud.
ii-Ie kolme sõjaaasta jooksul. - - Alles 1964. a. tuli Longi salakuula-
Lõng väitis, et 1935. a., s.o. neli mislugu päevavalgele, kui selle pal-aastat
enne sõja algust, ta oh õppi- jastas ameeriklane Michael Whit-nud
Cambridge'! ülikoolis saksa ja ney Straight. Selle tagajärjel kuu^
prantsuse keelt, millistes'ainetes ta lati lõpuks Briti luureteemstuse
sai ka diplomid. Long kuulus ülikoö- poolt üle ka Leo Long. Ajakirjanikud
li-päevil kommunistide rakku, kuhu küsisid Longilt, kas ta salakuulami-teda
värvati kunstiajaloolase A. sega kahjustas Inglismaad? Ta vas-
Blunti poolt. ^us oli kahtlev, viitas ainult oma.te-
Teiste akadeemiliste kommunsti- gevusele sõjapäevil kui „ebaseadus.
de nimesid Long avalikult ei nimeta- likule ja ebaõigele". «Long ütles, et
;nud. Sõjapäevil Long värvati sõja- tal puudusid allagendid ja ta teated
' väkke luureteenistusse. Long töötas olid „pooltoored". ^
M 15 juures. Briti sõjaministeeriu- Long ei süüdistanud kunagi A.
mis.
Salakuula:jäna Long sõjapäevil
Blunti. Ta oli haaratud natsi-inva-siooni
kartusest Inglismaale ja kuna
kohtus vene agentidega Londoni pa- venelased olid ainukesed, kes olnuks
all. Välisajakirjanikud on koduses
arestis. Kõikjal vangistatakse inime­si.
Kuipalju, seda keegi ei tesi.
Need on liiga karmid abinõud,
võiboliia liiga. Mpsikud selleks, et
röövida Poola rahvalt õigusi ja va­badusi,
mis valitsus neile andis. Pal­jud
töölised olevat ennast relvasta­nud
raudtorude ja- isegi relvadega
ja räägitakse kokkupõrgetest sõja«.
Väe ja tööliste i/ahel.
rema linnaosa (West Endi) kõrtsi­des.
'Longi säliajaine informatsioon
venelastele käsitles peamiselt rapor-te
vägede liikumisest, Briti sõjalise "
vastuluure kommentaaridest, soja
üldisest arengust ja edust. Kuid too
/3 aastat kestnud pingeline tegevus
käis täi närvidele ja ta palus oma ,
paigutamist mujale. iLong viidi üle
sõjalise suuraktsiooni ('D-iDay -r- 6. >
juunil 1944) plaanindamise komisjo­ni
ja mi tal kadus kontakt A. Blun­tiga.
.
LUGEJA KIRJUTAB
STÖKHOLM - Eesti Rahvusfondi
poolt saadeti .Madriidi 'konverentsist
osavõtvate Lä^ne riikide välisminist-;
ritele. ja konverentsi'delegatsiooni­dele
konverentsi alguses _:m;ai/ no­vembris,
94 leheküljeline ingliskeel­ne
materialide kogu N. Liidu vägival­la
tegude kohta pe^le 1975. a. Eestis
ja teistes Balti riikides peale Hel­singi
konverentsi. : V
Madriidi konverentsi IIJ faas algas
27. oktoobril. .Septembris saadeti
ERF-i poolt täiendavaid materjale
konverentsist osavõtvate Lääne riiki°
de välisministritele ja konverentsi
delegatsioonidele.^ Hiljuti saabus
Eesti Rahvusfondile vastus ÜSA vä­lisministeeriumist.
Balti küsimuste
referent Ms. Mildred pattersqn' k i ^
jütab, et teda on palutud vastata vä-lismi.
nisler Haig'ile saadetud kirjale
ja tänada teoste: '„Mäss Deportations
of Populaliün from the Sovlet Oc-cupied•
BaltiG States"' j.a„The Church
and the Peõple" eest. -
QiilllS9IIHt9lüllillllllllllllllllllllliilJ|llHl|||f|||||in
Nimetatud esimene teos on koosta­tud
ERF-i esimehe E.Krepp'i poolt
ja on ilmunud Eesti ja Läti Rahfvus-fondide
ühisel väljaandel. Teise teose
autoriks on okupeeritud Eestis tegut­sev
Ambla ja Järva-Madise kogudus­te
õpetaja VeUoSalum. Teda Ä
distati rahvuslikus meelsuses ja pai-gutati
vaimuhaiglasse..
Välisministeeriumi kirjas öeldak­se
veel, on ÜSA on sügavalt huvita­tud
Balti rahvaste olukorrast. Andes
oma poolehoiu /vaba Eesti, Läti ja
Leedu ideaalile, jätkab ÜSA oma vas­tuseisu
Balti riikide inkorporeerimi­sele^
N. Liitu. Selle kinnituseks on
kirjale lisatud ÜSA esindaja Cart
GershmanT sõnavõtt hiljuti ÜRO'&;
milles inainitäkse Balti riike jä käsit­letakse
i a eesti patficcdi Jüri Xüke
saatust. - .: : .' : -
Kui meenutame, et 1940 aastal
Poola jagamisel Stahni ja Hitleri
poolt läks nimetamisväärne osa
Poola territooriumi N. Liidule; siis
on Venemaal rohkesti venestunud
poola rahvusest vene kommuniste,
keda oli võimalik tuua 'Poolasse, et
Poola rahva vabadusi hävitada. Nad
sooritavad sama, mis Eestis teevad
Venemaa eestlased. Kahtlemata on
kindral Jaruzelski kõige truumaks
Kremil tööriistaks Poola oma Vene
orientatsiooniga ohvitseridega. .
Poola olukordade tundjad ja so­litaristide
vabas maailmas asuvad
esindajad väidavad, et praegusel ku­jul
Poola sõjavägede rakendamise­ga
Poola tööliste tööle sundimine ja
drastiHsed kitsendused, koolide, üli-
•koolide, pankade sulgemine, telefo­ni
ja posti peatamine ei saa kesta
just väga kaua.
P(K>la armee selgroo moodustasid
omal ajal N. Liidus formeeritud ja
Poolas 1943 a. põranda all teotsenud
Poola sõdurid. Need ei mänginud
kuigi suurt rolli 1947 aastal, kui Poo-'
la muudeti vaba maailma abiga
Moskva liitlaseks ja satelüiciiks. Sel-les
mängisid tähtsat osa 'Sisemise
Julgeoleku Korpuse, KBW liikmed,
kes olid veendunud Kremlile truud
kommunistid.
Ei ole kahtlust; et kitidral Jaru»
zelski teotseb praegu peensusteni
varem väljatöötatud kava järele
Moskva ülesandel. Tä on oma po­litsei
eriüksustega aja jooksul kaar­dis
tanud kõik need, kes 4i ole Krem­lile
truud.
r'Pöolas on rakendatud rahu ja kor­ra
säilitamise ettekäändel kõige
drastilisemad abinõud, ülikoolid
koolid,, post, telefon ei tööta. Äjale-
• hed on suletud, rahvakogumised
. keelatud. Sõjavägi on: kõikjal. Töös-tustes
asuvad sõjaväe patruiiici,
lissaatkonnad on sõjaväe kontrolli
Ülemaailma toimuvad poolakate
protestid; Kõige suuremad Pariisis.
Kuid - neil on väga vähe mõju Poola
praegusele terrori rezhiimile. Poola
võlgneb välispankadele ca 27 miljar­di
dollarit, mis anti eelmise peami­nistri
ajal, et Poola majandust ja­lule
seada. Kuid Pöola majandus on
nagu põhjata kübar Moskva majan­dussüsteemis.
Need 27 miljardit läk­sid
Moskva kaukasse ja poolakad
ehitasid N. Liidule selle eest laeva»
sid jä relvi. Poola rahval tuleb ainult
see võlg tasuda. Ja naiivsed välisrnai-sed
pankurid loodavad oma korsnas«
se kirjutatud summasid kommunise
mi toetamisega kätte saada.
Oleks vaja lõpetada Moskva toeta­mine
ja de ten te. Kuid USA kontro^
yersiaalne detente ideoloog P. Nitze
peab praegu relvastuse kontrolli lä­birääkimisi
Genfis. Suured toitaine­te
kontingendid liiguvad N. Liidu
suunas, et nälgivat Venemaad toita.
Euroopa riigid ehitavad 1^, miljar­dil
ist gaasi juhtmestikku Siberisse,
et Siberi' gaasiga oma riike muuta
maailma ' kõige julmema Moskva
kommunistliku rezhiimi kliendiks jä
Moskvast sõltuvaks.
Kui Jumal maailma tahab karis­tada,
siis võtab ta rahva juhtidelt
mõistuse,
Kuid rahvusvahelises elus on Poo­la
sündmused kõige raskemad Mosk­val
seedida. Kui senini Moskya tun­gis
mõnesse maasse, siis' tehti seda
suure propagandaga, et aidata nen­de
maade progressiivset tööliskon­da.
Et päästa neid kapitalistlike kur=
najate käest. ,•
Poolas on olukord ümberpÖördud.
Kremli hordide käsul ja Pravda äs-situsel
Moskva käsilased Poola arr
mees on asunud püssi tääkidega röö­vima
poola tööliskonnalt kõiki de­mokraatlikke
õigusi, mida valitsus
neile andis.
Moskva julm ja toores rezhiim on
ennast avaldanud kõige rangemal
yiisil Poolas on sünged Jõulupühad!
ii EW* avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — )ca
neid mis ei ühtw ojalehc scisufcoH-taiegd.
Palume fcirjutoda fcofcfctt-votlifcult
ja IxBada lOma mmx ja
aadress. Toimetus jätab enflale õi"
guse lugejote Tcirju redigfccfida je
lühendada ning mxtte^ohwum
korral jätta avaliamaU,
masfrif^
võimeHsed sakslaste rünnakut pi­durdama,,
siis ta ei leidnud oma süü­teos
ka erilist moraalset piina.
Nüüd^ vanas eas, kus tal silmad on
avanenud venelaste tõelistest kavat­sustest,
ta kahetseb oma möödunud
tegevust sõjapäevil. 'Long ainult
imestas, et ülekuulamise järele Bri­ti
salaluure poolt, teda kunagi ei
võetiid ametlikult vastutusele.
Päev hiljem ameerika kirjanik
Straight pihtis Washingtonis, et te­ma'
kuulus koos Longiga Cambrid-ge'i
päevil pahempoolsetesse üliõpi­lasühingutesse.
Ja 1963. a. ülekuula­misel
Briti luureteenistuse 'poolt oli
näidatud ameeriklasele nimestikkuv
mis koosnes 100-st isikust, kes olnud
Cambridge'i ülikoolis tegevad kom­munistidena.
Osa kuulusid parteis­se,
osa ainult katteorganisatsiooni-desse.
Ja nende aktiivseks Varba jaks
oli Anthony Blunt. Longi salakuula-misloole
on kaudselt vihjanud ka
Nigel West oma hiljutises raamatus.
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
,>Meie Elu'' toimetu­sele
saata masinkirjas
ja võimalikult varakult enne
lelie ilmumist.
I l
Esimest korda raudeesriidetagus-tes
maades korraldati aatomrelvade
vastane demonstratsioon Rumeenias.
Sellest võtsid osa kümned tuhanded
inimesed pealinnais. Eriliseks nõu­deks
oli nõue, et ÜSA ja N. Liit lõ-pdtaks
võidujooksu relvastuse alal ja
hakkaks leidma teid rahulikuks koos­tööks.
Hiinlased, kes jälgisid relvas-tusevastast
deriionstratsiooni Rumee­nias,
lugesid seda mõttetuks, nii
kaua kui sõjavastaseid demonstrat-sicone^
ei
vas.
Kirjeldades Master (üle 40 a.)-ker-gejõustiklaste
tegevust H. Raigna'le
on juhtunud kahes artiklis „äpardu-si",
milliseid peab parandama õi­geks
perspektiiviks.
„Meie Elus" nr. 34 H.R. nimetas,
et „klubid'e vahelises võitluses tuli
saksa klubi — Sportclub '64 10 357
punktiga esikohale". Tegelikult oli
esimene Läti T&F klubi mainitud
punktidega. Saksa S'64 oli • neljas
7476 punktiga ja eestlastest eespool
ainult 11 punktiga. Kuna lätlaste
arv Torontos on üsna lähedane eest­lastele
sus õige olukorra teadmine
tohiks anda lootust nendega edas^
pidiseks edukaks konkureerimiseks.
Samas ajalehes nr. 43 H.R. eksib
jälle öeldes et eesti Masterite 50—59.
a. „vanusegrupis võistles 11 mees­konda".
Tegelikult oli neli murd­maajooksu
meeskonda ja eestlased
jäid kolmandaks.
H.R.-i üldised kommentaarid
Masterite kohta pole samuti tõepä-rased,
sest —
— väljendus ,ikes vanemas eas ön
alustanud, sportimist, siis pole see
õige" näitab teadmatust, et ligi poo­led
olid kergejõustikust eemal 20 ku­ni
40 aastat, s.t. nende enamuses üle
55 aastaste, täna/vune algus oli üsna
tavalise inimese tasemel..
— mitte „kõik" vaid ainult üks isik^
kuulub, ,tuntud Kanada .sportlased"
hulka kergejõustikus.
— endist „ala edasi harrastavad"
mitte „kõik" vaid umbes üks neljan­dik
ning pidevalt pole keegi võistel-!
nud samal alal sest. saavutusklassi
lõpu ja niasterklassi alguse vahe on
10 kuni 15 aastat.
— ükski ipole veel „väga vilunud
omal alal", sest hgi pooled ei ole
endised kergejõustiklased nmg pa­rim
tulemus klubidevõistluselt andis
166 punkti millise ületas 22 kanada­last;
kaks tegid isegi 1000 punkti.
Millega tõendab H.R. et Masterid
„on terved,' füüsilisellt tugevad"?
H.iR. ei näi teadvat et mitmed Mas-iterid
osalesid lihaste häiretega ja
nüüd peetakse ka Invaliidide piüm-erk
Omakaitse ^tsiviil­isikute
tagakiusa ja''
Hiljuti toimunud kohtuprotsessis
Karl Linnase vastu kohtunik J. Mish-ler
leidis, et osa protsessist võttis
käsitluse alla Saksa sõjaväe tegevu­se
ja abi mida selle juures andis nei-,
le eesti Omakaitse. Kohtunik leidis,'
et K. Linnas oli vabatahtlik ja ak-i
tüvne Omakaitse liige. Tunnistaja
dr. R. Hilberg, kes olevat sellistes
asjades eriteadlane, teadis kõnelda,
et Saksa mõrvaüksus Einsantzgrup-pe
A tegeles ka Tartus Omakaitse
abiga, ja võis oma peakorterile jaa­nuaris
1942. a. teatada, et Eesti oli
juutidest vaba.
Kohtunik Misler samuti leidis vas­tuvõetavaks
U.S. kohtuministeeriumi
väite, et kui. saab näidata — et ,K.
Linnas oh Omakaitses, siis olla tões-,
tatud, et ta võttis osa „tsiviilisikute
tagakiusamisest". See pretsedent K,
Linnase kohtukäigust sihib Omakait­se
väärvalgusse kiskumisele, .kuna
OK teadaolevalt ei tegelenud eräisi-
'kute „tagakiusamisega", vaid sõja­aegse
tugevndatud korravalve ja jul­geoleku
kindlustamisel, vahiteenistu-ses,
tarbekorral ka vaenlase terro­risti
salkade tabamiseks. K. Linnase
advokaadi väidetele, et Nõukogude
tunnistusmaterjali ei saa usaldada,
leidis kohtunik, et kaebealune ei ole
näidanud ühtki juhust kus N. Liit
oleks saatnud võltsitud andmeid ühe­le
lääneriigi kohtule või riigiasutuse­le.
Samal ajal aga USA presidendid
ja osalt ka massimeedia on paljas­tanud
N. Liidu võltsandmeid ja vas­tupidiselt
seega eespoolsele. USA vä­lisministeeriumi
Bureau of Public
Affairs avaldas alles oktoobrikuul
erirapordi (nr. 88) N. Liidu valeinfor­matsioonest,
dokumentide võltsi-mistest
jne. Seda raportilellis nüüd
BRKÜ omale suuremal arvul levita­miseks.
Muide kohtunik leidis K. Lin­nase
protsessis veel üldkokkuvõttes
seda, et K. Linnas „aitas vaenlast
tsiviilisikute tagakiusamisel maades,
mis kuuluvad Ühendatud Rahvaste
(UN) koosseisu". Tartu kuulub okup.
Eestisse, Eesti ei ole ÜN-i liige, USA
ei tunnicta c!a'"?. Ecclit M. Liit' ;k:^.